2-16-3248/68 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Nele Atonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-3248

Tsiviilasi

Xxxxhagi OÜ Xxxx vastu töö mitteandmisel töötasu

hüvitamise, kasutamata põhipuhkuse hüvitise ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

8939,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx),

lepinguline esindaja Merike Roosileht (osaühing BRIIAN

CONSULT,

Madara

25,

11315

Tallinn,

e-post

oigusabistaja@gmail.com)

Kostja OÜ Xxxx (registrikood xxxx, aadress xxxx, e-post

xxxx), seaduslik esindaja Xxxx(e-post xxxx)

Kohtuistung

06.09.2017

Kohtuistungil osalenud

isikud

Hageja lepinguline esindaja Merike Roosileht

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt OÜ Xxxx hageja Xxxxkasuks töötasu töö mitteandmise ees 1946,70

eurot, saamata jäänud töötasu 5430,71 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 760,58 eurot.

3. Välja mõista kostjalt OÜ Xxxx hageja Xxxxkasuks seisuga 23.02.2016 viivis 303,38 eurot ja

alates 24.02.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt

kuni põhinõude (6191,29 eurot) täies ulatuses tasumiseni.

4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt OÜ Xxxx hageja Xxxxkasuks menetluskulud 2263,50 eurot.

6. Jätta

rahuldamata

hageja

Xxxxavaldus

menetluskulude

summas

eurot

kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Asjaolud

Hageja ja kostja vahel sõlmiti 13.11.2014 tööleping nr 10 määramata ajaks töötasuga 5,04 eurot

tunnis (bruto), mis sisaldas tasu võimaliku öötöö eest. Hageja asus kostja juures tööle

klienditeenindaja ametikohale täistööajaga vastavalt töögraafikule. Töötajale kohaldati

summeritud tööajaarvestust arvestusperioodiga neli kuud. Töögraafiku pidi tööandja koostama

töötajale hiljemalt 7 kalendripäeva enne järgmise kuu algust. Vastavalt väljakujunenud

praktikale tegi kostja hagejale järgmise kuu töögraafiku teatavaks interneti vahendusel, kus

hageja logis ennast sisse kostja poolt loodud töökeskkonda kostja poolt antud paroolidega.

Töötasu pidi kostja tasuma üks kord kuus hageja pangakontole palgaarvestuse kuule järgneva

kuu kümnendal päeval. Hageja põhipuhkuse kestuseks oli 28 kalendripäeva. Kostja ei

kindlustanud hagejat täistööajaga perioodil 13.11.2014-31.10.2015, mistõttu on kostja

kohustatud tasuma hagejale TLS § 35 alusel keskmist töötasu tööga mitteandmise. Kostja on

jätnud hagejale tasumata osaliselt töötasu perioodi 13.11.2014-22.11.2015 eest ja kasutamata

jäänud puhkuse hüvitise. Summadele lisanduvad viivised.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbankis, arveldusarvele

nr EE571010220229377229 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE513300333522160001 Danske

Bank AS Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland

PLC Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number, milles kautsjoni tasutakse ja isiku nimi,

kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil

olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt

hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud

kostja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaks

ka

siis,

kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud

korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS

§ 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 2398,50 eurot käibemaksuta. Hagejale on osutatud

õigusabi 26 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta).

Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot

käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14;

01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on

mõistlik ja põhjendatud ning ei ole ülepaisutatud.

Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 12.02.2016

juriidiliseks konsultatsiooniks, tutvumiseks juriidiliste dokumentidega, juriidiliseks analüüsiks 3

tundi; 29.02.2016 tutvumiseks juriidiliste dokumentidega, nõuete väljaselgitamiseks ja

arvutamiseks, hagiavalduse koostamiseks 5 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on

ülepaisutatud ajakuluga. Kohus on seisukohal, arvestades kohtule esitatud hagiavaldust ning

selle lisasid, ei ole usutav, et esindajal kulus dokumentide analüüsiks ja hagiavalduse

koostamiseks kokku 8 tundi. Kohus, arvestades sh hagiavalduse sisu, peab mõistlikuks

ajakuluks 5 tundi.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 14.03.2016

tutvumiseks kohtunõudega, nõuete täpsustamiseks ja arvutamiseks, hagiavalduse koostamiseks

4 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kui esindaja oleks

koheselt teinud täpsed arvutused, siis ei oleks hageja pidanud tegema täpsustusi, mistõttu leiab

kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 tundi.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks kostja

01.04.2016 taotluse ja kohtukirjaga, hageja seisukoha koostamiseks kostja taotlusele 2 tundi.

Arvestades kostja taotluse sisu ja hageja seisukohta, on kohus seisukohal, et tegemist on

põhjendatud ajakuluga.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks

25.04.2016 kohtumäärusega ja määruskaebuse koostamiseks 2 tundi. Kohus on seisukohal, et

tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks

08.06.2016 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, kostja 28.06.2016 vastusega, 15.07.2016

seisukoha koostamiseks kostja 28.06.2016 vastusele 4 tundi. Kohus, arvestades kostja vastuse

sisu ja hageja seisukoha sisu ning Tallinna Ringkonnakohtu määruse sisu, on seisukohal, et

tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks Harju

Maakohtu 05.08.2016 kirjaga, kostja kompromissettepanekuga, hageja kompromissettepaneku

koostamiseks, hageja 07.09.2016 seisukoha koostamiseks 4 tundi. Kohus on seisukohal, et

tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus arvestades kohtukirja sisu ja hageja 07.09.2016

lõplike seisukohtade sisu, on seisukohal, et kirjaga tutvumiseks võis esindajal kuluda kõige

rohkem 10 minutit, kompromissettepanekute vahetamiseks ja tutvumiseks 20 minutit ning

seisukoha koostamiseks 1 tund ja 30, seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2

tundi.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks kostja

24.01.2017 taotlustega ja esitatud tõenditega ning 23.01.2017 kostja taotlusega tunnistajate

ülekuulamiseks 1 tund, ettevalmistuseks istungiks 2 tundi ja osalemiseks istungil 39 minutit.

Kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus on seisukohal, et arvestades

taotluste sisu ja esitatud tõendit, võis esindajal kuluda taotlustega ja tõendiga tutvumiseks kõige

rohkem 30 minutit, istungi ettevalmistamiseks kõige rohkem 1 tund. Istungil osalemise ajakulu

on põhjendatud. Seega kokku põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi ja 9 minutit.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks

26.01.2017 kohtuistungi protokolliha, hageja 10.02.2017 seisukohtade koostamiseks, hageja

täiendavate tõendite esitamiseks ja tutvumiseks toimikuga 3 tundi. Kohus leiab, et tegemist on

põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud tutvumiseks kostja

10.02.2017 taotlustega ja esitatud tõenditega ning seisukohaga, 27.02.2017 hageja seisukoha

koostamiseks kostja 10.02.2017 vastusele 2 tundi. Kohus on seisukohal, et tegemist on

põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud ettevalmistamiseks ja

kohtuistungil osalemiseks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 2263,50 eurot (25,15 x 90). hageja

taotlus jääb rahuldamata summa 135 euro osas (taotletud 2398,50 – rahuldatud 2263,50).

53. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind

ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Atonen

Kohtunik