3-17-1325/8 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

15. september 2017, Pärnu

Haldusasja number

3-17-1325

Haldusasi

R.S.u

kaebus

Pärnu

Linnavalitsuse

planeerimisosakonna 22. mai 2017 otsuse nr 3-5/605

tühistamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: R.S.

Esindaja: Andrus Post

Vastustaja: Pärnu linn

Esindaja: linnasekretär Tiina Roht

Kolmas isik: K. K.

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.S.u kaebus rahuldamata.

2. Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16. oktoobril 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise

menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. R.S. on Pärnus Xxxxxxxxxx xxxx kinnistu omanik. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond

andis 22. mai 2017 otsusega nr 3-5/605 ehitusloa Pärnus Xxxxxxxxxx xxxx kinnistul asuva

aiamaja laiendamiseks ja ümberehitamiseks üksikelamuks. Otsuse kohaselt ei peetud

põhjendatuks Xxxxxxxxxx xxxx omaniku nõuet, et ehitis jääks vähemalt 1 meetri kaugusele

kinnistu piirist, kuna ka piirile ehitades jääb ehitis Pärnu Linnavolikogu 20. jaanuari 2015

otsusega kehtestatud Kirsi tn, Savi tn, Raba tn ja Ehitajate tee vahelise ala detailplaneeringuga

määratud Xxxxxxxxxx xxxx kinnistu hoonestusalale.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2. R.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonna 22. mai 2017 otsuse nr 3-5/605 tühistamist. Kaebaja hinnangul rikub

vaidlusalune ehitusluba tema omandiõigust ning selle andmisel ei ole kaebaja huvidega

arvestatud. Kaebaja toob välja, et Xxxxxxxxxx xxxx ehitise kõrguseks on planeeritud 8 meetrit

ning kuivõrd kaebaja elamu kõrgus on 7,5 m, siis varjutab Xxxxxxxxxx xxxx elamu krundi piirile

ehitamisel kaebaja elamu ida poole jääva nurgapealse toa loomuliku valgustuse

päikesetõusust

kuni

praktiliselt

päikeseloojanguni

(sügis-talveperioodil)

ja

kevad-

suveperioodil kuni lõunani. Kaebaja hinnangul oleks sellist negatiivset mõju saanud vältida

sellega, kui paigutada xxxxxxxx xxxx elamu 1-2 meetri võrra krundi piirist eemale. Kaebaja

selgitab, et isegi kui praeguse ehitusloa alusel ehitatakse 5 meetri kõrgune hoone, siis

detailplaneeringust tulenevalt on võimalik selle hilisem kõrgemaks ehitamine kuni 8 meetrini.

Kaebaja leiab, et mõistliku suurusega kuja ette nägemine väldiks tulevasi naabrite vahelisi

vaidlusi. Kaebaja toob ka välja, et piirile ehitamisel tuleb paratamatult lammutada kaebaja

poolt rajatud võrkaed ning tulemüüri ehitamine ja viimistlemine pole võimalik ilma kaebaja

huve kahjustamata, samuti ei nõustu kaebaja lubama oma krundile ehitusmasinaid.

3. Teiseks leiab kaebaja, et Xxxxxxxxxx xxxx krundi piirile ehitamisel tekib asjaõigusseaduse

(edaspidi AÕS) § 151 lg 1 tähenduses ühine sein, mille hooldamise kohustus oleks ka kaebajal

või vähemalt ei saa seda teha mujalt, kui kaebaja kinnistult. Kaebaja leiab, et ehitusloa

andmisel oleks vastustaja pidanud arvestama sellega, et seetõttu väheneb kaebaja omandis

oleva kinnisasja väärtus. Kaebaja leiab, et antud juhul oleks vastustaja pidanud ehitusloa

andmisest ehitusseadustiku § 44 p 4 alusel keelduma. Viimaks heidab kaebaja vaidlustatud

ehitusloale ette, et selles ei ole märgitud isikut, kelle ehitusloast õigused ja kohustused

tekivad.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Pärnu linn vaidleb kaebusele vastu ning leiab esiteks, et kavandatava hoone asukoht ei

halvenda kaebaja kinnistul asuva hoone insolatsiooninäitajad, sest kavandatava ehitise

tulemüüri kõrguseks on 5,2 meetrit, kaebaja elamu kõrgus aga 7,5 meetrit. Vastustaja selgitab,

et kavandatav hoone asub kaebaja elamust idas, kus kattuvaks osaks on kaebaja elamu

idapoolne nurk ning vaidlusaluse rajatava hoone läänepoolne nurk. Vastustaja leiab, et

kavandatav hoone võib kaebaja elamut ligi 2 meetri ulatuses hommikutundidel varjutada, ent

see saab toimuda, olenemata aastaajast, kuni keskpäevani. Ka märgib vastustaja, et kaebaja

elamu ehitusprojekti kohaselt asub selle hoone idapoolse külje esimesel korrusel paadikuur,

teise korrusel nurgapealse eluruumi ainus aken ei asu aga Xxxxxxxxxxxxxx krundi poole jääval

küljel ning sel küljel olev esimene aken asetseb kaebaja hoone idapoolsest 5,2 meetri

kaugusel.

5. Vastustaja leiab, viidates Tartu Ringkonnakohtu otsusele kohtuasjas nr 3-06-1860, et hoone

ehitamine kinnistu piirile ei muuda seda piirirajatiseks AÕS § 151 lg 1 tähenduses ning seetõttu

ei tulene selle ehitise püstitamisest kaebajale mistahes naabrusõigustega seotud kohustusi.

Vastustaja leiab, et see, et kavandatava hoone seina hooldamise vajadus, hooldamise tihedus

ning selle teostamise kord pole naabrite vahel kokku lepitud, et saa olla ehitusloa andmisest

keeldumise aluseks.

6. Vastustaja peab põhjendamatuks etteheidet, et ehitusloale pole kantud selle adressaati ja

selgitab, et ehitusseadustiku § 40 lõikest 4 ning majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015

määruse nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste

ja taotluste esitamise kord“ lisas 14 sätestatud nõuetest ei tulene, et ehitusluba peaks

sisaldama taotleja või adressaadi andmeid.

7. Vastustaja ei nõustu etteheitega puudutatud isikute huvide kaalumata jätmise kohta ning

selgitab, et kaebaja oli menetluse kaasatud, ent ei põhistanud, kuidas kavandatav hoone tema

huve kahjustab. Vastustaja on seisukohal, et Xxxxxxxxxx kinnistu omanikul on arvestatav huvi,

et ta saaks detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigust maksimaalselt realiseerida, eriti

olukorras, kus tegemist on vaid 579 m2 suuruse kinnistuga.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

8. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud K. K. leiab, et ehitusluba vastab detailplaneeringule

ning kaebaja huve arvestades on kolmas isik niigi taotlenud luba detailplaneeringus ette

nähtust madalama hoone ehitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et R.S.u

kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Esiteks on vaidlustatud ehitusloa

andmine kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga, teiseks ei ole kaebaja esitanud mistahes

tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et ehitusloa realiseerimisel jääb Xxxxxxxxxxxxxx

kinnistu tubadesse langeva päikesevalguse hulk ebapiisavaks, kolmandaks on linnavalitsus

ehitusloa andmisel kaebaja huve kaebaja enda poolt esitatud põhjenduste nappust silmas

pidades piisavalt kaalunud ning viimaks ei ole ehitusloa andmise menetluses tehtud selliseid

menetlus- või vormivigu, mis saaksid kaasa tuua ehitusloa tühistamise.

10. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lg 1 kohaselt antakse ehitusluba, kui esitatud

ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või

projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Xxxxxxxxxxxxxx

jääb alale, mis on hõlmatud Pärnu Linnavolikogu 20. jaanuari 2005 otsusega nr 8 kehtestatud

Kirsi tn, Savi tn, Raba tn ja Ehitajate tee vahelise ala detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga

on kindlaks määratud Xxxxxxxxxxxxxx krundi hoonestusala, samuti lubatud ehitise

maksimaalne kõrgus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ehitusloa kohane ehitis jääb

detailplaneeringus ette nähtud hoonestusala sisse ega ole ka lubatust kõrgem. Seega on

ehitusloas nimetatud ehitise püstitamine detailplaneeringuga kooskõlas. Kaebajal ei ole

võimalik ehitusluba vaidlustada argumendil, et detailplaneeringus ette nähtud lahendus on

ebaotstarbekas või et detailplaneeringu kehtestamisel ei ole kõigi oluliste asjaoludega

arvestatud. Detailplaneering on kehtiv haldusakt, millest tuleneb muuhulgas Xxxxxxxxxxxxxx

kinnistu omanikule subjektiivne õigus realiseerida oma kinnistul detailplaneeringuga ette

nähtud ehitusõigust.

11. Detailplaneeringus ette nähtud krundi ehitusõiguse realiseerimise piiramiseks

naaberkinnistu omanike huvidest lähtuvalt peaksid esinema mingisuguseid väga kaalukad

asjaolud. Need asjaolud peab detailplaneeringu menetluses välja tooma isik, kes neile

tugineda soovib. Antud juhul oli kaebaja Xxxxxxxxxxxxxx ehitusloa menetlusse nõuetekohaselt

kaasatud. Kaebaja esitas küll kahel korral (14. aprillil 2017 (tl. 32) ning 17. mail 2017 (tl. 37))

nõudmise, et ehitis jääks krundi piirist vähemalt 1 meetri kaugusele, ent ei põhjendatud oma

nõudmist mitte kuidagi. Vastustaja ei pidanud omal algatusel hakkama analüüsima erinevaid

võimalikke põhjusi, miks kaebaja sellist kuja vajalikuks peab või kuidas taotletav ehitis võiks

kaebaja huvisid kahjustada. Väite, et ehitis varjutab lubamatult elamut, on kaebaja

esmakordselt esitanud kohtumenetluses. Kaebaja väide, et ta selgitas projektiga mitte

nõustumise põhjusi ühele tundmatule isikule, kes temalt projektile kooskõlastusallkirja küsis,

on tõendamata, ent isegi kui see nii oli, ei saa seda lugeda oma huvide väljendamiseks ja

põhjendatud seisukoha esitamiseks ehitusloa menetluse käigus. Kuivõrd Xxxxxxxxxxxxxx

hoonestusala oli juba kehtivas detailplaneeringus ette nähtud ning kaebaja ei põhjendanud

menetluse käigus, miks ta leiab, et Xxxxxxxxxx elamu peab jääma krundi piirist vähemalt

meetri kaugusele ega toonud välja mistahes muid konkreetseid asjaolusid või oma huve, mida

haldusorgan tema arvates kaaluma oleks pidanud, siis ei saa haldusorganile kaebaja huvide

kaalumata või arvestamata jätmist ette heita.

12. Vastates kaebaja poolt esmakordselt kohtumenetluses esitatud väidetele, on vastustaja

siiski asjakohaselt viidanud Xxxxxxxxxxxxxx kinnistu suurusele, mis õigustab ehitise

paigutamist krundi äärele. Xxxxxxxxxxxxxx krundi suurus on 579 m2 ning sellise suurusega

krundi puhul on loogiline ehitise paigutamine krundi piirile, et tekiks võimalikult suur ja

kasutatav hooviala. Pidades silmas ka seda, et kaebaja elamu paikneb tänavajoonega

võrreldes Karikara xxxx ehitatavast hoonest tagapool ning hoonete küljed kattuvad vaid paari

meetri ulatuses, on ilmne, et Xxxxxxxxxxxxxx omaniku huvi ehitada hoone krundi piirile ja selle

võrra suurendada oma hooviala krundi teises ääres, on kaalukam kaebaja huvist selle vastu,

et Xxxxxxxxxxxxxx hoone jääks piirist kaugemale.

13. Kaebaja väide, et Xxxxxxxxxxxxxx ehitise püstitamise järel ei lange kaebaja elamu

tubadesse piisavalt päikesevalgust, on põhjendamatu. Esiteks tulnuks kõnealune küsimus

tõstatada enne detailplaneeringu kehtestamist. Krundi ehitusõigus, muuhulgas hoonestusala

suurus ja asukoht, on kindlaks määratud detailplaneeringuga. Kaebaja ei saa ehitusloa

tühistamise nõuet põhjendada väitega, et detailplaneering ei arvesta tema huvidega. Teiseks

on vastustaja õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et ei ehitusloa menetluse käigus ega ka

käesoleva kohtumenetluse jooksul ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi tõendit ega isegi

loogiliselt põhjendanud oma seisukohta, et vaidlusaluse ehitusloa kohase ehitise püstitamisel

ei lange tema tubadesse nõuetekohasel määral päikesevalgust. Seejuures ei ole kaebaja omalt

poolt esitanud mitte ühtegi vastuväidet vastusaja kirjalikus seletuses välja toodud asjaoludele:

sellele, et kaebaja elamu esimese korruse osal, millele Xxxxxxxxxxxxxx elamu vari langeks, asub

mitteeluruum (paadikuur) ning kaebaja elamu ehitusprojekti kohaselt ei avane kaebuses

nimetatud nurgapealse toa aken üldse Xxxxxxxxxxxxxx suunas ja sellesse suunda jääv esimene

aken asub projekti kohaselt kaebaja elamu nurgast alles 5,2 meetri kaugusel. (vt. projekt tl.

54). Kuivõrd naaberkinnistu omanike huvide (sh. insolatsiooniga seotud asjaolude) välja

selgitamine peab toimuma detailplaneeringu menetluses, ei saa naaberkinnistu omanik

nõuda, et haldusorgan detailplaneeringuga kooskõlas oleva ehitusloa taotluse menetluses

iseseisvalt täiendavalt analüüsiks naaberelamu insolatsiooniga seotud küsimusi ega heita

haldusorganile ette kaalutlusõiguse rikkumist, kui haldusorgan seda ei teinud. Ehitusloa

väljastamisel võib haldusorgan lähtuda detailplaneeringust ning eeldada, et krundi

ehitusõiguse määramisel on kõiki olulisi asjaolusid ja huve juba arvesse võetud.

Detailplaneeringu menetluses saab kinnistu omanik nõuda, et haldusorgan teeks vajalikud

uuringud ja selgitaks välja planeeringulahenduse mõju tema kinnistule, ent olukorras, kus

detailplaneeringuga on juba naaberkrundi ehitusõigus kindlaks määratud, lasub

tõendamiskoormus igal juhul isikul, kes väidab, et planeeringuga kooskõlas olev ehituslik

lahendus tema huve kahjustab.

14. See, et detailplaneeringus on Xxxxxxxxxxxxxx elamu suurim lubatud kõrgus 8 meetrit, ei

ole asjassepuutuv, sest vaidlusaluse ehitusloaga antakse luba oluliselt madalama ehitise

püstitamiseks. Juhul kui Xxxxxxxxxxxxxx omanik soovib tulevikus elamu kõrgemaks ehitada,

eeldab see uue ehitusloa väljastamist, millisel juhul tuleb naaberkinnistute omanike poolt

esile toodavaid põhjendatud huvisid uuesti kaaluda. Ainuüksi sellest, et käesolevas asjas

vaidlustatud ehitusloa alusel on püstitatud konkreetsesse kohta, (st. krundi piirile) 5 meetri

kõrgune hoone ning detailplaneeringus on hoone lubatud kõrguseks 8 meetrit, ei saa

automaatselt järeldada, et Xxxxxxxxxxxxxx omanik saab tulevikus ehitusloa elamu kõrgemaks

ehitamiseks suurima lubatud kõrguseni.

15. Kaebaja leiab ekslikult, et ehitusloa realiseerimise tagajärjel tekivad talle kohustused

tulenevalt AÕS § 151 lõikest 1. Nimetatud sättes peetakse silmas üksnes konkreetselt

kinnisasja piiri markeerimiseks rajatud objekte (aed, hekk, müür) või piiril olevaid

maaparandusobjekte (kraavid), mis funktsionaalselt ei teeni vaid ühe piirneva kinnistu

omaniku huve. Ehitise sein, sealhulgas tulemüür, mis on hoone osa, ei saa põhimõtteliselt olla

piirirajatis AÕS § 151 lg 1 tähenduses ning naaberkinnistu omanikul ei saa olla kohustust selle

seina või tulemüüri korrashoiu kulusid kanda.

16. Mis puudutab kaebaja seisukohta, et vaidlusaluse ehitusloa kohase hoone ehitamine ja

selle hilisem korrashoid hakkab tekitama naabrite vahel vaidlusi, siis tuleb märkida, et

ehitusloa eesmärk ei ole naaberkinnistu omanike vaheliste suhete reguleerimine.

Vaidlusalune ehitusluba ei anna Xxxxxxxxxxxxxx omanikule või ehitajale iseenesest õigust

kasutada kaebaja kinnisasja. Vastav talumiskohustus tuleneb AÕS §-st 147, ent selle

talumiskohustuse täpsed tingimused peavad kokku leppima ning vajadusel läbi vaidlema

naabrid omavahel ning kohalik omavalitsus sellesse sekkuma ei pea. Lisaks kaasneb selle

talumiskohustusega ka tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Iseäranis väikesteks kruntideks

jaotatud tiheasustusaladel on tavapärane ning mõistlik, et ehitamiseks või ehitise

korrashoiuks on vajalik teatud osas naaberkinnistu kasutamine. Antud juhul ei ole kaebaja

välja toonud ühtki asjaolu ning see ei nähtu ka toimiku materjalidest ega ka avalikult

kättesaadavatest andmetest kaebaja elamu paiknemise kohta kinnistul, et ehitusloa kohase

ehitise püstitamine või selle korrashoid nõuaks kaebaja kinnistu kasutamist määral, mille

talumine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Ehitamisega ning hoone hilisema korrashoiuga

seotud ebameeldivused on igal juhul ajutised ning selle tagajärjed likvideeritavad või

hüvitatavad.

17. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et ehitusloa andmisel ei ole arvestatud kaebaja

kinnistu väärtuse vähenemise argumendiga. Esiteks ei nähtu, et kaebaja oleks ehitusloa

menetluses osaledes sellise argumendi üldse esitanud või seda põhjendanud. Kaebaja ei saa

nõuda, et haldusorgan omal algatusel oleks pidanud naaberkinnistute väärtuste muutumist

analüüsima. Teiseks on naaberkinnistu väärtuse vähenemine jälle kord asjaolu, mida tulnuks

arvestada detailplaneeringu menetluses ning kolmandaks tuleb tiheasustusalal paikneva

kinnistu

omanikul

leppida

sellega,

naaberkinnistu

omanik

asub

realiseerima

detailplaneeringus ette nähtud ehitusõigust ning varem tühjalt seisnud või alakasutatud

naaberkrundile ehitatakse suurem hoone. Arusaadavalt eelistaks iga kinnistuomanik, et

naaberkinnistul oleksid võimalikult väikesed hooned ja need asuksid kinnistu piirist võimalikult

kaugel, mis jätaks rohkem ruumi, ent ca 600-ruutmeetri suuruste kruntidega linnaosas ei ole

see võimalik. Nagu eelpool märkisin, paiknevad kaebaja elamu ning Xxxxxxxxxxxxxx rajatav

elamu teineteise suhtes selliselt, et Xxxxxxxxxxxxxx omaniku kohustus ehitada hoone piirist

kaugemale takistaks temal oma kinnistu otstarbekat kasutamist rohkem kui takistab kaebajal

enda omandiõiguse teostamist see, kui Xxxxxxxxxxxxxx ehitatakse ehitusloas kindlaks

määratud kohta.

18. Kaebaja etteheited ehitusloa vorminõuete mitte järgimise osas asjakohatud.

Haldusmenetluse seaduse § 58 on sätestatud, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa

nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei

vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Isegi

kui mõni kaebaja etteheide vaidlustatud korralduse vormistamise kohta oleks põhjendatud,

on ilmne, et need pole sellise iseloomuga, mis oleksid tinginud kokkuvõttes vale otusse

tegemise. Kaebaja ei ole väitnud, et ükski neist väidetavatest puudustest oleks tal takistanud

ehitusloa tähendusest, sisust, püstitatava ehitise iseloomust vms olulisest asjaolust aru

saamist või et tegemist oleks vigadega, mis võinuksid tingida selle, et kohalik omavalitsus ei

selgitanud välja kõiki olulisi asjaolusid või huve.

19. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi 8. lõikes on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude välja

mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik