2-16-14754/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedS.I (avaldaja) esitas 03.10.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja Q. C 27.05.2016 kohtutäitur Kaire Põltsile
Legislator headnote
AI generated2-16-14754/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: C 27.05.2016 kohtutäitur Kaire Põltsile
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr: 2-16-14754
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-16-14754
Määruse tegemise aeg ja koht
20.09.2017, Tallinn
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Kohtuasi
S.I kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 12.09.2016
otsusele täiteasjas nr 025/2016/1819
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2017 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
S.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): S.I (Eesti isikukood
XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: XXX)
Puudutatud isik I (sissenõudja): Q. C (isikukood
XXXXXXXXXXX, registrijärgne elukoht XXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-
post: XXX)
Puudutatud isik II (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur
Kaire Põlts (büroo asukoht Tartu mnt 16 B III korrus,
10117 Tallinn, e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1. S.I määruskaebus rahuldada osaliselt.
2. Harju Maakohtu 30.06.2017 määrus tühistada osas, millega kohus jättis
menetluses kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni punkt
6 teine lause) ja S.I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt
rahuldamata (resolutsiooni punkt 7) ning saata asi selles osas uueks
läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Muus osas on maakohtu
määrus jõustunud
3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul
määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-14754
1. S.I (avaldaja) esitas 03.10.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi
(kohtutäitur) 12.09.2016 otsusele täiteasjas nr 025/2016/1819.
2. Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja Q. C 27.05.2016 kohtutäitur Kaire Põltsile
täitmisavalduse Harju Maakohtu 03.11.2010 määruse nr 2-10-37156 täitmiseks.
Võlgnikuks oli avaldaja.
3. Avaldaja leiab, et kuna kohtutäitur toimetas täiteteate talle kätte pärast seda, kui
avaldaja oli sissenõudjale vabatahtlikult kogu täitemenetluses sisse nõutava
võlgnevuse tasunud, ei ole täituril õigus nõuda kohtutäituri põhitasu tasumist summas
851,31 eurot tulenevalt KTS § 41.
Maakohtu määrus
4. Harju Maakohus rahuldas 30.06.2017 kohtumäärusega avaldaja kaebuse osaliselt,
tühistas kohtutäituri 12.09.2016 otsuse täiteasjas nr 025/2016/1819 osas, millega
kohtutäitur keeldus muutmast tasuotsust ja tühistamast kohtutäituri tasu
väljamõistmise otsust kohtutäituri põhitasu tasumise osas summas 851,31 eurot;
kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama, järgides määruses olevaid juhiseid;
jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 12.09.2016 otsusele täiteasjas nr
025/2016/1819 osas, millega avaldaja taotles tema suhtes tehtud täitetoimingute
tühistamist; jättis avaldaja taotluse E. S.I tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata,
jättis menetluses kantud riigilõivu kohtutäituri kanda ja kõik ülejäänud menetluskulud
avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 6) ning rahuldas avaldaja menetluskulude
kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks
menetluskuluna välja kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot (resolutsiooni
punkt 7).
5. Määruse põhjenduste kohaselt kannab TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses
menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu
isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni
menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see
menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
6. TsMS § 172 lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui
kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise
menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus
rahuldatakse. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja
notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva
riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31
sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses
kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses
notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
7. Kohtutäitur ja sissenõudja on kohtule avaldanud, et tal antud asjas menetluskulusid
tekkinud ei ole. Avaldaja on esitanud kohtule enda menetluskulude nimekirja ja
taotlenud menetluskulude väljamõistmist kohtutäiturilt. Toimikust nähtuvalt on
avaldaja lisaks õigusabikuludele kandnud asjas riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamisel
(tl 53).
8. Kohus jätab avaldaja poolt tasutud riigilõivu summas 15 eurot TsMS § 172 lg 10
alusel puudutatud isiku kohtutäituri kanda. Kõik ülejäänud menetlusosaliste
menetluskulud jätab kohus tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 2 avaldaja kanda.
9. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude
kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Toimikust
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-14754
nähtuvalt on avaldaja kandnud asjas riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamisel. Eeltoodust
tulenevalt tuleb 15 eurot riigilõivude katteks välja mõista kohtutäiturilt.
Määruskaebus
10. Avaldaja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse ning palus tühistada
maakohtu määruse resolutsiooni punktid 6 ja 7; teha asjas uus lahend, millega
täielikult rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks; määrata
kindlaks avaldaja poolt maakohtus kantud menetluskulud summas 2474,60 eurot (sh
kohtueelse menetlusega seotud kulud summas 1006,20 eurot) ning mõista need
kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja; kohustada kohtutäiturit tasuma avaldajale viivist
kohtutäituri poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg
1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta mõlema poole poolt ringkonnakohtus
kantud menetluskulud kohtutäituri kanda.
11. Määruskaebuse kohaselt on arusaamatu, miks pole kohus kohustanud kohtutäiturit
tasuma avaldajale viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §
113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse korduvalt
kohtule esitanud ning kohus pole põhjendanud, miks kohus taotluse rahuldamata jättis.
12. Kaebaja ei nõustu kohtu põhjendustega, mille kohaselt jättis kohus kaebaja
menetluskulud (va riigilõivu) kaebaja kanda TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 alusel. TsMS §
172 lg 1 sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et
menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on
asjaolusid arvestades õiglane. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud kohtutäituri
õigusvastase tegevuse ning kohus on tuvastanud, et kohtutäitur on kohustusi rikkunud,
kuna on täitedokumendid saatnud aadressile, mis polnud kaebaja elukoht. Sellele
tuginedes on kohus kaebaja kaebuse suures osas ka rahuldanud. Nimetatud asjaolusid
arvestades on arusaamatu, miks ei ole õiglane kaebaja menetluskulusid jätta
kohtutäituri kanda. Kohus ei ole seisukohta põhjendanud.
13. Kaebajal puudus võimalus kohtutäituri tegevust mõjutada. Kaebaja on proovinud
lahendada vaidlus kohtuväliselt. Olukorras, kus kohtutäitur kaebust ei rahuldanud, oli
kaebajal ainus võimalus alustada kohtuvaidlust. Kohtuvaidluse käigus on tuvastatud,
et kohtutäituri tegevus oli õigusvastane. Seega oleks kaebaja suhtes äärmiselt
ebaõiglane jätta kaebaja menetluskulud tema kanda. Ebaõiglane on olukord, kus
vaidlus on edukas ja kaebaja kohtutäiturile tasu maksma ei pea, kuid kaebaja
põhjendatud ning vajalikud õigusabikulud ületavad täituri tasu ning vaidluse järgselt
on kaebaja majanduslik olukord halvem. Kaebaja hinnangul võib selline regulatsioon
olla vastuolus Põhiseadusega.
Menetluse edasine käik
14. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks
puudutatud isikutele (sissenõudja ja kohtutäitur).
15. Sissenõudja määruskaebusele ei vastanud.
16. Kohtutäitur leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning
menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt, mistõttu
on jätnud ka avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajal ei olnud võimatu
iseseisvalt esitada kohtutäituri tegevusele kaebust, arvestades, et hagita menetluses
kohtutäituri kaebuse lahendamisel toimub kohtulik kontroll täitemenetluse või
vaidlustatud täitetoimingu õiguspärasuse üle. Avaldaja õigusabikulud on
põhjendamatult suured ning nende kandmiseks puudus tegelikkuses objektiivne
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-14754
vajadus. Tegemist ei ole keskmisest keerulisema vaidlusega. Kohtutäitur ei suutnud
avaldaja 03.10.2016 kaebusest maakohtule ega selle 03.10.2016 täiendustest
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses viivise välja mõistmise nõude esitamist avaldaja poolt maakohtule tuvastada.
Ringkonnakohtu põhjendused
17. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, selgitab, et kontrollib
TsMS § 651 ja § 659 alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja
põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus saab
määruskaebusest aru nõnda, et kaebaja ei ole maakohtu määrust sisuliselt vaidlustanud
menetluses kantud riigilõivu jätmises kohtutäituri kanda ning selle avaldaja kasuks
väljamõistmises. Seega kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust osas, millega
maakohus jättis kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni p 6 teine
lause) ja avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse selles osas
rahuldamata (resolutsiooni punkt 7). Maakohtu määrus on ülejäänud osas jõustunud.
18. Ringkonnakohus leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud
määruskaebus on põhjendatud ja Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb vaidlustatud osas
menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi nimetatud osas
saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei
saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks
määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on määruse
tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust.
20. TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama põhjendusi, mille
alusel kohus järeldusteni jõudis.
21. Vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks on maakohus menetluskulude
jaotamisel pidanud õiglaseks jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud õigusabile
avaldaja kanda, kuigi kohtumääruse resolutsioonist nähtuvalt on kohus avaldaja
kaebuse osaliselt rahuldanud. Ka ei ole maakohus põhjendanud, miks ta kohaldab
menetluskulude sellisel viisil avaldaja kanda jätmisel üheaegselt TsMS § 172 lõikeid 1
ja 2.
22. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on
Riigikohus rõhutanud kohtu põhjendamiskohustuse täitmise tähtsust, kuna peamiseks
lähtekohaks on viidatud õigusnormi kohaldamisel õigluse põhimõte (vt Riigikohtu
lahendid nr 3-2-1-87-14, p 29; nr 3-2-1-42-08, p 18; nr 3-2-1-1-17, p 21; nr 3-2-1-105-
13, p 21), samas, kui TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaldamist on Riigikohtu
praktika kohaselt otstarbekaks peetud juhtudel, mil hagita menetluses selle iseloomu
tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus
vms (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-42-08, p 18).
23. Kuna maakohus ei ole menetluskulude jaotamise otsustust põhjendanud, puudub
ringkonnakohtul sisuline võimalus diskretsiooni kontrollimiseks. Asja uuel
läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada määruses esinenud puudused, arvestusega,
et otsustuse kujunemine oleks kohtulahendi peale kaebuse esitamisel kõrgema astme
kohtu poolt kontrollitav.
24. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga ka selles, et arusaadav pole, miks
on maakohus jätnud lahendamata avaldaja esitatud taotluse tema kasuks välja
mõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise tasumise
kohustamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja sellise taotluse esitanud
05.04.2017, 19.04.2017 ja 31.05.2017 menetlusdokumentides (tlk 96 pöördel, tlk 104
pöördel, tlk 133-134). TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 tulenevalt tuli maakohtul asjas
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-14754
tehtud lõpplahendi resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendada menetlusosaliste
veel lahendamata taotlused.
25. Seoses kaebaja väitega hagita menetluses menetluskulude hüvitamise regulatsiooni
võimaliku põhiseadusvastasusega selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 172 lg 1 teine
lause ja TsMS § 175 lg 1 annavad kohtule menetluskulude jaotamisel ning
kindlaksmääramisel laialdase diskretsioonõiguse, millesse kõrgema astme kohtul on
alust sekkumiseks juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire.
26. Riigikohtu praktika kohaselt on põhjendatud, et hagita menetluses hüvitatakse
menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda
õigustab kohtu suurem aktiivsus, asjaolude selgitamise kohustus ning asjaolu, et
suuresti ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones
kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus
kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa
menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt
teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. See ei ole nii siiski mitte kõigi hagita
menetluste puhul, kus õigusabikulud võivad olla vajalikud, mistõttu on kohtule antud
lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil
õiglase lahenduse leidmise (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, p 19).
27. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi
kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma
kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
28. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu
Kaija Kaijanen
Ande Tänav
Kohtunik
kohtunik
kohtunik
5(5)