2-16-4881/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

18.09.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-4881

Kohtuasi

Korteriühistu Tallinna 25 hagi AK (K) vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas nr 022/2016/1080

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.05.2017 määrus menetluse

lõpetamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Tallinna 25 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Korteriühistu Tallinna 25 (registrikood

80347143), esindaja Elena Shcherbina

Kostja AK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

Irina Reva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.05.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Korteriühistu Tallinna 25 kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Korteriühistu Tallinna 25 (hageja) esitas 29.03.2016 hagi AK (kostja) vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1080. Nimelt alustas kohtutäitur Elin

Vilippus 01.03.2016 kostja avalduse ja tsiviilasjas nr 2-14-55669 tehtud määruse alusel

täitemenetlust hagejalt kostja kasuks väljamõistetud 697 euro sundtäitmiseks. Nõude

sundtäitmine oli lubamatu, sest hageja tasaarvestas 28.02.2016 menetlusdokumendis tsiviilasjas

nr 2-15-15992 kostja menetluskulude nõude hageja võlanõudega kostja vastu. Võlg oli tekkinud

perioodil juuni 2006 kuni august 2012. Seisuga 31.05.2011 oli kostja kommunaalkulude

võlgnevus 985,38 eurot.

2. Kostja hagiga ei nõustunud ja vaidles sellele vastu põhjusel, et tasaarvestada ei saa nõuet,

millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja viidatud tsiviilasjas nr 2-15-15992 esitasid

kostjad, sh AK vastuväited hageja nõudele ja tasaarvestuse avaldusele, mistõttu ei

tasaarvestanud maakohus lahendi tegemisel hageja nõuet kostja nõudega.

3. 14.10.2016 peatas maakohus tsiviilasjas menetluse kuni asjas nr 2-15-15992 kohtulahendi

jõustumiseni või kompromissiläbirääkimiste lõpuni. Kostja taotluse alusel uuendas maakohus

menetluse 11.04.2017.

Maakohtu määrus

4. Maakohus lõpetas menetluse ja tühistas maakohtu 31.03.2016 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud

menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu

lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas

õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS

§ 457 lg 1 ja 2 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest

ei tulene teisiti. Kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite,

seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei

tunnustata.

Maakohus leidis 21.07.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15992, et hagejal ei ole kostjatelt

võimalik nõuda võlgnevust, mis on tekkinud enne hageja asutamist, s.o 18.09.2012. Eelnevale

lisaks leidis kohus, et kõik enne 31.12.2011 sissenõutavaks muutunud nõuded on aegunud.

Kuivõrd hageja tasaarvestus hõlmas perioodi 30.11.2006 – 27.10.2012 ja kohus tuvastas

varasemas lahendis, et hagejal puudub sel perioodil tekkinud nõue, mida tasaarvestada kostja

nõudega ning ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatut ümber ei lükanud, on jõustunud

kohtulahendiga tuvastatud, et hagejal ei ole nõuet, millega täitmisele pööratud kostja nõuet

tasaarvestada. Eelnev seisukoht oli menetlusosalistele siduv (vt nt Riigikohtu 26.04.2017

määrust nr 3‑2‑1‑34‑17, p 13).

Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.

Määruskaebus

5. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega menetlus taastada.

Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust, mis viis

ebaõige lahendi tegemiseni.

Maakohus jättis analüüsimata hageja esitatud nõude, seisukohad ja tõendid. Lisaks oli määrus

vastuolus kehtiva Riigikohtu praktikaga. Maakohtu poolt kohaldatud Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-34-17 ei olnud praeguseid asjaolusid arvestades sobilik. Tsiviilasi nr 2-15-15992, millele

maakohus vaidlustatud lahendi tegemisel tugines, oli sisu poolest käimasolevast vaidlusest

erinev ja lahendeid ei saanud omavahel seostada.

Vastus määruskaebusele

6. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes

TsMS § 659 ja § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuses märgitule selgitab

ringkonnakohus järgmist.

Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse, kui samade poolte vaidluses samal alusel

sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis

tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend

kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas

asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohus on 26.04.2017 lahendis nr 3-2-1-34-17 selgitanud,

et üldjuhul on pooltele siduv üksnes kohtulahendi resolutsioon. Kuid sellest reeglist teeb olulise

erandi TsMS § 457 lg 2, mille järgi seob otsus menetlusosalisi kostja esitatud tasaarvestuse

vastuväite korral ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Eelnev

põhimõte on kasutatav ka hageja puhul, kes soovib välistada enda vastu maksma pandud nõude

täitmise. Riigikohtu avaldatud TsMS § 457 lg 2 tõlgendus on kohaldatav sõltumata sellest, et

asjaolud, mis tingisid Riigikohtu lahendi tegemise, ei lange üksüheselt kokku praeguste

asjaoludega.

Praeguses asjas palus hageja tuvastada sundtäitmise lubamatus põhjusel, et ta oli tasaarvestanud

kostja nõude hageja nõudega kostja vastu perioodil 2006 juuni kuni 2012 august tekkinud

kommunaalkulude võlgnevuse eest. Samas oli maakohus asjas nr 2-15-15992 tuvastanud, et

hageja ei saanud kostjalt nõuda võlgnevust, mis oli tekkinud enne hageja asutamist 18.09.2012

põhjusel, et korteriomandi ühisuse võlgnevus ei olnud asjas esitatud materjalidest nähtuvalt

hagejale üle läinud. Samuti jõudis kohus järeldusele, et kõik enne 31.12.2011 sissenõutavaks

muutunud nõuded olid aegunud. Eelnevalt kirjeldatud järeldusi pooled ei vaidlustanud. Seega

jõudis maakohus praegust asja menetledes õigele järeldusele, et kohus oli 2016. aastal teinud

samade asjaolude kohta lahendi, mis oli pooltele siduv, s.t esines eeldus menetluse

lõpetamiseks.

Olukorras, kus kohus leiab, et esineb alus menetluse lõpetamiseks otsust tegemata, sest kohus

on samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle teinud jõustunud lahendi, ei pea

kohus analüüsima kõiki poolte esitatud väiteid ja tõendeid. Seega ei ole maakohus viidatud osas

menetlusõiguse normi rikkunud.

Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta

määruskaebuse esitaja kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing