1-16-1189/193 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

18. september 2017

Kohtuasja number

1-16-1189

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Hendrik

Kalveti

(isikukood

39504085238)

vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. augusti 2017. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Hendrik Kalveti kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Kristiina Erte

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 10. augusti 2017. a määrus sisuliselt muutmata, kuid muuta määruse

põhiosa vastavalt käesoleva määruse põhiosale.

2. KarS § 76 lg 4 alusel määrata, et vanglateenistusel tuleb esitada materjalid Hendrik Kalveti

katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks uuesti kohtule nelja kuu

möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 12. aprilli 2016. a otsusega tunnistati Hendrik Kalvet süüdi ja teda karistati

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. KarS § 65 lg 3 ja § 64 lg 1 alusel mõistis

maakohus H. Kalvetile liitkaristuse 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges

maakohus karistuse kandmise alguseks 22. veebruari 2015. Vangistuse lõpptähtpäev on

22. august 2018.

2. 3. juulil 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule dokumendid H. Kalveti tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetas H. Kalveti tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamist. Prokuratuur H. Kalveti vabastamist ei toetanud.

3. Viru Maakohtu 10. augusti 2017. a määrusega jäeti H. Kalvet Viru Maakohtu 12. aprilli 2016. a

otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabastamata.

2(5)

4. Maakohus asus seisukohale, et H. Kalveti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole

põhjendatud

5. Kohus luges positiivseks, et vanglas käitub H. Kalvet rahuldavalt, mis näitab motivatsiooni

käitumismustrite muutmiseks. H. Kalvet on jätkanud üldhariduse omandamist ja läbinud

sotsiaalprogrammi.

6. Samas viitas kohus sellele, et H. Kalvetil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse

vabastamise küsimuse lahendamisel (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Kohtu

hinnangul ei ole isik suutnud muuta oma käitumist vanglas seaduskuulekaks, seega ei ole usutav,

et isik hakkaks vabaduses elama õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul saaks H. Kalveti ennetähtaegsel

vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks H. Kalveti vabastamine

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et kinnipeetav

suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. H. Kalvet ei ole huvitatud stabiilsest ja

õiguskuulekast elust – seda on ta väljendanud oma senise käitumisega.

7. Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erandiks, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi

asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu

temale mõistetud karistus. Kohus on veendumusel, et H. Kalveti puhul ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Kalveti kaitsja Silver Reinsaar, kes palub

maakohtu määruse tühistamist ja H. Kalveti tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema

allutamisega käitumiskontrollile.

9. Kaitsja hinnangul on maakohtu määruse põhjendused vastuolulised, tuginevad liialt H. Kalveti

varasemale elukäigule, samuti on esitamata süüdimõistetuga seonduv tulevikuprognoos.

Maakohus on pidanud tingimisi ennetähtaegset vabastamist erandlikke asjaolusid nõudvaks,

minnes vastuollu asjas nr 3-1-1-12-17 tehtud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohtadega.

10. Maakohus ei ole määruses individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutatust

käsitlenud. Riigikohtu praktika kohaselt (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20) tuleb süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi hinnata selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on

ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. H. Kalvet on

individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid sisuliselt saavutanud. H. Kalvet on läbinud

sotsiaalprogrammi, omandanud hariduse ja avaldanud soovi osaleda majandustöödel osalemiseks.

11. Distsiplinaarkaristuste olemasolu fakt ei saa välistada tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Arvesse tuleks võtta, et H. Kalvet on ametnikuga ära leppinud ja vangla toetab

H. Kalveti vabastamist. Tegemist on olnud pisirikkumistega, mis ei viita sellele, et H. Kalvet võiks

vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus ei käsitlenud rikkumiste iseloomu ja raskust.

12. H. Kalveti perekondlik taust on äärmiselt toetav, tal on olemas vabanemisjärgne elukoht ja

garanteeritud töökoht. Isik on avaldanud soovi töötada majandustöödel, samuti on H. Kalvet

kohtuistungil avaldanud, et ta on mõistnud, milleni tema õigusvastane käitumine on viinud.

Vangistus on avaldanud H. Kalvetile sedavõrd tõhusat mõju, et tema mõttelaad ja arusaam enda

tegudest ja tagajärgedest on muutunud.

3(5)

13. Väär on maakohtu seisukoht, mille kohaselt toob kuritegude toimepanemine kaasa endaga tugeva

riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral

ärakandmises. Selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-1-1-12-17.

Maakohus ei ole märkinud, millised kuriteoga seonduvad asjaolud on sedavõrd kaalukad, et need

kaaluvad üles kõige muu temaga positiivselt seonduva.

14. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et maakohtu vaidlustatud määruse argumentatsioonis on vigu.

Need tuleb määruskaebemenetluses kõrvaldada. Vaatamata sellele on kolleegium seisukohal, et

H. Kalveti ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks hetkel veel ennatlik. Küll peab

ringkonnakohus vajalikuks lühendada vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 4 alusel seda tähtaega,

mille möödudes tuleb vanglateenistusel esitada kohtule uuesti materjalid H. Kalveti vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.

16. H. Kalvet on praeguseks ära kandnud üle kahe kolmandiku karistusajast (vt käesoleva määruse

punkt 1). Seega on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks täidetud. Vaidlus on

selles,

kas

H. Kalveti

vangistusest

ennetähtaegseks

vabastamiseks

on

olemas

ka KarS § 76 lg-st 4 tulenevad materiaalsed eeldused.

17. Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu määruses on muu hulgas kasutatud trafaretseid ja

deklaratiivseid põhjendusi, millel puudub KarS § 76 lg 4 kohaldamise seisukohalt sisuline kaal

või mis on isegi vastuolus kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. Nii märkis maakohus mh

järgmist: „Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt

riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale,

et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva

riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära

kandmises.“

18. Maakohus ei ole konkreetse kohtuasja asjaoludele tuginedes põhjendanud, miks riivaks H. Kalveti

vangistusest ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet. Ühtlasi kahtleb ringkonnakohus,

kas KarS § 76 lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist on kohane

põhjendada sellise väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna

õiglustundele.

19. Maakohus ei ole nõuetekohaselt selgitanud sedagi, miks on H. Kalveti ennetähtaegne vangistusest

vabastamine tema hinnangul vastuolus karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtu

sellekohane väide on konkreetse kohtuasja asjaoludega seostamata ja seega deklaratiivne. Muu

hulgas ei nähtu kohtumäärusest, millised on need kuriteo asjaolud, mis räägivad KarS § 76 lg 4

kohaselt isiku vabastamise vastu. Juriidiliselt ebakorrektne ja samas ebaselge on maakohtu väide

kuritegude „vältavast“ toimepanemisest (vältava süüteo mõiste kohta vt nt RKKKo 10.04.2006

nr 3-1-1-117-05, p 13).

20. Lisaks on maakohtu põhjendusest välja loetav seisukoht, et süüdimõistetu vangistusest

ennetähtaegne vabastamine on erandlik privileeg. Riigikohus on taolise tõlgenduse tagasi lükanud,

osutades mh sellele, et seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada kinnipeetavate

ennetähtaegset vabastamist ning neile vangistuse lõpuni ärakandmise asemel alternatiivsete

mõjutusvahendite kohaldamist. (RKKKm 28.04.2017 nr 3-1-1-12-17, p-d 22–24) Ühtlasi on

4(5)

Riigikohus selgitanud, et isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada vaid

toimepandud kuriteo raskusega. Seadusandja on kuriteo raskust silmas pidanud KarS § 76

lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel, KarS § 76 lg 4 räägib konkreetse kuriteo

toimepanemise asjaoludest. (RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 19 ja 21) Vangistusest ennetähtaegse

vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse

eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast

karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud

eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste

ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (RKKK 3-1-1-12-17, p 20)

21. Neil põhjustel jätab kolleegium maakohtu määrusest välja põhjendused, mille kohaselt takistab

H. Kalveti vangistusest ennetähtaegset vabastamist mh asjaolu, et see riivaks ühiskonna

õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

22. Nagu ka kaitsja õigustatult osutab, on maakohtu määruse põhiosas sisemisi vastuolusid. Nimelt

luges maakohus esmalt positiivseks, et vanglas käitub H. Kalvet rahuldavalt, mis näitab

motivatsiooni oma käitumist muuta. Määruse järgmises lõigus tõdes kohus aga hoopis seda, et isik

ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks. Kolleegiumi hinnangul nähtub kohtuasja

materjalidest, et H. Kalveti käitumine on vangistuses paranenud, küsimus on vaid selles, kas

piisaval määral ja kas selline positiivne muudatus on ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt

kinnistunud. Igal juhul tuleb aga maakohtu määruse põhiosast jätta välja – mh maakohtu enda

põhjendustega vastuollu minev – järeldus, et H. Kalvet pole suutnud muuta oma käitumist

seadusekuulekamaks.

23. Samas nõustub kolleegium maakohtuga selles, et H. Kalveti ennetähtaegse vabastamise vastu

räägivad talle vanglas määratud kehtivad distsiplinaarkaristused, millest viimane pärineb

suhteliselt hiljutisest ajast (20. aprillist 2017). H. Kalveti võimes käituda edaspidi õiguskuulekalt

tekitavad samuti kahtlusi tema kolm kehtivat kriminaalkaristust ja asjaolu, et varem on

kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo. Ühtlasi

tuleb silmas pidada, et ehkki valdavalt on H. Kalveti individuaalse täitmiskava täitmine

õnnestunud, pole selle tulemused läbinisti positiivsed. Vangla iseloomustuses osutatakse

mh sellele, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tulemusena on isik teadlik enda riskikäitumise

erinevatest külgedest, kuid ei ole endas veel päris kindel, kas ta tahab loobuda lõplikult kanepi

tarvitamisest. Hetkel on motivaatoriks vaid hirm uuesti vanglasse sattumise ees, sisemised

motivaatorid on nõrgad ja kanepi tarvitamises näeb rohkem positiivset. (KoTo, tl 86) Siinkohal

on oluline märkida, et H. Kalvet kannab praegu karistust mh suure koguse marihuaana ja

amfetamiini turustamises. Seetõttu on teatav oht, et kui süüdistatav asub vabaduses narkootikume

tarbima, võib ta (kasvõi oma sellise tegevuse rahastamiseks) käidelda narkootikume ka muul

viisil, s.t asuda taas narkootikume turustama. Muu hulgas sel põhjusel on H. Kalveti vabastamise

otsustamisel negatiivseks faktoriks asjaolu, et süüdimõistetul on vangla iseloomustuse kohaselt

kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega ta suhtleb tänaseni (KoTo, tl 87).

24. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole käsitlenud H. Kalveti

individuaalse täitmiskava täitmist, on jätnud hindamata H. Kalveti tulevikuprognoosi ehk

resotsialiseerumise tingimused ega ole käsitlenud distsiplinaarrikkumiste raskust. Kaitsja

hinnangul on tegemist pisirikkumistega, mille olemasolu ei saa kaasa tuua enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmist. H. Kalvet olevat mõistnud oma tegude tagajärgi ning muutnud

mõttelaadi.

25. Ringkonnakohus selliseid etteheiteid maakohtule ei tee. Maakohus on hinnanud ka positiivseid

asjaolusid – H. Kalvetil on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht, ta on vangistuse jooksul

5(5)

läbinud sotsiaalprogrammi ning lõpetanud 11. klassi. Sellega on maakohus sisuliselt arvesse

võtnud H. Kalvetile määratud individuaalse täitmiskava täitmist. Samas on kohus leidnud, et need

positiivsed tegurid ei kaalu üles seda, et H. Kalvet on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning

tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.

26. Ringkonnakohtu hinnangul näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, et kinnipeetav ei

suuda isegi vangla kontrollitud tingimustes käitumisreegleid järgida. Tulenevalt VangS §-st 63

määratakse distsiplinaarkaristus vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et H. Kalvet pani

viimase kuriteo toime katseajal. Tema viimasest distsiplinaarkaristusest on möödas suhteliselt

lühikene aeg.

27. Samas leiab kolleegium, et H. Kalvetile mõistetud vangistuse täielik ärakandmine (kuni

22. augustini 2018) ei pruugi osutuda tingimata vajalikuks. H. Kalveti puhul on tuvastatud

mitmeid teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (individuaalse täitmiskava valdavalt edukas

täitmine, sh haridustee jätkamine, soov vabatahtlikult osaleda vangla majandustöödel,

garanteeritud töökoht XXX OÜ-s, vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja perekonna tugi). Samuti

tuleb silmas pidada, et kui H. Kalvet kannab mõistetud vangistuse lõpuni, kaob ka võimalus

suunata H. Kalvetit vahetult pärast vabanemist õiguskuulekatele valikutele kriminaalhoolduse

abil. Üleminek vangistusest vabadusse võib kujuneda liialt järsuks ja pigem suurendada uute

kuritegude toimepanemise riski. Seetõttu võib H. Kalveti ennetähtaegne vangistusest vabastamine

edaspidi kõne alla tulla. Samas peab H. Kalvet enne seda hea käitumisega vanglas tõestama, et

tema käitumises ilmnenud positiivsed muudatused on kinnistunud; et ta on talle määratud

distsiplinaarkaristustest järeldused teinud ja suudab edaspidi reeglitest kinni pidada.

28. VangS § 76 lg 4 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76

lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus VangS § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid uuesti

kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest,

kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat

tähtaega. Pidades silmas käesoleva määruse eelmises punktis märgitut ja asjaolu, et H. Kalveti

vangistusaja lõpuni on jäänud ligikaudu 11 kuud, määrab ringkonnakohus VangS § 76 lg 4 alusel,

et vangla peab esitama H. Kalveti ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti nelja kuu

möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 10. augusti 2017. a määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab

maakohtu määruse põhiosa, jättes sellest välja osa põhjendusi ning lisades uusi. Peale selle

lühendab ringkonnakohus VangS § 76 lg 4 alusel H. Kalveti ennetähtaegse vabastamise

materjalide uue esitamise tähtaega neljale kuule käesoleva määruse jõustumisest. Kaitsja

määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

30. Andmeid määruskaebemenetluse kulude kohta pole ringkonnakohtule esitatud.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus