3-17-1325/8 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16. oktoobril 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja
Legislator headnote
AI generated3-17-1325/8 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja: oktoobril 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja
Full text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristjan Siigur
Otsuse avalikult
teatavakstegemine
15. september 2017, Pärnu
Haldusasja number
3-17-1325
Haldusasi
R.S.u
kaebus
Pärnu
Linnavalitsuse
planeerimisosakonna 22. mai 2017 otsuse nr 3-5/605
tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: R.S.
Esindaja: Andrus Post
Vastustaja: Pärnu linn
Esindaja: linnasekretär Tiina Roht
Kolmas isik: K. K.
RESOLUTSIOON
1. Jätta R.S.u kaebus rahuldamata.
2. Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus
Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16. oktoobril 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise
menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva
jooksul
apellatsioonkaebuse
menetlusosalisele
kättetoimetamisest
arvates
või
ülejäänud
apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja
arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on
nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib
apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada
vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §
116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse
(HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT
1. R.S. on Pärnus Xxxxxxxxxx xxxx kinnistu omanik. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond
andis 22. mai 2017 otsusega nr 3-5/605 ehitusloa Pärnus Xxxxxxxxxx xxxx kinnistul asuva
aiamaja laiendamiseks ja ümberehitamiseks üksikelamuks. Otsuse kohaselt ei peetud
põhjendatuks Xxxxxxxxxx xxxx omaniku nõuet, et ehitis jääks vähemalt 1 meetri kaugusele
kinnistu piirist, kuna ka piirile ehitades jääb ehitis Pärnu Linnavolikogu 20. jaanuari 2015
otsusega kehtestatud Kirsi tn, Savi tn, Raba tn ja Ehitajate tee vahelise ala detailplaneeringuga
määratud Xxxxxxxxxx xxxx kinnistu hoonestusalale.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2. R.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonna 22. mai 2017 otsuse nr 3-5/605 tühistamist. Kaebaja hinnangul rikub
vaidlusalune ehitusluba tema omandiõigust ning selle andmisel ei ole kaebaja huvidega
arvestatud. Kaebaja toob välja, et Xxxxxxxxxx xxxx ehitise kõrguseks on planeeritud 8 meetrit
ning kuivõrd kaebaja elamu kõrgus on 7,5 m, siis varjutab Xxxxxxxxxx xxxx elamu krundi piirile
ehitamisel kaebaja elamu ida poole jääva nurgapealse toa loomuliku valgustuse
päikesetõusust
kuni
praktiliselt
päikeseloojanguni
(sügis-talveperioodil)
ja
kevad-
suveperioodil kuni lõunani. Kaebaja hinnangul oleks sellist negatiivset mõju saanud vältida
sellega, kui paigutada xxxxxxxx xxxx elamu 1-2 meetri võrra krundi piirist eemale. Kaebaja
selgitab, et isegi kui praeguse ehitusloa alusel ehitatakse 5 meetri kõrgune hoone, siis
detailplaneeringust tulenevalt on võimalik selle hilisem kõrgemaks ehitamine kuni 8 meetrini.
Kaebaja leiab, et mõistliku suurusega kuja ette nägemine väldiks tulevasi naabrite vahelisi
vaidlusi. Kaebaja toob ka välja, et piirile ehitamisel tuleb paratamatult lammutada kaebaja
poolt rajatud võrkaed ning tulemüüri ehitamine ja viimistlemine pole võimalik ilma kaebaja
huve kahjustamata, samuti ei nõustu kaebaja lubama oma krundile ehitusmasinaid.
3. Teiseks leiab kaebaja, et Xxxxxxxxxx xxxx krundi piirile ehitamisel tekib asjaõigusseaduse
(edaspidi AÕS) § 151 lg 1 tähenduses ühine sein, mille hooldamise kohustus oleks ka kaebajal
või vähemalt ei saa seda teha mujalt, kui kaebaja kinnistult. Kaebaja leiab, et ehitusloa
andmisel oleks vastustaja pidanud arvestama sellega, et seetõttu väheneb kaebaja omandis
oleva kinnisasja väärtus. Kaebaja leiab, et antud juhul oleks vastustaja pidanud ehitusloa
andmisest ehitusseadustiku § 44 p 4 alusel keelduma. Viimaks heidab kaebaja vaidlustatud
ehitusloale ette, et selles ei ole märgitud isikut, kelle ehitusloast õigused ja kohustused
tekivad.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Pärnu linn vaidleb kaebusele vastu ning leiab esiteks, et kavandatava hoone asukoht ei
halvenda kaebaja kinnistul asuva hoone insolatsiooninäitajad, sest kavandatava ehitise
tulemüüri kõrguseks on 5,2 meetrit, kaebaja elamu kõrgus aga 7,5 meetrit. Vastustaja selgitab,
et kavandatav hoone asub kaebaja elamust idas, kus kattuvaks osaks on kaebaja elamu
idapoolne nurk ning vaidlusaluse rajatava hoone läänepoolne nurk. Vastustaja leiab, et
kavandatav hoone võib kaebaja elamut ligi 2 meetri ulatuses hommikutundidel varjutada, ent
see saab toimuda, olenemata aastaajast, kuni keskpäevani. Ka märgib vastustaja, et kaebaja
elamu ehitusprojekti kohaselt asub selle hoone idapoolse külje esimesel korrusel paadikuur,
teise korrusel nurgapealse eluruumi ainus aken ei asu aga Xxxxxxxxxxxxxx krundi poole jääval
küljel ning sel küljel olev esimene aken asetseb kaebaja hoone idapoolsest 5,2 meetri
kaugusel.
5. Vastustaja leiab, viidates Tartu Ringkonnakohtu otsusele kohtuasjas nr 3-06-1860, et hoone
ehitamine kinnistu piirile ei muuda seda piirirajatiseks AÕS § 151 lg 1 tähenduses ning seetõttu
ei tulene selle ehitise püstitamisest kaebajale mistahes naabrusõigustega seotud kohustusi.
Vastustaja leiab, et see, et kavandatava hoone seina hooldamise vajadus, hooldamise tihedus
ning selle teostamise kord pole naabrite vahel kokku lepitud, et saa olla ehitusloa andmisest
keeldumise aluseks.
6. Vastustaja peab põhjendamatuks etteheidet, et ehitusloale pole kantud selle adressaati ja
selgitab, et ehitusseadustiku § 40 lõikest 4 ning majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015
määruse nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste
ja taotluste esitamise kord“ lisas 14 sätestatud nõuetest ei tulene, et ehitusluba peaks
sisaldama taotleja või adressaadi andmeid.
7. Vastustaja ei nõustu etteheitega puudutatud isikute huvide kaalumata jätmise kohta ning
selgitab, et kaebaja oli menetluse kaasatud, ent ei põhistanud, kuidas kavandatav hoone tema
huve kahjustab. Vastustaja on seisukohal, et Xxxxxxxxxx kinnistu omanikul on arvestatav huvi,
et ta saaks detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigust maksimaalselt realiseerida, eriti
olukorras, kus tegemist on vaid 579 m2 suuruse kinnistuga.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
8. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud K. K. leiab, et ehitusluba vastab detailplaneeringule
ning kaebaja huve arvestades on kolmas isik niigi taotlenud luba detailplaneeringus ette
nähtust madalama hoone ehitamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et R.S.u
kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Esiteks on vaidlustatud ehitusloa
andmine kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga, teiseks ei ole kaebaja esitanud mistahes
tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et ehitusloa realiseerimisel jääb Xxxxxxxxxxxxxx
kinnistu tubadesse langeva päikesevalguse hulk ebapiisavaks, kolmandaks on linnavalitsus
ehitusloa andmisel kaebaja huve kaebaja enda poolt esitatud põhjenduste nappust silmas
pidades piisavalt kaalunud ning viimaks ei ole ehitusloa andmise menetluses tehtud selliseid
menetlus- või vormivigu, mis saaksid kaasa tuua ehitusloa tühistamise.
10. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lg 1 kohaselt antakse ehitusluba, kui esitatud
ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või
projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Xxxxxxxxxxxxxx
jääb alale, mis on hõlmatud Pärnu Linnavolikogu 20. jaanuari 2005 otsusega nr 8 kehtestatud
Kirsi tn, Savi tn, Raba tn ja Ehitajate tee vahelise ala detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga
on kindlaks määratud Xxxxxxxxxxxxxx krundi hoonestusala, samuti lubatud ehitise
maksimaalne kõrgus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ehitusloa kohane ehitis jääb
detailplaneeringus ette nähtud hoonestusala sisse ega ole ka lubatust kõrgem. Seega on
ehitusloas nimetatud ehitise püstitamine detailplaneeringuga kooskõlas. Kaebajal ei ole
võimalik ehitusluba vaidlustada argumendil, et detailplaneeringus ette nähtud lahendus on
ebaotstarbekas või et detailplaneeringu kehtestamisel ei ole kõigi oluliste asjaoludega
arvestatud. Detailplaneering on kehtiv haldusakt, millest tuleneb muuhulgas Xxxxxxxxxxxxxx
kinnistu omanikule subjektiivne õigus realiseerida oma kinnistul detailplaneeringuga ette
nähtud ehitusõigust.
11. Detailplaneeringus ette nähtud krundi ehitusõiguse realiseerimise piiramiseks
naaberkinnistu omanike huvidest lähtuvalt peaksid esinema mingisuguseid väga kaalukad
asjaolud. Need asjaolud peab detailplaneeringu menetluses välja tooma isik, kes neile
tugineda soovib. Antud juhul oli kaebaja Xxxxxxxxxxxxxx ehitusloa menetlusse nõuetekohaselt
kaasatud. Kaebaja esitas küll kahel korral (14. aprillil 2017 (tl. 32) ning 17. mail 2017 (tl. 37))
nõudmise, et ehitis jääks krundi piirist vähemalt 1 meetri kaugusele, ent ei põhjendatud oma
nõudmist mitte kuidagi. Vastustaja ei pidanud omal algatusel hakkama analüüsima erinevaid
võimalikke põhjusi, miks kaebaja sellist kuja vajalikuks peab või kuidas taotletav ehitis võiks
kaebaja huvisid kahjustada. Väite, et ehitis varjutab lubamatult elamut, on kaebaja
esmakordselt esitanud kohtumenetluses. Kaebaja väide, et ta selgitas projektiga mitte
nõustumise põhjusi ühele tundmatule isikule, kes temalt projektile kooskõlastusallkirja küsis,
on tõendamata, ent isegi kui see nii oli, ei saa seda lugeda oma huvide väljendamiseks ja
põhjendatud seisukoha esitamiseks ehitusloa menetluse käigus. Kuivõrd Xxxxxxxxxxxxxx
hoonestusala oli juba kehtivas detailplaneeringus ette nähtud ning kaebaja ei põhjendanud
menetluse käigus, miks ta leiab, et Xxxxxxxxxx elamu peab jääma krundi piirist vähemalt
meetri kaugusele ega toonud välja mistahes muid konkreetseid asjaolusid või oma huve, mida
haldusorgan tema arvates kaaluma oleks pidanud, siis ei saa haldusorganile kaebaja huvide
kaalumata või arvestamata jätmist ette heita.
12. Vastates kaebaja poolt esmakordselt kohtumenetluses esitatud väidetele, on vastustaja
siiski asjakohaselt viidanud Xxxxxxxxxxxxxx kinnistu suurusele, mis õigustab ehitise
paigutamist krundi äärele. Xxxxxxxxxxxxxx krundi suurus on 579 m2 ning sellise suurusega
krundi puhul on loogiline ehitise paigutamine krundi piirile, et tekiks võimalikult suur ja
kasutatav hooviala. Pidades silmas ka seda, et kaebaja elamu paikneb tänavajoonega
võrreldes Karikara xxxx ehitatavast hoonest tagapool ning hoonete küljed kattuvad vaid paari
meetri ulatuses, on ilmne, et Xxxxxxxxxxxxxx omaniku huvi ehitada hoone krundi piirile ja selle
võrra suurendada oma hooviala krundi teises ääres, on kaalukam kaebaja huvist selle vastu,
et Xxxxxxxxxxxxxx hoone jääks piirist kaugemale.
13. Kaebaja väide, et Xxxxxxxxxxxxxx ehitise püstitamise järel ei lange kaebaja elamu
tubadesse piisavalt päikesevalgust, on põhjendamatu. Esiteks tulnuks kõnealune küsimus
tõstatada enne detailplaneeringu kehtestamist. Krundi ehitusõigus, muuhulgas hoonestusala
suurus ja asukoht, on kindlaks määratud detailplaneeringuga. Kaebaja ei saa ehitusloa
tühistamise nõuet põhjendada väitega, et detailplaneering ei arvesta tema huvidega. Teiseks
on vastustaja õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et ei ehitusloa menetluse käigus ega ka
käesoleva kohtumenetluse jooksul ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi tõendit ega isegi
loogiliselt põhjendanud oma seisukohta, et vaidlusaluse ehitusloa kohase ehitise püstitamisel
ei lange tema tubadesse nõuetekohasel määral päikesevalgust. Seejuures ei ole kaebaja omalt
poolt esitanud mitte ühtegi vastuväidet vastusaja kirjalikus seletuses välja toodud asjaoludele:
sellele, et kaebaja elamu esimese korruse osal, millele Xxxxxxxxxxxxxx elamu vari langeks, asub
mitteeluruum (paadikuur) ning kaebaja elamu ehitusprojekti kohaselt ei avane kaebuses
nimetatud nurgapealse toa aken üldse Xxxxxxxxxxxxxx suunas ja sellesse suunda jääv esimene
aken asub projekti kohaselt kaebaja elamu nurgast alles 5,2 meetri kaugusel. (vt. projekt tl.
54). Kuivõrd naaberkinnistu omanike huvide (sh. insolatsiooniga seotud asjaolude) välja
selgitamine peab toimuma detailplaneeringu menetluses, ei saa naaberkinnistu omanik
nõuda, et haldusorgan detailplaneeringuga kooskõlas oleva ehitusloa taotluse menetluses
iseseisvalt täiendavalt analüüsiks naaberelamu insolatsiooniga seotud küsimusi ega heita
haldusorganile ette kaalutlusõiguse rikkumist, kui haldusorgan seda ei teinud. Ehitusloa
väljastamisel võib haldusorgan lähtuda detailplaneeringust ning eeldada, et krundi
ehitusõiguse määramisel on kõiki olulisi asjaolusid ja huve juba arvesse võetud.
Detailplaneeringu menetluses saab kinnistu omanik nõuda, et haldusorgan teeks vajalikud
uuringud ja selgitaks välja planeeringulahenduse mõju tema kinnistule, ent olukorras, kus
detailplaneeringuga on juba naaberkrundi ehitusõigus kindlaks määratud, lasub
tõendamiskoormus igal juhul isikul, kes väidab, et planeeringuga kooskõlas olev ehituslik
lahendus tema huve kahjustab.
14. See, et detailplaneeringus on Xxxxxxxxxxxxxx elamu suurim lubatud kõrgus 8 meetrit, ei
ole asjassepuutuv, sest vaidlusaluse ehitusloaga antakse luba oluliselt madalama ehitise
püstitamiseks. Juhul kui Xxxxxxxxxxxxxx omanik soovib tulevikus elamu kõrgemaks ehitada,
eeldab see uue ehitusloa väljastamist, millisel juhul tuleb naaberkinnistute omanike poolt
esile toodavaid põhjendatud huvisid uuesti kaaluda. Ainuüksi sellest, et käesolevas asjas
vaidlustatud ehitusloa alusel on püstitatud konkreetsesse kohta, (st. krundi piirile) 5 meetri
kõrgune hoone ning detailplaneeringus on hoone lubatud kõrguseks 8 meetrit, ei saa
automaatselt järeldada, et Xxxxxxxxxxxxxx omanik saab tulevikus ehitusloa elamu kõrgemaks
ehitamiseks suurima lubatud kõrguseni.
15. Kaebaja leiab ekslikult, et ehitusloa realiseerimise tagajärjel tekivad talle kohustused
tulenevalt AÕS § 151 lõikest 1. Nimetatud sättes peetakse silmas üksnes konkreetselt
kinnisasja piiri markeerimiseks rajatud objekte (aed, hekk, müür) või piiril olevaid
maaparandusobjekte (kraavid), mis funktsionaalselt ei teeni vaid ühe piirneva kinnistu
omaniku huve. Ehitise sein, sealhulgas tulemüür, mis on hoone osa, ei saa põhimõtteliselt olla
piirirajatis AÕS § 151 lg 1 tähenduses ning naaberkinnistu omanikul ei saa olla kohustust selle
seina või tulemüüri korrashoiu kulusid kanda.
16. Mis puudutab kaebaja seisukohta, et vaidlusaluse ehitusloa kohase hoone ehitamine ja
selle hilisem korrashoid hakkab tekitama naabrite vahel vaidlusi, siis tuleb märkida, et
ehitusloa eesmärk ei ole naaberkinnistu omanike vaheliste suhete reguleerimine.
Vaidlusalune ehitusluba ei anna Xxxxxxxxxxxxxx omanikule või ehitajale iseenesest õigust
kasutada kaebaja kinnisasja. Vastav talumiskohustus tuleneb AÕS §-st 147, ent selle
talumiskohustuse täpsed tingimused peavad kokku leppima ning vajadusel läbi vaidlema
naabrid omavahel ning kohalik omavalitsus sellesse sekkuma ei pea. Lisaks kaasneb selle
talumiskohustusega ka tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Iseäranis väikesteks kruntideks
jaotatud tiheasustusaladel on tavapärane ning mõistlik, et ehitamiseks või ehitise
korrashoiuks on vajalik teatud osas naaberkinnistu kasutamine. Antud juhul ei ole kaebaja
välja toonud ühtki asjaolu ning see ei nähtu ka toimiku materjalidest ega ka avalikult
kättesaadavatest andmetest kaebaja elamu paiknemise kohta kinnistul, et ehitusloa kohase
ehitise püstitamine või selle korrashoid nõuaks kaebaja kinnistu kasutamist määral, mille
talumine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Ehitamisega ning hoone hilisema korrashoiuga
seotud ebameeldivused on igal juhul ajutised ning selle tagajärjed likvideeritavad või
hüvitatavad.
17. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et ehitusloa andmisel ei ole arvestatud kaebaja
kinnistu väärtuse vähenemise argumendiga. Esiteks ei nähtu, et kaebaja oleks ehitusloa
menetluses osaledes sellise argumendi üldse esitanud või seda põhjendanud. Kaebaja ei saa
nõuda, et haldusorgan omal algatusel oleks pidanud naaberkinnistute väärtuste muutumist
analüüsima. Teiseks on naaberkinnistu väärtuse vähenemine jälle kord asjaolu, mida tulnuks
arvestada detailplaneeringu menetluses ning kolmandaks tuleb tiheasustusalal paikneva
kinnistu
omanikul
leppida
sellega,
naaberkinnistu
omanik
asub
realiseerima
detailplaneeringus ette nähtud ehitusõigust ning varem tühjalt seisnud või alakasutatud
naaberkrundile ehitatakse suurem hoone. Arusaadavalt eelistaks iga kinnistuomanik, et
naaberkinnistul oleksid võimalikult väikesed hooned ja need asuksid kinnistu piirist võimalikult
kaugel, mis jätaks rohkem ruumi, ent ca 600-ruutmeetri suuruste kruntidega linnaosas ei ole
see võimalik. Nagu eelpool märkisin, paiknevad kaebaja elamu ning Xxxxxxxxxxxxxx rajatav
elamu teineteise suhtes selliselt, et Xxxxxxxxxxxxxx omaniku kohustus ehitada hoone piirist
kaugemale takistaks temal oma kinnistu otstarbekat kasutamist rohkem kui takistab kaebajal
enda omandiõiguse teostamist see, kui Xxxxxxxxxxxxxx ehitatakse ehitusloas kindlaks
määratud kohta.
18. Kaebaja etteheited ehitusloa vorminõuete mitte järgimise osas asjakohatud.
Haldusmenetluse seaduse § 58 on sätestatud, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa
nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei
vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Isegi
kui mõni kaebaja etteheide vaidlustatud korralduse vormistamise kohta oleks põhjendatud,
on ilmne, et need pole sellise iseloomuga, mis oleksid tinginud kokkuvõttes vale otusse
tegemise. Kaebaja ei ole väitnud, et ükski neist väidetavatest puudustest oleks tal takistanud
ehitusloa tähendusest, sisust, püstitatava ehitise iseloomust vms olulisest asjaolust aru
saamist või et tegemist oleks vigadega, mis võinuksid tingida selle, et kohalik omavalitsus ei
selgitanud välja kõiki olulisi asjaolusid või huve.
19. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama
paragrahvi 8. lõikes on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole
vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus
tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude välja
mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Kristjan Siigur
kohtunik