2-15-17297/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-17297

Tsiviilasi

Tamme Inkasso OÜ hagi Merit Seeba vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1141 eurot 60 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tamme Inkasso OÜ, registrikood 12623462, asukoht

A. H. Tammsaare tee 47, Tallinna linn, Harjumaa.

Hageja esindaja: Priit Pööbo; e-post priit@ckeoigusbyroo.eu

Kostja: Merit Seeba, isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus osaliselt põhivõla 252,7 euro ja

viivise 50,8 euro nõude osas.

2. Rahuldada Tamme Inkasso OÜ hagi Merit Seeba vastu võla väljamõistmiseks osaliselt.

3. Mõista Merit Seebalt Tamme Inkasso OÜ kasuks välja 1122 eurot 40 senti (sh põhivõlg 922

eurot 83 senti, intress 6 eurot 27 senti ja viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 193 eurot 30

senti). Mõista Merit Seebalt Tamme Inkasso kasuks välja viivis alates 21. septembrist 2017

kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tamme Inkasso OÜ (hageja) esitas 17. novembril 2015. a Tartu Maakohtule hagi Merit Seeba

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 1216 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 152,04 eurot ning alates 18. novembrist 2015 viivise

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. 5. juulil 2017 esitatud menetlusdokumendis

täpsustas oma nõuet ja palus lugeda põhinõude suuruseks 963,3 eurot ja viivisenõudeks 101,24

eurot.

Hagiavalduse ja hageja 5. juuli 2017. a hagi täpsustuse kohaselt sõlmisid Lux Eesti OÜ ja kostja

24. jaanuaril 2011. a järelmaksuga müügilepingu ja 29. augustil 2012. a deklaratiivse

võlatunnistuse „Kokkulepe võla tunnistamise ja tasumise kohta“ (edaspidi: võlatunnistus).

Müügilepingu järgne võlg 1064,18 eurot, mis sisaldab põhinõuet 1020,11 eurot ja intressi 44,48

eurot on ajatatud võlatunnistuses 63 makseks, mis teeb iga makse suuruseks 16,9 eurot. Kostja

ei ole võlatunnistuses tunnistatud võlga tasunud. Lux Eesti OÜ loovutas 1. juulil 2015. a nõuded

hagejale. Kostja oli hagi esitamise seisuga võlgu 38 makset. 3. juuli hagi täienduses soovis hageja

täiendavalt kostjalt ka menetluse kestel kuni 12. juunini 2017 sissenõutavaks muutunud 19 makse

kostjalt väljamõistmist.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel talle müüdud masin ei töötanud ja ta tagastas selle Lux

Eesti OÜ-le.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohtu hinnangul saab hageja 5. juuli 2017. a menetlusdokumendis toodud nõude täpsustust

pidada osaliseks hagist loobumiseks, kuivõrd hageja vähendas selles nii oma algses

hagiavalduses nõutud põhivõla kui ka viivisenõude suurust. Seega tuleb osaliselt põhivõla 252,7

euro ja viivise 50,8 euro nõude osas menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg

1 p 3 alusel lõpetada.

4. Hageja nõue on sisuliselt suunatud kostja ja Lux Eesti OÜ sõlmitud müügilepingust tuleneva

ostuhinna tasumise nõude täitmisele. Täiendavalt sisaldab hageja nõue intressinõuet, lähtuvalt

müügilepingus sisaldunud ostuhinna järelmaksuga tasumise kokkuleppest. Pooled ei vaidle selle

üle, et müügileping (tl 22) on sõlmitud. Seega oli kostjal müügilepingust tulenev kohustus tasuda

ostuhind. Nähtuvalt teatisest nõude loovutamise kohta (tl 11) on Lux Eesti OÜ müügilepingust

tuleneva nõude loovutanud hagejale. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et müügilepingu

esemeks olev tolmuimeja ei töötanud ning ta on selle müüjale tagastanud. Sisuliselt tugineb

kostja sellele, et tema ostuhinna tasumise kohustus on lepingust taganemise tõttu lõppenud.

Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks esitanud müüjale lepingust

taganemise avalduse, et müüja rikkus oluliselt müügilepingut, mis oleks võlaõigusseaduse

(VÕS) § 116 kohaselt lepingust taganemise aluseks, või et kostja tagastas müügilepingu eseme

müüjale. Lux Eesti OÜ vastuses kohtu päringule (tl 69) on märgitud, et kostja ei ole

müügilepingu eset tagastanud ega müügilepingu ese ei ole remondis olnud. Seega on jäänud

kostja väited lepingust taganemise kohta tõendamata ja kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et

kostja kohustus müügihind tasuda oleks taganemise tõttu lõppenud.

5. Kostja tugines kohtuistungil ka sellele, et müüja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet

müügilepingut sõlmides, kuna ei kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Vaatamata kohtu antud

tähtajale kostja oma vastuväiteid ei täpsustanud ega esitanud selle kinnitamiseks tõendeid. Kohus

märgib, et müügilepingu sõlmimise ajal 24. jaanuaril 2011 ei kehtinud VÕS § 4032, millega

sätestati tarbijakrediidilepingutes vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus ning

müüja puhul ei olnud tegu ka krediidiasutusega, kelle suhtes see põhimõte oleks sel ajal

kohaldunud. Seega ei välista kostja vastuväited hageja nõuet.

6. Müügilepingu kohaselt oli ostuhind 1500 eurot. Hageja 5. juuli 2017. a menetlusdokumendi

kohaselt on kostja jätnud ostuhinnast tasumata 1020,11 eurot. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks

ostuhinnast rohkem tasunud. Müügilepingust nähtub, et kostja kohustus tasuma ostuhinnast 1300

eurot 18 osamaksega (1300 / 18 = 72,22). Järelmaksusumma oli aga ühe osamakse kohta 95,62

eurot. Kostja pidi lepingu järgi seega lisaks põhiosale tasuma ka intressi. Müügileping on seega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 2 ja § 402 lg 1 mõttes ka tarbijakrediidileping, kuna selles oli

lepitud kokku tasu eest ostuhinna tasumise edasilükkamine. Müügilepingust ei nähtu aga kokku

lepitud intressi määr ning krediidi kulukuse määr. VÕS § 408 lg 5 näeb ette, et juhul, kui

puuduvad andmed kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra

kohta, ei või intressi nõuda rohkem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Seega saab hageja nõuda intressi üksnes VÕS §-s 94

sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule esitanud korrektset intressiarvestust lähtudes VÕS §-s

94 sätestatud määrast. Hageja esitatud intressiarvestus (tl 80) on tegelikult sisuliselt

viivisearvestus. Kohtu arvutuse kohaselt, arvestades põhivõla suurust ja kokkulepitud

tagasimakseid, on intressi suuruseks 6,82 eurot.

7. Kostja ja müüja leppisid 29. augustil 2012 kokku võla tasumise maksegraafiku alusel 63

osamaksena (tl 6-9). Eelmises punktis toodust tulenevalt sõlmiti maksegraafik suurema summa

peale kui kostja tegelik võlg. Jagades kostja tegeliku võla 63 osamakse vahel, teeb see ühe makse

suuruseks 16,19 eurot põhivõlga ning 11 senti intressi. Hageja nõuab 12. juuni 2017. a seisuga

sissenõutavaks muutunud 57 osamakse tasumist. Seega on hageja nõude põhjendatud suuruseks

põhivõla osas 922,83 eurot ja intressi osas 6,27 eurot.

8. Hageja nõuab kostjalt ka viivist tasumata summadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras. Kuivõrd hageja kohtule esitatud viivisearvestustes on lähtutud

põhivõla summast, mis ületab summat, mida kohus põhjendatuks peab ning lisaks on arvestatud

viivist ka intressilt, mis on VÕS § 113 lg 6 järgi keelatud, ei saa kohus hageja viivisearvestusest

lähtuda. Kohtu arvutuste kohaselt on arvestades seadusjärgset viivisemäära ning põhjendatud

põhivõla suurust on kostja viivisevõlg kohtuotsuse tegemise aja seisuga 193,3 eurot. Alates

kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, tuleb kostjalt välja mõista tasumata põhivõlalt

viivis seadusjärgses määras.

9. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi kohaselt poolte

endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas aga põhjendatud

jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seda põhjusel, et hagi rahuldamise

proportsioon ei kajasta tegelikult algselt esitatud hagi põhjendatuse ulatust. Hageja on osaliselt

nõudest loobunud ning lisaks on ta menetluse käigus täiendanud oma nõuet osamaksete nõuetega,

mis ei olnud hagi esitamise ajal veel sissenõutavad. Hageja nõude põhjendatuse ulatust näitab

paremini asjaolu, et kohus pidas põhjendatuks algses hageja nõude aluseks olnud maksegraafikus

märgitud osamaksete suurusest üksnes veidi üle 50% osa. Sellises olukorras peab kohus kõige

õiglasemaks ja mõistlikumaks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik