4-16-7790/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number 4-16-7790

Kohtukoosseis Andres Parmas

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31. augusti 2017. a määrus, millega asendati E. -ile (E. ) määratud rahatrahv L L 5- päevase arestiga

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. (ik ), määruskaebus L XXX RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31. augusti 2017. a määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Põhja prefektuur esitas 15. augustil 2017 Harju Maakohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks E. -i suhtes. Taotluse kohaselt määras Põhja prefektuur 14. L

juulil 2014 väärteoasjas nr 2316,13,008845 E. -ile rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o L

200 eurot. Otsus jõustus 6. augustil 2014. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Rapla kohtutäitur Õnne Pajur tema suhtes arutatavas väärteoasjas täitemenetlust. 6. jaanuaril 2017 jõustus Harju maakohtu määrus nr 4-16-7790, millega jäeti PPA Põhja prefektuuri taotlus asenduskaristuse määramiseks rahuldamata, kuna isiku asukoht oli teadmata. 28. märtsil 2017 teavitas kohtutäitur uuesti kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.

2.

E. avaldas istungil, et raha trahvi tasumiseks tal ei ole. E. oli nõus kandma L L aresti, kuid palus võimalust vanglast vabaneda ja siis ise arestimajja ilmuda.

3. Kohus leidis, et esitatud taotlus E. -i suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on L

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna E. ei ole tasunud talle määratud 200 euro suurust rahatrahvi. L

Sellega on süüdlane näidanud üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ning vara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud kohaldada väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks süüdlase suhtes asenduskaristusena aresti. Kuna rahatrahvi 10 trahviühikule vastab üks päev aresti, on asenduskaristuseks 5 päeva aresti, mis tuleb asenduskaristuse täitmise tagamiseks süüdlasel ära kanda PPA Põhja prefektuuri arestimajas koheselt pärast kriminaalasjas mõistetud karistuse kandmiselt vabastamist.

4. 4. septembril 2017 esitas E. määruskaebuse, milles ta palub asendada aresti L üldkasuliku tööga. E. selgitab, et oli kohtus nõus arestiga, kuna ei teadnud, et seda on L

võimalik asendada üldkasuliku tööga. E. soovib üldkasuliku töö tunnid teha peale L vangistusest vabanemist 1 kuu jooksul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja arutatava asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele.

6. Ringkonnakohus märgib, et E. -i teadmatus sellest, et aresti asemel on võimalik määrata L

KarS § 72 alusel rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga, pole iseenesest alus maakohtu lahendi tühistamiseks. Süüdlase nõusolek ei kohusta kohut asendama karistust üldkasuliku tööga. Kohtul on kaalutlusõigus, kas asendada karistus üldkasuliku tööga või arestiga ning kohus arvestab isikut iseloomustavaid erinevaid aspekte. Karistusseadustikus ei kirjutata ette, millistest asjaoludest sõltuvalt tuleb rahatrahv asendada aresti või üldkasuliku tööga. Kohtupraktika kohaselt peab kohus asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist kaaludes välja selgitama, kas isik on asenduskaristuseks sobiv: isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (vt RKKKo asjas nr 3-1-1- 87-08, p 13).

7. Arutataval juhul ei ole üldkasuliku töö kohaldamine võimalik, olenemata isikuga seotud muudest asjaoludest, juba üksnes KarS-s sätestatud üldkasuliku töö määramise eeldustest tulenevalt. KarS § 70 lg 1 kohaselt asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalist karistust. KarS § 69 lg 4 järgi peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima kontrollnõudeid, muuhulgas elama kohtu määratud alalises elukohas ning alluma seal kriminaalhooldaja kontrollile. Kuivõrd arutatava asja materjalidest nähtub, et E. puudub alaline elukoht, L

seejuures on isik varasemalt kohtumenetlusest kõrvale hoidnud ja teda ei ole õnnestunud kohtusse toimetada, sest tema asukoht on teadmata, on välistatud E. -ile määratud L

karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Ehkki maakohus ei ole eelnimetatut oma määruses käsitlenud, ei väära see asjaolu fakti, et maakohus on põhjendatult rahuldanud kohtuvälise menetleja taotluse asendada E. -ile mõistetud rahatrahv 5-päevase arestiga. L

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-test 1 ja 2 ning § 147 lg 1 pst 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/