Legislator Case Law & Legislation
2-16-14754/29 AI generated

2-16-14754/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-14754/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

S.I (avaldaja) esitas 03.10.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja Q. C 27.05.2016 kohtutäitur Kaire Põltsile

Legislator headnote

AI generated

2-16-14754/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: C 27.05.2016 kohtutäitur Kaire Põltsile

Keywords

AI generated
absence of hardship sufficient access right to higher insurance cover lack of entitlement right to legal counsel authorization to sue
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr: 2-16-14754

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-14754

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Kohtuasi

S.I kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 12.09.2016

otsusele täiteasjas nr 025/2016/1819

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2017 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

S.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): S.I (Eesti isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: XXX)

Puudutatud isik I (sissenõudja): Q. C (isikukood

XXXXXXXXXXX, registrijärgne elukoht XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-

post: XXX)

Puudutatud isik II (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur

Kaire Põlts (büroo asukoht Tartu mnt 16 B III korrus,

10117 Tallinn, e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. S.I määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Harju Maakohtu 30.06.2017 määrus tühistada osas, millega kohus jättis

menetluses kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni punkt

6 teine lause) ja S.I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt

rahuldamata (resolutsiooni punkt 7) ning saata asi selles osas uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Muus osas on maakohtu

määrus jõustunud

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-14754

1. S.I (avaldaja) esitas 03.10.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi

(kohtutäitur) 12.09.2016 otsusele täiteasjas nr 025/2016/1819.

2. Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja Q. C 27.05.2016 kohtutäitur Kaire Põltsile

täitmisavalduse Harju Maakohtu 03.11.2010 määruse nr 2-10-37156 täitmiseks.

Võlgnikuks oli avaldaja.

3. Avaldaja leiab, et kuna kohtutäitur toimetas täiteteate talle kätte pärast seda, kui

avaldaja oli sissenõudjale vabatahtlikult kogu täitemenetluses sisse nõutava

võlgnevuse tasunud, ei ole täituril õigus nõuda kohtutäituri põhitasu tasumist summas

851,31 eurot tulenevalt KTS § 41.

Maakohtu määrus

4. Harju Maakohus rahuldas 30.06.2017 kohtumäärusega avaldaja kaebuse osaliselt,

tühistas kohtutäituri 12.09.2016 otsuse täiteasjas nr 025/2016/1819 osas, millega

kohtutäitur keeldus muutmast tasuotsust ja tühistamast kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsust kohtutäituri põhitasu tasumise osas summas 851,31 eurot;

kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama, järgides määruses olevaid juhiseid;

jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 12.09.2016 otsusele täiteasjas nr

025/2016/1819 osas, millega avaldaja taotles tema suhtes tehtud täitetoimingute

tühistamist; jättis avaldaja taotluse E. S.I tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata,

jättis menetluses kantud riigilõivu kohtutäituri kanda ja kõik ülejäänud menetluskulud

avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 6) ning rahuldas avaldaja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks

menetluskuluna välja kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot (resolutsiooni

punkt 7).

5. Määruse põhjenduste kohaselt kannab TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

6. TsMS § 172 lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui

kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise

menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus

rahuldatakse. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja

notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva

riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31

sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses

kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses

notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.

7. Kohtutäitur ja sissenõudja on kohtule avaldanud, et tal antud asjas menetluskulusid

tekkinud ei ole. Avaldaja on esitanud kohtule enda menetluskulude nimekirja ja

taotlenud menetluskulude väljamõistmist kohtutäiturilt. Toimikust nähtuvalt on

avaldaja lisaks õigusabikuludele kandnud asjas riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamisel

(tl 53).

8. Kohus jätab avaldaja poolt tasutud riigilõivu summas 15 eurot TsMS § 172 lg 10

alusel puudutatud isiku kohtutäituri kanda. Kõik ülejäänud menetlusosaliste

menetluskulud jätab kohus tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 2 avaldaja kanda.

9. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Toimikust

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-14754

nähtuvalt on avaldaja kandnud asjas riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamisel. Eeltoodust

tulenevalt tuleb 15 eurot riigilõivude katteks välja mõista kohtutäiturilt.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse ning palus tühistada

maakohtu määruse resolutsiooni punktid 6 ja 7; teha asjas uus lahend, millega

täielikult rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks; määrata

kindlaks avaldaja poolt maakohtus kantud menetluskulud summas 2474,60 eurot (sh

kohtueelse menetlusega seotud kulud summas 1006,20 eurot) ning mõista need

kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja; kohustada kohtutäiturit tasuma avaldajale viivist

kohtutäituri poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta mõlema poole poolt ringkonnakohtus

kantud menetluskulud kohtutäituri kanda.

11. Määruskaebuse kohaselt on arusaamatu, miks pole kohus kohustanud kohtutäiturit

tasuma avaldajale viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse korduvalt

kohtule esitanud ning kohus pole põhjendanud, miks kohus taotluse rahuldamata jättis.

12. Kaebaja ei nõustu kohtu põhjendustega, mille kohaselt jättis kohus kaebaja

menetluskulud (va riigilõivu) kaebaja kanda TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 alusel. TsMS §

172 lg 1 sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud kohtutäituri

õigusvastase tegevuse ning kohus on tuvastanud, et kohtutäitur on kohustusi rikkunud,

kuna on täitedokumendid saatnud aadressile, mis polnud kaebaja elukoht. Sellele

tuginedes on kohus kaebaja kaebuse suures osas ka rahuldanud. Nimetatud asjaolusid

arvestades on arusaamatu, miks ei ole õiglane kaebaja menetluskulusid jätta

kohtutäituri kanda. Kohus ei ole seisukohta põhjendanud.

13. Kaebajal puudus võimalus kohtutäituri tegevust mõjutada. Kaebaja on proovinud

lahendada vaidlus kohtuväliselt. Olukorras, kus kohtutäitur kaebust ei rahuldanud, oli

kaebajal ainus võimalus alustada kohtuvaidlust. Kohtuvaidluse käigus on tuvastatud,

et kohtutäituri tegevus oli õigusvastane. Seega oleks kaebaja suhtes äärmiselt

ebaõiglane jätta kaebaja menetluskulud tema kanda. Ebaõiglane on olukord, kus

vaidlus on edukas ja kaebaja kohtutäiturile tasu maksma ei pea, kuid kaebaja

põhjendatud ning vajalikud õigusabikulud ületavad täituri tasu ning vaidluse järgselt

on kaebaja majanduslik olukord halvem. Kaebaja hinnangul võib selline regulatsioon

olla vastuolus Põhiseadusega.

Menetluse edasine käik

14. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks

puudutatud isikutele (sissenõudja ja kohtutäitur).

15. Sissenõudja määruskaebusele ei vastanud.

16. Kohtutäitur leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt, mistõttu

on jätnud ka avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajal ei olnud võimatu

iseseisvalt esitada kohtutäituri tegevusele kaebust, arvestades, et hagita menetluses

kohtutäituri kaebuse lahendamisel toimub kohtulik kontroll täitemenetluse või

vaidlustatud täitetoimingu õiguspärasuse üle. Avaldaja õigusabikulud on

põhjendamatult suured ning nende kandmiseks puudus tegelikkuses objektiivne

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-14754

vajadus. Tegemist ei ole keskmisest keerulisema vaidlusega. Kohtutäitur ei suutnud

avaldaja 03.10.2016 kaebusest maakohtule ega selle 03.10.2016 täiendustest

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses viivise välja mõistmise nõude esitamist avaldaja poolt maakohtule tuvastada.

Ringkonnakohtu põhjendused

17. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, selgitab, et kontrollib

TsMS § 651 ja § 659 alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus saab

määruskaebusest aru nõnda, et kaebaja ei ole maakohtu määrust sisuliselt vaidlustanud

menetluses kantud riigilõivu jätmises kohtutäituri kanda ning selle avaldaja kasuks

väljamõistmises. Seega kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust osas, millega

maakohus jättis kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni p 6 teine

lause) ja avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse selles osas

rahuldamata (resolutsiooni punkt 7). Maakohtu määrus on ülejäänud osas jõustunud.

18. Ringkonnakohus leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud

määruskaebus on põhjendatud ja Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb vaidlustatud osas

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi nimetatud osas

saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei

saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on määruse

tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust.

20. TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama põhjendusi, mille

alusel kohus järeldusteni jõudis.

21. Vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks on maakohus menetluskulude

jaotamisel pidanud õiglaseks jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud õigusabile

avaldaja kanda, kuigi kohtumääruse resolutsioonist nähtuvalt on kohus avaldaja

kaebuse osaliselt rahuldanud. Ka ei ole maakohus põhjendanud, miks ta kohaldab

menetluskulude sellisel viisil avaldaja kanda jätmisel üheaegselt TsMS § 172 lõikeid 1

ja 2.

22. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on

Riigikohus rõhutanud kohtu põhjendamiskohustuse täitmise tähtsust, kuna peamiseks

lähtekohaks on viidatud õigusnormi kohaldamisel õigluse põhimõte (vt Riigikohtu

lahendid nr 3-2-1-87-14, p 29; nr 3-2-1-42-08, p 18; nr 3-2-1-1-17, p 21; nr 3-2-1-105-

13, p 21), samas, kui TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaldamist on Riigikohtu

praktika kohaselt otstarbekaks peetud juhtudel, mil hagita menetluses selle iseloomu

tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus

vms (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-42-08, p 18).

23. Kuna maakohus ei ole menetluskulude jaotamise otsustust põhjendanud, puudub

ringkonnakohtul sisuline võimalus diskretsiooni kontrollimiseks. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada määruses esinenud puudused, arvestusega,

et otsustuse kujunemine oleks kohtulahendi peale kaebuse esitamisel kõrgema astme

kohtu poolt kontrollitav.

24. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga ka selles, et arusaadav pole, miks

on maakohus jätnud lahendamata avaldaja esitatud taotluse tema kasuks välja

mõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise tasumise

kohustamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja sellise taotluse esitanud

05.04.2017, 19.04.2017 ja 31.05.2017 menetlusdokumentides (tlk 96 pöördel, tlk 104

pöördel, tlk 133-134). TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 tulenevalt tuli maakohtul asjas

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-14754

tehtud lõpplahendi resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendada menetlusosaliste

veel lahendamata taotlused.

25. Seoses kaebaja väitega hagita menetluses menetluskulude hüvitamise regulatsiooni

võimaliku põhiseadusvastasusega selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 172 lg 1 teine

lause ja TsMS § 175 lg 1 annavad kohtule menetluskulude jaotamisel ning

kindlaksmääramisel laialdase diskretsioonõiguse, millesse kõrgema astme kohtul on

alust sekkumiseks juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire.

26. Riigikohtu praktika kohaselt on põhjendatud, et hagita menetluses hüvitatakse

menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda

õigustab kohtu suurem aktiivsus, asjaolude selgitamise kohustus ning asjaolu, et

suuresti ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones

kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus

kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa

menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt

teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. See ei ole nii siiski mitte kõigi hagita

menetluste puhul, kus õigusabikulud võivad olla vajalikud, mistõttu on kohtule antud

lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil

õiglase lahenduse leidmise (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, p 19).

27. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

28. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen

Ande Tänav

Kohtunik

kohtunik

kohtunik

5(5)