2-16-1059/39 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-16-1059

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19.september 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

N.L.’i hagi I.L.’i vastu võlgnevuse 2889,14 € ja viivise

väljamõistmiseks, hageja eluasemega seotud teenuste eest

hüvitise väljamõistmiseks ja elatise väljamõistmiseks

ning I.L.’i vastuhagi N.L.’i vastu võla 4101,97 eurot ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

N.L.’i hagi hind 7855,48 € (sh riigilõivuga maksutatavate

nõuete hind kokku 6992,92 eurot, elatise nõude hind

862,56 €)

I.L.’i vastuhagi hind 4432,18 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N.L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxx

xxx

x-xx,

xxxxx

xxxxx),

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Paul

Järve

(e-post

paul@jolab.ee,

jol@jolab.ee);

Kostja: I.L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-x,

xxxxx xxxxx), lepinguline esindaja Anu Toomemägi (e-

post: anu@toomeagipartnerid.ee)

Kohtuistung

21.06.2017, osalesid adv Järve, I.L. ja A. Toomemägi

RESOLUTSIOON

1. N.L. (L.) hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista I.L.lt N.L. kasuks võlgnevus 2889,14 eurot.

3. Välja mõista I.L.lt N.L. kasuks kohustuse täitmisega viivitamise eest viivis järgmiselt:

- hagi esitamise seisuga 22.01.2016 sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 25.06.2013

kuni 22.01.2016 eest summas 283,42 eurot,

- alates 23.01.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivis

383,78 eurot,

- alates 20.09.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõlast VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Välja Mõista I.L.lt N.L. kasuks hüvitis N.L.le kuuluva eluasemega (Xxxxxxxx xxx x-xx

xxxxx xxxx) seotud kommunaalteenuste eest alates 01.01.2016 vastavalt teenuste osutajate poolt

esitatavatele arvetele (s.o arvetel näidatud summades ja maksetähtajaks) kuni I.L. surmani või

kuni N.L. uuesti abiellub. Hüvitis tuleb maksta N.L. (L.) arvelduskontole nr EExxx Swedbank

AS-is. I.L. kohustuse täitmise võimaldamiseks N.L. kohustub korraldama arvete (sh alates hagi

esitamisest kuni kohtuotsuse teatavakstegemiseni osutatud teenuste eest) edastamise I.L.le.

5. Jätta rahuldamata N.L. (L.) hagi I.L. (L.) vastu elatise väljamõistmiseks.

6. Jätta läbi vaatamata I.L. (L.) vastuhagi N.L.lt lepingulise kohustuse täitmiseks 4101,97 euro

väljamõistmiseks.

7. Jätta rahuldamata I.L. vastuhagi N.L.lt 4101,97 euro alternatiivselt väljamõistmiseks alusetu

rikastumise või teise isiku asjale õigusliku aluseta tehtud kulude hüvitamise nõudena.

Menetluskulude jaotus ja hüvitamine

8. Jätta I.L. kanda tema enda menetluskulud ja N.L. menetluskuludest tasutud riigilõiv ning 50%

N.L. esindaja kuludest. N.L. kanda jäävad tema tõlkekulud ja 50% hageja esindaja kuludest.

9. Määrata N.L. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2599,18 eurot (millest

riigilõiv 500 eurot, tõlkekulud 139,18 eurot ja esindaja kulud 1960 eurot (käibemaksuga

maksustatavad kulud 2099,18 eurot, käibemaksu summa 349,86 eurot).

10. Mõista I.L.lt N.L. kasuks menetluskulude katteks välja 1480 eurot (s.o riigilõiv ja ½ hageja

esindaja kuludest), mis tuleb I.L.l tasuda N.L. arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is.

11. Väljamõistetud menetluskuludelt on I.L. kohustatud maksma N.L.le viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

Hagi tagamise abinõu

12. Tsiviilasjas 09.02.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – I.L.le kuuluvale 1/3

mõttelisele osale Xxxxxxxxx kinnistust asukohaga Xxxxxxx, Xxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx

(registriosa nr xxxxxxx) N.L. kasuks seatud kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 6122,56 eurot

– jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni ja seejärel kustutada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

N.L. esitas 22.01.2016 Pärnu Maakohtule hagi I.L. (L.) vastu. Hagi täpsustamise järel hageja

taotleb kostjalt välja mõista: 1) võlgnevus 2889,14 eurot, 2) viivis põhivõlalt alates 25.06.2013.a

kuni 22.01.2016.a summas 283,42 eurot ning edasi viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni; 3) hüvitis N.L.le kuuluva eluasemega seotud

kommunaalteenuste eest vastavalt teenuste osutajate poolt esitatud arvetele (s.o arvetel näidatud

summades ja maksetähtajaks) kuni I.L. surmani või kuni N.L. uuesti abiellub; 4) elatis 95,84

eurot kuus.

Hageja palub määrata, et väljamõistetud hüvitis tuleb I.L.l tasuda N.L. arvelduskontole

Swedbank AS-is IBAN EExxx. Menetluskulud, sh hageja kulud lepingulisele esindajale, palub

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt N.L. ja I.L. abiellusid xx xx xxxx.a ja nende abielu lahutati xx xx xxxx.

Hageja ei ole uuesti abiellunud.

xx xx xxxx sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud vormis ühisvara jagamise lepingu, millega

pooled jagasid nendele kuuluva ühisvara järgmiselt:

1) hageja lahusvaraks jääb korteriomand asukohaga xxxxxxxx xxx x – xx xxxxx xxxx

(registriosa nr xxxxxxx), väärtusega 300 000 krooni;

2) kostja lahusvaraks jääb:

a) XXXX XX kinnistu asukohaga Xxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx (registriosa nr

xxxxxxx), väärtusega 240 000 krooni;

b) 1/3 mõttelist osa Xxxxxxxxx kinnistust asukohaga Xxxxxxxx xxxx, Xxxx xxxx, Xxxxx

xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx), väärtusega 100 000 krooni;

c) 1/3 mõttelist osa Xxxxx kinnistust asukohaga Xxxxxx xxxx, Xxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx

(registriosa nr xxxxxxx), väärtusega 300 000 krooni.

Lepingu punktis 3.3. leppisid pooled kokku, et I.L. kohustub tasuma kõigi N.L.le kuuluva

eluasemega seotud teenuste (kommunaalmaksed jne) eest vastavalt esitatud dokumentidele kuni

I.L. surmani või kuni N.L. uuesti abiellub.

I.L. ei ole lepingujärgset kohustust hageja ees täitnud. Kostja väldib hagejaga suhtlemist, ei vasta

hageja telefonikõnedele, mistõttu on hageja sunnitud kohtus nõudma, et kostja täidaks lepinguga

võetud kohustused. Hageja nõuab kostjalt hageja korteriga seotud teenuste hüvitamist alates

2013.a.

Vastavalt Korteriühistu xxxxxxxx xxx x esitatud arvetele ja Eesti Energia arvetele olid hagejale

kuuluva, Xxxxxxxx xxx x-xx korteriomandiga seotud kulud 2013.a kokku 1055,39 eurot, 2014.a

1041,01 eurot ja 2015.a 1195,93 eurot. 2016.a jaanuaris on hagejale xxxxxxxx xxx x – xx

korteriomandi kulude kohta korteriühistu poolt esitatud arve summas 96,81 eurot, hagi esitamise

seisuga kokku 3389,14 eurot.

Ajavahemikul 01.01.2013 kuni hagi esitamiseni on kost teinud hagejale ühe makse – 10.07.2014

summas 500 eurot. Selle summa on hageja korteri kuludest maha arvestanud ning nõuab kostjalt

lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks sissenõutavaks muutunud osas summas 2889,14 eurot.

Samuti soovib hageja kostjalt viivise väljamõistmist lepingu täitmata jätmisest tuleneva

võlgnevuse tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

nõuab viivist perioodi eest 25.06.2013 kuni 22.01.2016 kindlas summas ja edasi protsendina

põhivõlast. Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivisesumma 283,42 eurot.

Vastavalt lepingule kehtib kostja kohust tasuda hagejale kuuluva eluasemega seotud teenuste

eest kuni kostja surmani või kuni hageja uuesti abiellub. Et kostja ei ole oma lepingujärgseid

kohustusi täitnud, on hagejal põhjendatud alus arvata, et kostja väldib oma kohustuste täitmist ka

tulevikus. Selleks, et vältida tulevikus uue hagi esitamise vajalikkust, nõuab hageja pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate, poolte vahel xx xx xxxx sõlmitud lepingu punktis 3.3.

sätestatud kostja kohustuste täitmist tulevikus.

Hagejal on alates 26.08.2005 tuvastatud 80% töövõimetus ning sellest ajast alates saab hageja

töövõimetuspensioni.

Perioodiks

01.04.2015

–

30.06.2017

on

hagejale

määratud

töövõimetuspension summas 241,29 eurot kuus ning puudega tööealise isiku toetus summas

53,70 eurot kuus. Seega on hageja sissetulek kokku 294,99 eurot kuus. Hageja ei saa

terviseseisundi tõtu endale täiendavaid elatusvahendeid hankida. Hagejale ei kuulu muud

kinnisvara peale korteriomandi asukohaga xxxxxxxx xxx x – xx xxxxx xxxxx. Hagejal puudub

märkimisväärne vallasvara, mille arvelt oleks võimalik täiendavaid elatusvahendeid hankida.

Hageja arvestuslikud igakuised vajadused on kokku 390,83 eurot (ei sisalda korteri

kommunaalkulusid). Seda eeldusel, et hageja saab kasutada kõiki temale isikliku

rehabilitatsiooniplaaniga ettenähtud teenuseid. Hageja isikliku rehabilitatsiooniplaani kohaselt

vajab muuhulgas psühholoogilist nõustamist, füsioteraapiat lihaspingete leevendamiseks

(massaaži kulu oleks 40 eurot kuus) ja vesivõimlemist (kulu 40 eurot). Hageja igakuisteks

kuludeks on veel telefon 2 eurot, televisioon 6,83 eurot, toit 200 eurot, psühholoog 20 eurot,

hügieenivahendid 20 eurot, rohud 10 eurot, riided, pesu, jalanõud 18 eurot, ajalehed 4 eurot,

huviringid 12 eurot. Hageja sissetulekute ja vajaduste vahe on 95,84 eurot. Hagejal puudub

terviseseisundi

tõttu

võimalus

täiendavate

elatusvahendite

hankimiseks

ning

hageja

terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas abielu lahutamise ajal, mistõttu hageja nõuab

kostjalt elatise maksmist summas 95,84 eurot kuus.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikus vastuses vaidleb hagile täies ulatuses vastu.

xx xx xxxx Pärnu notar K.K. ametitoimingute raamatu registris nr 3490 registreeritud ühisvara

jagamise lepingu ja tagamiskokkuleppe p 3.1 ning 1.1 kohaselt jäi hageja N.L. lahusvaraks

korteriomand aadressil Xxxxxxxx xxx x-xx Xxcxxx xxxxxx (registriosa nr xxxxxxx,

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx). Sama lepingu p 3.3 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku,

et kostja kohustub tasuma kõigi N.L.ile kuuluva eluasemega seotud teenuste (kommunaalmaksed

jne) eest vastavalt esitatud dokumentidele kuni kostja I.L.’i surmani või kuni N.L. uuesti

abiellub. Ehkki hageja N.L. ei esitanud kostjale hageja korteriomandiga seotud kuludokumente

perioodil alates 2013.aasta jaanuarikuust, leppisid pooled suuliselt kokku, et kui kostja kohustub

organiseerima ja rahastama nii hageja korteriomandi vannitoa kui ka köögi remondi, siis loevad

pooled teineteise suhtes olevad nõuded tasaarvestatuks vastavalt remondikulude suurusele alates

2013.aasta jaanuarikuust kuni nõude kattuvuseni.

Perioodil 2012 - 2013 tegi hagejale kuuluvas korteriomandis vastavalt kostja tellimusele ning

hageja ja kostja omavahelisele kokkuleppele remonti OÜ Xxxxxxxx. Nimetatud remontööde

kohta esitas OÜ Xxxxxxxx arve nr 1305144 kostjale tasumiseks 29.05.2013 (kostja vastuses ja

vastuhagis ekslikult märgitud aastaks 2016, vt kostja täpsustus 24.08.2016 istungil (II kd, lk 65))

summas 4101,97 eurot koos käibemaksuga. Kostja tasus nimetatud arve samal päeval sularahas,

mida kinnitab OÜ Xxxxxxxx nimel V.K.. Hagejal puudub õigus kostjalt rahalise kohustuse

täitmist nõuda hagis märgitud alustel ja ulatuses, sest kostja on sisuliselt omapoolse kohustuse

hageja ees täitnud rahaliselt hinnataval viisil. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on

lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma

kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist

pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Pooltel on

leping, mis välistab kostja vastu mistahes nõuete esitamise kuni summas 4101,97 eurot.

Hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et kui kostja rahastab hagejale kuuluva korteriomandi remondi,

mis tehti OÜ Xxxxxxxx poolt perioodil 2012. - 2013.a, siis ei nõua hageja kostjalt notariaalses

lepingus p 3.3 märgitud rahaliste kohustuste täitmist ning pooled loevad kostja kohustuse hageja

ees täidetuks ehitusremondikulude kohta esitatud arvel näidatud summas. Nähtuvalt OÜ

Xxxxxxxx arvest nr 1305144, on kostja poolt tasutud arve alusel tehtud remonttööd objektil

nimetusega Xxxxxxxx xxx x-xx Xxcxxx xxxxxx, s.o hageja omandiks olevas korteriomandis.

Kuna hageja oli nõus remontööde tegemisega ning on need ka vastu võtnud, on kostja omapoolse

kohustuse hageja ees täitnud ning kostja on õigustatud ka hagejalt lepingu täitmist nõudma või

vähemalt omapoolse kohustuse täitmisest nimetatud ulatuses VÕS § 111 lg 1 alusel keelduma.

Esimesed aastad, s.o 2013.a, 2014.a, ja 2015.a, hageja pidaski oma sõna ning nähtuvalt

hagiavalduses märgitud põhinõude suurusest oleks tasaarvelduseks piisanud veel ilmselt ka

2016.a ja 2017.a kommunaalmaksete summadest, et lugeda kostja kohustused hageja ees

täidetuks. Seega on hageja nõue kostja vastu alusetu ning kostja palub kohtul selle käesoleva

vastuse ning 24.05.2016 esitatud vastuhagis märgitud põhjustel jätta rahuldamata.

Kostja vaidleb vastu ka elatise nõudele. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja materiaalne olukord

ning sellest tulenev ülalpidamisvajadus ka vaatamata terviseprobleemidele sugugi selline, nagu

hageja seda kohtule on presenteerinud. Nimelt kostjale teadaolevalt on hagejal küllaldaselt hoiuseid,

sh pärandvara (saadud Xxxxxxxxt), millised annavad aluse väiteks, et hagejal on piisavalt rahalisi

vahendeid enda ülalpidamiseks hagiavalduses märgitud ulatuses. Kuna hageja ei ole oma

majandusliku seisundi tõendamiseks asja juurde lisanud ei pangakontode väljavõtteid ega ka muid

kinnitusi muu vara puudumise kohta, siis, olles teadmises hageja elulaadist ning mõne aasta taguselt

saadud päranditest ning pidevatest reisidest, on kostjal alust arvata, et hageja vassib kui väidab end

eluga mitte toimetulevat rahaliselt.

PKS § 76 lg 2 sätestab, et kohus võib vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd,

kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma

ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata.

On oluline kindlaks määrata kostja varaline seisund ning sellest tulenev ülalpidamisvõime, sest seda

ületavas osas kostja hagejat ülal pidama ei pea ning hageja nõue tema ülalpidamiseks ka juhul, kui

see tõepoolest nõuetekohaselt tõendatud saab, läheb üle hageja täisealistele lastele.

Kostjal puuduvad hoiused ja muu oluline vara, v.a koduna kasutusel olev suvila. Kostja töötasu

seoses kesiste majandustingimustega äris on miinimumi ulatuses, s.o 430 eurot (bruto) ning

sedagi sissetulekut deklareerib kostja selleks, et tal oleks olemas kehtiv ravikindlustus, kuid

igakuiselt vastava sissetuleku olemasolu ja võimalus viimastel aastatel on puudunud.

I. L. Eletritööd OÜ TSD lisa väljamaksete väljatrükist nähtuvalt on kostja kohta deklareeritud

töötasu väljamakseid jaanuaris 0 eurot, veebruaris 430 eurot (bruto) ja märtsis 430 eurot (bruto).

Lisaks hageja kommunaalmaksete tasumise kohustusele on kostja enda elamisega seotud

kuludeks ühe kuu kohta:

- elektrikulud ca 50 eurot (kontolt nähtuvad maksed Eesti Energia AS-ile võrgutasu eest ja 220

Energia OÜ-le elektri eest);

- kulud mobiilsidele kogusummas 48 eurot (kontolt nähtuvad maksed AS-ile Eesti Telekom, mille

hulgas on ka telefoni järelmaks);

- kulud sõidukile summas 85 eurot (sisaldab tööle sõitudeks isikliku sõiduauto kütusekulu ca 70 eurot

ning kohustusliku liikluskindlustuse makset summas 15 eurot);

- kulud ravimitele, taastusravile ja hambaravile summas 50 eurot;

- kulud riietele ja jalanõudele summas 30 eurot;

- kultuuriga seotud kulud summas 15 eurot.

Kostja eelduslikult vajalikud igakuised väljaminekud, milles ei ole arvestatud veel toiduraha, on

seega juba 278 eurot. Järelejäänud summa, s.o 430 euro suurusest töötasust palga väljamakse

netosummas 365,62 eurot – vältimatud kulud kostjale summas 278 eurot = 87, 62 eurot. Arvestusest

puuduvad veel ka kostja kulud internetiteenustele ja televisioonile 24 eurot kuus. Kui igakuiste

kulude hulka arvestada ka hageja korteriga seotud kommunaalmaksete tasumise kohustus (xx xx

xxxx lepingu p 3.3), mille suuruseks 2015.aasta maksete keskmise summa alusel on ühes kuus 99,66

eurot, siis on ilmne, et kostjal ei ole kõiki ülalviidatud kulusid võimalik kanda ning tahes tahtmata

kannatab selle all kostja enda elukvaliteet, s.o kostja ei saa antud ajahetkel endale lubada ei

hambaravi ega ka riiete ja jalanõude ostmist ning on toiduraha osas sisuliselt elukaaslase

ülalpeetavaks. Seega ei ole õige ja õiglane, kui kostja veel juba xx xx xxxx notariaalse lepinguga

võetud kohustusele veel ka hagejale elatist maksma peaks. Kostja arvates tingivad eeltoodud asjaolud

hagiavalduse elatise nõudes täielikult rahuldamata jätmise.

Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

VASTUHAGI

24.05.2016 I.L. esitas kohtule vastuhagi N.L. vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.

Vastuhagi kohaselt hageja ja kostja xx xx xxxx.a sõlmitud abielu lahutati xx xx xxxx. xx xx xxxx

Pärnu notar K.K. ametitoimingute raamatu registris nr 3490 registreeritud ühisvara jagamise lepingu

ja tagamiskokkuleppe p 3.1 ning 1.1 kohaselt jäi kostja lahusvaraks korteriomand aadressil

Xxxxxxxx xxx x-xx Xxcxxx xxxxxx (registriosa nr xxxxxxx). Sama lepingu p 3.3 kohaselt leppisid

hageja ja kostja kokku, et hageja kohustub tasuma kõigi N.L.’ile kuuluva eluasemega seotud teenuste

(kommunaalmaksed jne) eest vastavalt esitatud dokumentidele kuni hageja I.L.’i surmani või kuni

N.L. uuesti abiellub.

Ehkki kostja N.L. ei esitanud hagejale kostja korteriomandiga seotud kuludokumente, leppisid

pooled suuliselt kokku, et kui hageja kohustub organiseerima ja rahastama kostja korteriomandi

vannitoa ja köögi remondi, siis loevad pooled teineteise suhtes olevad nõuded tasaarvestatuks

vastavalt remondikulude suurusele alates 2013.aasta jaanuarikuust.

Perioodil 2012 - 2013 tegi kostjale kuuluvas korteriomandis vastavalt hageja tellimusele ning hageja

ja kostja omavahelisele kokkuleppele remonti OÜ Xxxxxxxx.

OÜ Xxxxxxxx esitas remonttööde kohta arve nr 1305144 hagejale tasumiseks 29.05.2013 summas

4101,97 eurot koos käibemaksuga. Hageja tasus nimetatud arve samal päeval sularahas, mida

kinnitab OÜ Xxxxxxxx nimel V.K.. Nähtuvalt OÜ xxxxxxxxx arvest, on hageja poolt tasustatud arve

alusel tehtud remontööd objektil nimetusega Xxxxxxxx xxx x-xx Xxcxxx xxxxxx, s.o kostja

omandiks oleval korteriomandil. Kuna remontööd on tehtud hageja omandis olnud korteriomandis,

millele juurdepääsu ei saa eeldada kostja nõustumiseta, on see üheks kinnituseks vastavasisulise

lepingulise suhte olemasolu kohta hageja ja kostja vahel. Kuna kostja oli nõus remontööde

tegemisega ning need ka vastu võtnud, on hageja omapoolse kohustuse kostja ees täitnud ning hageja

on õigustatud ka kostjalt lepingu täitmist nõudma. Kostja on pärast hageja poolt rahastatud

remonttööde tegemist hakanud pooltevahelist kokkulepet eitama ning ei ole nõus olnud ka nõude

tasaarvetsusega, mida näitab Pärnu Maakohtule 22.01.2016 esitatud hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-16-

1059, milles N.L. hagejana on esitanud kostja vastu xx xx xxxx sõlmitud ühisvara jagamise lepingu

punkti 3.3 alusel nõudeid alates 2013.aastast. Nimetatud hagis N.L. nõuab I.L.’lt kommunaalmaksete

tasumist alates jaanuari eest 2013.a kuni jaanuari kuu eest 2016.a. (kaasa arvatud) kogusummas

2889,14 eurot ning viiviseid hagi esitamise seisuga summas 283,42 eurot. Seega on käesolevas asjas

kostjaks olev N.L. oma varasematest lubadustest taganenud ning ka hagejal on õigus panna maksma

oma rahalised nõuded kostja vastu summas 4101,97 eurot. Eeltoodu alusel nõuab I.L. vastuhagiga

põhivõlana kostja korteriremondi remondi eest tasutud summat 4101,97 eurot. Vastuhageja taotleb

ka sellelt summalt viivise väljamõistmist.

Alternatiivselt I.L. nõuab N.L.lt rahalise kohustuse täitmist VÕS § 1028 alusel. Kuivõrd hageja vastu

on kostja tsiviilasjas nr 2-16-1059 esitanud nõude rahalise kohustuse täitmiseks, siis näib, et kostja

on varasema suulise kokkuleppe unustanud või vähemalt ei soovi seda tunnistada. Seega on hageja

õigustatud esitama käesoleva alternatiivse nõude juhuks, kui kostja vaidleb jätkuvalt

vastuhagiavalduse asjaolude punktis 3 nimetatud lepingule vastu, sest usalduslike suhete tõttu

kostjaga, kes oli hageja endine abikaasa, jättis hageja vastavasisulise kirjaliku lepingu sõlmimata.

Hageja on seisukohal poolte varaliste suhete jagamisega xx xx xxxx notariaalselt tõestatud ühisvara

jagamise lepingu ja tagamiskokkuleppes märgitu tõttu ei saa hageja poolt finantseeritud kostja

korteriremonti pidada tagastamatuks abiks. Ka puudub hagejal vastavasisulise lepingu alusel

kohustus kostjale kuuluva korteriomandi remondiks ja/või selle rahastamiseks.

Ajast, mil kostja hagi esitamise näol varasemaid kokkuleppeid eitama hakkas ehk 22.01.2016 kostja

poolt hageja vastu kohtusse hagiavalduse esitamisest, on hagejale hagiavalduse kättesaamisel saanud

teatavaks, et kostja on alusetult rikastunud VÕS § 1028 lg 1 mõistes, sest ta on võtnud õiguse jätta

hageja nõudeõigus remondikuludele summas 4101,97 eurot kostja vastu tunnustamata.

Riigikohus on 26.11.2014 lahendis märkinud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab

hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena (vt

Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 34). Hageja peab VÕS § 1028 lg 1

kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust,

mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles

seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või

tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10).

Kui lugeda olematuks poolte vahel sõlmitud leping, mille kohaselt hageja organiseerib ja rahastab

kostja korteris remonttööd ning on selle järel õigustatud ka vastava summa ulatuses jätma tasumata

xx xx xxxx tagamiskokkuleppe p 3.3 kohased maksed kuni sama lepingu p 3.3 tuleneva kostja poolse

nõudesumma kattuvuseni, siis on hageja kostjast tulenevate asjaolude tõttu 29.05.2013 tasunud kostja

korteriremondi eest n.ö vabal tahtel rahasummad, mida hageja tahtis kostja rikastamiseks täita

olematu kohustuse või kohustuse, mida ei tekkinudki või mis langes hiljem ära, katteks.

Hageja sooritus kostjale on otseselt rahaliselt hinnatav, kuivõrd see on tuletatav OÜ-le Xxxxxxxx

makstud rahasummast, s.o summas 4101,97 eurot. Hageja hindab seetõttu rahalise soorituse

suuruseks kostjale ning kostjast tulenevatel asjaoludel 4101,97 eurot. Hageja kinnitab, et tal puudub

mistahes muu kokkulepe, mille kohaselt tal lasunuks kohustus rahastada kostja korteriomandi

remonti. Seega on hageja täitnud 29.05.2013 arve nr 1305144 tasumisel summas 4101,97 eurot

kostja ees olematu kohustuse ning kostja on vastava summa ulatuses alusetult rikastunud.

VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi on alusetu soorituse saaja alates ajast, kui ta saab teada või peab teadma

asjaoludest, mis annavad aluse alusetult saadud raha väljamõistmiseks VÕS 52. ptk sätete alusel,

kohustatud maksma soorituse tegijale saadud raha eest intressi seaduses sätestatud suuruses. Intressi

suuruse sätestab VÕS § 94. Intressi nõue muutub VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi sissenõutavaks mitte

enne, kui on muutunud sissenõutavaks alusetust rikastumisest tulenev põhinõue.

Kuna kostja on tsiviilasjas nr 2-16-1059 esitanud hageja vastu hagiavalduse 2889,14 euro suuruse

põhivõla ning kuni hagi esitamiseni viivise summas 283,42 eurot väljamõistmiseks, ehk asunud

pooltevahelist kokkulepet eitama, siis on hageja õigustatud seoses VÕS § 1028 lg 1 tuleneva

nõudealuse tekkimisega vähemalt alates 24.05.2016 summalt 4101,97 eurot viivist nõudma.

I.L. palub vastuhagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 4101,97 eurot

ning viivised alates hagi kohtule esitamise päevast VÕS § 113 lg 1 ning § 94 sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni. Juhul, kui kohus leiab, et hagiavalduses märgitud primaarne nõue

(lepingulisest kohustusest tulenev rahalise kohustuse täitmise nõue) ei ole tõendatud, siis rahuldada

hagi alternatiivses nõudes VÕS § 1028 lg 1 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg

summas 4101,97 eurot ja viivised alates 24.05.2016 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 ning § 94

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

N.L. VASTUS VASTUHAGILE

N.L. vastuhagiga ei nõustu ning vaidleb selles esitatud nõuetele vastu. N.L. leiab, et vastuhagis

on selle menetlemist takistavad olulised puudused ning vastuhagi oleks tulnud jätta vastu

võtmata. I. L. õiguste rikkumine ei ole vastuhagi alusena toodu asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, vastuhagi ei ole esitatud I. L. seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning vastuhagiga ei ole I. L. taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Vastuhagi on tõendamata ning see ei vasta TsMS § 363 lg 1

nõuetele, kuna märkimata on tõendid. Mingit kokkulepet remonditööde tegemiseks ja nõuete

tasaarvestamiseks pooltel ei ole olnud ja hageja ei ole sellisete kokkulepete olemasolu

tõendanud. N.L. leiab, et nendel asjaoludel esineb alus vastuhagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS

§ 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel.

N.L. vaidleb vastuhagile vastu ka sisuliselt. Vastuhagi on tervikuna, s.o nii põhinõude kui

alternatiivsena esitatud nõude osas, põhjendamatu ning paljasõnaline. Vastuhagi põhinõue

tugineb väitel, justkui oleks pooltel olnud kokkulepe selle kohta, et I.L. korraldab N.L.le kuuluva

korteri vannitoa ja köögi remondi ning pooled loevad „teineteise suhtes olevad nõuded

tasaarvestatuks“. Selliseid kokkuleppeid pooled sõlminud ei ole. Pooled ei saanud sellist

kokkulepet kuidagi sõlmida, kuna neil puudus läbisaamine ja läbikäimine. N.L. on olnud

huvitatud sellest, et I.L. täidaks tema suhtes lepinguga võetud kohustusi, kuid ei ole kunagi

soovinud, et I.L. korraldaks selle asemel tema korteris remonditöid.

Esiteks ei ole N.L. kunagi mingit remonti soovinud. Teiseks on N.L.l korteri võimalike

parendustööde osas olnud juttu oma tütardega, kes väitsid, et soovivad teha N.L.le üllatust.

Tütred soovisid paigaldada N.L.le kuuluva korteri vannituppa põrandakütte. N.L.l enesel

põrandakütte paigaldamise soov ja vajadus puudus, tegemist oli tütarde sooviga. Kuna N.L.

viibis haiget ema põetamise vajadusega seoses osa ajast xxxxxxxx, siis lubas N.L. tütardel

(nende endi palvel) kasutada tema (N.L.) pangakontol olevaid vahendeid, mida tütred ka tegid.

N.L. pangakonto väljavõttest nähtuvalt on N.L. tütred K.L. ja A.S. võtnud tema kontolt erinevate

summade kaupa välja kokku 3250 eurot. N.L.le väitsid tütred, et raha kulus korteri vannitoa ja

köögi remondiks (v.a ühekordne makse summas 150 eurot). N.L. ei ole omal initsiatiivil korteri

remonti tellinud, kokku leppinud ega soovinud. Remont teostati laste initsiatiivil, kes seda

korterit aeg-ajalt ka ise kasutasid.

OÜ Xxxxxxxx arve ei tõenda vastuhagis väidetud kokkulepete olemasolu poolte vahel. Samuti ei

tõenda nimetatud arve remonditööde tegemist N.L.le kuuluvas korteris ega väidetavate

remonditööde mahtu. Ka ei tõenda arve selle tasumist I. L. poolt. I.L. ei ole tõendanud, et ta on

N.L. korteri remondiks kulutusi teinud (nt oleks olnud võimalik esitada vastavaid kulusid

tõendavaid dokumente, eelkõige I. L. pangakonto väljavõtted vastavast perioodist). Selliseid

tõendeid I.L. esitanud ei ole. Millest järeldub üheselt, et I.L. ei ole mingeid kulusid kandnud.

I.L. on tegelikkuses N.L. raha eest teostatud remondi esile toonud ja ennast selle töö tasujaks

nimetanud üksnes eesmärgiga vabaneda lepingulistest kohustustest N.L. ees. I.L. ei ole 10 aastat

näidanud üles vähimatki huvi selle vastu, kas ja kuidas N.L. hakkama saab. Seetõttu on väide, et

pooled leppisid kokku korteri remondis ja et I.L. selle eest maksab ning et pooled oma nõuded

tasaarvestavad, puhas väljamõeldis, millel ei ole tegelikkusega mingit pistmist. Kui pooled

oleksid sellise kokkuleppe sõlminud, oleks see kindlasti toimunud kirjalikus vormis, kuna

mingisuguseid „usalduslikke suhteid“ poolte vahel ei olnud.

N.L. vaidleb vastu ka vastuhagis esitatud alternatiivsele, VÕS §-le 1028 tuginevale nõudele.

N.L. vastuväited alternatiivsele nõudele kattuvad põhinõude kohta esitatud vastuväidetega.

Pooltel ei olnud kokkulepet remonditööde tellimise ega I. L. poolt rahastamise kohta; korteri

remondi eest on tasunud N.L. ise (oma tütarde vahendusel); täielikult on tõendamata, et I.L. on

väidetava summa (4101,97 eurot) üldse tasunud ning selle summa seos N.L.le kuuluva korteriga.

Kuna I.L. ei ole vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, ei ole N.L.l võimalik esitada

vastuhagile täielikke ja lõplikke vastuväited. N.L.l kui kostjal puudub iseenesest kohustus esitada

I. L. paljasõnaliste väidete ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid.

N L. palub jätta asjas vastuhagi läbi vaatamata; vastuhagi menetlemise jätkumise korral jätta

vastuhagi täielikult rahuldamata ja kõik vastuhagi menetlemisega seotud kohtukulud jätta I.L.

kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. N.L. esitas hagis kostja I.L. vastu järgmised nõuded:

1) poolte ühisvara jagamise lepingus kokkulepitud rahalise kohustuse perioodil 01.01.2013 –

31.12.2015 täitmata jätmisest tuleneva võlgnevuse 2889,14 euro väljamõistmise nõue;

2) sellelt võlalt perioodi eest 25.06.2013 – 22.01.2016 seadusjärgses määras arvestatud ja

hagiavalduse esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 283,42 euro ja

edasi kuni täitmiseni samas määras protsendina põhivõlalt viivise väljamõistmise nõue;

3) poolte ühisvara jagamise lepingust tuleneva, tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse

täitmise nõudena N.L.le kuuluva eluasemega seotud kommunaalteenuste eest vastavalt teenuse

osutajate poolt esitatud arvetele (s.o arvetel näidatud summades ja maksetähtajaks) hüvitise

väljamõistmise nõue kuni I.L. surmani või kuni N.L. uuesti abiellub.

4) elatise väljamõistmise nõue 95,84 eurot kuus.

2. Kostja I.L. vastuhagis nõuab N.L.lt 4101,97 euro väljamõistmist pooltevahelise lepingulise

kohustuse täitmisena või alternatiivselt juhul, kui lepingulise kohustuse olemasolu tõendamist ei

leia, alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti I.L. taotleb N.L.lt välja mõista seadusjärgses

määras viivis protsendina põhivõlast alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

3. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja menetlusosalistega

kohtuistungitel ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab,

et N.L. hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. I. L. vastuhagis esimese eelistuse nõue

tuleb jätta läbi vaatamata ja alternatiivsetel alustel esitatud nõue jätta rahuldamata tõendamatuse

tõttu.

4. Kohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

- N.L. ja I.L. abielu sõlmiti xx xx xxxx.a ning lahutati xx xx xxxx.a.

- xx xx xxxx sõlmisid N.L. ja I.L. notariaalselt tõestatud vormis ühisvara jagamise lepingu.

Lepinguga jagati poolte ühisvara selliselt, et N.L. lahusvaraks jäi korteriomand xxxxxxxx xxx x

– xx, xxxxx väärtusega 300 000 krooni; I.L. lahusvaraks jäi kinnistu XXXX XX Xxxxxx xxxxs

xxxxx xxxxxx xxxxxxxx (väärtusega 240 000 krooni), 1/3 mõttelist osa Xxxxxxxxx kinnistust

Xxxxxxxx xxxxs xxxx xxxxxx xxxxxxxxx (100 000 krooni) ja 1/3 mõttelist osa Xxxxx

kinnistust Xxxxxx xxxxs xxxx xxxxxx xxxxxxxxx (300 000 krooni).

- ühisvara jagamise lepingu punktis 3.3. leppisid pooled kokku, et I.L. kohustub tasuma kõigi

N.L.le kuuluva eluasemega seotud teenuste (kommunaalmaksed jne) eest vastavalt esitatud

dokumentidele kuni I.L. surmani või kuni N.L. uuesti abiellub.

- alates 2012.a maist ei ole I.L. lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks hagejale makseid teinud,

v.a 500 eurot 10.07.2014.

- N.L. ei ole uuesti abiellunud.

- ühisvara jagamisel N.L. lahusvaraks jäänud korteriomandis, aadressil xxxxxxxx xxx x—xx,

xxxxxx tehti 2013.a esimesel poolaastal remonti;

- 2013.a esimesel poolaastal (05.01.2013 – 02.06.2013) on N.L. arvelduskontolt poolte tütre A.S.

arvelduskontole üle kantud 100 eurot ja teise tütre K. L. arvelduskontole 1850 eurot.

- N.L.l on abielu ajal, alates 26.08.2005 tuvastatud 80% töövõimetus, talle on määratud raske

puue ning ta saab töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetust. Sotsiaalkindlustusameti 16.09.2005

otsuse nr 927 ja 08.02.2012 otsuse nr 12752/7 lisa seisuga 01.01.2015 kohaselt oli perioodil

01.04.2015 – 30.06.2017 määratud pension 241,29 eurot ja perioodiks 30.06.2014 – 30.06.2017

oli määratud puudega tööealise inimese toetus summas 53,70 eurot kuus.

- Sotsiaalkindlustusameti 28.06.2017 vastuse nr 6.SP-9/10882 kohaselt N.L.le on makstud alates

22.01.2016 töövõimetuspensioni kogusummas 4346,13 eurot ja sotsiaaltoetust kogusummas

912,90 eurot.

- 19.06.2017 Eesti Töötukassa otsusega nr TVH/17/026055 (III kd, lk 33-34) on N.L.l tuvastatud

puuduv töövõime alates 10.05.2017 kuni vanaduspensionieani.

- 21.06.2017 Eesti Töötukassa otsusega nr TVT/17/024630 (III kd, lk 37 – 38) on N.L.le

määratud töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 11,82 eurot ehk keskmiselt 359,53

eurot kuus (11,82 eurot x 365 päeva/12 kuud).

- N.L.le kuulub abielu ühisvara jagamise lepingu alusel xxxxxx, Xxxxxxxx xxx x-xx asuv

korteriomand (registriosa nr xxxxxxx) ning pärimise teel P.A. tütar B. (pärimisõiguse tunnistus

koos tõlkega II kd, lk 92 – 93, omandi 07.09.1998 riiklikult registreerimise tunnistus nr 062151

tõlkega II kd, lk 98 – 99) omandatud ½ elamust asukohaga xxxxxxxx, xxxxx-xxxxxxxxx

xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxxxxxxxxxxxx xx xx.

- Samuti on N.L. xxxxxxxx, xxxxx-xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxxxx, aadressil xxxx

xxxxxxxxxxxxxxx xx xx asuva elamu teise poole pärija koos vennapojaga S.T.: elamu ülejäänud

½ osa omanikuks olnud J.T. (N.L. vend) surma järel on N.L. ema A.T. loobunud pärimisõigusest

N.L. kasuks (loobumisavaldus II kd, lk 94 – 97). J. T. päritud elamu osa kohta pärimisõiguse

tunnistust kohtule esitatud ei ole, kuid notari 24.04.2012 teatest (II kd, lk 88 – 89) nähtuvalt on

pärimismenetlus algatatud N.L. vennapoja S.T. pärandi vastuvõtmise avalduse alusel ning

eelduslikult kuulub J.T. pärandvaraks olnud ½ osa elamust võrdselt N.L.le ja vennapojale.

- 15.01.2013 on N.L.le välja makstud notari deposiidist 890 379 rubla (kassa väljaminekuorder

nr 300, II kd, lk 86-87) xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate väljaostu tasu.

5. Eelmises punktis nimetatud asjaolude üle asjas vaidlust ei ole. Pooled vaidlevad ühisvara

jagamise lepingust tuleneva I.L. kohustuse täitmise üle. I.L. tunnistab ühisvara jagamise

lepingust tuleneva kohustuse olemasolu, kuid tema arvates on kohustus poolte kokkuleppel

tasaarvestatud kostja poolt hageja korteris tehtud remondi maksumusega 4101,97 eurot. Kostja

arvestuste kohaselt peaks tasaarvestatud summaga olema kaetud hageja korteriga seotud kulude

hüvitamise kohustus kuni 2016.a märtsini (kaasa arvatud). Kostja 21.06.2017 kohtuistungil (II

kd, lk 195) võttis kulude hüvitamise nõude osas hagi õigeks alates 2016.a aprillist sissenõutavaks

muutunud kohustuse osas.

N.L. eitab kostja väidetud kokkuleppeid ja tasaarvestust; N.L. tunnistab, et tema korteris tehti

remonti, kuid, remonti tegid hageja tütred enda initsiatiivil hageja enda raha eest, hagejal korteri

remonti vaja ei olnud. Lisaks ei ole hageja hinnangul tõendatud, et tema korteris on kõiki kostja

väidetud töid tehtud, tõendamata on tööde maksumus ning kostja poolt tööde eest tasumine.

Pooled vaidlevad ka N.L. abivajaduse ja elatise nõude põhjendatuse üle. Kostja I.L. on

seisukohal, et N.L.l on piisavalt vara, sh kinnisvara xxxxxxxx, enda kulutuste katmiseks. N.L.

väidetel elab xxxxx linnas asuvas elamus tema hooldamist vajav ema, N.L.le kaasneb elamuosa

omandiõigusega üksnes täiendavaid kulusid, elamuga seotud otsuste tegemiseks ja venna järel

pärimise vormistamiseks ei ole kaaspärija olnud kättesaadav. Samuti on pooltel vaidlus selle üle,

kui suur on xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate eest saadud summa tegelik väärtus eurodes ning kas

tegemist on rahaga, mida elatise nõude lahendamisel saab arvestada N.L. vara või sissetulekuna.

N.L. sõnul sai ta aktsiatest ca 10 000 eurot ja on selle kasutatud oma voodihaige ema

hooldamiseks xxxxxxxx, rahast on järgi 1000 eurot (august 2016.a seisuga).

6. N.L. elatise nõue

Hageja nõuab kostjalt elatist põhjusel, et hageja ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline

täiendavat sissetulekut hankima ja hageja töövõime vähenes abielu ajal.

Hagejal tuvastati 80% töövõimekaotus 2005.a ja poolte abielu lahutati xxxx.a, s.o enne praegu

kehtiva perekonnaseaduse (PKS) 01.07.2010 jõustumist. PKS § 210 lg 1 kohaselt laieneb

käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise

hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 213 näebki erisusena ette, et kui

abielu lahutati enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse abikaasa ülalpidamisnõudele

varem kehtinud õigust. See ei puuduta abikaasade vahel sõlmitud kokkuleppeid ülalpidamise

kohta.

7. N.L. ja I.L. vahel ei ole kokkulepet abikaasa ülalpidamise kohta. Seega vastavalt PKS §-ile

213 tuleb N.L. elatise nõudele kohaldada poolte abielu xx xx xxxx (abielulahutuse tunnistus I kd,

lk 12) lahutamise ajal abikaasa ülalpidamisnõudele kehtinud õigust. Sel ajal reguleeris

perekonnaõigust 01.09.1994 jõustunud ja kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseadus (edaspidi

nimetatud PKS(1994)).

PKS(1994) § 22 nägi ette, et abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt

abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud

abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Sama paragrahvi 3.lõike järgi juhul, kui abielu

on kestnud vähemalt 25 aastat, on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt

ülalpidamist ka siis, kui abivajav abikaasa muutus töövõimetuks kolme aasta jooksul pärast

abielu lahutamist ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

PKS(1994) § 23 lg-st 1 tuleneb, et juhul, kui lahutatud abikaasa ei täida käesoleva seaduse §-is

22 sätestatud ülalpidamise kohustust, mõistab kohus elatise lahutatud abikaasa ülalpidamiseks

välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest.

Sarnaselt reguleerib lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustust ka kehtiva, 01.07.2010 jõustunud

perekonnaseaduse 2. jagu – lahutatud abikaasa on õigustatud ülalpidamist saama, kui ta oma

vanuse või oma terviseseisundi tõttu ei suuda pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest

hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas abielu lahutamise

ajaks või ajaks, mil lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses

sätestatud alusel (PKS § 73 lg 1). Ka kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse ülalpidamise suuruse

määramisel abikaasade varalist seisundit (PKS § 74 lg 1 ja § 76).

Hageja ise on hagiavalduses viidanud kehtiva perekonnaseaduse normidele. Kohus möönab, et ei

ole pooltega arutanud hageja elatise nõudele varasema perekonnaseaduse kohaldumist. Kohus

leiab aga, et kuivõrd lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustuse tekkimise alused on mõlemas

perekonnaseaduses

sarnased,

kohus

on

pooltega

nõude

rahuldamise

eelduseid

ja

tõendamiskoormust arutanud, siis kohtu hinnangul ei ole eelmise perekonnaseaduse kohaldumise

välja toomata jätmine oluline viga ning ei ole vajalik asjaarutamise uuendamine TsMS § 437 p 1

alusel.

8. Tsiteeritud õigusnormidest tulenevalt peab kohus N.L. elatise nõude rahuldamise eeldusena

(lisaks vaidluse all mitteolevatele või tõenditega kindlaks tehtud asjaoludele, et hageja 80%

töövõimekaotus tekkis abielu ajal ning käesolevaks ajaks tal töövõime puudub) kindlaks tegema

hageja tegeliku abivajaduse ning seejärel hindama I.L. võimet lahutatud abikaasale ülalpidamist

anda. Selleks tuleb hinnata poolte majanduslikku olukorda.

9. Kohus leiab, et hageja abivajadus ei ole asjas tõendamist leidnud. Kohus nõustub kostja

vastuväidetega, et hagejal on või on olnud piisavalt sissetulekut ja vara enda vajaduste

rahuldamiseks ning hageja väidetav materiaalne abivajadus on tingitud tema enda valikutest oma

vara ja sissetulekute kasutamisel, mitte töövõimekaotusest.

Hageja sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus.

Pensioni ja toetuse määramise otsuste (I kd, lk 108 – 109) kohaselt oli 30.06.2014 kuni

30.06.2017 hageja töövõimetuspensioni suuruseks 241,29 eurot kuus ja sotsiaaltoetuse suuruseks

53,70 eurot kuus, kokku 294,99 eurot kuus. Sellest sissetulekute suurusest on lähtutud ka

hagiavalduses.

Sotsiaalkindlustusameti 28.06.2017 teatise (III kd, lk 30) kohaselt on N.L.le alates 22.01.2016

makstud töövõimetuspensioni kogusummas 4346,13 eurot ja sotsiaaltoetust kogusummas 912,90

eurot, kokku 5259,03 eurot, mis sellesse perioodi jääva 17 kuu peale jaotatuna teeb hageja

sissetulekuks keskmiselt 309,35 eurot kuus. Sellest toetuse osa 53,70 eurot kuus on olnud

muutumatu (17 kuud x 53,70 € = 912,90 €), keskmine pensioni suurus alates hagi esitamisest on

255,65 eurot kuus. Alates 01.07.2017 makstakse hagejale töövõimetoetust 11,82 eurot

kalendripäeva eest. Sõltuvalt kalendripäevade arvust on toetuse summa kuus 330,96 eurot –

366,42 eurot.

Hageja igakuised tavapärased kulud on hagiavalduse kohaselt kokku 390,83 eurot, arvestamata

korteri kasutamisega seotud kulusid, mida ühisvara jagamise lepingu kohaselt peab tasuma

kostja. Hageja nõutav elatis 95,84 eurot on tema kulude summa 390,83 euro ja sissetulekute

summa 294,99 euro vahe.

10. Kostja vaidleb vastu hageja kuludele vesivõimlemine 40 eurot, massaaž 40 eurot, psühholoog

20 eurot, huviringide tasu 12 eurot kuus. Hageja väidetel on need kulutused talle isiklikus

rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud teenustele. Kohus leiab, et hagejal selliste kulude olemasolu

ei ole tõendatud. Kohus on korduvalt selgitanud kulude tõendamise vajadust, kuid hageja ei ole

väidetud teenuste kasutamise ja huviringides osalemise ega nendega seotud kulude olemasolu

või suuruse kohta tõendeid esitanud. Hageja ei pidanud võimalikuks ka isiklikult kohuistungitest

osa võtta ega kohtule selgitusi anda.

Hageja kulusid ja tema poolt teenuste kasutamist ei tõenda hinnakirja väljatrükk Estonia Resort

Hotel & Spa veebilehelt (I kd, lk 120 – 122). Hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest ei

nähtu, et hageja oleks talle 2011.a koostatud ja kuni 01.03.2016 kehtinud isiklikus

rehabilitatsiooniplaanis (I kd, lk 110 – 119) soovitatud ja hageja kulude nimekirjas nimetatud

teenuseid (massaaž, vesivõimlemine, psühholoog) üldse kasutanud. Hagiavalduses ei ole

täpsustatud, millistes tasulistes huviringides hageja osaleb. Hageja esindaja sõnul tegeleb hageja

praegu usuküsimustega ning sellega kaasnevad kulud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

huviringiga ega kuluga, mida arvestada hageja ülalpidamisvajaduse väljaselgitamisel. Kohus

möönab, et hagejale võib tema tervisliku seisundi tõttu olla vajalik ja ta tõenäoliselt käib

psühhiaatri ja/või psühholoogi vastuvõtul, kuid hageja ei ole vastuvõttudel käimist tõendanud

ega põhistanud, et need konsultatsioonid on tema jaoks tasulised. Hageja enda sõnul viibib

seoses oma ema hooldamisega palju aega xxxxxxxx, seega ei saa psühholoogi konsultatsioonid

olla ka igakuised.

11. 2013.a xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate võõrandamisest saadud vahendite arvel oli

hagejal piisavalt vahendeid oma vajaduste rahuldamiseks. Seega oli hagejal vahendeid ka enda

vajalike rehabilitatsiooniteenuste eest tasumiseks ning tal oleks võimalik vastavate kulude

olemasolu tõendada. Hagejal on õigus otsustada, kas soovitatud teenuseid kasutada ja kuidas

enda raha kasutada. Kuna hageja ei ole rehabilitatsiooniteenuste kulude kohta tõendeid esitanud,

tuleb järeldada, et hageja igakuiste tavapäraste vajaduste hulka kulud vesivõimlemisele,

massaažile ja psühholoogi teenusele tegelikult ei kuulu. Lisaks hageja väidab, et ta viibib palju

aega xxxxxxxx ema hooldades. Seega ei ole hagejal mitte piisavate sissetulekute puudumise

tõttu, vaid eelkõige temast endast tingitud muudel põhjustel võimalik Eestis regulaarselt

rehabilitatsiooniteenuseid kasutada. Hageja ei ole tõendanud, et ta käib massaažis,

vesivõimlemises või psühholoogi juures Xxxxxxxx, samuti ei ole toonud välja nende teenuste

hinda Xxxxxxxx.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kuludest välja jätta vesivõimlemise kulu 40 eurot,

massaažikulu 40 eurot, psühholoogi kulu 20 eurot ja huviringide kulu 12 eurot. Seega hageja

põhjendatud vajaduste rahuldamiseks kuluv summa on 278,83 eurot kuus, mis on kaetud ka tema

enda pensioni ja sotsiaaltoetustega. Sõltumata hagejal muu vara olemasolust, on hageja

sissetulekud tema kulude katmiseks piisavad ning hageja ei vaja enda ülalpidamiseks abi. Elatise

nõue lahutatud abikaasa vastu ei ole seetõttu põhjendatud.

12. Isegi juhul, kui hageja kulud ületavad tema igakuiseid sissetulekuid hagis näidatud ulatuses,

on hagejal piisavalt muud vara, mille arvelt enda kulusid katta. Hageja sai 15.01.2013

xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate võõrandamise eest raha 890 379 rubla. Hageja pangakonto

väljavõttest (II kd, lk 160 pöördel) nähtuvalt oli 31.01.2013 rubla vahetuskurss pangas 1 RUB =

0,02462 EUR. Kostja esitatud valuutakursside ajaloo väljatrüki (toimikus II kd, lk 174 – 178;

elektrooniliselt

kättesaadav

www.currencywatch.co.ik/best-euro-exchange-rates/)

kohaselt

15.01.2013 pankadevahelise turu avanemisel oli kurss 1 EUR=40.5069 RUB ja sulgumisel

1 EUR=40.3031 RUB. Seega hageja sai xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate müügist raha

vähemalt 21 921,13 eurot.

Hageja väidetel kasutas ta rublade eurodeks vahetamisel väimehe R. S. abi ning viimaselt laekus

30.07.2013 N.L. arvele 9150 eurot, millest 16.08.2016 seisuga (s.o 8 kuud pärast hagi esitamist)

oli alles 1070,86 eurot.

Hageja esindaja väidetel sai hageja aktsiate hinna rublades sularahas, mis toodi sularahana

Eestisse, vältimaks xxxxxxxx pangamaksusid. Hageja ei ilmunud kohtusse ega andnud ka

esindaja kaudu täiendavaid selgitusi, mismoodi rublad Eestisse väimehe kätte jõudsid. Samas

nähtub hageja Swedbank’i konto väljavõttest (II kd, lk 160 pöördel), et 04.02.2013 ehk paar

nädalat pärast aktsiate müügiraha hagejale väljamaksmist, on hageja kontole Swedbank AS-is

laekunud 10 000 eurot välisriigi pangas asuvalt tema enda pangakontolt nr xxx selgitusega

„xxxxxxxx xxxxxxx“ (tõlkes „osaline ülekanne“), makselt on pank arvestanud välismakse tasu

5,75 eurot. Seisuga 28.10.2015, s.o 3 kuud enne hagi esitamist, oli hageja pangakonto jääk

5860,66 eurot. Eeltoodu alusel on põhjendatud ka kostja vastuväited, et hageja ei ole kohtule

avaldanud kõiki oma varasid ega ole esitanud kõikide pangakontode väljavõtteid.

Hagejale kuulub ka kaasomandi osana osa elamust Xxxxxxxx xxxxx linnas, seejuures hageja on

elamust suurema osa (eelduslikult ¾) omanik. Hageja abivajadust ei põhjenda väited, et elamus

elab tema ema ning et omandiga kaasnevad hagejale üksnes täiendavad kulud. Kostjalt elatise

väljamõistmisega jääksid hageja Xxxxxxxx asuva kinnisvaraga seotud kulud kaudselt kostja

kanda, mis on vastuolus lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustuse eesmärgi ja sisuga. Hageja

abivajadus ja kostja ülalpidamiskohustus ei sõltu sellest, mil viisil hageja otsustab enda

kinnisvara majandada.

13. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et hageja abivajadus ei ole põhjendatav hageja

väidetud asjaoluga, et suurema osa xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate eest saadud rahast on hageja

kulutanud oma ema ülalpidamiseks ja hooldamiseks. Perekonnaseaduses sätestatu kohaselt ei ole

hageja kohustatud teisi täisealisi isikuid üleval pidama ulatuses, milles selle tõttu kannatab tema

võime ennast üleval pidada. Seetõttu ei oma asjas tähtsust, kui suur on hageja ema enda pension

ja toetused ning kui suuri kulutusi on hageja ema hooldamiseks oma vara arvel teinud. Hagejal ei

ole õigust nõuda kostjalt ülalpidamist põhjendusega, et hageja enda vara kulub ema

ülalpidamiseks. Kostja ei ole kohustatud hageja ema ülal pidama, kostjale ei saa hageja ema

ülalpidamise kohustust panna ka kaudselt. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et

õigus nõuda lahutatud abikaasalt elatist tekib üksnes siis, kui abikaasal ei ole endal sissetulekut

või vara, mille arvel end ülal pidada. Praegusel juhul on tõendatud, et hagejal on enda

tavapäraste väljaminekute katmiseks piisavalt sissetulekut ja vara. Kui hageja on otsustanud enda

vajaduste väidetava rahuldamata jäämise hinnaga täita moraalset kohustust hoolitseda oma eaka

ema eest, ei anna see õiguslikku alust nõuda elatist kostjalt. Kohus jätab elatise nõude

rahuldamata.

14. Kuna kohus hageja abivajadust ei tuvastanud ning jätab seetõttu elatise nõude rahuldamata,

puudub vajadus analüüsida kostja väiteid, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale

elatist maksta.

15. Ühisvara jagamise lepingust tuleneva võlgnevuse tasumise ja lepingust tulenevate

korduvate kohustuste täitmise nõuded ning kostja vastuhagi.

Kostjal on xx xx xxxx ühisvara jagamise lepingu (I kd, lk 13 – 19) punkti 3.3. kohaselt kohustus

tasuda „kõigi N.L.’ile kuuluva eluasemega seotud teenuste (kommunaalmaksed jne) eest

vastavalt esitatud dokumentidele kuni I.L.’i surmani või kuni N.L. uuesti abiellub“. Asjas ei ole

vaidlust, et hagetaval perioodil - alates jaanuarist 2013 kuni detsembrini 2016 – on kostja

tõendatult tasunud hagejale 500 eurot ning hageja arvestuste kohaselt võlgneb kostja hagejale

kokku 2889,14 eurot. Hageja on detailselt välja toonud kuude kaupa korteriühistule ja Eesti

Energiale tasutud summad. Tabelisse kantud summade õigusust tõendavad lisatud Korteriühistu

xxxxxxxxx xxx x ja Eesti Energia AS poolt hagejale adresseeritud arved. Ka hageja pangakonto

väljavõttest nähtuvad maksed Eesti Energiale ja korteriühistule (väljavõte on esitatud seisuga

28.10.2015).

16. Kostja tunnistab lepingust tuleneva kohustuse olemasolu, kuid kostja väidetel lähtus ta

teadmisest, et vastavalt poolte kokkuleppele on kohustus summas 4101,97 eurot tasaarvestatud

kostja poolt kostja korteri remondiks 2013.a tehtud kuludega, mistõttu ei ole kostja alates 2012.a

hagejale lepingu alusel regulaarselt makseid teinud. Hageja poolt 2013 – 2015 kulude kohta

esitatud andmete alusel arvestab kostja hageja korteri keskmiseks kuluks kuus 100 eurot ning

seega katab tasaarvestus kostja lepingulise kohustuse kuni 2016.a märtsikuuni (kaasa arvatud).

Sellele asjaolule tuginedes esitas kostja ka vastuhagi: kui tasaarvestust ei ole, taotleb kostja

remondi maksumuse hagejalt välja mõista lepingulise kohustuse täitmisena või alternatiivselt,

kui pooltevaheline kokkulepe tõendamist ei leia, siis alusetu rikastumise sätete alusel.

17. Esmalt kohus märgib, et kostja väidetel seisnes poolte kokkuleppest tulenev hageja

lepinguline kohustus kohustuses tasaarvestada kostja poolt hageja korteri remondiks tehtud

kulude summa ühisvara jagamise lepingust tuleneva kostja kohustusega tasuda hageja korteriga

seotud kommunaalteenused jm kulud vastavalt korteriühistu ja teenuse osutajate arvetele. Seega

väidetavast tasaarvestuse kokkuleppest ei tulnud hagejale lepingulist kohustust maksta kostjale

remondi maksumus välja rahas.

Kostjal omakorda ei olnud hageja korteris tehtava remondi kulude enda kanda võtmiseks muud

huvi, peale nõuete tasaarvestuse. Seega, kui kohus tuvastab, et poolte vahel oli kostja väidetud

kokkulepe, ei ole kostjal õiguslikku alust nõuda hagejalt remondikulud ulatuses rahasumma

väljamõistmist, vaid kostja saaks üksnes kulusid tasaarvestada enda kohustusega hageja ees.

Tasaarvestamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning see ei vaja kehtima

hakkamiseks teise poole nõusolekut. Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et

tasaarvestuse tuvastamiseks ei ole vajalik vastuhagi esitamine, piisab tasaarvestuse vastuväitest.

Kui tasaarvestuse kokkulepe tõendamist ei leia, puudub poolte vahel ka lepinguline suhe, mille

täitmiseks I.L. saaks hagejalt remondikulude hüvitamist nõuda. Seega pooltevahelisele

kokkuleppele ja tasaarvestussuhte olemasolule tugineva vastuhagi põhinõude osas ei ole I.L.

õiguste rikkumine üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust ning selles osas

oleks kohus pidanud jätma vastuhagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Kuna

kohus on vastuhagi siiski täies ulatuses menetlusse võtnud, tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta

läbi vaatamata vastuhagis esimese eelistusena esitatud nõue mõista N.L.lt I.L. kasuks välja

4101,97 eurot lepingulise kohustuse täitmisena.

18. Hageja eitab kostjaga korteri remondi ja tasaarvestuse kokkulepete sõlmimist ja väidab, et

tema remonti ei soovinud, remonti korteris tehti hageja kulul, hageja loal tütred võtsid tema

arvelt selleks raha; remonti võisid kostjalt tellida lapsed; kostja pääses korterisse sisse, sest lastel

olid võtmed olemas (vt hageja esindaja selgitused 31.05.2016 eelistungil, I kd, lk 200). Hageja

on samuti menetluse jooksul tuginenud sellele, et töid ei ole tehtud kostja esitatud

hinnapakkumises näidatud mahus, korteris tehtud remont ei maksnud kostja väidetud summat,

kostja poolt tasumine ei ole tõendatud.

19. Kostja taotles enda vande all ülekuulamist, et tõendada hagejaga suulise kokkuleppe

sõlmimist, kostjal remondiks raha olemasolu ning OÜ Xxxxxxxx arve kostja poolt tasumist.

Hageja 24.08.2016 eelistungil esindaja kaudu taotles tingimuslikult hageja vande all

ülekuulamist, kuna kostja on taotlenud enda ülekuulamist vande all. Samas hageja vaidles vastu

kostja vande all ülekuulamise taotlusele. Kohus 21.06.2017 protokolli kantud määrusega jättis

kostja taotluse enda vande all ülekuulamiseks rahuldamata, hageja ise istungitest osa võtta ei

soovinud ning hageja esindaja teatas, et hageja on loobunud enda vande all ülekuulamise

taotlemisest.

Enda väidete tõendamiseks tütarde tunnistajatena ülekuulamist hageja ei taotlenud. Hageja

esindaja menetluses viitas võimalusele taotleda kohtu abi remondi maksumuse erapooletu

hindamisakti saamiseks, kuid sellist taotlust siiski kohtule ei esitanud. Kostja omakorda on

nimetanud võimalust tõendada remondiga seotud asjaolusid OÜ Xxxxxxxx töötajate ütlustega,

kuid konkreetset taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ei ole esitanud. Pooled 21.06.2017

kohtuistungil kinnitasid, et nad on kõik soovitud tõendid esitanud ja neil midagi lisada ei ole.

Hageja esindaja nõustus, et kohus ise teeks täiendava päringu hageja pensioni suuruse

täpsustamiseks.

20. Asjas ei ole tõendeid, mis üheselt kinnitaksid pooltevahelist suulist kokkulepet remondi

tegemise ja kulude tasaarvestuse kohta. Kostja väidetel sõlmiti kokkulepe 2012.a sügisel, hageja

kiitis remondi hinnapakkumise heaks ja oli nõus selle maksumuse tasaarvestamisega. Hageja

eitab hinnapakkumise saamist, hageja sai selle alles kohtumenetluses ning esindaja sõnul soovis

siis kohe, et töödele tehtaks ekspertiis. Kokkuleppe olemasolu ja remondimaksumuse

tõendamine on TsMS § 230 lg 1 kohaselt nendele asjaoludele tugineva kostja kohustus.

Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumise (II kd, lk 27-28),

mille koostamise kuupäevaks on märgitud „november 2012“, ning 29.05.2013 kuupäevaga

vormistatud, kostjale adresseeritud OÜ Xxxxxxxx arve (I kd, lk 179) selgitusega „remonttööde

eest objektil xxxxxxxx xxx x – xx“. Hinnapakkumisel ja arvel summad kattuvad sendi täpsusega,

mõlemad dokumendid on koostatud elektrooniliselt ning arvele on trükitud tekst „Tasutud

sularahas“, mis annab alust kahtlusteks, et dokumendid on tagantjärele koostatud.

Kahtlusi süvendab asjaolu, et 29.05.213 kuupäevaga arve on vormistatud OÜ Xxxxxxxx

blanketile, mille jaluses on OÜ Xxxxxxxx arvelduskonto märgitud rahvusvahelise pangakonto

numbrina (IBAN). Teadaolevalt toimus Eestis üleminek IBAN-formaadis kontonumbritele alates

01.02.2014, kui jõustus Euroopa Liidus ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) määrus nr

260/2012. Kuigi rahvusvaheliste maksete puhul kasutati IBAN-formaati ka varem, on OÜ

Xxxxxxxx majandusaasta aruannete kohaselt tegutsenud ainult Eestis (ka Xxxxxxxx OÜ

hinnapakkumisel on arvelduskonto ilma IBAN-numbrita). Samuti ei ole tõenäoline, et

välispartneritega suheldes oleks OÜ Xxxxxxxx kasutanud eestikeelset blanketti (mh puudub

blanketil märgitud telefoninumbril Eesti suunakood). Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul enam

kui põhjendatud hageja kahtlused, et OÜ Xxxxxxxx arve on koostatud tagantjärele. Kohus on

seisukohal, et kuna arvest saab järeldada, et see on koostatud pärast 01.02.2014, ei tõenda

esitatud arve, et OÜ Xxxxxxxx „november 2012“ kuupäevaga vormistatud hinnapakkumist ka

tegelikult realiseeriti (eeldusel, et hinnapakkumine koostati sellel näidatud ajal).

Hinnapakkumise kehtivusajaks on 30 päeva, kuid kostja viimaste seisukohtade järgi tehti

remonttöid 2013.a esimeses pooles ajal, mil hageja ise viibis Xxxxxxxx. Hageja pangakonto

väljavõtetest nähtuv hageja pangakaardi kasutus tõendab, et 2012. novembrist kuni 2013.a

jaanuari alguseni viibis hageja Eestis. Seega tööde tegeliku alustamise ajaks OÜ Xxxxxxxx

hinnapakkumine enam ei kehtinud. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja OÜ Xxxxxxxx vahel ka

tegelikult sõlmiti (suuliselt või kirjalikult) töövõtuleping hageja korteris remondi tegemiseks.

21. Lisaks on kostja ise tööde tegemise aja ja arve tasumise kohta andnud vastakaid seisukohti,

mis samuti süvendab kahtlusi kostja väidete tõepärasuses remondi tegemise ja kulude

tasaarvestamise kokkulepe olemasolu ning arves-hinnapakkumises kajastatud remonttööde OÜ

Xxxxxxxx poolt tegemise ja kostja poolt nende tööde eest tasumise kohta. 24.05.2016 esimeses

vastuses hagile (I kd, lk 166) on märgitud, et OÜ Xxxxxxxx tegi hageja korteris kostja tellimusel

töid perioodil 2012 – 2013, kostja sai arve 29.05.2013 (vastuses on kostja esindaja sõnul

ekslikult märgitud arve väljastamise aastaarvuks 2016) ja tasus selle samal päeval sularahas.

24.08.2016 istungil (II kd, lk 65) kostja väitis aga, et remonttöid tehti periooditi jaanuarist maini

2013, 29.05.2013 esitatud arve tasuti sularahas nädal pärast arve esitamist.

22. Samuti on kostja väited vastuolus asjas esitatud tõenditest nähtuvate asjaoludega. Kostja

väidetel leppis ta hagejaga remondi tegemises ja kulude tasaarvestuses kokku 2012.a sügisel ning

seetõttu hageja ei esitanud enam kostjale tasumiseks korteri arveid. Kostja ei ole aga ühisvara

jagamise lepingust tulenevaid kohustusi täitnud maist 2012 (v.a. üks makse 2014).

Kostja ei ole väitnud, et tasaarvestus hõlmas enne kokkulepet tasumata makseid. Kostja

arvestustest järelduvalt algas tasaarvestuse periood 2012.a novembrist - kostja tasaarvestas

remondikulude summa 4101,97 eurot arvestusega 100 eurot kuus seega tasaarvestas kostja ca 41

kuu (ehk 3 aastat ja 5 kuu) maksed. Kuna kostja leiab, et tasaarvestus hõlmab ka 2016.a

märtsikuu kulusid, pidi tasaarvestus algama 3 aastat ja 5 kuud varem ehk 2012.a novembrist.

23. Siinkohal väärib märkimist, et kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Kostja sai hagiavalduse

lisadega ja 09.02.2016 menetlusse võtmise määruse, millega kostjale anti hagile vastamiseks 14-

päevane tähtaeg, isiklikult allkirja vastu kätte 19.02.2016 (I kd, lk 156), seejärel sai kostja

isiklikult kätte kohtukutse 01.04.2016 (I kd, lk 162), kuid esitas lepingulise esindaja vahendusel

kirjalikud vastuväited alles 24.05.2016 (samal päeval esitas ka vastuhagi). Asjaolud, et kostja

teatas kohtule tasaarvestatava nõude olemasolust ja tasaarvestuse kokkuleppest rohkem kui kolm

kuud pärast hagiavalduse kättesaamist ning esitas nõude olemasolu tõendamiseks üksnes enda

pikaajalise koostööpartneri OÜ Xxxxxxxx arve, millest ei nähtunud tööde maht, lubab järeldada,

et tasaarvestuse vastuväide on kunstlikult konstrueeritud, remonttööde arve on tagantjärele

koostatud, mistõttu arves märgitud andmed remonttööde eest tasumise kohta ei ole

usaldusväärsed.

24. Asjas ei ole tehtud tööde ja nende eest tasumise kohta ühtegi muud tõendit peale OÜ

Xxxxxxxx arve ja hinnapakkumise. Vaatamata hageja esindaja märkusele, et arve tasumine

peaks ka ettevõtte arvepidamises olema kajastatud, ei esitanud kostja 29.05.2013 arve tasumise

tõendamiseks OÜ-lt Xxxxxxxx täiendavaid dokumente ega taotlenud nende kogumist. Kostja

väidetel toimus tasumine OÜ Xxxxxxxx soovil sularahas. Kui hageja esitas vastuväite, et kostjal

puudusid selliste kulude tasumiseks endal rahalised vahendid, tuli kostja välja väitega, et ta sai

arve tasumiseks raha oma elukaaslaselt R.T., raha saamine ja elukaaslasele tagasi maksmine

olevat samuti toimunud sularahas.

Kostja selgituste kohaselt tasus ta R. T. laenu rahast, mis laekus kostja pangakontole kinnistu

müügist 11.06.2013. Kohus leiab, et hageja ei ole veenvalt tõendanud ühegi eelnimetatud

tehingu toimumist. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et üle 4000 euro väärtuses arve

tasumine sularahas ei ole tavapärane.

Hageja kannab sularaha tehingute tõendamise riski. Kuigi hageja on menetluse algusest peale

tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti kahtluse alla seadnud, ei ole esitatud tööde tegemisega seotud

dokumente (nt materjalide kuludokumendid, kaetud tööde aktid, tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktid vms), mis võimaldaksid kontrollida, kas kostja korteris on loetletud tööd tehtud või mis oli

nende tööde põhjendatud hind.

Kostja taotles raha olemasolu ja üleandmise tõendamiseks ka enda vande all ülekuulamist, mis ei

ole aga selliste asjaolude tõendamiseks kohane tõend. Kostja ei esitanud kohtule vastuväidet

taotluse rahuldamata jätmise kohta.

Samuti ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid tema ja tema elukaaslase vahel väidetvalt

toimunud raha üleandmiste kohta. Kostjale kuulunud Xxxxx kinnistu müügilepingust nähtub

üksnes kinnistu ostja kohustus tasuda kostjale tema omandiosa suurusele vastav osa

müügihinnast, kuid ei tõenda isegi raha kostja arvelduskontole laekumist, rääkimata raha

kasutamise tõendamisest. Kostja on kohtule esitanud üksnes enda konto väljavõtte alates

09.01.2016, et tõendada vastuväiteid hageja elatise nõudele.

25. Hageja eitab kostjalt OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumise saamist ja selle heakskiitmist, samuti ei

ole hageja väidetel kostja edastanud talle OÜ Xxxxxxxx 29.05.2013 kuupäevaga vormistatud

arvet. Hageja väidetel sai ta arve ja hinnapakkumise alles kohtumenetluses. Ka väidetava

tasaarvestuse kokkuleppe korral pidanuks kostja tasaarvestuse toimumiseks hagejale edastama

konkreetse tasaarvestamise tahteavalduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt juhul,

kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma

muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki (tasaarvestav pool) oma nõude teise poolte nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse

poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti.

VÕS § 198 kohaselt tasaarvestuse tegemine toimub tasaarvestusavalduse edastamisega teisele

poolele. Eeltoodust järelduvalt saavad üldjuhul tasaarvestusega lõppeda sissenõutavaks

muutunud kohustused.

Kostja väidetel tasus ta remondikulude eest 2013.a mai lõpus-juuni alguses, remondikuludega

tasaarvestati aga kostja kohustused hageja ees alates novembrist 2012. Seega isegi juhul, kui

hinnapakkumine oli olemas ja hagejale esitatud 2012.a novembris, ei olnud sel ajal võimalik

üheselt kindlaks määrata, kas üldse ning kui jah, siis mis ulatuses ja millal täpselt ühisvara

jagamise lepingust kostjale tulevikus tekkivad kohustused tasaarvestusega lõpevad.

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et pooled oleksid sõlminud sedavõrd ebamäärast

kokkulepet suuliselt, arvestades, et kostja kohustuse kohta tasuda hageja kommunaalkulud oli

kokkulepe notariaalselt tõestatud lepingus. Samuti ei ole kostja välja toonud, et tasaarvestuse

kokkulepe oleks sisaldanud kokkulepet, kes ning kuidas peab arvestust tasaarvestuse tulemusel

tulevikus sissenõutavaks muutuvate kostja korduvate kohustuste lõppema hakkamise üle.

Tulevikus tekkivate kohustuste tasaarvestamine eeldab minimaalselt infovahetust hageja korteri

igakuiste kommunaalkulude suuruse kohta, mida kostja oli lepingu järgi kohustatud tasuma.

Kostja väidetel ei ole aga hageja alates 2012.a talle arveid esitanud. Kostja ei väida ka, et ta on

arveid hagejalt küsinud või et ta on ise hagejale tasaarvestuse kulgemise kohta mingeid arvutusi

esitanud. Hageja väidetel pooltel omavahelist suhtlemist üldse ei ole, kostja selgitustest nähtuvalt

on tema hageja kohta infot saanud ühiste laste kaudu (eelkõige hageja vara ja hageja Eestis

viibimise kohta). Kohus nõustub hagejaga, et poolte head läbisaamist ja tihedat suhtlemist ei saa

järeldada 2011.a koostatud hageja isikliku rehabilitatsiooni plaanis märgitust.

Kostja ei ole OÜ Xxxxxxxx arve väidetava tasumise järel (kui tekkis reaalne alus

tasaarvestuseks) esitanud hagejale selget täiendavat tahteavaldust tasaarvestuse kohta, mida

hageja oleks saanud heaks kiita. Kostjal ei olnud endalgi selget ülevaadet, mis ulatuses on tema

kohustused hageja ees väidetava tasaarvestusega lõppenud. Kostja arvutas tasaarvestatavate

kohustuste lõpptähtaja kohtumenetluses, tuginedes hagiavalduses esitatud hageja korterikulude

andmetest tuletatud keskmisele kulule.

26. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale kuni 16.04.2012.a

suhteliselt regulaarselt summasid selgitusega „abi“, mis vähemalt 2012.a enam-vähem katsid

hageja poolt samal perioodil korteriühistule ja Eesti Energiale tasutud summasid. Seega konto

väljavõte lükkab ümber hagiavalduse väite, et kostja ei ole 10 aasta jooksul lepingust tulenevat

kohustust üldse täitnud. Asjaolu, et kostjal oli hageja ees võlgnevus 2012.a maist alates, kuid

hageja pöördus nõudega kohtu poole alles 2016.a jaanuaris, ei tõenda aga, et pooltel oli remondi

rahastamise ja tasaarvestuse kokkulepe.

Kostja enda käitumine vaidlusalusel perioodil räägib samuti tasaarvestuse väitele vastu. Kui

pooltel olnuks kostja väidetud kokkulepe, tekkinuks kostjal hiljemalt OÜ Xxxxxxxx arve

tasumisel 2013.a mais-juunis alus tasaarvestuseks ning vastavalt kostja arvestustele oleks

remondikuludega kommunaalmaksete tasumise kohustus olnud tasaarvestatud 2016.a märtsini.

Samas on kostja 10.07.2014 teinud hagejale ülekande 500 eurot selgitusega „abi“. Asjaoludest ja

tõenditest nähtuvalt ei olnud kostja majanduslikult nii heas olukorras, et võiks eeldada, et

tegemist oli vabatahtliku hagejat abistava maksega lisaks lepingulisele kohustusele (mis oli

väidetavalt tasaarvestatud). Ka kostja on ise, küll seoses hageja elatise nõudega, toonud välja, et

hageja sai 2013.a suure summa raha pärandina saadud aktsiate arvelt ning hagejal on enda

ülalpidamiseks piisavalt vara. Seega kostja enda esitatud andmetest nähtub, et mingit täiendavat

abi kostjalt hageja 2014.a ei vajanud. Seega saab järeldada, et 2014.a kostja episoodiliselt täitis

oma lepingust tulenvat kohustust, mis omakorda kinnitab, et poolte vahel ei olnud tasaarvestuse

kokkulepet.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja kahtlus, et kostja väide tasaarvestuse kokkuleppe kohta

on asjaoludele tuginevalt kunstlikult konstrueeritud eesmärgiga vabaneda lepingulise kohustuse

täitmisest.

27. Hageja tunnistas, et tema korteris on remonttöid tehtud, hageja ei ole vastu vaielnud kostja

väidetele selle kohta, et hageja korteris tehti remonttöid peamiselt 2013.a esimesel poolel

vastavalt sellele, kuidas hageja ise Xxxxxxxx ära oli, tööd katkestati ajaks, kui hageja oli Eestis

ja kasutas korterit, remont lõpetati 2013.a maikuu lõpus. Hageja pangakonto väljavõttest

nähtuvalt on 2012.a lõpus ja 2013.a esimesel poolaastal hageja pangakaarti Eestis kasutatud

7.11.2012 - 11.01.2013 ja perioodil 09.04.2013 – 03.05.2013. Enne 09.04.2013 ja pärast

03.05.2013 on kaarti kasutatud Xxxxxxxx pangaautomaadist raha võtmiseks, millest kohus

järeldab, et hageja viibis remondi tegemise perioodil Eestis 2013.a aprillis. Seega hageja oli juba

tööde tegemise ajal remondi tegemisest teadlik. Korter kuulub hagejale. Hageja ei ole esile

toonud, et ta oleks Eestis käies remondi tegemisele vastu vaielnud. Arusaamatuks jääb, miks

hageja võimaldas väidetavalt enda kulul korteris remonti teha, kui talle remonti vaja ei olnud ja

vannituppa paigaldatud põrandaküte olevat tema tervisele isegi kahjulik. Kohtu hinnangul ei ole

asjakohased hageja väited, et tema remonti ei soovinud. See aga ei tõenda, et remonti tegi OÜ

Xxxxxxxx või et töid on tehtud hinnapakkumises näidatud ulatuses ning et tööde eest on tasunud

kostja. Hageja väidetel korraldasid remonti tütred talle üllatuseks ja hageja enda raha eest.

28. Kohtule esitatud fotode (II kd, lk 42 – 45) põhjal ei ole võimalik tuvastada hageja korteris

2013.a tehtud remondi mahtu, kohtule ei ole esitatud fotosid ega muid andmeid hageja korteri

olukorra kohta enne remonti. Kohtul ei ole ka vastavate eriteadmiste puudumise tõttu võimalik

anda hinnangut, kas OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumises näidatud tööd on hageja korteris tehtud

ning kas hinnapakkumises näidatud hind vastab turuhinnale. Ekspertiisi ei ole pooled taotlenud.

Ka hageja esitatud Viimistlus ja Ehitus OÜ 17.08.2016 koostatud hinnakalkulatsioon (II kd, lk

56) ei tõenda hageja korteris 2012 – 2013 tehtud remonttööde maksumust. Kalkulatsioonist ei

nähtu, et arvesse oleks võetud materjalikulu ning lähtutud 2012-2013. a hindadest. Kohtu

hinnangul saab sellest dokumendist mõistlikult järeldada, et pakkumine on tehtud olemasoleva

olukorraga korteri remontimiseks.

Viimistlus ja Ehitus OÜ hinnakalkulatsioonist ei saa ka järeldada, et OÜ Xxxxxxxx

hinnapakkumine on ülemäärane. Viimistlus ja Ehitus OÜ hinnakalkulatsiooni ei ole tööde

loetelus kõiki OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumises nimetatud töid. Tööde komplektihinnast ja

maksumusest ei saa teha hageja esindaja väidetud järeldust, et erinevad tööd sisaldavad ka töö

tegemiseks vajalikke ettevalmistavaid töid (pindade puhastamist vanast materjalist, aluspinna

loodimist,

tasandamist,

pahteldamist

jms).

Näiteks

on

Viimistlus

ja

Ehitus

OÜ

hinnakalkulatsiooni tööde loetelus nr 1.6. all vannitoa ja WC põranda plaatimine, kogus 1

komplekt hinnaga 88 eurot (lisandub käibemaks). Ei ole eluliselt usutav, et põranda plaatimise

hind 88 eurot sisaldab ka põranda lammutamist, põrandavalu, EPS, armatuuri, põrandakütte ja

hüdroisolatsiooni paigaldamist ning põrandaplaatide hinda, mis on OÜ Xxxxxxxx

hinnapakkumise tööde loetelus nimetatud. Kohtu hinnangul on mõlemas hinnapakkumises

näiteks põranda plaatimise hind võrreldav – Ehitus ja Viimistlus OÜ-l üksnes plaatimine 88

eurot komplektihinnana, OÜ-l Xxxxxxxx 102,20 eurot koos plaatidega (2,8 m2 eest kokku,

ruutmeetri hind 36,50 eurot), summadele lisandub käibemaks.

Kohus nõustub kostja väitega, et Viimistlus ja Ehitus OÜ ei ole korterit näinud enne remonti

ning seega ei saanukski vajalike ja tehtud eeltööde (mis on varjatud tööd) mahtu hinnata. Samas

ei tõenda ükski dokument asjas seda, et hageja korteris on tehtud kõik OÜ Xxxxxxxx

hinnapakkumises näidatud tööd ning et neid töid oleks teinud OÜ Xxxxxxxx.

29. Hageja on enda pangakonto väljavõttel tähistanud tütardele tehtud ülekanded, mille arvelt

tütred väidetavalt rahastasid hageja korteri remonti, v.a üks makse kingade ostuks. Hageja arvelt

on tütardele üle kantud summa 2290 eurot: jaanuarist 2013 kuni 18.04.2013 kokku summas 1870

eurot. Järgmised maksed on tehtud 1.06.2013 summas 200 eurot, 02.06.2013 summas 50 eurot ja

seejärel 01.08.2013 ja 29.08.2013. Viimased kaks makset on tehtud pärast seda, kui kostja

väidetel toimus remonttööde eest tasumine OÜ-le Xxxxxxxx. Pooled ei ole väitnud, et

remonttöid oleks tehtud ka pärast 2013.a maikuud. Seega ka hageja enda positsiooni kohaselt ei

ole pärast 02.06.2013 tütarde poolt endale tehtud ülekanded seostatavad vaidlusaluste

remonttöödega.

A.S. 20.01.2013 ülekande (100 €) selgituseks on „x“ ja 01.08.2013 ülekande (200 €) selgituseks

„külmik“, kõik ülejäänud ülekanded on teinud K.L. selgitusega „ülekanne“. Remondile viitavaid

selgitusi ei ole. K. L. (L.) ja A.S. poolt hageja kontolt nende endi pangakontodele tehtud

ülekanded ei seondu otseselt hageja korteris tehtud remondiga ega tõenda raha kasutamist hageja

korteris tehtud remonttööde eest tasumiseks. Kohus leiab aga, et tehtud remonttööde ulatuse,

maksumuse ja nende eest tasumise tõendamiseks oli kohustatud kostja, kes nendele asjaoludele

rajas oma tasaarvestuse vastuväite. Hagejal ei olnud kohustust esitada tõendeid korteri

remondiga seotud kostja vastuväidete ümberlükkamiseks enne, kui kostja on enda väiteid

tõendanud. Kostja remondiraha olemasolu tõendamiseks esitanud Xxxxx kinnistu müügilepingu,

muus osas on väited paljasõnalised – ei ole tõendanud, et kostja elukaaslasel 4000 euro ulatuses

raha olemasolu, selle kostjale laenamine ega kostja poolt raha tagasimaksmist. Kinnistu müük ei

tõenda raha elukaaslasele maksmist.

Erinevalt OÜ Xxxxxxxx arvele trükitud märkusest „tasutud sularahas“, tõendavad hageja

pangakontolt K. L.le ja A. S.le tehtud ülekanded hagejal reaalse raha olemasolu ja liikumist.

Arvestades lisaks põhjendatud kahtlusi OÜ Xxxxxxxx dokumentide tagantjärele koostamise

kohta, on kohtu jaoks usutavamad hageja N.L. väited tema korteris tehtud remondi ja selle

rahastamise allikate kohta.

30. Kohus jätab tõendina arvestamata Tettrian OÜ elektritööde hinnapakkumise (II kd, lk 38).

Kuna kostja nõutav summa ega Xxxxxxxx OÜ arve ei sisalda tasu elektritööde eest, ei oma

elektritööde hind asjas tähtsust. Kostja väidetel tegi ta elektritöid ise, kuid tasu nende eest ei

nõua.

31. Eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et lisaks tasaarvestuse kokkuleppe puudumisele ei ole

asjas tõendamist leidnud ka kostja poolt hageja korteri remondiks kulude tegemine. Seega ei saa

kostjal olla hageja vastu vastuhagis alternatiivse nõudena esitatud alusetu rikastumise nõuet VÕS

§ 1028 lg 1 alusel ega hageja korterile tehtud kulude hüvitamise nõuet VÕS § 1042 alusel, mida

hageja kommunaal- jm korteri kasutamisega seotud kulude hüvitamise nõudega tasaarvestada.

Kohus rahuldab N.L. hagi I.L. vastu ühisvara jagamise lepingust tuleneva kohustuse täitmise

nõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01. jaanuar 2013 – 31. detsember

2015 eest võlgnevuse 2889,14 eurot.

32. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või

ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda

pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hagejal

oli hagi esitamise ajal kostja käitumise põhjal alust eeldada, et kostja kohustust tulevikus ei täida,

ning esitada korteri kulude hüvitamise nõue ka edasiulatuvalt. Kostja on alates 2016.a

aprillikuust sissenõutavaks muutuva kohustuse osas hagi õigeks võtnud. Kohtule ei ole esitatud

andmeid, et kostja oleks pärast hagi esitamist hagejale oma lepingulise kohustuse täitmiseks

midagi tasunud, mistõttu kohus rahuldab hagi ka edasiulatuvalt esitatud nõude osas ning mõistab

lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevusele kostjalt hageja kasuks välja

alates 01.01.2016 sissenõutavaks muutuva kulude hüvitise vastavalt teenuste osutajate poolt

esitatud arvetele (s.o arvetel näidatud summades ja maksetähtajaks) kuni I.L. surmani või kuni

N.L. uuesti abiellub. Vastavalt hageja istungil esitatud täpsustusele paneb kohus hagejale

kohustuse korraldada korteriga seotud arvete edastamine I.L.le.

33. N.L. taotleb kostjalt välja mõista viivise lepingulise kohustuse täitmisega viivitamise eest.

Hageja arvestuste kohaselt oli hagi 22.01.2016 esitamise ajaks viivis muutunud sissenõutavaks

summas 283,42 eurot. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras alates 25.06.2013 ning

arvete summasid ja tasumise tähtaega arvestades. Alates hagi esitamisest taotleb hageja viivise

väljamõistmist protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

Tulenevalt TsMS § -st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohtuotsuse teatavakstegemise seisuga on alates hagi esitamisest viivist täiendavalt

sissenõutavaks muutunud summas 383,78 eurot (viiviseraport toimikus). Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks lisaks põhivõlale välja sissenõutavaks muutunud viivise summaliselt (667,20

eurot) ja alates 20.09.2017 protsendina põhivõlast.

Menetluskulude jaotus

34. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab,

et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas N.L. hagi osaliselt ja jättis I.L. vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Arvestades

N.L. hagi rahuldamise ulatust (kohus rahuldas kahest põhinõudest ühe ja rahuldamata jäänud

elatise nõudelt riigilõivu ei nõuta ega ole tasutud), peab kohus õigeks jätta I.L. kanda tema enda

menetluskulud, N.L. menetluskuludest tasutud riigilõivu ning 50% esindaja kuludest. N.L. kanda

jäävad 50% tema esindaja kuludest ja tõlkekulud, kuivõrd tõlkimist vajavad dokumendid esitati

seoses elatise nõudega, mille kohus jättis rahuldamata.

35. TsMS § 176 lg 1 kohaselt esitatakse juhul, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil,

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks

enne

kohtuvaidlusi

kohtule

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja

menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seostuvad osalemisega kohtuistungil,

kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm

tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.

Tuginedes Riigikohtu praktikale, esitas hageja pärast viimast istungi kohtu määratud tähtaja

jooksul oma menetluskulude nimekirja kõigi oma kulude kohta.

Kostja vaidles istungil sellele vastu, et hagejal võimaldatakse esitada pärast istungit nimekiri

kõigi menetluskulude kohta, pidades lubatavaks pärast istungi ainult istungil osalemise kulude

kohta taotluse esitamist. Kostja esitas viimasel istungil 21.06.2017 oma menetluskulude

nimekirja ning pärast istungit viimase istungiga seotud kulude kohta täiendava nimekirja.

36. Riigikohus on 07.09.2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16 punktis 13 asunud seisukohale,

et kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu

määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja

mitmeastmelise esitamise. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus

lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kolleegium

on seisukohal, et kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale

ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Ühtse kulunimekirja esitamine ei venita menetlust,

sest kohus peab TsMS § 176 lg 1 teise lause järgi nagunii andma pooltele tähtaja viimasel

kohtuistungil kantud kulude nimekirja esitamiseks. Seega tuleb kohtul hageja poolt kohtu

määratud tähtpäevaks esitatud kulude nimekirja arvestada.

Hageja kulude nimekiri on kostja esindajale e-toimiku kaudu 27.06.2017 kätte toimetatud.

Kohtuistungil vastaspoole menetluskulude kohta arvamuse andmise tähtpäevaks kostja hageja

kuludele vastuväiteid ei esitanud.

37. TsMS§ 174 lg 1 alusel kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kostja kulud jäävad tema enda kanda,

puudub vajadus kostja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

38. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

06.05.2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 leidnud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja

keerukust.

39. Hageja menetluskulude nimekirja ja sellel lisatud tõendite (arved ja tasumist tõendavad

dokumendid) kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagi esitamise ja hagi tagamise

riigilõivust, tõlkekuludest ning ja lepingulise esindaja tasudest. Hageja on tasunud riigilõivu

summades 350 eurot, 50 eurot ja 100 eurot (viimase tasus advokaadibüroo N.L. eest), mille

kohta maksekorraldused on kohtule esitatud varem.

Hageja on advokaadibüroole Järve, Otti ja Partnerid OÜ tasunud seoses käesoleva tsiviilasja

ajamisega kokku 1960 eurot, mis vastab 16,33 töötunnile. Esitatud arvetel on välja toodud tehtud

toimingud ja nendele kulunud aeg järgmiselt:

1. Arve nr 95, 08.12.2015 summas 720 eurot (6 töötundi tunnitasuga 120 eurot, sisaldab

käibemaksu 20%, hagiavalduse koostamise eest kohtusse esitamiseks), maksekorraldus

08.12.2015. Hagi koostamisega seoses on esindaja tutvunud kliendi poolt esitatud dokumentide

ja tõenditega, arutanud kliendiga hagi esitamise asjaolusid.

2. Arve nr 2, 19.01.2016 summas 600 eurot (5 töötundi tunnitasuga 120 eurot, sh hagiavaldusele

täienduse koostamise eest ja ettevalmistus esinduseks maakohtus), maksekorraldus 19.01.2016.

3. Arve nr 52, 08.08.2016 summas 200 eurot (1,6667 töötundi tunnitasuga 120 eurot, juurdemaks

esinduse eest kohtus), maksekorraldus 09.08.2016.

4. Arve nr 53 16.08.2016 summas 200 eurot (1,6667 töötundi tunnitasuga 120 eurot, juurdemaks

protsessi kestvuse eest); maksekorraldus 16.08.2016;

5. Sularahaarve 17.10.2016 summas 200 (esindus tsiviilasjas nr 2-16-1059, osaline tasumine);

6. Sularahaarve nr A200320 2.11.2015, suuline nõuanne advokaadibüroos alustamaks antud

tsiviilasja, summas 40 eurot, sisaldab 20% käibemaksu.

Hageja on kandnud kulutusi ka seoses dokumentide tõlkimisega. Tõlkebüroo arved on esitatud

advokaadibüroole ja tasutud järgmiselt: Lingo arve nr 3176 summas 113,58 eurot; Lingo arve nr

3140 summas 25,60 eurot, kokku 139,18 eurot.

Hageja taotleb hagi rahuldamisel mõista menetluskulud summas 2599,18 eurot (500 eurot

riigilõiv, 1960 eurot esindajatasu ja 139,18 eurot tõlkekulu) välja kostjalt I.L.lt N.L. kasuks.

Väljamõistetud menetluskulud palub hageja kanda N.L. arveldusarvele EExxx (Swedbank)

Hageja kinnitab, et kõik summad sisaldavad käibemaksu 20% ja on eranditult kantud seoses

käesoleva tsiviilasjaga.

TsMS § 177 lg 2 alusel taotleb N.L. hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

40. Kohus leiab, et hageja esindaja näidatud ajakulu kokku 16,33 tundi on selle asjaga

tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Arvestades esindaja esitatud kirjalik seisukohtade sisu ja

mahtu ning asjaolu, et adv Järve on osalenud menetluse jooksul peetud istungitel 31.05.06,

24.08.2016 ja 21.06.2017 (kokku kestusega 5 tundi ja 5 minutit) on näidatud ajakulu mõistlik.

Kohus määrab N.L. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2599,18 eurot (millest

riigilõiv 500 eurot, tõlkekulud 139,18 eurot ja esindaja kulud 1960 eurot (käibemaksuga

maksustatavad

kulud

2099,18

eurot,

käibemaksu

summa

349,86

eurot).

Vastavalt

menetluskulude jaotusele kohus mõistab I.L.lt N.L. kasuks menetluskulude katteks välja 1480

eurot (s.o riigilõiv 50 eurot ja pool esindaja kuludest), mis tuleb I.L.l tasuda N.L.

arvelduskontole nr EExxx Swedbank. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda

kanda.

Väljamõistetud menetluskuludelt on I.L. TsMS § 177 lg-le 4 ja hageja taotlusele kohustatud

maksma N.L.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

41. Hagi tagamise abinõu

TsMS § 442 lg alusel kohus lahendab otsuse resolutsioonis ka rakendatud hagi tagamise

abinõuga seotud küsimused. Tsiviilasjas 09.02.2016 määrusega kohus rahuldas hageja taotluse ja

seadis hagi tagamiseks I.L.le kuuluvale 1/3 mõttelisele osale Xxxxxxxxx kinnistust asukohaga

Xxxxxxx, Xxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) kohtuliku hüpoteegi hageja

kasuks hüpoteegisummaga 6122,56 eurot. Juhindudes TsMS § 386 lg-st 4, kohus jätab

kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik