2-15-3218/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-15-3218

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-3218

Kohtuasi

Toom-Kuninga OÜ hagi Ektornet Land Estonia OÜ

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. juuni 2017. a määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toom-Kuninga OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja Toom-Kuninga OÜ (registrikood 12535551),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp

Kostja Ektornet Land Estonia OÜ (registrikood

11766188), lepinguline esindaja Indrek Kumm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3218 osas,

millega maakohus rahuldas Ektornet Land Estonia OÜ taotluse menetluskulude

hüvitiselt viivise väljamõistmiseks, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

Ektornet Land Estonia OÜ avaldus viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Muus

osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2.1. Rahuldada

Ektornet Land Estonia OÜ

avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.

2.2. Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude suurus ning mõista Toom-

Kuninga OÜ-lt Ektornet Land Estonia OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis

4395 eurot 80 senti.

2.3. Jätta rahuldamata Ektornet Land Estonia OÜ avaldus menetluskulude

hüvitiselt viivise väljamõistmiseks.

2-15-3218

2.4. Maksta Ektornet Land Estonia OÜ menetluskulude hüvitis 4395 eurot 80 senti

tema pangakontole nr EE922200221047881281 välja Toom-Kuninga OÜ

3. septembril 2015 Rahandusministeeriumi pangakontole (selgitusega „tsiviilasi

number 2-15-3218“) tasutud menetluskulude tagatise (4625 euro) arvel.

2.5. Rahuldada Toom-Kuninga OÜ taotlus menetluskulude tagatise tagastamiseks

osaliselt. Tagastada Toom-Kuninga OÜ-le Rahandusministeeriumi pangakontole

tasutud menetluskulude tagatisest 229 eurot 20 senti ning kanda see selgitusega

„tagatise osaline tagastamine 2-15-3218“ Toom-Kuninga OÜ pangakontole

nr EE782200221058188753.

4. Rahuldada Toom-Kuniga OÜ määruskaebus osaliselt.

Kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik

esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui

kaebuse hind ületab 200 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb

ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja sellele esitatud vastuväited

1. Toom-Kuninga OÜ (hageja) esitas 2. märtsil 2015 Harju Maakohtule hagi, milles palus

Ektornet Land Estonia OÜ-lt (kostja) välja mõista 300 000 eurot. Harju Maakohus jättis

19. veebruari 2016. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 28. septembri 2016. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus jättis 6. veebruari 2017. a määrusega

hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

2. Kostja esitas 5. aprillil 2017 maakohtule avalduse hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaksmääramiseks. Kostja palus mõista hagejalt enda kasuks välja esindajakulude

hüvitamiseks 4978 eurot 33 senti (käibemaksuta) ja seadusjärgse viivise menetluskulude

hüvitiselt. Kostja palus maksta menetluskulude hüvitise talle välja hageja 3. septembril 2015

Rahandusministeeriumi pangakontole tasutud menetluskulude tagatise (4625 eurot) arvel.

3. Hageja leidis, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta läbi

vaatamata. Kostja ei ole esitanud kohtuasja menetluses menetluskulude nimekirja ei

maakohtus ega ringkonnakohtus. Õigel ajal tegemata menetlustoimingut ei ole võimalik

hiljem teha. Ühtlasi ei esine aluseid menetlustähtaja ennistamiseks. Hageja palus tagastada

menetluskulude tagatise.

2-15-3218

Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 20. juuni 2017. a määrusega kostja avalduse osaliselt ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4395 eurot 80 senti ning viivise

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud

ulatuses. Maakohus andis korralduse maksta menetluskulude hüvitis kostjale välja hageja

tasutud menetluskulude tagatise arvelt ning tagastada ülejäänud osas menetluskulude tagatis

hagejale.

Maakohus tugines määrust tehes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-tele 1 ja 4,

§ 176 lg-le 2 ning § 177 lg-tele 2 ja 4.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus teatas

28. jaanuaril 2016, et menetleb poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluses, kuid ei määranud

tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Maakohus tegi asjas otsuse 19. veebruaril

2016, kuid ei määranud otsuses menetluskulude suurust kindlaks, kuna leidis, et see takistaks

kohtuotsuse tegemist. Maakohus märkis otsuses, et menetluskulude suurus määratakse

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja taotlus kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmiseks põhjendatud ning

kostjal oli õigus esitada maakohtu menetluse kulude nimekiri pärast asjas tehtud lõpplahendi

jõustumist.

Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei esitanud ka ringkonnakohtus määratud tähtaja jooksul

oma menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei taotle kostja

ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramist ega nende väljamõistmist

hagejalt.

Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihind

125 eurot (käibemaksuta), mis on vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise

esindaja tasuna mõistlik. Kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja

19. ja 25. märtsi 2015 menetlustoimingutele (arvel nr 134) kulunud aeg (15 tundi 40 minutit)

on põhjendatud kokku üksnes 11 tunni ulatuses. Kõik ülejäänud kostja lepingulise esindaja

menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täies

ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele vastaspoolelt

välja mõista. Kokku on kostja lepingulise esindaja teinud põhjendatud ajamahus

menetlustoiminguid 35 tundi ja 10 minutit, s.o 4395 euro 80 sendi eest.

Põhjendatud on kostja taotlus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist.

Hageja taotlus tagastada temale 26. mai 2015 määruse alusel kostja menetluskulude katteks

tasutud tagatis 4625 eurot tuleb rahuldada osaliselt. Tagatise summast tuleb maha arvata

kostjale menetluskuludena hüvitisena välja makstav summa (4395 eurot 80 senti). Seetõttu

tuleb hagejale tagastada 229 eurot 20 senti.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

2-15-3218

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada, jätta kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata või

rahuldamata. Samuti palus hageja menetluskulude katteks antud tagatise hagejale täielikult

tagastada.

Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku reeglitega

menetluskulude nimekirja esitamise tähtaegade kohta ning asjaoluga, et asjas toimus menetlus

lisaks maakohtule ka ringkonnakohtus. TsMS § 177 lg 1 p 2 kehtib tingimusel, et kindlaks

määratavad menetluskulud on esitatud varem õigel ajal vastavas kohtuastmes. TsMS § 176

lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse,

selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Kostja ei esitanud menetluskulude

nimekirja ei maakohtus ega ringkonnakohtus. Kostja ei tuginenud ringkonnakohtus maakohtu

rikkumisele, et maakohus jättis pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja

andmata. Seega ei saa kostja maakohtu rikkumisele enam tugineda.

Menetluskulude katteks tagatise andmise tõttu ei ole maakohtul õigust mõista hagejalt välja

menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise puhuks seadusjärgset viivist. Hageja tasus

menetluskulude katteks tagatise Rahandusministeeriumi pangakontole, mistõttu ei sõltu

menetluskulude hüvitise väljamaksmine enam hagejast. Menetluskulude katteks tagatise

andmisel tuleks kohaldada analoogia korras VÕS § 122 lg-t 1 ja lugeda menetluskulud

vastavas osas tasutuks. Viivise kohaldamine võiks olla põhjendatud üksnes menetluskuludele,

mis ületavad menetluskulude katteks antud tagatist.

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Kostja arvates on maakohtu järeldused õiguspärased.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise puhuks viivise. Selles osas tuleb teha uus

määrus, millega jätta kostja taotlus viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Muus osas ei anna

määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada.

8. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et praegusel juhul tuleb jätta rahuldamata

kostja taotlus mõista menetluskulude hüvitiselt välja seadusjärgne viivis.

Iseenesest on õige maakohtu käsitus, et olukorras, kus menetlusosaline taotleb

menetluskulude hüvitiselt viivise väljamõistmist, saab kohus seda üldjuhul ka teha.

TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Praeguses asjas jättis aga maakohus tähelepanuta selle, et kostjale makstakse menetluskulude

hüvitis täielikult välja hageja antud menetluskulude tagatise arvel. Maakohus kohustas

2-15-3218

26. mai 2015 määrusega hagejat tasuma Rahandusministeeriumi pangakontole kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatist (4625 eurot) ja hageja on nimetatud kohustuse

täitnud. TsMS § 194 lg 1 teise lause järgi antakse tagatis mh raha hoiustamisena selleks

ettenähtud kontole või Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse

tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta garantiina teise poole kasuks ning TsMS §194 lg 3

järgi kohaldatakse hoiustamisele võlaõigusseaduse hoiustamise sätteid. VÕS § 122 lg 1 järgi

loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse

täitnud hoiustamise ajal. Kuna hageja andis kostja menetluskulude katteks tagatise, mis kattis

täielikult hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise suuruse, saab

eeltoodust tulenevalt lugeda, et hageja on täitnud oma kohustuse maksta kostjale

menetluskulude hüvitist. Seega ei saa hageja sattuda selle kohustuse täitmisega viivitusse ning

temalt viivise väljamõistmiseks ei ole alust.

9. Muus osas ei anna määruskaebuse väited kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määrust

tühistada ning maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga

659 muutmata. Kolleegium nõustub ülejäänud osas TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb praeguses asjas anda kostjale võimalus

esitada menetluskulude nimekirjad pärast kohtuasjas tehtud kohtulahendi jõustumist ning

maakohtu seisukoht on kooskõlas Riigikohtu arusaamaga, mille kohaselt olukorras, kus

maakohus on rikkunud TsMS § 176 lg-t 2 ega ole andnud menetlusosalistele tähtaega

menetluskulude nimekirja esitamiseks, tuleb selline võimalus anda pärast asjas menetluse

lõppemist menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu 16. novembri

2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 18). Menetluskulude hüvitise suurust ei ole

hageja määruskaebuses vaidlustanud.

10. Neil põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus

väljamõistetud viiviste osas tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Indrek Soots Ande Tänav