3-17-1240/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1240

Määruse kuupäev

20. september 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

M.M. kaebus Viru Vangla vastu valgustatuse mõõtmiseks

kohustamise, 10.05.2017.a vaideotsuse nr 6-12/113-2

tühisuse tuvastamise ja kaebaja pöördumistele

vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise

nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja M.M.

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse ärakirja saamiseks

rahuldamata.

3. Jätta kaebaja taotlused haldusasjade liitmiseks ja

riigilõivu tasumist vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muus osas ei saa määrusele määruskaebust esitada.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. M.M. esitas 06.03.2017.a Viru Vanglale taotluse (tl 8), et ta soovib teada kambrite V703 ja

P113 valgustatust (valgustustihedust) keskpäeval ja ainult loomuliku valgusega. Kaebaja ei

põhjendanud taotlust.

Viru Vangla esitas 06.04.2017.a kaebajale vastuse nr 6-10/7915-2 (tl 9). Vangla käsitles

kaebaja pöördumist selgitustaotlusena. Vangla esitas kaebajale olemasolevad andmed

kambrite valgustatuse kohta, sh V7 eluosakonna kambris V713 ja P1 osakonna kambris P113

teostatud mõõtmiste kohta.

Kaebaja esitas 11.04.2017.a Viru Vangla 06.04.2017 vastuse nr 6-10/7915-2 peale vaide (tl

10). Kaebaja selgitas selles, et taotluses soovis ta toimingu tegemist ehk valgustiheduse

mõõtmiste teostamist. Kaebaja vajab seda teavet tõendina kohtumenetluses. Vaide taotluseks

oli täita kaebaja esitatud taotlus.

Viru Vangla tagastas vaide 10.05.2017.a otsusega nr 6-12/113-2 (tl 11), kuna vaidlustatud

vastus ei ole haldusakt. Lisaks selgitas vangla, et ta on kaebajale esitanud olemasoleva teabe

ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetsete mõõtmiste teostamist.

2. M.M. esitas 13.03.2017.a Viru Vanglale taotluse (tl 13), et ta soovib teada sektori V7

koridori, üld- ja pesuruumi kunstliku valguse tihedust (mõõtmise ajal tuleb aknad kinni katta).

Kaebaja vajab neid andmeid kohtumenetluses tõendina.

Viru Vangla esitas 13.04.2017.a kaebajale vastuse nr 6-10/8970-2 (tl 14). Vangla käsitles

kaebaja pöördumist selgitustaotlusena. Vangla esitas kaebajale olemasolevad andmed

kambrite valgustatuse kohta, sh V7 eluosakonnas ja pesuruumis nr 432 teostatud mõõtmiste

kohta.

Kaebaja esitas 17.04.2017.a Viru Vangla 13.04.2017.a vastuse nr 6-10/8970-2 peale vaide (tl

15). Kaebaja väitel taotles ta mõõtmiste teostamist. Kaebaja ei olnud vastusega rahul, kuna

puudusid täpsed andmed mõõtmiste kohta.

Viru Vangla tagastas vaide 12.05.2017.a otsusega nr 6-12/120-2 (tl 16), kuna vaidlustatud

vastus ei ole haldusakt. Lisaks selgitas vangla, et ta on kaebajale esitanud olemasoleva teabe

ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetsete mõõtmiste teostamist.

3. M.M. esitas 09.06.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega:

- kohustada Viru Vanglat tegema kaebaja 05.03.2017 ja 13.03.2017 taotlustes nimetatud

mõõtmised ja edastada mõõtmise andmed kaebajale;

- tuvastada, et Viru Vangla ületas 05.03.2017 ja 13.03.2017 taotlustele vastates tähtaega;

- tuvastada, et üksuse juht ületas 10.05.2017.a vaideotsuse nr 6-12/113-2 tegemisel

volitusi ja vaideotsus on algusest peale tühine.

Kaebaja vajab mõõtmistulemusi tõendamaks, et reaalsed olud vanglas ei vasta kehtestatud

standarditele ja seavad ohtu kaebaja tervise. Kaebuse eesmärgiks on kaebaja õiguste kaitseks

vajaliku informatsiooni saamine, sarnaste rikkumiste ärahoidmine tulevikus ja tuvastatud

rikkumiste alusel kahjunõude esitamine.

4. Kaebaja esitas kaebuses järgmised taotlused:

- vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest;

- liita kohtuasi kaebusega, mille kaebaja esitas 08.05.2017;

- väljastada kaebuse ärakiri.

Kohtu seisukoht

5. Kaebaja esitas kohtule liitkaebuse, mis sisaldab kohustamisnõuet ja kaht tuvastamisnõuet

(HKMS § 37 lg 2 p 2 ja p 6). Ükski esitatud nõuetest ei ole teiste nõuetega hõlmatud ja neid

on võimalik menetleda eraldi. 10.05.2017 vaideotsuse nr 6-12/113-2 tühistamise nõude osas ei

esine kaebeõiguse piirangut, kuna kaebaja peab vaideotsust tühiseks sõltumata vaide esemest

(HKMS § 45 lg 4).

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Seega, kontrollib kohus iga kaebuses esitatud nõude osas eraldi, kas esineb alus selle

tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohustamisnõue

7. Kaebaja andmetel esitas ta Viru Vanglale kaks taotlust teha tema poolt soovitud

mõõtmised. Viru Vangla tõlgendas kaebaja taotlusi selgitustaotlustena märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2

p 1 tähenduses ja esitas neile vastused. Kohustamisnõude eesmärgiks on vangla kohustamine

koguda ja edastada kaebajale andmed valgustatuse (valgustustiheduse) kohta konkreetsetes

vangla ruumides.

8. HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1, võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega, esmaseks kohustamisnõude rahuldamise

eelduseks on haldusorgani kohustus sooritada toimingut. Selline kohustus peab olema

kajastatud seaduses, muus õigustloovas aktis, haldusaktis või halduslepingus. Juhul, kui

haldusorganil ei olnud kaebuse esitamise ajal kohustust taotletav toiming sooritada, ei olnud

toimingu sooritamata jätmine õigusvastane ja kohustamisnõue ei kuulu rahuldamisele.1 Juhul,

kui nõuet ei ole võimalik rahuldada, ei ole võimalik ka saavutada kaebuse eesmärki.2

9. Isiku õigus pöörduda avaliku võimu kandja poole informatsiooni saamiseks on sätestatud

nii põhiseaduse (PS) § 44 lg-s 2, mille kohaselt on kõik riigi asutused kohustatud seaduses

sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta,

välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud andmed, PS §-s 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole,

kui ka MSVS-s. PS § 46 eesmärk on tagada isikule võimalus saada oma pöördumistele riigi-

ja kohaliku omavalitsuse asutuste poole põhjendatuid vastuseid. Isiku õigus pöörduda

selgitustaotlusega riigi asutuse poole ning saada sellele vastus hõlmab ka isiku õigust, et

saadud vastus on sisuline. Kui isik pöördub riigi asutuse poole viimase tegevuse kohta

selgituse saamiseks, ent vastust ei anta või keeldumine vastusest jääb põhjendamata, ei oleks

viidatud põhiõiguste eesmärk saavutatav. MSVS § 5 lg 1 paneb selgitustaotlusele vastamise

kohustuse selle adressaadile. MSVS § 5 lg 8 kolmas lause sätestab, et selgitustaotlusele

vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse

selle andmisest keeldumist. Sellest tulenevalt ei kohusta seadus haldusorganit igal juhul

koguma ja edastama selgitustaotluse esitajale taotletud andmeid. Seadus kohustab

haldusorganit vaid selgitustaotlusele põhjendatud vastuse esitamiseks. Kohtupraktikas on ka

leitud, et kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse

kontrollimiseni.3

10. Nähtuvalt kaebusest puudub vaidlus selle üle, et Viru Vangla vastas kaebaja 06.03.2017 ja

13.03.2017 selgitustaotlustele. Vastustest (tl 9, 14) nähtub, et need on sisulised. Vaidlus käib

selle üle, et kaebaja väitel ei soovinud ta olemasolevaid andmeid, vaid taotles uute mõõtmiste

teostamist ning neid mõõtmisi Viru Vangla ei teinud. Võttes arvesse kohustamisnõude

eesmärki on kaebaja kohustamisnõue ilmselgelt perspektiivitu. Objektiivsest õigusest

tulenevalt ei ole Viru Vangla kohustatud sooritama kaebusest nimetatud toiminguid, mistõttu

kaebaja poolt nimetatud toimingute sooritamata jätmine ei saa olla ei õigusvastane ega

rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi4. Seetõttu on täitmata RVastS § 6 lg-s 1 sätestatud

kohustamisnõude rahuldamise eeldused. Kuna kohustamisnõude rahuldamine on võimatu, siis

1 RKHKo 3-3-1-2-01.

2 RKHKm 3-3-1-11-13, p 17.

3 TlnRnKo 3-15-1172, p 11-12

4 TlnRnKo 3-15-1172, p 11-12.

ei ole võimalik ka saavutada kohustamisnõude eesmärki. Kohus tagastab kaebuse

kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

11. Kohus selgitab kaebajale, et kui tema hinnangul ei vasta kinnipidamistingimused

valgustatuse osas õigusaktide nõuetele, siis tuleb kaebajal esitada vanglale taotlus viia

kinnipidamistingimused õigusaktidega kooskõlla (RVastS § 6). Kaebajal on õigus selles

taotluses välja tuua, milliste tõendite kogumist (sh mõõtmiste teostamist) ta vajalikuks peab,

kuid kaebaja ei saa nõuda vastustajalt kindlat liiki tõendite kogumist ja taotletud tõendi

kogumata jätmine ei ole eraldi vaidlustatav. Kui kaebaja ei saa oma taotlusele teda rahuldavat

vastust, siis on kaebajal õigus esitada vaie ning vaide rahuldamata jätmise korral pöörduda

kinnipidamistingimuste parandamise nõudega kohtusse.

Tuvastamisnõuded

12. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. Kaebeõiguse elementideks on isiku faktiline puutumatus vaidlustatava haldusaktiga

või toiminguga ja tema subjektiivsete õiguste riive.5

HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada

tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega

võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

13. MSVS § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte

hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest.

Viru Vangla registreeris kaebaja 05.03.2017.a kuupäevaga selgitustaotluse 06.03.2017 (tl 8),

30. päev sellest arvates oli 05.04.2017 (kolmapäev). Vangla vastas selgitustaotlusele

06.04.2017.

Viru Vangla registreeris kaebaja 13.03.2017.a kuupäevaga selgitustaotluse samal päeval (tl

13). 30. päev sellest arvates oli 12.04.2017 (kolmapäev). Vangla vastas selgitustaotlusele

13.04.2017.

14. Seega on iseenesest õige, et vastustaja ületas vastamise tähtaega ühe päeva võrra. Kuid

kohtu hinnangul ei ole kaebajal õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Selgitustaotlusele

vastamisega hilinemine ühe päeva võrra ei saanud kaebajale tekitada riigivastutuse seaduse

(RVastS) alusel hüvitamisele kuuluvat varalist või mittevaralist kahju. Kohtul puudub alus

arvata, et vastustaja võib vastamisel hilineda ka tulevikus, seega ei ole tuvastamisnõue lubatav

ka preventiivsel eesmärgil.

Üksnes soov veenduda selles, et haldusorgani toimingud olid õigusvastased, ei ole

kaebeõiguse alusena piisav. Riigikohus on märkinud, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine

võib olla isiku jaoks iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada haldusorgani

jaoks märguannet tema tegevuse lubamatuse suhtes, kuid see ei loo reeglina piisavat

põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-40-10 p 11 ja selles

viidatud kohtupraktika).

5 Halduskohtumenetluse seadustik (kommenteeritud väljaanne) 2013, lk 180, punkt B.I.

15. Kaebaja taotles ka Viru Vangla 10.05.2017 vaideotsuse nr 6-12/113-2 tühisuse

tuvastamist.

HKMS § 5 lg 1 p-st 6 tulenevalt on kohtul kaebuse rahuldamisel otsuse resolutsioonis õigus

teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus

suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. HKMS § 37 lg 2 p 6 sätestab, et kaebusega võib nõuda

haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes

tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Siit nähtub, et kohus

saab tuvastada ainult haldusakti tühisuse ja kaebaja võib nõuda ainult haldusakti tühisuse

tuvastamist. Järelikult on oluline kindlaks teha, kas Viru Vangla 10.05.2017 vaideotsus nr 6-

12/113-2 on haldusakt. Juhul, kui tegemist ei ole haldusaktiga, puudub kaebajal õigus nõuda

kohtult selle tühisuse tuvastamist ehk kaebeõigus.

16. Haldusasja materjalide kohaselt tagastati Viru Vangla 10.05.2017 vaideotsusega nr 6-

12/113-2 kaebaja vaie sisuliselt läbi vaatamata. Õiguskirjanduses on leitud, et sisuline

vaideotsus on haldusakt, sõltumata sellest, kas vaie rahuldatakse või jäetakse rahuldamata.

Vaide läbivaatamisest keeldumine on toiming.6 Seega, Viru Vangla 10.05.2017 vaideotsuse nr

6-12/113-2 näol on tegemist toiminguga, mitte haldusaktiga. Kuna HKMS § 5 lg 1 p 6 ja § 37

lg 2 p 6 võimaldab taotleda kohtult vaid haldusakti tühisuse tuvastamist, siis toimingu

tühisuse tuvastamine ei ole halduskohtumenetluses võimalik. Sellest tulenevalt on tegemist

lubamatu nõudega, seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.

17. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse mõlemas tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel.

18. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Taotluste lahendamine.

19. Kaebaja palus kohtul saata talle koopia kaebusest. Kaebaja vajab kaebusest koopiat, et

osaleda menetluses võrdsetel alustel vastustaja ja kohtuga.

HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju,

kuid HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada.

Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust

saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et

taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub

üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud

menetlusdokumendist, seega ärakirjade väljastamine kaebaja enda esitatud kaebustest ei ole

kaebaja õiguste kaitseks vajalik.7 Kohus ei pea antud juhul kaebaja poolt nimetatud vajadust

kaebusest koopia saamiseks põhjendatuks ja jätab tema taotluse rahuldamata.

20. Kaebuse tagastamise tõttu jäävad kaebaja taotlused haldusasjade liitmiseks ja riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

6 Halduskohtumenetluse seadustik (kommenteeritud väljaanne) 2013, lk 69, punkt e.

7 RKHKo 3-3-1-7-11, p 17.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

kohtunik