2-11-43883/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-11-43883

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing

Kohtuasi

Bayer Pharma AG hagi Exeltis Baltics UAB (endine

Ladee Pharma Baltics UAB) vastu patendi nr 05128

ja nr 05317 tulenevate õiguste rikkumisest

hoidumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Exeltis Baltics UAB määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastustaja: Bayer Pharma AG (Saksamaa

registrikood 2541062), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Ants Nõmper ja patendivolinik Mari

Must

Kostja/määruskaebuse esitaja: Exeltis Baltics UAB

(endise nimega Ladee Pharma Baltics UAB, Leedu

registrikood 302521859), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Maarja Kärson ja patendivolinik Reet

Maasikamäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17.05.2017 määrus tühistada osaliselt väljamõistetavate

menetluskulude suuruse osas (määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4).

2. Jõustunud on Harju Maakohtu 17.05.2017 määruse resolutsiooni p-d 1, 2, 5, 6,

7. 3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Kohtumääruse kehtiv resolutsioon

:

4.1.

Võtta vastu hageja hagist loobumine.

4.2.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-43883.

4.3.

Välja mõista Bayer Pharma AG-lt Exeltis Baltics UAB kasuks

menetluskulud 4441,56 eurot.

4.4.

Välja mõista Bayer Pharma AG-lt Exeltis Baltics UAB kasuks viivis

protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest

kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1(7)

4.5.

Jätta rahuldamata Exeltis Baltics UAB taotlus menetluskulude

hüvitamiseks summas 4952 eurot.

4.6.

Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse

jõustumist hagejale Bayer Pharma AG-le (Saksamaa registrikood 2541062)

riigilõiv summas 8875,86 (kaheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend viis

eurot ja 86 senti) eurot ja kanda see Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ

(registrikood 10344152) arveldusarvele nr EE502200221001145400

Swedbank AS-s, selgitusega „Riigilõivu tagastamine asjas 2-11-43883“.

Advokaadibüroo RAIDLA LEJINS & NORCOUS ADVOKAADIBÜROO OÜ

tasus hageja eest 16.09.2011 hagiavalduselt riigilõivu summas 10 225,86 eurot

Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123

selgitusega „Riigilõiv Bayer Pharma AG hagiavalduselt Ladee Pharma Baltics

UAB vastu“.

4.7.

Tühistada Harju Maakohtu 20.09.2011 määrus, millega kohus tagas

hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-11-43883 ja määras, et hagi tagamiseks tuleb

keelata Ladee Pharma Baltics UAB-l (registrikood 302521859)

ravimipreparaadi JANGEE import Eestisse, selle valmistamine,

ladustamine, kasutamine, levitamine, müügiks pakkumine ja müümine

Eestis ise ja läbi kolmandate isikute kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni

käesolevas kohtuasjas; ravimipreparaati JANGEE reklaamida ja selle

kohta reklaami tellida; ning volitada mistahes isikut ravimipreparaati

JANGEE reklaamima ja selle kohta reklaami tellima.

4.8.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja

saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Bayer Pharma AG esitas 16.09.2011 hagi Exeltis Baltics UAB (endine Ladee Pharma

Baltics UAB) vastu patentidest nr 05128 ja nr 05317 tulenevate õiguste rikkumisest

hoidumise nõudes.

2. Hageja loobus 18.04.2017 hagist ning palus tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu 8875,86 eurot.

3. Kostja esitas 03.05.2017 seisukoha menetluse lõpetamise osas ja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga. Kostja palus tühistada

täielikult Harju Maakohtu 20.09.2011 määruse hagi tagamise kohta, mitte tagastada

hagejale kohtu deposiiti tasutud hagi tagamise tagatist, lõpetada menetlus, jätta kõik

menetluskulud hageja kanda, määrata rahaliselt kindlaks ning mõista hagejalt välja

kostja kasuks menetluskulud 9393,56 eurot (lepingulise esindaja kulud 9368,00 eurot

ja tasutud riigilõiv 25,56 eurot), kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Hageja oli seisukohal, et võttes arvesse menetlusdokumentide keerukust ja mahtu ei

olnud kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud täies ulatuses põhjendatud ja

vajalikud. Hagejalt ei tohiks välja mõista rahuldamata jäetud korduvate taotlustega

seotud menetluskulusid ega menetluskulusid, mille põhjendatust ei ole võimalik

hinnata.

2(7)

5. Hageja märkis, et kostja taotles hagiavaldusele vastuse koostamisega seoses

lepingulise esindaja kulude väljamõistmist summas 2128 eurot (nimekirja kuupäevad

4.10.2011–05.10.2011; 14.10.2011-17.10.2011). Arvestades hagiavalduse vastuse

mahtu ja selle sisu, ei olnud ajakulu 13,3 tundi põhjendatud. Kostja oli hagi materjalid

läbi töötanud juba varem, hagi tagamise tühistamise avalduse koostamisel.

Hagiavalduse vastuse lisad kattusid osaliselt hagi tagamise tühistamise avalduse

lisadega. Seetõttu ei olnud hagiavaldusele vastuse koostamisega seotud ajakulu

põhjendatud suuremas ulatuses kui 5,5 tundi, s.o summas 880 eurot. Arvestades kostja

hagi tagamise määruse vaidlustamisega seotud dokumendi mahtu ja sisu ning asjaolu,

et kostjat esindas kogenud vandeadvokaat tunnihinnaga 160 eurot, ei olnud hagi

tagamise määruse vaidlustamisega seotud menetluskulu väljamõistmine põhjendatud

suuremas ulatuses kui 1040 eurot, millele vastab ajakulu 6,5 tundi.

6. Hageja oli seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud seoses korduvate hagi

tagamise tühistamise taotluste koostamisega olid kogu ulatuses põhjendamatud ning

tuli jätta hagejalt välja mõistmata. Kostja taotles 30.03.2017 taotluste koostamisega

seoses lepingulise esindaja kulude 680 eurot hüvitamist, mis vastas ajakulule 4,25

tundi. Nimetatud taotlused koosnesid lühikesest menetlusliku käigu ülevaatest,

menetlusseadustiku normide väljatoomisest ja ei sisaldanud õiguslikku analüüsi.

Hageja arvates põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu seoses 30.03.2017 taotlustega

ei saanud olla suurem kui 2 tundi, s.o 320 eurot. Hageja märkis, et menetluskulude

nimekirja 22.01.2014 kulust („materjalide analüüs“) ei nähtunud menetlustoimingu

tegemine ega menetlusdokumendi koostamine. 21.01.2014 tehtud analüüs ei olnud

seotud konkreetse menetlustoiminguga ega menetlusdokumendi koostamisega.

Peatunud menetluse ajal toimunud kostja esindajate omavahelise arutelu tõttu tekkinud

kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. 23.03.2015 menetlustoimingu puhul oli

tegemist põhjendamatu ajakuluga, kuna arusaamatuks jäi, kellega esindaja nõu pidas

ja kas see oli vajalik. Põhjendatud ei ole hagejalt välja mõista menetluskulu nimekirja

24.01.2014 kulu („toimikuga tutvumine“) summas 160 eurot, mis vastas lepingulise

esindaja ühele töötunnile. Õhukese kohtutoimikuga tutvumise põhjendatud ajakulu ei

saanud olla suurem kui 0,5 tundi.

7. Kokkuvõtvalt vaidlustas hageja kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulu 5776

euro ulatuses. Hageja lisas, et ülejäänud kulude põhjendatuse, sealhulgas tunnihinna,

jätab ta kohtu hinnata.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

8. Harju Maakohus võttis 17.05.2017 määrusega vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas

tsiviilasja menetluse, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

3641,56 eurot ning viivise menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus kohustas Riigi

Tugiteenuste Keskust tagastama pärast määruse jõustumist hagejale riigilõivu 8875,86

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole ning tühistas 20.09.2011 hagi

tagamise määruse.

9. Maakohus leidis, et kostja lepinguliste esindajate teenuse tunnihind 160 eurot oli

kooskõlas asja keerukuse ja mahuga, kuid kõik kostja menetluskulude nimekirjades

märgitud toimingud ei olnud täies ulatuses vajalikud ning kõigile toimingutele vastav

ajakulu ei olnud täies ulatuses põhjendatud.

10. Maakohtu hinnangul oli põhjendamatu menetluskulude nimekirjas märgitud kostja

esindajate ajakulu kliendiga suhtlemiseks (sh e-kirjade saatmine kliendile), kuna

kohtul ei olnud võimalik kindlaks teha, kas vastav suhtlus toimus, mis oli suhtluse sisu

ning milleks see menetluse seisukohalt tingimata vajalik oli. Toimikust suhtlust ei

3(7)

nähtunud ning selline kulu ei olnud hagejale ettenähtav. Samuti oli põhjendamatu

kostjate esindajate ajakulu omavaheliseks suhtlemiseks, kuna vastav tegevus ei olnud

suunatud ühegi vajaliku menetlustoimingu tegemisele ega konkreetselt õigusabi

osutamisele kostjale. Eelnev ei nähtunud samuti toimikust ning selline kulu ei olnud

hagejale ettenähtav. Maakohtu hinnangul oli täies ulatuse põhjendamatu kostja

esindajate 03.10.2011 ajakulu 2 tundi, 07.10.2011 ajakulu 0,3 tundi, 10.10.2011

ajakulu 0,3 tundi, 23.03.2015 ajakulu 1 tund, 30.06.2016 ajakulu 0,5 tundi, 11.08.2016

ajakulu 0,5 tundi, 23.08.2016 ajakulu 0,5 tundi, 26.08.2016 ajakulu 0,75 tundi,

29.08.2016 ajakulu 0,5 tundi ja 31.03.2017 ajakulu 0,25 tundi.

11. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajatel hagiavaldusele

vastuse koostamiseks kokku 13,3 tundi. Maakohtu hinnangul oli vastav ajakulu

ülepaisutatud, kuna kostja esindajad olid juba varem hagiavaldust analüüsinud

29.09.2011. Maakohus leidis, et arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu (sh lisasid), oli

vastuse koostamise põhjendatud ajakulu kokku 10 tundi.

12. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajatel 21.09.2011 ja

29.09.2011 hagi tagamise määruse vaidlustamiseks kokku 11,25 tundi. Maakohus

leidis, et arvestades kostja 05.10.2011 määruskaebuse sisu ja mahtu, oli kostja

esindajate 21.09.2011 ja 29.09.2011 ajakulu kokku põhjendatud 6,5 tunni ulatuses.

Põhjendamatu oli kostja esindajate ajakulu seoses hagi tagamise tühistamise

võimaluste täiendava analüüsi ja 10.08.2016 ja 05.09.2016 taotluste esitamisega, kuna

kohus jättis oma 09.09.2016 määrusega kostja 10.08.2016 ja 05.09.2016 hagi tagamise

tühistamise taotlused rahuldamata. Kostja esitas põhjendatud menetluse uuendamise

avalduse 30.03.2017. Põhjendamatu oli kostja esindajate ajakulu toimingute osas, mis

eelnesid menetluse uuendamise avaldusele.

13. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja 22.01.2014 toimingust „Materjalide analüüs“ ei

saanud järeldada menetlustoimingu tegemist, mistõttu oli vastav kulu põhjendamatu.

Kostja esindaja 24.01.2014 toimikuga tutvumise põhjendatud ajakuluks oli 0,5 tundi.

Kostja esindajate 09.02.2017 ajakulu ja 30.03.2017 ajakulu 4,25 tundi oli kostja

30.03.2017 taotluste sisu ja mahtu arvestades põhjendatud 2 tunni ulatuses.

Toimingute osas, mida maakohus eelnevalt eraldi välja ei toonud, olid

menetlustoimingud vajalikud ning toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate

menetluses tehtud toimingutele ja oli kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega.

14. Eelnevast tulenevalt luges maakohus kostja esindajate põhjendatud ajakuluks

0,6+6,5+10+1,7+0,3+0,5+0,25+0,75+2=22,6 tundi, millele vastas kostja lepinguliste

esindajate põhjendatud ja vajalik kulu summas 22,6 X 160=3616 eurot. Kuna kostja

05.10.2011 määruskaebuse esitamise ajal tuli riigilõivuseaduse § 57 lg 23 kohaselt

määruskaebuselt tasuda riigilõivu summas 25,56 eurot, siis oli viidatud riigilõiv

samuti kostja põhjendatud menetluskulu.

Määruskaebus ja selle põhjendused

15. 06.06.2017 esitas Exeltis Baltics UAB määruskaebuse, milles palub tühistada Harju

Maakohtu 17.05.2017 määruse osas, millega maakohus jättis välja mõistmata hagejalt

kostja kasuks menetluskulude hüvitise 3641,56 eurot ületavas osas ja teha uue

määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulude

hüvitis 5752 eurot. Kostja leiab, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud TsMS §

174 lg-st 1 tulenevat nõuet määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks vajalikus

ja põhjendatud ulatuses.

16. Kostja, ei nõustu maakohtu seisukohaga, et põhjendamatu on menetluskulude

nimekirjas märgitud kostja esindajate ajakulu kliendiga suhtlemiseks, kuna kohtul ei

ole võimalik kindlaks teha, kas suhtlus toimus, mis oli suhtluse sisu ja milleks see

4(7)

menetluse seisukohast vajalik oli. Kliendiga suhtlemata ei ole esindajal võimalik

kvaliteetset õigusabi osutada. Maakohus luges põhjendamatuks kliendisuhtluse kulu

ka perioodil 2014–2017, mil menetlus oli peatatud. Sel ajal kehtisid edasi hagi

tagamise abinõud ning lepinguline esindaja nõustas klienti seoses hagi tagamise

abinõude tühistamise võimalustega. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja

esindajate ajakulu omavaheliseks suhtluseks oli põhjendamatu ja ei kuulu

hüvitamisele, kuna vastav tegevus ei olnud suunatud ühegi vajaliku menetlustoimingu

tegemisele ega konkreetselt õigusabi osutamisele. Kahe esindaja omavahelised

nõupidamised on osa kliendile teenuse osutamisest ja esindajad peavad omavahel

arutama tööjaotust, taktikat ja muud teenuse osutamiseks vajalikku.

17. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja esindajate ajakulu seoses hagi

tagamise võimaluste täiendava analüüsi ja vastavate taotluste esitamisega oli

põhjendamatu, kuna maakohus jättis need taotlused rahuldamata. Kostjal oli TsMS §

386 järgi õigus taotleda tema suhtes kehtivate ja väga koormavate hagi tagamise

abinõude tühistamist ka menetluse kestel. Hagi tagamise abinõud takistasid kostja

majandustegevust ja tekitasid kostjale olulist majanduslikku kahju, mistõttu kostja

esindajate ülesanne oli taotleda piirangute tühistamist esimesel võimalusel. Seega oli

vastavate taotluste koostamine ja esitamine lepingulise esindaja poolt põhjendatud ja

vajalik kostja õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Kostja esindaja hindas menetluse kestel

hagi tagamise tühistamise võimalusi ja esitas vastavad taotlused pärast seda, kui

hageja ja kostja vahel toimunud paralleelsetes kohtuasjades olid tehtud kostja kasuks

positiivsed kohtuotsused ja tühistatud hageja patendid, mille väidetava rikkumise tõttu

oli hagi tagamise abinõusid kohaldatud. Seetõttu esines TsMS § 386 sätestatud alus

hagi tagamise tühistamiseks juba menetluse kestel ning vastavat analüüsi, taotluste

koostamist ja esitamist ei saa pidada põhjendamatuks.

18. Eeltoodud alustel leiab kostja, et hagejalt tuleb täiendavalt välja mõista ka advokaadi

ja kliendi vahelisele suhtlusele ning lepinguliste esindajate omavahelisele suhtlusele

kulunud aja eest tasutu (kokku 6,6 h) ning hagi tagamise tühistamise võimaluste

analüüsile ja vastavate taotluste koostamisele ja esitamisele kulunud aja eest tasu

(kokku 16,55 h). Ka ülejäänud osas on kostja lepingulise esindaja ajakulu olnud täies

mahus põhjendatud ja vajalik, mistõttu kostja palub hagejalt menetluskulud välja

mõista täies ulatuses vastavalt kostja esitatud menetluskulude nimekirjale.

Menetluse edasine käik

19. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

20. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Määruse põhjendused

21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, on

seisukohal, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt

tühistada väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Kolleegium peab vajalikuks

anda mõnede kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatusele ja

vajalikkusele maakohtust erinev hinnang.

22. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendi

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t osas,

milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata kostja avalduse menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks.

23. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

5(7)

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-

2-1-119-14, p 19), mida kolleegiumi arvates on maakohus vaidlustatud määruses

osaliselt teinud ja mille tulemusel on jäänud osa vajalikest kuludest hüvitamata.

24. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on rõhutanud, et vastaspoolele menetluskulude

täielik hüvitamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt piiratud ning kohtutele

on antud võrdlemisi lai kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja

kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. TsMS

§ 175 lg 1 piirab menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isiku hüvitamispõhiõigust,

olles samal ajal vajalik, et kaitsta teisi menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike

riskide eest kohtumenetluses. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse võib kohus

jätta kontrollimata vaid siis, kui avaldus on õigeks võetud.

25. Ringkonnakohus peab maakohtu otsustust kostja esindaja põhjendatud ja vajaliku

teenuse tunnitasu osas õigeks, kuid ajakulu hindamisel on maakohus osa toiminguid

jätnud arvestamata või on vähendanud ajakulu viisil, kus diskretsiooni teostamine ei

ole kontrollitav.

26. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendamatult on osaliselt välja

mõistmata jäetud kostja esindaja kliendisuhtlusega seotud kulud, põhjusel, et

kliendisuhtlusest tulenev ei kajastu toimikus. Kolleegium leiab, et igas

kohtumenetluses on lepingulisel esindajal vajalik suhelda kliendiga. Kliendisuhtlusega

seotud kulu põhjendatuse osas tuleb lisaks vaidluse asjaoludele, tõendite hulgale ja

muule taolisele arvestada ka sellega, et samade patentidega seotud vaidlused toimusid

lisaks Eesti kohtutele ka teiste riikide kohtutes ja vastavat informatsiooni sai esindaja

ennekõike oma kliendilt. Kuna klient ei asu Eesti Vabariigis, siis temaga suhtlemisel

on tavapärane e-kirjavahetus. Sellise suhtlemise toimumist saab menetluskulusid

kandma kohustatud menetlusosaline eeldada, kuid alati ei järgne kliendisuhtlusele

kohtule menetlusdokumendi esitamine.

27. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostjat lisaks vandeadvokaat Maarja Kärsonile

(menetluse alguses vandeadvokaat Viive Näslund) esindanud ka patendivolinik Reet

Maasikamäe. Menetluskulude hüvitamise taotlusele lisatud lepingulise esindaja kulude

nimekirjast ei nähtu, et oleks nõutud mõlema lepingulise esindaja kulude hüvitamist

seonduvalt menetlustoimingutega. Menetlusdokumendid on kohtule esitanud

vandeadvokaadist esindaja. Kolleegium leiab, et kliendi esindamiseks oli esindajate

omavaheline suhtlemine mõistlikus mahus vajalik ennekõike praeguse vaidluse eripära

arvestades. Patendivolinik on kitsal erialal spetsialiseerunud ja vaidluse lahendamisel

on tema eriteadmised olulised. Kuna patendivolinik oli menetluses lepinguline

esindaja, siis oli hagejal võimalus patendivoliniku esindamisega seonduvaid kulusid

ette näha. Lepingulise esindaja kulude tabelist nähtuvalt piirduvad patendivoliniku

poolt kostja esindamisega seotud kulud ainult vandeadvokaadist esindaja ja

patendivoliniku suhtlemise aja eest nõutuga.

28. Ajal, kui käesoleva tsiviilasja menetlus oli peatatud, tuli kolleegiumi arvates

lepingulisel esindajal menetluse peatamiseks põhjust andnud menetluste käigust

tulenevalt tegeleda vajalikus määras ka käesoleva menetlusega. Eeltoodust tulenevalt

peab ringkonnakohus vajalikus määras põhjendatud ajakuluks lisaks maakohtu poolt

tuvastatule ka kliendisuhtlust ja suhtlust patendivolinikuga perioodil, kui menetlus oli

peatatud.

29. Eeltoodu põhjal loeb kolleegium lepingulise esindaja teenuse osutamise vajalikuks

ajakuluks lisaks maakohtu poolt tuvastatud ajale 03.10.2011 nõupidamist

patendivolinikuga 1 tund, 05.10.2011 ja 10.10.2011 suhtlust kliendi ja

patendivolinikuga 0,5 tundi, ajavahemikul menetluse peatamisest kuni menetluse

6(7)

uuendamise taotluse esitamiseni (02.12.2011- 30.03.2017) suhtlust patendivolinikuga

ja kliendiga kokku 3,5 tunni ulatuses.

30. Kolleegium ei pea põhjendatuks ajakulu seonduvalt hagi tagamise tühistamise

taotlemisega ajal, kui menetlus oli peatatud. Kohus kostja taotlusi ei rahuldanud.

Maakohus on selles osas oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Samuti ülejäänud

menetluskulude osas on kolleegiumi arvates maakohus määranud menetluskulud

õigesti ja kaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt määratud ajakulu muuta.

31. Arvestades ringkonnakohtu poolt tuvastatut, on kostja esindajate vajalik ja

põhjendatud ajakulu 27,6 tundi (22,6 + 5), millele vastab hüvitatav menetluskulu 4416

eurot (160 x 27,6). Kokku kuulub hüvitamisele 4416 + riigilõiv 25,56=4441,56 eurot,

mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Taotlus tuleb rahuldamata jätta 4952

euro osas. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.

32. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt

TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

Margo Klaar

Krista Kirspuu

Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)