3-17-1604/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1604

Haldusasi

K.K.i kaebus Tarbijakaitseameti kohustamiseks vaadata

läbi tema 18.06.2017 taotlus hüvitada tema poolt Eesti

Uuringukeskus OÜ-lt tellitud uuringu „Kuidas tarbijad

mõistavad sinimustvalge lipumärgi kasutamist toidutoo-

detel“ maksumus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada K.K.i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadus-

tiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. K.K. pöördus 14.03.2017 Tarbijakaitseameti (TKA) poole kirjaga (tl 4), milles palus sel-

gitust Eesti Toiduainetööstuse Liidu (ETL) poolt reguleeritud „lipumärgi“ tarbijat eksitava olu-

korra kohta. Mis puudutab lihatooteid, siis on enamusel tarbijatest arusaamine, et ostes lipu-

märgiga toote, toetab tarbija Eesti põllumeest, kes kasvatab (liha-)looma. Tarbija ei pruugi olla

teadlik informatsioonist reklaamis või ETL kodulehel, kus on selgitatud, et lipumärk tähendab

toote Eestis tootmist, mitte tooraine päritolu. Samuti tuleks tellida sõltumatult agentuurilt kü-

sitlus selleks, et saada teada, kuidas tarbijad lipumärgist aru saavad.

2. TKA selgitas 13.04.2017 kirjas (tl 5), et teostab järelevalvet reklaamiseaduses (RekS) sä-

testatud nõuete ja tingimuste täitmise üle. Lipumärgi põhikirja/statuudi kohaselt on lihatoodete

(nt vorstid, singid) puhul päritolumaaks maa, kus lihatoode on valmistatud. TKA ei leidnud

Eesti lipumärgi kasutamises vastuolu kehtiva seadusandlusega, st lipumärgi kasutamisel toode-

tel, mis on toodetud/valmistatud Eestis, kuid mille põhitooraine ei pärine Eestist, ei ole tegemist

eksitava reklaamiga RekS tähenduses. Samuti ei näinud TKA lipumärgi kasutamisel vastuolu

Eesti lipumärgi väljaandmise ja kasutamise põhikirja/statuudiga.

3. K.K. esitas 27.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-900), milles pa-

lus kohustada TKA-d koostöös teiste asjassepuutuvate riigiametitega keelama ETL lipumärgi

ja sellega sarnase kvaliteedimärgi kasutamine eksitaval moel. TKA peab teostama järelevalvet

3-17-1604

2(4)

tarbijakaitseseaduse (TKS) ja RekS rakendamise üle. Lipumärgi kasutamise eksitavast olukor-

rast annab teavet läbiviidud uuring. Kaebaja taotles uuringu läbiviimist TKA-lt, Maaeluminis-

teeriumilt, Konjunktuuriinstituudilt ja põllumeeste organisatsioonidelt, kuid need ei olnud nõus

uuringut tellima, mistõttu finantseeris uuringu kaebaja. Uuring tõestab, et tarbijad on lipumärgi

kasutamisest eksitavalt aru saanud. Kaebaja palus tema kasuks kohtukuluna välja mõista Eesti

Uuringukeskus OÜ-lt (EUO) tellitud erapooletu ja sõltumatu lipumärgi uuringu maksumuse

1800 eurot.

4. Kohus tagastas 18.05.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-900 K.K.i kaebuse HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel.

1) Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei väida kaebaja tema enda õiguste rikkumist, vaid

soovib kaitsta teiste isikute, st tarbijate huve. Puudub õigusnorm, mis lubaks K.K.il esitada

viidatud olukorras kaebust halduskohtule avalikes huvides või teiste isikute õiguste ja huvide

kaitseks. Avalikes huvides kaebuse esitamine on võimalik vaid väga üksikutel juhtudel, nt pla-

neeringuvaidlustes ja keskkonnaküsimustes. Tarbijakaitseasjades sellist populaarkaebuse esita-

mise õigust ette nähtud ei ole. Seega puudub kaebajal HKMS § 44 lg-st 2 tulenevalt kaebeõigus.

2) K.K. ei ole viidanud ühelegi tema subjektiivsele õigusele, millest tulenevalt on tal õigus

nõuda TKA-lt haldusakti andmist või toimingu sooritamist, seega puudub kaebajal nõudeõigus

TKA vastu. Samuti puudub kaebajal õigus nõuda TKA-lt riikliku järelevalve menetluse algata-

mist. Kui kaebaja leiab, et mõni ettevõtja on tema õigusi või õigusnorme rikkunud, on tal või-

malik sellele TKA tähelepanu juhtida. Kuid järelevalvemenetluse algatamise vajaduse ja ots-

tarbekuse üle otsustab TKA ise kaalutlusõigust kasutades.

5. K.K. pöördus 18.06.2017 uuesti TKA poole (tl 55), milles palus TKA-lt täiendavalt selgi-

tusi ETL poolt reguleeritud „lipumärgi“ tarbijat eksitava olukorra osas.

Pöördumise kohaselt ei käsitlenud TKA varasemalt saadetud vastuskirjas eksitamise asjaolu.

Tarbijad ei ole teadlikud sellest, et lipumärk tähendab Eestis tootmist, mitte tooraine päritolu

ning ELT poolne teavitamine ja mõningal määral meedias lipumärgi kasutamise kohta teavita-

mine ei muuda olukorda. K.K. taotleb TKA-l hüvitada tema poolt tellitud uuringu „Kuidas tar-

bijad mõistavad sinimustvalge lipumärgi kasutamist toidutoodetel“ maksumus.

6. TKA vastas K.K.ile 18.07.2017 kirjaga nr 6-5/17-003057-004 (tl 56-57). TKA ei leidnud

jätkuvalt Eesti lipumärgi kasutamises vastuolu kehtiva seadusandlusega. TKA hinnangul lipu-

märgi kasutamisel toodetel, mis on toodetud/valmistatud Eestis, kuid mille põhitooraine ei pä-

rine Eestist, ei ole tegemist eksitava reklaamiga RekS tähenduses. Samuti märkis TKA, et sel-

lisel juhul ei rikuta ka pakendi märgistusele kohalduvaid nõudeid. Lisaks eeltoodule selgitas

TKA, et TKA eelarvelistest vahenditest ei hüvitata kolmandate isikute poolt tellitud uuringute

maksumust.

7. K.K. pöördus 18.07.2017 uuesti TKA poole (tl 59), milles palus põhjalikku seisukohta

EUO-lt tellitud uuringu tulemuste kohta.

8. TKA vastas K.K.ile 28.07.2017 kirjaga nr 6-5/17-003057-006 (tl 58). TKA kordas varase-

malt esitatud seisukohta ning teatas, et ei kommenteeri K.K.i poolt tellitud uuringut.

9. K.K. esitas 02.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-1604), milles

palub TKA-d kohustada uuesti läbi vaatama tema taotlus hüvitada tema poolt EUO-lt tellitud

uuringu „Kuidas tarbijad mõistavad sinimustvalge lipumärgi kasutamist toidutoodetel“ maksu-

mus. TKA peab teostama järelevalvet TKS ja RekS rakendamise üle. Arvestades, et lipumärgi

kasutamine toidutoodetel on eksitav ning TKA on tegevusetu, tuli kaebajal isiklikult tellida

3-17-1604

3(4)

nimetatud uuring. Uuringu tellimine oli vajalik ning ei ole mõeldav, et tarbija peaks õigluse

nimel tasuma selle eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus mõistab K.K.i kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse

– kaebaja soovib, et halduskohus kohustaks TKA-d vaatama uuesti läbi kaebaja 18.06.2017

taotlus hüvitada tema poolt EUO-lt tellitud uuringu „Kuidas tarbijad mõistavad sinimustvalge

lipumärgi kasutamist toidutoodetel“ maksumus.

11. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. See tähendab, et halduskohtusse pöördumise eelduseks on sellise õiguse ole-

masolu, mida kaebaja kohtumenetluse kaudu kaitsta soovib.

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu soorita-

mist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see

puudutab isiku õigusi. Riigikohus on selgitanud kohustamiskaebuse esitamise eelduseid, mär-

kides, et halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud järg-

mised eeldused: avaliku võimu kandjal, kelle vastu kaebus esitatud on, on seadusest, muust

õigustloovast aktist, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus vastav haldusakt anda või toi-

ming sooritada; avaliku võimu kandja ei ole vaatamata kaebaja taotlusele seda toimingut veel

sooritanud ning ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimin-

gule olla ära langenud (vt Riigikohtu 06.03.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-2-01, p 1; Riigi-

kohtu 18.05.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p 12).

Kohus leiab, et puudub õigusnorm (seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või le-

pingust tulenev kohustus), mis kohustaks TKA-d hüvitama kolmandate isikute poolt tellitud

uuringuid ja annaks kaebajale subjektiivse õiguse seda nõuda. Kaebaja on oma kaebuses viida-

nud antud uuringu vajalikkusele, ent isegi juhul kui pidada uuringut vajalikuks, siis sellest ei

tulene veel kaebajale subjektiivset õigust nõuda uuringu maksumuse hüvitamist.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul kaebeõigus kohusta-

miskaebuse esitamiseks ning kaebus tuleb talle HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult

tagastada.

12. Lisaks eeltoodule märgib kohus selgitavalt järgmist.

Kaebaja on sõnastanud enda 18.06.2017 pöördumise TKA poole selgitustaotlusena, milles oli

esitatud muu hulgas taotlus kaebaja tellitud uuringu kulude hüvitamiseks. Selgitustaotlusele on

TKA vastanud 18.07.2017, jättes muu hulgas kaebaja taotluse uuringu kulude hüvitamiseks

rahuldamata (uuringu kulude hüvitamisega seonduvat analüüsis kohus eelmises punktis).

Kui kaebaja on seisukohal, et tema 18.06.2017 pöördumist TKA poole tuleks käsitada muu

hulgas taotlusena keelata ETL lipumärgi kasutamine eksitaval viisil ning käesolevas asjas koh-

tule esitatud kohustamiskaebuse sisuks on muu hulgas soov kohustada TKA-d selles osas taot-

lust uuesti läbi vaatama / järelevalvemenetlust algatama, siis ka sellise nõude läbivaatamiseks

puudub alus.

Vastavasisulise kaebuse, s.o kohustada TKA-d keelama lipumärgi kasutamine eksitaval viisil,

on kaebaja varasemalt esitanud halduskohtule haldusasjas nr 3-17-900 ning kohus on kaebuse

3-17-1604

4(4)

18.05.2017 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud. Kohus on selgitanud, et puudub

õigusnorm, mis lubaks kaebajal esitada viidatud olukorras kaebust halduskohtule avalikes hu-

vides või teiste isikute õiguste ja huvide kaitseks. Samuti on kohus selgitanud, et kaebajal puu-

dub õigus nõuda TKA-lt riikliku järelevalve menetluse algatamist.

Halduskohus on jätkuvalt eeltoodud seisukohal.

13. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kae-

buse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja on tasunud

kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel, siis kohus kaebajale riigilõivu ei tagasta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik