2-15-2873/51 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-15-2873

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. september 2017. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik

Kohtuasi

Veiko Murruste hagi OÜ Probus vastu nõusoleku andmise

kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande

parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Veiko Murruste kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

124 278 eurot 7 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Veiko Murruste, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Triinu Hiob

Kostja OÜ Probus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne

Ots

Asja läbivaatamise kuupäev

4. september 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2017 ja Harju Maakohtu 3. oktoobri 2016

otsused osas, milles kohtud lahendasid Veiko Murruste nõuded, mis puudutasid Tatari 26

kinnisasjale kantud hüpoteegi jagamist, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

2. Harju Maakohtu 3. oktoobri 2016 otsus on jõustunud osas, milles maakohus kohustas

OÜ-d Probus andma nõusolek jagada Priisle tee 8 kinnisasjale kantud hüpoteek ja kanda

senise hüpoteegikande asemele kaks samal järjekohal olevat osahüpoteegikannet: osahüpoteek

summas 65 254 005 krooni 25 senti ja osahüpoteek summas 245 994 krooni 75 senti, mille osas

kohustas kohus OÜ-d Probus andma nõusolek kustutada senine kanne hüpoteegipidaja kohta

ja kanda sisse uue hüpoteegipidajana Veiko Murruste. Kinnistu igakordne omanik on

kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega tagatud nõude rahuldamiseks.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada NJORD Advokaadibüroo OÜ-le Veiko Murruste eest kassatsioonkaebuselt

tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-15-2873

1. Veiko Murruste (hageja) esitas 24. veebruaril 2015 Harju Maakohtule hagi OÜ Probus (kostja)

vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavaldusi andma kohustamiseks. Hagiavalduse

täpsustuses palus hageja tuvastada kostja kohustus anda tahteavaldusena nõusolek ja lugeda

kohtuotsusega asendatuks tahteavaldus, millega jagada Tallinnas Tatari 26 asuvale kinnisasjale

kantud hüpoteek ja muuta hüpoteegikannet selliselt, et kanda kostja kasuks sisse kaks samal

järjekohal asuvat osahüpoteeki, millest üks on 1 839 476 krooni ja teine 2 190 524 krooni, ning

kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega tagatud

nõude rahuldamiseks. Teise osahüpoteegi osas palus hageja kustutada senine kanne kostja kui

hüpoteegipidaja kohta ja kanda uue hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse hageja. Samuti palus

hageja tuvastada kostja kohustus anda tahteavaldusena nõusolek ja lugeda kohtuotsusega asendatuks

tahteavaldus, millega kustutatakse kanne kostja kui hüpoteegipidaja kohta Tallinnas Priisle tee 8

asuvale kinnisasjale kantud hüpoteegi osas summaga 65 500 000 krooni ja kinnistusraamatusse

kantakse uue hüpoteegipidajana hageja. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt andis Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal AS-le Süda Maja (pankrotis)

(võlgnik) kahe laenulepingu alusel laenu vastavalt 357 830 eurot (laenuleping 1) ja 84 312 eurot

10 senti (laenuleping 2). Samal päeval sõlmis laenuandja hagejaga käenduslepingu, millega hageja

võttis kohustuse vastutada laenulepingutest tulenevate kohustuste eest, kuid mitte rohkem kui

140 000 euro ulatuses. Võlgnik laenulepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Nordea Bank

Finland Plc Eesti filiaal loovutas kostjale kõik laenulepingutest tulenevad nõuded võlgniku vastu.

Nõude loovutamise lepingu alusel läksid kostjale üle ka nõude tagamiseks hageja antud käendus ja

esimese järjekoha hüpoteegid kinnisasjadele Süda 11–2b, Tatari 26, Priisle tee 8 ning Virbi 10.

Hageja maksis käenduslepingu alusel võla katteks kostjale 140 000 eurot. Sellega läks hagejale üle

kostja nõue võlgniku vastu, samuti kostja tagatised. Kostja nõuet tagavad mitmetele kinnistutele

kantud hüpoteegid. Hageja täiendas oma nõuet kostja vastu tulenevalt sellest, et kostja arvestas

hageja tasutud 140 000 eurost 15 721 eurot 93 senti laenulepingu 2 katteks ja 124 278 eurot 7 senti

laenulepingu 1 katteks. Seetõttu on laenulepingust 2 tulenev kostja nõue lõppenud, kostjal ei ole

tagatisi enam vaja ja ta on kohustatud hagejale üle andma seda nõuet tagavad tagatised.

Laenulepingut 2 tagab ühishüpoteek summas 65 500 000 krooni Priisle tee 8 kinnistule.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et hageja nõude osahüpoteegi moodustamiseks ja loovutamiseks välistab

võlaõigusseaduse (VÕS) § 167 lg 5, kuna kostja laenulepingust 1 tulenevad nõuded ei ole täies

ulatuses täidetud. Hüpoteek tagab seega jätkuvalt kostja nõudeid ja tal on laenulepingu tagatistele ja

nõude rahuldamisele eesõigus. Nõude osalise loovutamise või ülemineku korral ei saa VÕS § 167

lg 5 kohaselt tagatiste loovutamist nõuda. Hüpoteegi jagamine kahjustaks kostja eesõigust

tagatistele ja eesõigust saada oma nõue rahuldatud. Kostjal on võlgniku vastu 273 151 euro 7 sendi

suurune nõue. Tatari 26 kinnistule on seatud 257 563 euro 94 sendi suurune hüpoteek, mis on

väiksem kostja nõudest. Hagi rahuldamisel jääks kostja nõude tagatiseks vaid hüpoteek summas

117 563 eurot 94 senti. Kostja nõue ei pruugi vaatamata kahele hüpoteegile saada rahuldatud ja

hüpoteegi jagamine kahjustaks seetõttu kostja eesõigust nõude rahuldamisele. Laenulepingust 1

tulenevaid nõudeid tagavad hüpoteegid ületavad laenulepingust 1 tulenevat kostja nõuet, ent

tagatiseks oleva vara müügist ei pruugi saada hüpoteegisummadele vastavat raha.

Kostja vaidles vastu ka nõudele loovutada Priisle tee 8 kinnistule seatud 65 500 000 krooni suurune

hüpoteek. Kuigi kostjal ei ole laenulepingust 2 tulenevalt enam nõudeid, ei saa hageja nõuda

laenulepingu tagatiseks seatud hüpoteegi tervikuna loovutamist. VÕS § 167 lg 1 eesmärk ei ole

võimaldada nõude eriõigusjärglasel saavutada nõude ületagamist. VÕS § 167 lg 1 tuleb sisustada

2(8)

2-15-2873

analoogselt asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lgs 2 sätestatuga. Eriõigusjärglasel (nõude omandajal) on

seega õigus nõuda osahüpoteegi loovutamist vastavalt eriõigusjärglasele üle läinud nõude ulatusele.

Hageja nõue on vaid 15 721 eurot 93 senti.

3. Harju Maakohus rahuldas 3. oktoobri 2016 otsusega hagi osaliselt. Kohus kohustas kostjat andma

nõusolek jagada Tatari 26 kinnistule kantud hüpoteek ja kanda samale järjekohale sisse kaks

osahüpoteeki: osahüpoteek summas 2 085 470 krooni 75 senti ja osahüpoteek summas

1 944 529 krooni 25 senti, mille osas kohustas kostjat andma nõusolek kustutada senine kanne

hüpoteegipidaja kohta ja kanda uue hüpoteegipidajana sisse hageja. Kohus kohustas kostjat andma

nõusolek jagada ka Priisle 8 kinnistule kantud hüpoteek ja kanda senise hüpoteegikande asemele

kaks samal järjekohal olevat osahüpoteeki: osahüpoteek summas 65 254 005 krooni 25 senti ja

osahüpoteek summas 245 994 krooni 75 senti, mille osas kohustas kostjat andma nõusolek

kustutada senine kanne hüpoteegipidaja kohta ja kanda uue hüpoteegipidajana sisse hageja. Kinnistu

igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega tagatud nõude

rahuldamiseks. Kohus jättis jõusse kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud jättis kohus

poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal kui hüpoteegiga tagatud nõude osaliselt

rahuldanud käendajal õigus nõuda hüpoteegi osadeks jagamist ja osahüpoteegi kinnistusraamatus

enda nimele kandmist. Isik, kellele nõue osaliselt loovutati, saab nõude tagatisi kasutada üksnes

ulatuses, milles tagatise realiseerimisest saadu ei ole vajalik nõude loovutanud võlausaldaja nõude

rahuldamiseks. Võlgniku pankrotihaldur võõrandas Süda 11–2b kinnisasja hinnaga 220 000 eurot.

Kostja kasuks oli kinnistule seatud hüpoteek summas 207 712 eurot 86 senti, tagamaks

laenulepingust 1 tulenevaid kohustusi. Kostjal on laenulepingust 1 tulenevalt nõue 273 151 eurot

7 senti. Seega saab kostja oma nõude vähemalt hüpoteegi summa osas rahuldatud. Tatari 26 asuvale

kinnistule seatud hüpoteegi osas jääb kostjale nõue üksnes 65 438 euro 21 sendi ulatuses. Kokku

tagab Tatari 26 kinnistule seatud hüpoteek nõudeid 189 716 euro 28 sendi ulatuses (hageja nõue

124 278 eurot 7 senti ja kostja nõue 65 438 eurot 21 senti). Kostja on kinnitanud, et kinnistu

müüakse hinnaga ligi 200 000 eurot. Seega ei saa kostja õigused kahjustada, kuna VÕS § 167 lg 5 ei

välista hageja nõude rahuldamist ka tulenevalt kostja nõude suurusest. Hagejal on õigus nõuda

esmalt hüpoteegi osadeks jagamist ning seejärel osahüpoteegi enda nimele kandmist tasutud

võlgnevuse ulatuses. Kuna Priisle tee 8 kinnistule seatud hüpoteek tagab laenulepingust 2 tulenevaid

kohustusi ja hageja tasus sellest lepingust tuleneva võlgnevuse 15 721 euro 93 sendi ulatuses, on

hagejal õigus nõuda osahüpoteegi enda nimele kandmist üksnes vastavas summas. Hagejal ei ole

alust nõuda hüpoteegi enda nimele kandmist suuremas ulatuses kui hageja tegelikkuses tasutud osa

võlgnevusest sõltumata sellest, et ülejäänud osas hüpoteek kehtivaid nõudeid ei taga.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

Tatari 26 kinnistule kantud hüpoteegiga seotud nõuete osas ning jätta selles osas hagi rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 3. märtsi 2017 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas osaliselt

maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata Tatari 26 asuvat kinnistut koormava hüpoteegi jagamise

ja osahüpoteegi hagejale ülekandmise nõude osas. Ringkonnakohus jättis kohtuotsuse jõustumiseni

jõusse kohaldatud hagi tagamise abinõud. Apellatsioonimenetluse kulud jättis kohus hageja kanda.

3(8)

2-15-2873

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu seisukohaga,

et kostja ei vaja oma laenulepingust 1 tuleneva 273 151 euro 7 sendi suuruse nõude tagamiseks

vaidlusalust hüpoteeki suuremas summas kui 65 483 eurot 21 senti, kuna ta saab oma nõude

suuremas osas rahuldatud Süda 11–2b kinnistule seatud hüpoteegi arvel. Maakohus kohaldas

VÕS § 167 lgt 5 ebaõigesti, leides, et see säte ei välista hageja nõude rahuldamist. VÕS § 167 lgt 5

kohaldatakse ka siis, kui nõue läheb seaduse alusel osaliselt üle käendajale. Senise võlausaldaja

eesõigus tagatisele nimetatud sätte järgi tähendab seda, et senisele võlausaldajale peab jääma sellise

hüpoteegisummaga hüpoteek, mida ta vajab oma nõude rahuldamiseks. Senine võlausaldaja ei või

nõude osalise ülemineku tõttu sattuda halvemasse positsiooni, võrreldes uue võlausaldajaga, kellele

nõue on loovutatud või kellele nõue on osaliselt üle läinud. Kostjal on laenulepingust 1 tulenev

täitmata nõue võlgniku vastu. Kostjale ei ole Süda 11–2b kinnistu müügist laekunud summast

midagi makstud ja seda ei saa teha enne jaotusettepaneku kinnitamist. Seega ei ole teada, kas ja kui

suures ulatuses kostja nõudeid rahuldatakse. Oletuslik on maakohtu seisukoht, et Tatari 26 kinnistu

müüakse 200 000 euro suuruse hinnaga. Vastupidi, kostja leidis, et suure tõenäosusega hinnatakse

kinnistu müügihind enampakkumistel alla.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ning jätta maakohtu otsus

muutmata või teha asjas uus otsus, millega kohustada kostjat andma nõusolek kanda Tatari 26

kinnisasjale seatud hüpoteegi hüpoteegipidajana sisse lisaks kostjale ja ühiselt temaga hageja.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus sisustanud VÕS § 167 lgd 1 ja 5

valesti. VÕS § 167 lgst 5 tulenev eesõigus puudutab eelkõige selliseid tagatisi, mida ei ole võimalik

esialgse ja uue võlausaldaja vahel jagada. Hüpoteeki on võimalik jagada selliselt, et see tagaks

vajalikul määral esialgse võlausaldaja nõuet ja uue võlausaldaja nõuet. Ekslik on seisukoht, et

hüpoteegi jagamine ja osahüpoteegi üleandmine pole võimalikud, kui esialgsel võlausaldajal on veel

pankrotimenetluses täitmata nõue. VÕS § 167 lgst 1 tulenev eelisõigus pankrotimenetluses on

eeskätt loovutatud nõudega seotud järjekohaõigus. Sellistel õigustel on roll ainult jaotuskava

kinnitamiseni. Pärast seda alustab haldur jaotiste alusel raha väljamaksmist. Lisaks koostatakse

jaotuskava alles pärast vara müüki ja müügi käigus hüpoteek kustutatakse. VÕS § 167 lgte 1 ja 5

mõtteks ei saa olla selliste õiguste üleminek alles pärast seda, kui nende õiguste maksmapanek pole

enam võimalik. VÕS § 167 lgt 5 ei ole võimalik tõlgendada nii, et see välistaks hüpoteegi jagamise

ja osahüpoteegi uuele võlausaldajale üleandmise enne seda, kui endise võlausaldaja nõue on

pankrotimenetluses jaotise alusel rahuldatud. Osahüpoteegi üleandmine hagejale määrab selle,

millise järgu nõudena käsitletakse tema kui uue võlausaldaja nõuet võlgniku vastu ning millised

nõuded täidetakse hüpoteegiga koormatud Tatari 26 kinnistu müügist saadud rahast. Kui kostjale

jääb kogu hüpoteek vaatamata sellele, et tema nõue on osaliselt juba täidetud, on esimese järgu nõue

ainult kostjal, kuid hageja tagasinõue on teise järgu nõue. VÕS § 167 lg 5 alusel saaks hüpoteegi

jagamata jätta ainult juhul, kui esialgne võlausaldaja vajaks kogu hüpoteeki selleks, et tema

allesjäänud nõue saaks rahuldatud. Tuvastatud asjaoludest ei saa seda järeldada.

Ringkonnakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1, leides, et

pole teada, kas või kui suures ulatuses rahuldatakse kostja nõuded teise hüpoteegiga koormatud

kinnisasja müügi tulemi arvel. PankrS § 153 lgte 1 ja 2 järgi makstakse kostjale tema nõude

rahuldamiseks Süda 11–2b kinnisasja müügist saadud raha arvel minimaalselt 176 555 eurot

93 senti. Seega ei saa laenulepingust järele jääv nõue ületada 96 595 eurot 14 senti. Otsuse

põhjendustest ei ole arusaadav, miks on kostja huvide kaitseks vajalik, et kostja järelejäävat nõuet

4(8)

2-15-2873

tagaks hüpoteek summaga 257 563 eurot 94 senti. Asjas ei ole tõendatud, et maakohtu otsuse

kohaselt kostjale jääv osahüpoteek summaga 133 285 eurot 87 senti ei tagaks piisavalt kostja

järelejäävat nõuet. Osahüpoteegi ebapiisavust nõude tagamiseks pidanuks tõendama kostja.

Ringkonnakohus on valesti jaganud tõendamiskoormise.

Ringkonnakohtu otsus on ebaõige ka juhul, kui ei ole tuvastatav, millises ulatuses kostja nõue

võlgniku vastu saab rahuldatud Süda 11–2b kinnistu müügist ja millises ulatuses ta vajab selle

rahuldamiseks Tatari 26 hüpoteeki. VÕS § 167 lg 5 ei välista nõuet tagavate tagatiste ja

kõrvalkohustuste kuulumist uuele võlausaldajale olukorras, kus uus võlausaldaja on omandanud

vaid osa nõudest. VÕS § 167 lg 5 reguleerib ainult tagatise realiseerimise tulemi jagamist. Hageja

nõuet ei saa jätta täielikult rahuldamata. Vajadusel pidanuks ringkonnakohus kohaldama AÕS § 70

lgt 7 ning kandma hageja Tatari 26 kinnistu hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse lisaks kostjale

ehk kostjaga ühiselt ja seega nõude osaliselt rahuldama. Nii nagu muud õigused, võib ka hüpoteek

kuuluda korraga mitmele isikule. Selliselt tuleks Tatari 26 kinnisasja müügi tulem

pankrotimenetluses hageja ja kostja vahel jaotada, arvestades PankrS § 153 lg 2 ja VÕS § 167 lg 5

sätteid.

7. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu otsused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 691 p 4 ning § 692 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu

Tatari 26 kinnisasjale seatud hüpoteegi jagamise, samuti menetluskulude jaotuse osas tühistada ja

saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

9. Kohtud on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole

kassatsioonimenetluses vaidlustanud:

•

17. augustil 2012 sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ja AS Süda Maja

(pankrotis) laenulepingud 1 ja 2, mille alusel andis pank laenu vastavalt 357 830 eurot ja

84 312 eurot 10 senti;

•

17. augustil 2012 sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ja hageja käenduslepingu,

mille punkti 3 alusel võttis hageja kohustuse vastutada laenulepingutest 1 ja 2 tulenevate

kohustuste eest täies ulatuses, ent mitte suuremas summas kui käenduslepingu punktis 4

märgitud käendaja vastutuse ülempiir 140 000 eurot;

•

laenulepingu 1 täitmise tagamiseks seati hüpoteegid Tatari 26 (hüpoteegisumma

257 563 eurot 94 senti) ning Süda 11-2b (hüpoteegisumma 207 712 eurot 86 senti) asuvatele

kinnisasjadele, laenulepingu 2 täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek Priisle tee 8 asuvale

kinnisasjale;

•

AS Süda Maja (pankrotis) laenulepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud;

•

30. detsembril 2013 loovutas pank kõik laenulepingutest tulenevad nõuded AS Süda Maja

(pankrotis) vastu kostjale, koos nõude loovutamisega läksid nõude loovutamise lepingu

alusel kostjale üle ka nõude tagamiseks hageja antud käendus ja nõudeid tagavad

hüpoteegid;

•

hageja nimel on laenulepingutest tuleneva võlgnevuse katteks kostjale tasutud 140 000 eurot,

millest 124 278 eurot 7 senti arvestas kostja laenulepingust 1 tulenevate kohustuste

täitmiseks ja 15 721 eurot 93 senti laenulepingust 2 tulenevate kohustuste täitmiseks;

•

kostjal on laenulepingu 1 alusel võlgniku vastu täitmata nõue 273 151 eurot 7 senti;

5(8)

2-15-2873

•

AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur võõrandas Süda 11–2b asuva kinnisasja hinnaga

220 000 eurot, kostjale ei ole kinnisasja müügist saadud raha välja makstud.

10. Hageja käendatud laenulepingutest 1 ja 2 tulenevate nõuete tagamiseks on kostja kasuks seatud

kolm hüpoteeki erinevatele kinnistutele. Hageja tasus kostjale käenduslepingu alusel osa

võlgnevusest ja palus jagada Tatari 26 kinnistule kantud hüpoteegi, mis tagas laenulepingust 1

tulenevaid nõudeid, ning Priisle tee 8 kinnistule kantud hüpoteegi, mis tagas laenulepingust 2

tulenevaid nõudeid. Maakohus pidas võimalikuks jagada mõlemad hüpoteegid osahüpoteekideks,

kuid määras hüpoteegisumma väiksemaks, kui hageja nõudis.

Hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse vaid osas, millega

kohus rahuldas hageja nõuded Tatari 26 kinnisasjale seatud hüpoteegi osas. Seega on maakohtu

otsus jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hageja nõuded, mis puudutasid Priisle tee 8

kinnisasjale seatud hüpoteeki (TsMS § 456 lg 4 teine lause). Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled

vaid selle üle, kas hagejal on õigus nõuda Tatari 26 kinnisasjale kantud hüpoteegi jagamist ning

osahüpoteegi kandmist enda nimele või alternatiivselt enda ühise hüpoteegipidajana sissekandmist.

11. Tuvastatud asjaolude kohaselt on hageja nimel kostjale tasutud laenulepingust 1 tuleneva nõude

täitmiseks 124 278 eurot 7 senti. Seega läks VÕS § 152 lg 1 esimese lause järgi tasutud summa

ulatuses kostja nõue võlgniku vastu üle käendajale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse

VÕS § 173 lg 2 järgi nõude loovutamise sätteid, sh VÕS § 167.

12. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja

kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei

ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, nõude loovutamisel üle uuele

võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud

tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. VÕS § 167 lg 5 kohaselt jääb nõude osalise

loovutamise korral uuele võlausaldajale loovutamata jäänud nõude osa rahuldamise eesõigus

senisele võlausaldajale uue võlausaldaja ees, samuti eesõigus kõrvalkohustustest tulenevatele

õigustele ja tagatistele.

13. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et VÕS § 167 lgt 5 kohaldatakse ka siis, kui nõue

läheb seaduse alusel osaliselt üle käendajale. Samas on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et

VÕS § 167 lg 5 takistab võlgniku eest nõude täitnud käendaja nõude tagamist hüpoteegiga.

Lähtudes VÕS § 152 lgst 1 ja VÕS § 167 lgst 1, eeldatakse, et võlausaldaja on kohustatud

põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale nõude rahuldamise ulatuses üle andma nõudega

mitteseotud tagatised, sh hüpoteegid. Seega üldjuhul tuleb nõude rahuldamise ulatuses anda

käendajale üle nõude tagamiseks seatud hüpoteek, kui käendaja ja võlausaldaja ei ole kokku

leppinud teisiti. VÕS § 167 lg 6 teise lause kohaselt peab hüpoteegiga tagatud nõude loovutanud

võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele.

14. Pooled ja kohtud on menetluses keskendunud küsimusele, kas nõuet tagava hüpoteegi

osahüpoteekideks jagamine on praegusel juhul võimalik. Kolleegium selgitab, et hüpoteegi

osahüpoteekideks jagamine on ainult üks võimalus käendajale tagatise andmiseks VÕS § 167 lg 1

järgi. Osal juhtudel võib hüpoteegi osahüpoteekideks jagamine viia vastuolus VÕS § 167 lgga 5

senise võlausaldaja eesõiguse kahjustamiseni. Sellistes olukordades on kohtul võimalik kanda

senine võlausaldaja ja käendaja kinnistusraamatusse hüpoteegipidajatena ühiselt.

6(8)

2-15-2873

Kolleegium on varem samas tsiviilasjas leidnud, et käendaja, kes on osaliselt rahuldanud

hüpoteegiga tagatud nõude, võib analoogia alusel AÕS § 349 lg 2 järgi nõuda osahüpoteegi

kinnistusraamatusse kandmist enda kasuks. Hüpoteegi jagamist osadeks võimaldab AÕS § 355 lg 1

(Riigikohtu 14. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-15, p 10). Eelviidatud lahend

käsitles hagi tagamise abinõude kohaldamist pankrotimenetluse kontekstis. Sealjuures ei olnud

vaidluse all küsimus, kas VÕS § 167 lg 5 võiks hageja nõudeõigust mõjutada.

15. Eelnevast tulenevalt peab kolleegium vajalikuks selgitada järgnevat. VÕS § 167 lgs 5 sätestatust

tuleneb, et loovutuse saaja saab tagatisi kasutada üksnes ulatuses, milles tagatise realiseerimisest

saadu ei ole vajalik nõude loovutanud võlausaldaja nõude rahuldamiseks. VÕS § 167 lg 5 reguleerib

ainult tagatise realiseerimise tulemi jagamist. Kolleegium nõustub kostjaga, et olukorras, kus tema

laenulepingust 1 tulenev nõue ei ole täielikult rahuldatud, võib hüpoteegi osahüpoteekideks

jagamine kahjustada tema VÕS § 167 lgst 5 tulenevaid õigusi. Praegu ei ole kindel, millise hinnaga

vaidlusalune kinnisasi enampakkumisel müüakse, ega ka see, kui palju kostjale võlgnevuse katteks

pankrotivarast tasutakse. Kui praegu osahüpoteekide summad määrata, siis võib kostja hiljem

sattuda olukorda, kus tema nõue ei saa täielikult rahuldatud, sest kostjale väljamakstava summa

suurust piirab osahüpoteegi summa. Sellisel juhul ei ole võimalik ka vaatamata VÕS § 167 lgs 5

sätestatule kasutada ülejäänud vara realiseerimisest saadud summat, sest selle alusel on õigustatud

oma nõuet rahuldama juba teine osahüpoteegipidaja.

16. Eelnevat arvestades on põhjendamatu ka hageja etteheide, et ringkonnakohus on asja

lahendamisel jätnud arvestamata PankrS § 153 lg 1. Uue võlausaldaja õigusi ei saa mõjutada see, et

tõenäoliselt saab senise võlausaldaja nõue pankrotimenetluses osaliselt või täielikult rahuldatud.

VÕS § 167 lg 5 kohaldamist saaks piirata vaid juhul, kui senise võlausaldaja nõuet oleks ka

tegelikult rahuldatud, st pankrotivarast väljamakse tehtud.

17. Kohtud on jätnud arvestamata võimaluse kanda pooled kinnistusraamatusse ühiste

hüpoteegipidajatena. AÕS § 70 lg 7 kohaselt, kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus),

kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega on käendajal võimalik oma VÕS § 152 lgst 1 ja § 167 lgst 1 tulenevaid õigusi realiseerida,

nõudes mh enda ühise hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kandmist. Hüpoteegi realiseerimise

järel on võimalik arvestada, millises summas nõue kummalgi hüpoteegipidajal sel hetkel

hüpoteegiga tagatud on, ning VÕS § 167 lgs 5 sätestatut arvestades hüpoteegi realiseerimise tulem

jagada.

18. Hageja esitas kassatsioonkaebuses alternatiivnõude tuvastada kostja kohustus anda nõusolek

hageja ühise hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kandmiseks. Kostja leiab, et hageja on

lubamatult esitanud kassatsioonkaebuses uue nõude.

Kolleegium nõustub kostjaga, et alles kassatsioonkaebuses esitatud nõuet ei ole Riigikohtul

võimalik lahendada (vt TsMS § 688 lgd 3–5). Samas peab kolleegium oluliseks arvestada, et

küsimus VÕS § 167 lg 5 kohaldamisest põhivõlgnevuse osaliselt tasunud käendaja nõude tagamise

kontekstis ei ole kohtupraktikas üheselt lahendatud ning ka Riigikohus andis selles küsimuses

selgitusi esimest korda. Hageja menetlusdokumentidest nähtub, et hageja eesmärk oli tulenevalt

VÕS § 152 lgst 1 ja VÕS § 167 lgst 1 eelkõige saada tagatis oma võlgniku vastu olevale nõudele.

Seda eesmärki oli vastavalt asjaoludele võimalik saavutada kahel viisil (vt otsuse pd 14–17). Seega

on kohtul vajalik hagejale õiguslikku olukorda selgitada (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 57; 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 13) ning anda

võimalus oma nõude täiendamiseks. Tulenevalt TsMS §s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse

ülesandest tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

7(8)

2-15-2873

kuludega peab kolleegium vajalikuks saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Riigikohtu

selgitustest lähtudes on sellisel juhul võimalik lahendada asi õigesti võimalikult lühikese aja jooksul.

19. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

20. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Tambet Tampuu

Jaak Luik

Malle Seppik

8(8)