3-16-2705/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(23)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2705

Haldusasi

United Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.11.2016

otsuse nr 12.2-7/00124-1, 28.12.2016 otsuse nr 13-

10/040714, 02.01.2017 ettekirjutuse nr 12.2-7/00124-2,

20.06.2017

otsuse

nr

8-9/020425-3,

28.06.2017

ettekirjutuse nr 12.2-7/00124-3 ja 07.07.2017 otsuse nr

12.2-7/00124-4 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti

kohustamiseks aktsepteerida tagatisena Novus Oil OÜ

käendust

Menetlusosalised

Kaebaja – United Oil OÜ, esindajad vandeadvokaat Klen Laus

ja advokaat Sandor Elias

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rinat Šaidulin

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta United Oil OÜ kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16. oktoobril 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. United Oil OÜ omab alates 25.02.2014 majandustegevuse registris vedelkütuse müügi

tegevusluba nr VKM000854. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 20.12.2013 otsusega nr 12.2-

7/287-1 United Oil OÜ-le vähendatud käibemaksu tagatiseks 18 000 eurot.

2. MTA määras 28.11.2016 otsusega nr 12.2-7/00124-1 (I kd, tl 15-18) United Oil OÜ-le

uueks käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot, kohustas United Oil OÜ-d esitama nõutud summas

tagatis hiljemalt 19.12.2016 ja tunnistas alates määratud tagatise MTA poolt aktsepteerimisest

edasiulatuvalt kehtetuks MTA 20.12.2013 otsuse nr 12.2-7/287-1.

Otsuse kohaselt on MTA tuvastanud, et United Oil OÜ kehtiv tagatis ei ole piisav tekkida võiva

käibemaksukohustuse tagamiseks. United Oil OÜ ei vasta enam vedelkütuse seaduse (VKS) § 42

lg 5 p-s 1 sätestatud tagatise vähendamise tingimustele, kuna tema ärialane reputatsioon ei ole

laitmatu , sest tema suhtes on MTA läbi viinud ühe ja alustanud kaks maksumenetlust ning United

2(23)

Oil OÜ tehingupartneri OÜ ALX ärialane reputatsioon ei ole laitmatu (reputatsiooni hindamisel

on lähtutud juhatuse liikme Alar Sirvi ärialasest reputatsioonist). Samuti leiab MTA, et United Oil

OÜ-l tekkida võiv käibemaksukohustus on suurem kui 20.12.2013 otsusega määratud tagatis.

VKS § 42 lg 5 kohaselt on MTA-l lubatud VKS § 42 lg 2 märgitud tagatist vähendada üksnes siis,

kui on täidetud kõik VKS § 42 lg 5 toodud tingimused. 20.12.2013 otsuse tegemisel olid United

Oil OÜ-l tagatise vähendamise tingimused täidetud, sh olid täidetud VKS § 42 lg 5 p-s 1 sätestatud

tingimused. Käesolevaks ajaks on muutunud otsuse p-s 1.2 toodud faktilised asjaolud. Seega

annab see aluse vähendatud tagatise kohaldamise lõpetamiseks, kuna äriühing ei vasta VKS § 42 lg

p-s

sätestatud

nõudele.

Sellisel

juhul,

sõltumata

äriühingul

tekkida

võivast

käibemaksukohustusest, puudub MTA-l kaalutlusõigus tagatise määramiseks alla 100 000 euro

(VKS § 42 lg 2).

VKS § 1 lg 1 kohaselt on VKS eesmärgiks tagada maksude laekumine ja enamkasutatavate

mootorikütuste kvaliteet. Olukorras, kus isikul ei ole täidetud kõik VKS § 42 lg-s 5 sätestatud

tagatise vähendamise tingimused, ei kindlusta vähendatud tagatis VKS eesmärgi täitmist. MTA

peab vajalikuks kohaldada United Oil OÜ suhtes VKS § 42 lg-s 2 sätestatud tagatist muuhulgas ka

ausa konkurentsi ja võrdse kohtlemise tagamiseks, kuna vastasel juhul saaks äriühing turul

konkurentsieelise teiste kütuse käitlejate ees. Seega esineb avalik huvi, mis kaalub üles isiku

usalduse, et seni 20.12.2013 otsusega määratud tagatis summas 18 000 eurot jääb kehtima.

3. United Oil OÜ esitas 28.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.11.2016

otsuse nr 12.2-7/00124-1 tühistamiseks.

4. MTA jättis 28.12.2016 otsusega nr 13-10/040714 (I kd, tl 58 ja pöördel) United Oil OÜ

käibemaksu tagatisena maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 lg 2 p 3 alusel aktsepteerimata

Novus Oil OÜ käenduse summas 100 000 eurot. United Oil OÜ ja Novus Oil OÜ on seotud

isikud. Novus Oil OÜ on United Oil OÜ ainuosanik ning nende vahel on seos ka Novus Oil OÜ

juhatuse liikme Kristjan Olei kaudu. MTA on 06.12.2016 väärteoprotokollis nr 930016001644

tuvastanud, et AS Jetoil seaduslik esindaja Hannes Kägu ja United Oil OÜ volitatud esindaja K.

Olei lõid näilike tehingute abil petuskeemi, mis võimaldas United Oil OÜ-l lubada 31.10.2016

tarbimisse 82 367 kg rasket kütteõli, ilma VKS § 13 lg-s 3 sätestatud märget omamata. Väärteo

tunnuste ilmnemine annab piisava aluse kahelda K. Olei ja seeläbi Novus Oil OÜ

usaldusväärsuses käendajana. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et K. Olei võib tulevikus

Novus Oil OÜ esindajana hoiduda käendajana kohustuse täitmisest.

5. MTA kohustas 02.01.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-2 (I kd, tl 60-61) United Oil

OÜ-d hiljemalt 09.01.2017 kell 12.00 esitama MTA 28.11.2016 otsusega nr 12.2-7/00124-1

määratud tagatise summas 100 000 eurot. MTA hoiatas ühtlasi, et ettekirjutuse tähtaegselt täitmata

jätmise korral peatatakse United Oil OÜ vedelkütuse müügi tegevusluba või tunnistatakse see

kehtetuks.

6. United Oil OÜ esitas 05.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse MTA

28.12.2016 otsuse nr 13-10/040714 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks aktsepteerida United Oil

OÜ käibemaksu tagatisena Novus Oil OÜ käendust, samuti MTA 02.01.2017 ettekirjutuse nr

12.2-7/00124-2 tühistamiseks. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada MTA

28.11.2016 otsuse nr 12.2-7/00124-1 ja 02.01.2017 ettekirjutuse nr 12.2-7/00124-2 kehtivuse või

täitmise ning kohustada MTA-d aktsepteerima United Oil OÜ käibemaksu tagatisena Novus Oil

OÜ käendust.

7. Tallinna Halduskohus peatas 05.01.2017 määrusega esialgse õiguskaitse korras MTA

28.11.2016 otsuse nr 12.2-7/00124-1 ja 02.01.2017 ettekirjutuse nr 12.2-7/00124-2 kehtivuse

ajutiselt kuni 03.02.2017.

8. Tallinna Halduskohus võttis 01.02.2017 määrusega kaebuse esitatud nõuetes menetlusse,

tunnistas vastustajaks MTA ning määras menetlustähtajad. Sama määrusega rahuldas kohus

3(23)

United Oil OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas MTA 28.11.2016 otsuse nr 12.2-7/00124-

1 ja 02.01.2017 ettekirjutuse nr 12.2-7/00124-2 kehtivuse.

9. MTA esitas 03.03.2017 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud kaebaja kanda.

10. Tallinna Halduskohus määras 12.06.2017 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus

menetluses ja menetlustähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

11. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14.06.2017 määrusega MTA määruskaebuse osaliselt ja

tühistas Tallinna Halduskohtu 01.02.2017 määruse ning peatas MTA 28.11.2016 otsuse nr 12.2-

7/00124-1 ja 02.01.2017 ettekirjutuse nr 12.2-7/00124-2 kehtivuse osaliselt, jättes need kehtima

osas, millega United Oil OÜ-d kohustati tasuma käibemaksutagatis summas 50 000 eurot.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuli United Oil OÜ-d esitada tagatis hiljemalt seitsme päeva

jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. United Oil OÜ esitas 19.06.2017 MTA-le

viidatud määruse kohaselt nõutud käibemaksu tagatisena Novus Oil OÜ käenduse summas 50

000 eurot.

12. MTA jättis 20.06.2017 otsusega nr 8-9/020425-3 (I kd, tl 184 ja pöördel) United Oil OÜ

käibemaksu tagatisena MKS § 132 lg 2 p 3 alusel aktsepteerimata Novus Oil OÜ käenduse

summas 50 000 eurot. Otsuse põhjendused on samad, mis MTA 28.12.2016 otsusel nr 13-

10/040714 (s.o MTA-l on piisav alus kahelda K. Olei ja seeläbi Novus Oil OÜ usaldusväärsuses

käendajana).

13. MTA kohustas 28.06.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-3 (I kd, tl 185-186) United

Oil OÜ-d esitama Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 määrusega nr 3-16-2705 kehtestatud

tagatise summas 50 000 eurot hiljemalt 06.07.2017. Kuna United Oil OÜ on varasemalt esitanud

tagatise summas 18 000 eurot, tuleb täiendavalt esitada tagatis summas 32 000 eurot. MTA hoiatas

ühtlasi, et ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral peatatakse United Oil OÜ vedelkütuse

müügi tegevusluba või tunnistatakse see kehtetuks.

14. United Oil OÜ esitas 03.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse MTA

20.06.2017 otsuse nr 8-9/020425-3 ja 28.06.2017 ettekirjutuse nr 12.2-7/00124-3 tühistamiseks.

Kaebuse täienduses sisalduvas esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja peatada MTA

20.06.2017 otsuse ja 28.06.2017 ettekirjutuse kehtivuse ning kohustada MTA-d aktsepteerima

United Oil OÜ käibemaksu tagatisena Novus Oil OÜ käendust.

15. Tallinna Halduskohus lubas 04.07.2017 määrusega United Oil OÜ-l kaebust täiendada ja

võttis täiendavad nõuded menetlusse ning määruse resolutsiooni p-ga 3 jättis United Oil OÜ

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. United Oil OÜ esitas 04.07.2017 määruse resolutsiooni

p 3 (esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine) peale määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus jättis 20.07.2017 määrusega rahuldamata. MTA esitas 15.07.2017 kaebuse

täiendusele vastuse, milles palub täiendavad nõuded rahuldamata jätta.

16. MTA peatas 07.07.2017 otsusega nr 12.2-7/00124-4 majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel United Oil OÜ kütuse müügi tegevusloa nr VKM000854

alates 08.07.2017 kuni Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 määrusega nr 3-16-2705 nõutud

tagatise esitamiseni või tegevusloa nr VKM000854 kehtetuks tunnistamiseni. United Oil OÜ ei

ole esitanud MTA 28.06.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-3 määratud tähtajaks (06.07.2017)

tagatist summas 50 000 eurot.

17. United Oil OÜ esitas 12.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse MTA

07.07.2017 otsuse nr 12.2-7/00124-4 tühistamiseks ning 20.07.2017 täiendavad seisukohad ja

menetluskulude nimekirja koos menetluskulude tasumist tõendavate dokumentidega.

4(23)

18. Tallinna Halduskohus lubas 10.08.2017 määrusega kaebust täiendada ja võttis täiendava

nõude menetlusse, määras menetlustähtajad, tühistas 12.06.2017 määrusega määratud kohtuotsuse

kuulutamise aja (29.08.2017 kell 16.00) ning määras uue kohtuotsuse aja.

19. MTA esitas 11.08.2017 vastuse kaebaja 20.07.2017 esitatud menetluskulude nimekirjale

ning 28.08.2017 seisukoha kaebuse täiendusele.

20.

08.09.2017 esitas United Oil OÜ täiendavad seisukohad ja täiendava menetluskulude

nimekirja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

21. Kaebaja leiab, et vaidlustatud MTA otsused ja ettekirjutused on õigusvastased ning tuleb

tühistada. MTA ei ole kaebajat kahtlustanud käibemaksu- või mõnes muus maksupettuses.

Kaebaja on tegutsenud alates 2004. aastast ja on 12 aasta jooksul alati oma maksukohustused

vastavalt seadusele täitnud. MTA viited pooleliolevatele maksumenetlustele ei näita kuidagi

käibemaksu tasumata jätmise riski.

MTA 28.11.2016 otsus nr 12.2-7/00124-1 (tagatise määramine summas 100 000 EUR)

21.1. Ebaõige on MTA väide, et kaebaja ärialane reputatsioon ei ole laitmatu. MTA viitab kolmele

maksumenetlusele, kus leiab, et kaebaja on rikkunud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seadust (ATKEAS). Kaebaja ei ole ATKEAS-st rikkunud. Otsuse tegemise ajal on MTA viidatud

maksumenetlustest kahes kohus siiani kehtivas otsuses MTA-ga eriarvamusel ning kolmanda

puhul esitab kaebaja maksuotsuse peale tühistamiskaebuse (maksuotsust ei olnud MTA

28.11.2016 otsuse nr 12.2-7/00124-1 tegemise hetkeks seejuures veel tehtudki).

21.1.1. MTA viidatud 07.12.2015 maksuotsus nr 12.2-3/033166-6 oli MTA 28.11.2016 otsuse nr

12.2-7/00124-1 tegemise ajaks Tallinna Halduskohtu 11.03.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-

3149 tühistatud (kohtu märkus: käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on ringkonnakohus selles

haldusasjas jätnud MTA apellatsioonkaebuse rahuldamata).

21.1.2. Väär on MTA väide, et kaebaja jättis aktsiisi tasumata (07.12.2015 maksuotsus nr 12.2-

3/033166-6). Tallinna Halduskohus nõustus oma 11.03.2016 otsuses haldusasjas 3-15-3149

kaebajaga nii selles, et kaebaja ei saa olla maksukohuslane kui ka selles, et MTA on

maksukohustuse suuruse kehtiva õigusega vastuoluliselt ja õigusvastase kaalutlusotsusega

määranud. Seega on ilmselgelt meelevaldne tugineda käesolevas haldusmenetluses maksuotsusele

ja selles sisalduvatele kaalutlustele, sh kaebaja maksukohustusele, kui praegu kehtivas

kohtuotsuses haldusasjas 3-15-3149 on MTA maksuotsus tühistatud ja selles sisalduvad MTA

põhjendused ümber lükatud. Seega ei saa MTA oma maksuotsuse tegemist pidada kaebaja

reputatsiooni puuduseks.

21.1.3. MTA viitab perioodile 01.10.2015-31.12.2015 (14.12.2015 alustas MTA korraldusega nr

12.2-3/035680-1 maksumenetlust). Ka selle maksumenetluse asjaolud on analoogsed 07.12.2015

maksuotsusega nr 12.2-3/033166-6. Seega on asjakohased ka kaebaja ja Tallinna Halduskohtu

eelnimetatud seisukohad. MTA ise on viidatud maksumenetluse peatanud kuni maksuotsusega nr

12.2-3/033166-6 seotud kohtuasja (3-15-3149) lõpliku lahendi jõustumiseni. Järelikult ei saa MTA

ka seda maksumenetlust nimetada kaebaja reputatsiooni puuduseks.

21.1.4. Kaebaja ei ole rikkunud ATKEAS § 24 lg-t 52, mistõttu ei saa vastava rikkumisega

põhjendada kaebajal laitmatu ärialase reputatsiooni puudumist. MTA viitab perioodile

01.01.2016-31.03.2016 (MTA alustas 13.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/036643-1 menetlust,

kontrollakt 26.07.2016 nr 12.2-3/036643-9) ning märgib, et kaebaja müüs sellel perioodil raske

kütteõli (United DMA) kasutamiseks mootorikütusena Väinamere Liinid OÜ laevadele

(ATKEAS-e § 24 lg 52). Nimetatud maksumenetluse otsus tehti alles 22.12.2016 ehk pärast

tagatise määramise otsust (kohtu märkus: Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-17-110

5(23)

24.05.2017 otsusega rahuldanud kaebaja kaebuse ja maksuotsuse tühistanud), kuid MTA on juba

24.08.2016 käesoleva haldusmenetluse otsuse projektis ja 28.11.2016 otsuses oma väiteid justkui

tõsikindlateks ja ümberlükkamatuteks pidanud. MTA ei saa teises haldusmenetluses tugineda

asjaoludele, mida ei saa vaieldamatuks pidada.

21.1.5. MTA ei saa tõsikindlalt väita kaebaja maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta ega

esitada alusetuid ja laimavaid süüdistusi. Ühtlasi on MTA sellistele alustele viidates teinud olulise

kaalutlusvea. Arusaamatuks jääb, millel põhineb väide, et kaebaja võib rikkuda maksuseaduseid

käibemaksu vähendamise eesmärgil. Üheski MTA poolt viidatud maksumenetluses ei ole MTA

tuvastanud, et kaebaja oleks käibemaksu valesti deklareerinud või valesti tasunud. Kaebaja on

käibemaksu alati korrektselt deklareerinud ja tasunud. Seega jääb kaebajale ühtlasi täiesti

mõistmatuks viidatud maksumenetluste seos lisaks kaebaja ärialasele reputatsioonile ka

käibemaksu tagatise suurendamise kui instrumendiga. VKS § 41 ja käibemaksuseaduse (KMS) §

442 tagatise institutsiooni mõte on tagada käibemaksu tasumist. Riigikohus on analoogses asjas

leidnud, et varem määratud tagatise suurendamise menetluses hinnatakse äriühingu tegevusest

tulenevaid riske käibemaksu tasumisel.

21.2. MTA on VKS § 42 lg 5 p 1 rakendanud ilmselgete kaalutlusvigadega ja

ebaproportsionaalselt. MTA ei ole põhistanud, kuidas mõjutab OÜ ALX juhatuse liikme minevik

kaebaja maksekäitumist. MTA viitab 28.11.2016 otsuse nr 12.2-7/00124-1 punktis 1.2.1.2, et

MTA tehingupartneril OÜ-l ALX ei ole laitmatu ärialane reputatsioon, viidates seejuures

äriühingu juhatuse liikme Alari Sirvi kriminaalkaristustele. Samas ei ole MTA kuidagi tõendanud

A. Sirvi toime pandud kuritegude seost OÜ-ga ALX. Kohtupraktikas on keelatud siduda kaebaja

maine äripartnerite omaga meelevaldses ulatuses ning viidata maksuotsustele, mille puhul pole

tegu maksupettusega (TrtHKo nr 3-13-655). Samuti on kohtupraktikas selgelt rõhutatud, et

poolelioleva väärteomenetluse ettekäändel ei saa tagatist kasutada sunnivahendi või karistusliku

mõjuvahendina (TrtRngKm nr 3-14-187, p 12).

21.2.1. Täiesti asjassepuutumatu on A. Sirvi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine. Eestis kehtib

teatavasti topeltkaristamise keeld (ne bis in idem, PS § 23 lg 3). Juhul, kui A. Sirvi on oma

kuritegude eest karistuse saanud, ei saa kolmandatel isikutel keelata temaga seotud äriühinguga

seaduslike tehingute tegemist, ähvardades neid vastasel juhul 82 000 euro suuruse käibemaksu

tagatise nõudega. Selline arusaam on õigusriigis lubamatu. MTA ei saa väita, et kui A. Sirvi on

seadust rikkunud, on iga temaga seotud äriühing halva reputatsiooniga või et need hakkavad ka

„tõenäoliselt“ rikkumisi toime panema. MTA on oma seisukohaga astunud selgelt üle

põhiseaduses (PS) lubatud piiride.

21.2.2. OÜ ALX ei ole kaebaja äripartner VKS § 42 lg 5 p 1 tähenduses. „Äripartner“ ei ole sätte

mõttes iga tehingupartner, vaid isik, kellega kõnealusel äriühingul on tihe ja oluline seos (näiteks

tarneahela eelmine või järgnev lüli). OÜ ALX osutab kaebajale aeg-ajalt transporditeenust ja

rendib veoautot, see on kogu ärisuhe kaebajaga. Tegemist ei ole millegi ebaseadusliku või

õigusvastasega. OÜ ALX ei müü ega ei osta kaebajalt kütuseid, ei ole tarneahelas ühekski lüliks

ning tegemist ei ole ilmselgelt mingi „äripartneriga“. Valitsev õiguskirjandus loeb äripartneriteks

kütuseäris eelkõige hankijad, mitte kütuse ostjaid või vedajaid (ostjate suure arvu tõttu on mujal

nende reputatsiooni keeruline kontrollida). Perioodil 01.04.2016-31.08.2016 on kaebaja ostnud

transporditeenust kokku 8426,09 euro eest, sellest OÜ-lt ALX ostetud teenuse osa moodustab

2505,76 eurot. Kaebaja tellib transporditeenust odavaima pakkumise tegevalt ettevõtjalt. Kaebaja

2016. aasta kogu müügikäive oli 30.09.2016 seisuga 3 545 377 eurot, tegevuskulud 117 321 eurot.

Eeldades proportsionaalset käibe ja kulude jaotust, oleks perioodi 01.04.2016-31.08.2016

müügikäive ca 1 970 000 eurot ja tegevuskulud 65 200 eurot. Ilmselge on, et OÜ ALX osa United

Oil OÜ käibest ja tegevuskuludest on marginaalne ehk teda ei saa pidada äripartneriks. Tagatise

kehtestamise esmaseks eesmärgiks on tagada kütuseturul toimuvatelt kütusetehingutelt

maksukohustuse täitmine. Kaebaja (ühe paljudest) transpordipartneri juhatuse liikme mineviku

6(23)

süüteod ei mõjuta kuidagi kaebaja maksukohustuse täitmist ning isegi teoreetiline maksurisk

puudub.

21.3. Ebaõige on MTA 28.11.2016 otsuses nr 12.2-7/00124-1 toodud seisukoht, et kaebaja tekkida

võiv käibemaksukohustus on suurem kui 20.12.2013 otsusega määratud tagatis. Isegi kui lähtuda

MTA kalkulatsioonidest, puudub alus just 100 000 euro suuruse tagatise määramiseks. MTA ise

on viidanud, et vajalik käibemaksutagatis oleks MTA arvutuste järgi 40 487 eurot. Järelikult ei saa

nõutav tagatis kuidagi ületada isegi MTA enda poolt vajalikuks peetut. MTA ei ole riske kohaselt

hinnanud. Kaebaja tegelikku käivet arvestades on 100 000 euro suuruse tagatise nõudmine selgelt

ülemäärane. MTA ei ole põhistanud ohtu, et kaebaja jätab oma käibemaksu tasumise kohustuse

täitmata, isegi MTA välja toodud maksumenetlused ei viita sellisele ohule. Pooleliolevatele

maksumenetlustele ja MTA poolt siiani kaotatud kohtuvaidlusele ning kaebajale aeg-ajalt

transporditeenust pakkunud äriühingu juhatuse liikme kunagistele süütegudele kui ainsatele

argumentidele viitamine näitavad, et reaalset ohtu maksude tasumata jätmisele või

konkurentsimoonutustele ei ole.

21.4. MTA 28.11.2016 otsuses nr 12.2-7/00124-1 viidatud väärteomenetluse algatas MTA ise ning

MTA otsuse tegemise ajaks oli see saadetud maakohtule otsuse tegemiseks. Harju Maakohus tegi

24.04.2017 põhjendusteta ja 26.06.2017 põhjendustega otsuse, mille kohaselt tuleb lõpetada

väärteoasjas nr 4-16-9132 (930016001644) väärteomenetlus menetlusaluste isikute United Oil OÜ

ja Kristjan Olei suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses tegudes väärteotunnuste puudumisega.

MTA 28.12.2016 otsus nr 13-10/040712 (Novus Oil OÜ käenduse summas 100 000 eurot akt-

septeerimata jätmine)

21.5. MTA jättis 28.12.2016 otsusega nr 12.2-7/00124-1 põhjendamatult ja õigusvastaselt

tagatisena aktsepteerimata Novus OIL OÜ käenduse. Novus OIL OÜ on hoolimata seotusest

kaebajaga usaldusväärne ettevõte ning tema usaldusväärsust ei saa kuidagi mõjutada kaebajaga

seotud väärteomenetlus (mis on 24.04.2017 ja 26.06.2017 otsustega lõpetatud seoses tegudes

väärteotunnuste puudumisega). Kohtupraktikas on keelatud pooleliolevat väärteomenetlust

kasutada tagatise suurendamisel ettekäändena, kuna see muudaks tagatise sunnivahendiks või

lausa karistuslikuks mõjutusvahendiks.

21.5.1. Kaebaja pöördus tagatise osas taotlusega kindlustusseltside poole, kuid taotluse

rahuldamisest keelduti muu hulgas põhjusel, et osad kindlustusseltsid ei pakugi aktsiisikaupadele

garantiid või ei pakugi üldse vastavat garantiitoodet. Kaebaja esitas käibemaksu tagatisena Novus

OIL OÜ käenduse summas 100 000 eurot. Kaebajal endal vabad finantsvahendid 100 000 euro

suuruse tagatise deposiidina esitamiseks puuduvad. MTA keeldus Novus OIL OÜ käenduse kui

tagatise aktsepteerimisest MKS § 123 lg 3 p 3 (alus kahelda tagatise usaldusvääruses) järgi

viidates väärteoprotokollile asjas nr 930016001644, milles on menetlusalusteks isikuteks kaebaja

ja Kristjan Olei. Kaebaja oli selleks ajaks esitanud väärteoprotokollile vastulause. Väärteoasjas

polnud kohus MTA 28.12.2016 otsuse tegemise ajaks otsust teinud, mistõttu ei olnud võimalik

kaebajat süüstada ning väärteoasjas tuvastatud nn „asjaolusid“ veel tõendatuks pidada ega

väärteotunnuseid sisaldavaks pidada. MTA esitatud etteheited on ebaselged ja vastuolus senise

infovahetusega MTA ja kaebaja vahel – mida on kaebaja ka oma vastulauses märkinud. Seega olid

kõik viited väärteole selles staadiumis ennatlikud.

21.5.2. MTA viide United Oil OÜ ja K. Olei väärteoasjale on ka asjassepuutumatu. MTA märgib

üksnes emotsionaalselt ja paljasõnaliselt, justkui väärteoasi K. Olei suhtes hõlmab „isiku üldist

kuvandit“ ja iseloomustab „suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annavad

maksuhaldurile põhjendatud kahtluse, et isik võib tulevikus Novus OIL OÜ esindajana hoiduda

käendajana kohustuse täitmisest.“. MTA ei ole aga põhjendanud, kuidas viidatud pooleliolev

väärteoasi muudab MTA jaoks siduvalt K. Olei kuvandit. MTA ei ole esile toonud ja tõele ka ei

vasta, justkui tegemist oleks isikuga, kes süstemaatiliselt avalik-õiguslikke kohustusi rikuks.

7(23)

MTA ei ole ka põhjendanud, kuidas viidatud pooleliolev väärteoasi seondub Novus OIL OÜ

maine ja usaldusväärsusega. MTA viidatud väärteoasjas on menetlusalusteks isikuteks kaebaja ja

K. Olei. Asjaolu, et K. Olei on ühtlasi Novus OIL OÜ juhatuse liige, ei saa muuta Novus OIL OÜ

mainet ega usaldusväärsust – väärteoasjas käsitletud väidetav „petuskeem“ (ehkki seda ei

eksisteerinud) ei puutu kuidagi Novus OIL OÜ avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse. MTA on

ka ise leidnud, et vaidlusalune väärtegu on toime pandud United Oil OÜ huvides ning et

väärteoasi on põhjuseks kaebaja tagatise suurendamiseks. Samas, kui kaebaja üritas tagatist MTA

nõutud summani suurendada, selgus, et tagatist suurendada ei saa sama väärteoasja tõttu.

21.6. Kohtupraktikas on rõhutatud, et MKS § 123 lg 2 eesmärk on maksude tasumise tagamine

ning MTA peab kaalutlusotsuses sellega arvestama. MKS § 123 lg 2 p 3 eesmärk saab seega olla

senise tegevuse, seisundi või maine põhjal ebausaldusväärse käendaja välistamine. MTA ei ole

Novus OIL OÜ senisele tegevusele või majanduslikule seisundile etteheiteid teinud ning

paljasõnaline ja väär on väide, justkui muudaks väärteoasi kaebaja ja K. Olei suhtes Novus OIL

OÜ mainet selliselt, et tema käendus muutub ebausaldusväärseks. Puudub igasugune põhjus

arvata, et Novus OIL OÜ keelduks seaduses vaieldamatult selgelt sätestatud käenduskohustuse

täitmisest, isegi kui väärteomenetluses üllatuslikult kaebaja ja K. Olei süüdi mõistetaks. Samuti ei

ole kaebaja keeldunud ühtegi kohustust täitmast, vaid on kasutanud oma õigust vaielda

kohtumenetluses ja väärteomenetluses vastu MTA tegevusele. MTA ei saa seda kaebajale ette

heita ning veel vähem Novus OIL OÜ-d seetõttu ebausalduväärseks pidada. Arvestades, et tagatise

instituudi mõte ei ole karistuslik, vaid maksuriski maandamine, ei ole põhjendatud MKS § 122 p 1

ette nähtud tagatise aktsepteerimata jätmine. Järelikult on MTA viide pooleli ning täielikult

vaidluse all olevale ja Novus OIL OÜ-ga mitte kuidagi seotud olevale väärteoasjale ja seal

tõendamata asjaoludele asjassepuutumatu kaalutlus, mis muudab 28.12.2016 otsuse nr 12.2-

7/00124-1 õigusvastaseks.

MTA 02.01.2016 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-2 (tagatise esitamise tähtaja määramine ja

hoiatus)

21.7. MTA 02.01.2016 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-2 on õigusvastane, kuna tagatise määramise

otsus on õigusvastane. Lisaks on ettekirjutus antud MsüS § 42 ja § 68 lg 1 alusel, mis eeldavad

koosseisutunnusena majandustegevuse nõuete rikkumist. Majandustegevuse nõudeks peab MTA

VKS § 3 lg 3 nimetatud tagatise MTA-le esitamise nõuet. Kaebaja ei riku majandustegevuse

nõudeid, kuna kaebaja on üritanud suurendatud tagatise esitada ent MTA ei ole seda

aktsepteerinud. Järelikult on antud juhul kehtiv MTA 20.12.2013 otsus nr 12.2-7/287-1, millega

on kaebajale määratud VKS § 42 lg 5 alusel tagatis vähendatud määras (18 000 eurot). Seega kuna

kehtiva MTA 20.12.2013 otsuse nr 12.2-7/287-1 järgne tagatis on esitatud ja aktsepteeritud ja uut

tagatist MTA aktsepteerinud pole, ei riku kaebaja VKS § 3 lg 3 sätestatud majandustegevuse

nõudeid.

21.8. Eeltoodud põhjusel on ka MTA 02.01.2016 ettekirjutuses nr 12.2-7/00124-2 sisalduv hoiatus

õigusvastane. Kuna kaebaja on tagatise nõutud suuruses esitanud ning MTA ei ole seda

põhjendamatult aktsepteerinud, ei saa olla tegemist tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva nõude

rikkumisega VKS § 14 p 1 ja 2, § 3 lg 3 ja § 41-42 tähenduses, veel enam olulise rikkumisega

MsüS § 38 lg 2 tähenduses (muu hulgas puudub igasugune „oht“). Seega ei saa rakendada ei

MsüS § 43 lg 1 p 1 ega ka § 37 lg 2 p 2.

21.9. Kõrgendatud ohtu ei esine. Korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg 4 ja § 5 lg 8 p 2 mõttes on

kõrgendatud oht suure väärtusega varalisele hüvele, mis ületab 47 000 eurot, mitte 43 000 eurot,

nagu märgib MTA. Palga alammäär alates 01.01.2017 on 470 eurot varasema 430 euro asemel

(Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139). MTA on ettekirjutuses märkinud, et tagatise

summa ületab 100 000 eurot, mistõttu esineb antud juhul ühtlasi kõrgendatud oht. KorS eelnõu

seletuskirjast (lk 22-23) tulenevalt saab ohu olemasolu ja määr oleneda kaebaja eelduslikult

lähitulevikus tasutava käibemaksu summast, mitte VKS § 42 lg 2 nimetatud summast. Kaebaja

keskmine käive perioodil juuli 2015-juuni 2016 (3684,82 eurot) ei ületa isegi olulise, ammugi

8(23)

mitte kõrgendatud ohu määra KorS § 5 lg 8 tähenduses. Kõrgendatud ohu määra ei ületa samas ka

28.11.2016 otsuse p 1.2.1.3 viidatud veebruarikuu 2016 käibemaksukohustus 20 243,69 eurot ega

selle kahekordne määr ehk 40 487,38 eurot.

MTA 20.06.2017 otsus nr 8-9/020425-3 (Novus Oil OÜ käenduse summas 50 000 eurot

aktsepteerimata jätmine)

21.10. Vaatamata õigusliku olukorra muutumisele seonduvalt MTA 28.11.2016 otsuses nr 12.2-

7/00124-1 viidatud maksumenetlustega (haldusasjas nr 3-15-3149 on Tallinna Ringkonnakohus

28.06.2017 jätnud MTA apellatsioonkaebuse rahuldamata ning haldusasjas nr 3-17-110 on

Tallinna Halduskohus 24.05.2017 otsusega rahuldanud kaebaja kaebuse ja maksuotsuse

tühistanud) ja väärteomenetlusega (väärteomenetlus lõpetatud väärteotunnuste puudumise tõttu),

jätkab MTA kaebaja majandustegevuse lõpetamisega ähvardamist. Kohtud on kõik MTA

tõlgendused maksuseadustest viidatud maksumenetlustes korduvalt ümber lükanud. Samuti on

oluliselt vähenenud kaebaja käibemaksukohustus.

21.11. Novus Oil OÜ käenduse teistkordne aktsepteerimata jätmine on õigusvastane. Kaebaja

esitas vastavalt 19.06.2017 määrusele haldusasjas nr 3-16-2705 nõutud käibemaksu tagatisena

Novus OIL OÜ käenduse summas 50 000 eurot. Kaebajal endal vabad finantsvahendid 50 000 või

32 000 euro suuruse tagatise deposiidina esitamiseks puuduvad.

21.12. MTA otsuse ainsaks põhjenduseks on MTA algatatud väärteoasi nr 930016001644, mis on

aga maakohtu poolt lõpetatud väärteotunnuste puudumise tõttu. MTA ei ole 20.06.2017 otsuses nr

8-9/020425-3 maakohtu otsust kordagi maininud, mis tähendab, et ainuüksi seetõttu on MTA

otsus kaalutlusvigadega ja põhjendamata või on MTA väärteoga seotud kaalutluse üldse

teostamata jätnud. Kohtuotsus pole küll jõustunud, aga MTA poolt on meelevaldne ja otsitud

rajada jätkuvalt samale väärteoetteheitele uusi kaebajat koormavaid tagajärgi. Kaebaja esitas

Novus OIL OÜ käenduse uuesti teadmises, et asjaolud on võrreldes 28.12.2016 otsusega oluliselt

muutunud. Harju Maakohus viitas juba otsuse resolutsioonis, et teos puuduvad väärteotunnused,

erinevalt MTA 20.06.2017 otsuses nr 8-9/020425-3 väidetust. MTA ei saa enam oma kahtlusi

rajada vaid ja ainult väärteoetteheitele, mille kohus on juba kummutanud. Viide United Oil OÜ ja

K. Olei väärteoasjale on ka asjassepuutumatu ning kaebaja on selles osas oma vastuväited

käesolevas kohtumenetluses juba varasemalt esitanud (vt kohtuotsuse asjaolude p 20.5.2.).

MTA 28.06.2017 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-3 (tagatise esitamise tähtaja määramine ja

hoiatus)

21.13. Kaebaja vastuväited 28.06.2017 ettekirjutusele nr 12.2-7/00124-3 ja selles sisalduvale

hoiatusele on samad, mis 02.01.2016 ettekirjutusele nr 12.2-7/00124-2 (vt käesoleva kohtuotsuse

asjaolude p-d 2.7-2.9.). Kõrgendatud ohu puudumise osas on kaebaja täiendavalt selgitanud, et on

juba tasunud 18 000 eurot käibemaksutagatist, mille tagastamist MTA pole 20.06.2017 otsusega

nr 8-9/020425-3 rahuldanud. Seega tuli kaebajal tasuda lisatagatis 32 000 eurot (vt käesolevas

haldusasjas ringkonnakohtu 14.06.2017 määruse kohaselt määruse põhjenduste p 20), mis aga ei

ole isegi MTA käsitluse järgi kõrgendatud oht. Kaebaja esitab ka uuema käibemaksuarvestuse

perioodi detsember 2016 - mai 2017 kohta, millest nähtub, et kaebaja viimase 6 kuu keskmine

käibemaksukohustus on olnud 1570,67 eurot ja viimase 12 kuu oma 3115,80 eurot. Seega on

asjaolud võrreldes ringkonnakohtu 14.06.2017 määruse p 19 käsitletud vananenud andmetega

võrreldes oluliselt muutunud. Seega ei ületa keskmine käive isegi olulise, ammugi mitte

kõrgendatud ohu määra KorS § 5 lg 8 tähenduses. Kõrgendatud ohu määra ei ületa samas ka

28.11.2016 otsuse p 1.2.1.3 viidatud veebruarikuu 2016 käibemaksukohustus 20 243,69 eurot ega

selle kahekordne määr ehk 40 487,38 eurot.

MTA 07.07.2017 otsus nr 12.2-7/00124-4 (kaebaja kütuse müügi tegevusloa nr VKM000854

peatamine)

9(23)

21.14. MTA 07.07.2017 otsus nr 12.2-7/00124-4 on õigusvastane, kuna kõrgendatud ohtu ei esine

(vt kaebaja varasemaid seisukohti kõrgendatud ohu kohta käesoleva kohtuotsuse asjaolude p-d

20.9 ja 20.13.) ning tegemist ei ole olulise rikkumisega, mistõttu on tegevusloa peatamine

ebaproportsionaalne (MsüS § 38 lg 2). Riigikohtu selgituse järgi on ettevõtja tegevuse peatamine

mõõdukas abinõu üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu

ettevõtja tegevuse jätkumise. Ettevõtlusvabaduse piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud

huvi või õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Kasutatud

vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. MTA 28.11.2016 otsuses viidatud

maksumenetluste osas on kohtud MTA tõlgendused maksuseadustest korduvalt ümber lükanud.

Lisaks on väärteotunnuste puudumise tõttu juba enne 20.06.2017 otsust lõpetatud

väärteomenetlus, millele tuginedes on MTA korduvalt keeldunud Novus OIL OÜ käendust

aktsepteerimast. Seega on kõik argumendid tagatise suurendamiseks ja Novus OIL OÜ käenduse

aktsepteerimata jätmiseks kohtute poolt korduvalt juba enne 07.07.2017 otsuse andmist ümber

lükatud ning ka kaebaja käibemaksukohustus on oluliselt vähenenud. Seega ei ole kaebaja

tegevusloa peatamine kujunenud olukorras kuidagi proportsionaalne ega õiglane. Kaebaja ei ole

oma käibemaksukohustusi jätnud täitmata ning seega ei saa ta ka kuidagi avalikku huvi või

konkurentsi ohustada. Seega ei ole MsüS § 43 lg 1 p 1 koosseis täidetud ning MTA 07.07.2017

otsus kaebaja tegevusloa peatamise kohta on õigusvastane.

21.15. Kaebaja on esitanud MTA 20.12.2013 otsuses nr 12.2-7/287-1 nõutud käibemaksutagatise

18 000 eurot (hilisemad otsused on õigusvastased), mistõttu ei ole tegemist tegevusloa

kontrolliesemesse kuuluva nõude rikkumisega VKS § 14 p 1 ja 2, § 3 lg 3 ja § 41-42 tähenduses,

veel enam olulise rikkumisega MsüS § 38 lg 2 tähenduses (muu hulgas puudub igasugune „oht“)

Seega ei saa rakendada MsüS § 43 lg 1 p 1. Ka ei riku kaebaja majandustegevuse nõudeid, sest

MTA poolt Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimata jätmine on õigusvastane. Seega kaebaja ei

riku tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvat nõuet VKS § 14 p 1 ja 2, § 3 lg 3 ja § 41-42

tähenduses.

21.16. Kaebaja käibemaksuarvestusest perioodi detsember 2016 - mai 2017 kohta nähtub, et

kaebaja viimase 6 kuu keskmine käibemaksukohustus on olnud 1570,67 eurot ja viimase 12 kuu

oma 3115,80 eurot. Seega katab kaebaja praegu eksisteeriv tagatis 18 000 eurot keskmise ühe

kalendrikuu käibemaksukohustuse 6-11 kordselt. Kaebaja suurim käibemaksukohustus viimase 12

kuu jooksul on nimetatud dokumentide järgi olnud 8176,59 eurot, mille senine 18 000 eurone

esitatud ja aktsepteeritud tagatis katab enam kui 2-kordselt (vrd ringkonnakohtu 14.06.2017

määruse p 20 vanal informatsioonil põhinenud kaalutlus). Ka MTA on 28.11.2016 otsuses tagatise

suurendamise kohta lähtunud just viimase 12 kuu käibemaksukohustuse suuruse arvutamisest.

Seega tegelik risk käibemaksukohustuse täitmata jätmiseks puudub ja seda vääram on 07.07.2017

otsusega kaebaja tegevusloa peatamine. MTA ei ole otsuses kaalumise teostamisel vähenenud

käibemaksukohustust arvesse võtnud.

21.17. MTA võimalus edasikaebe korras kohtute korduvad seisukohad ümber lükata ja üksnes

sellele tuginedes kaebaja majandustegevuse lõpetamine, ei saa olla MTA kohaldatavate sätete

mõte. Samuti ei saa ei kaebaja ega tema emaettevõtte Novus OIL OÜ ärialane reputatsioon,

usaldusväärsus vms väheneda seetõttu, et MTA on maksu- ja väärteomenetlusega seoses seadust

valesti kohaldanud.

21.18. MTA 03.03.2017 seisukohas viidatud Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-15-2378 ei ole

käesolevas asjas relevantne. Viidatud asjas oli väärteomenetlust alustatud MKS § 1531 alusel

(maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine) ehk tegemist oli

maksupettuse kahtlusega. MTA viidatud väärteomenetlus kaebaja suhtes oli kütuse tarbimisse

lubamise küsimuses, mis ei puudatanud kuidagi maksukohustust, sh käibemaksukohustust.

21.19. Erinevalt MTA seisukohast moonutaks ausat konkurentsi hoopis olukord, kus väiksema

müügikäibega ettevõtjaid koormatakse tagatisega ebaproportsionaalselt suures ulatuses

10(23)

22. Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ning kaebus on

põhjendamatu.

MTA 28.11.2016 otsus nr 12.2-7/00124-1 (tagatise määramine summas 100 000 EUR)

22.1. Kohtumenetluse käigus on muutunud määratud vähendatud tagatise ümbervaatamise

praktika (haldusasi nr 3-3-1-72-16) ning seetõttu on 28.11.2016 otsus nr 12.2-7/00124-1 koostatud

vana lähenemise järgi. Riigikohus on lahendi 3-3-1-72-16 p-s 15 selgitanud, et isikule määratud

tagatise suurendamisel ei saa maksuhalduri lähtuda HMS § 66 lg 2 p-st 2. Samas punktis märgib

Riigikohus, et ebaõige õigusliku aluse nimetamine haldusaktis ei too kaasa haldusakti tühistamist,

kui õiguslik alus haldusakti andmiseks on iseenesest olemas ning haldusakt on sellega kooskõlas.

28.11.2016 otsus 12.2-7/00124-1 on õiguspärane ja selles toodud tagatise suurendamise

põhjendused vastavad VKS § 42 lg-s 4 nimetatud kriteeriumitele.

22.2. VKS § 42 lg 2 sätestab, et tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot. VKS

alusel määratava käibemaksu tagatise eesmärgiks on tagada maksupettuste vähenemine,

soodustada ausat konkurentsi kütuseturul ja kaitsta seeläbi teiste kütuseturul tegutsevate

ettevõtjate ettevõtlusvabadust (RK 3-4-1-24-11 p-d 53 ja 54). VKS 42 lg 5 järgi võib küll

maksuhaldur seda tagatist vähendada, kuid seda vaid juhul, kui on täidetud kõik sama lõike p-des

1-3 nimetatud tingimused. Vähendamine on maksuhalduri kaalutlusõigus ning isegi kui kõik

tingimused on täidetud, ei pea maksuhaldur (muude riskide olemasolul) tagatist vähendama. Seega

tuleb praktiliselt igal tarbimisse lubatud kütuse müümisega tegeleda soovival isikul 100 000 euro

suuruse tagatisega arvestada. Samuti ei saa vähendatud tagatisega tarbimisse lubatud kütuse

müüjal tekkida ootust, et MTA poolt vähendatud tagatis ei vaadata kunagi ümber. Vastupidisel

juhul jääks ühelt poolt käibemaksu laekumata jäämise risk maandamata (kõnealuse tagatise

eesmärk aga ongi just kütuse käitlejate ebavõrdne kohtlemine (põhjendamatult koheldakse

võrdselt tegelikult mittevõrreldavas olukorras olevaid isikuid - nii vähendamise tingimustele

vastavaid kui mittevastavaid kütusemüüjaid). Tulenevalt VKS § 42 lg-ga 4 on seadusandja andnud

MTA-le kaalutlusõiguse kütuse müüja tagatise suuruse ümbervaatamiseks.

22.3. Puudub vaidlus, et kaebaja suhtes on läbi viidud üks ning alustatud kaks maksumenetlust,

kus maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja on rikkunud ATKEAS § 24 lg 52 ning tasunud riigile

vähem aktsiisimaksu või selle üldse tasumata jätnud. Samuti on kaebaja suhtes väärteomenetlus nr

930016001644 (kohtuasja nr 4-16-9132). Seetõttu ei saa pidada isiku ärialast reputatsiooni

laitmatuks. Tegemist on asjaoludega, mille esinemist on seadusandja pidanud VKS § 42 lg 4 p 5 ja

p 6 sõnastusest tulenevalt oluliseks ja tõsiseks ning suurendatud tagatise esitamist nõudvaks

maksuriskiks, hoolimata sellest, kuidas väärteomenetlus või maksumenetlus hiljem lõpeb.

22.4. Ebaõige on kaebaja väide, et väärteomenetluses esitatavad etteheited ei vasta tõele ja

väärteomenetlus on pooleli, mistõttu puudub alus sellega arvestada tagatise ümbervaatamisel.

Kohtupraktikas ei peeta antud olukorras oluliseks asjaolu, kas süüteomenetlust on alustatud

põhjendatult või mitte. Isikul on võimalus pärast süüteomenetluse lõppu taotleda uuesti tagatise

vähendamist (välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõude esitamine).

22.5. OÜ-l ALX puudub laitmatu ärialane reputatsioon. OÜ-l ALX on 28.11.2016 otsuse 12.2-

7/00124-1 koostamise ajaks 5 kehtivat kriminaalkaristust. Olukorras, kus äriühingu juhatuse liiget

on korduvalt kriminaalkorras karistatud (s.h maksuseaduste rikkumiste eest) ei ole võimalik

pidada ka OÜ ALX ärialast reputatsiooni laitmatuks. Ettevõte saab tegutseda vaid füüsilise isiku

kaudu ning ilmselge juhatuse liikme reputatsioon puudutab ka tema äriühingut.

22.6. Kaebaja ärialane reputatsioon ei ole laitmatu. Reputatsiooni hindamisel ei pea ära ootama

alustatud maksumenetluse või süüteomenetluse lõppu. Laitmatut ärialast reputatsiooni omab isik,

kelle suhtes puudub kahtlus, et isik tegutseb kütuse valdkonnas ettenähtud nõudeid järgides. Antud

juhul on kaebaja suhtes tekkinud põhjendatud kahtlus selles, et ta tegutseb tegevusloata

valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Kütusevaldkond on paraku kõrgema maksupettuste

riskiga valdkond, kus maksukahju võib tekkida kiirelt ja suurelt, ning ka seetõttu tuleb

11(23)

maksuhalduril rikkumiste ennetamiseks või maksukahju riski minimeerimiseks (mh uue tagatise

määramise ning selle esitamata jätmisel ka tegevusloa peatamisega) reageerida niipea kui

võimalik. Seda toetab ka Riigikohtu praktika.

22.7. MTA on põhjendatult lähtunud suurimast tehingust, vaatamata sellele, et tegemist oli

erandliku tehinguga. Ei ole välistatud, et kaebaja teeb samas suurusjärgus tehinguid ka tulevikus.

Tulenevalt sellest, et 20.12.2013 kaebajale määratud tagatis summas 18 000 eurot ei kata

kahekordset tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust summas 40 487,38 eurot, siis on kaebaja

käibemaksu tagatise suurendamine põhjendatud.

22.8. Kohtupraktikas on leitud, et tagatise regulatsioon piirab küll PS §-s 31 sätestatud

ettevõtlusvabadust, kuid tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, st et seda võib

piirata igal mõistlikul põhjusel, mis johtub avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste

kaitse vajadusest, on kaalukas ja õiguspärane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02, p 14). Riigikohtu 10.12.2014 otsusest

haldusasjas nr 3-3-1-49-14 (p 13) nähtub, et tagatise kehtestamise eesmärgiks on tagada tekkida

võiva käibemaksukohustuse täitmine, maksupettuste vähendamine ning soodustada ausat

konkurentsi kütuseturul. Nimetatud eesmärgid on legitiimsed, kaalukad ning kaitsevad avalike

huve ja teiste isikute õigusi ja huve (RK nr 3-4-1-24-11, p 82). Tagatis on kehtestatud sellises

suuruses, et tagada kütuse käitleja mitme kuise käibemaksukohustuse täitmine. Seda põhjusel, et

tavaliselt ajaks, mil MTA tuvastab maksuõigusrikkumised, on ettevõtja jõudnud juba mitu kuud

rikkumisi toime panna ja suure kahju tekitada. Kuna kütuse valdkonnas liiguvad suured summad,

siis võib maksuõigusrikkumise uurimise ajal tekkinud kahju osutuda väga suureks. Tagatis peab

aitama seda tekkinud kahju vähendada. Samuti on tagatise eesmärgiks vähendada pettuse

toimepanemise atraktiivsust (RK nr 3-4-1-24-11, p 85). Seaduses ettenähtud suurusega tagatist

(100 000 eurot) on põhjendatud vähendada vaid olukorras, kus tegemist on usaldusväärse ja

korrektse maksekäitumisega isikuga. Juhul, kui kütuse käitleja või tema juht- ja kontrollorganite

liikmete osas on maksuõigusrikkumise ja süüteo toimepanemise kahtlus, ei saa ettevõtjat pidada

usaldusväärseks ning talle määratud tagatise suurendamine on ilmselgelt põhjendatud.

22.9. 12.07.2017 kaebuse täienduses viitab kaebaja sellele, et 28.11.2016 otsuse argumendid

langevad ära viidates kohtuasjadele nr 3-15-3149, 3-17-110 ning 4-16-9132. Küll aga ei ole

kaebaja viidatud kohtuasjades vaidlused lõppenud. Samuti hindab kohus HKMS § 158 lg 2

kohaselt haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et

28.11.2016 seisuga oli United Oil OÜ alustatud 3 maksumenetlust ja üks väärteomenetlus. Seega

olid tagatise suurendamise eeldused täidetud ning 28.11.2016 otsus on õiguspärane.

MTA 28.12.2016 otsus nr 13-10/040712 (Novus Oil OÜ käenduse summas 100 000 eurot akt-

septeerimata jätmine)

22.10. 28.12.2016 otsus on õiguspärane ning otsuse tegemisel kasutas MTA oma kaalutlusõigust

tuginedes MKS § 123 lg-des 1 ja 2 sätestatule. Kohus ei saa kohustada MTA-d aktsepteerima

vaidlusalust käendust. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon ja saab tegutseda vaid füüsilise

isiku kaudu, seega ei saa jätta tähelepanuta Novus Oil OÜ juhatuse liikme K. Olei käitumist. On

ilmselge, et kui juriidilise isiku juhatuse liikme suhtes on alustatud väärteomenetlus, siis MTA

kahtlus käendaja usaldusväärsuses on põhjendatud. MTA põhjendused käenduse aktsepteerimata

jätmise kohta on loogilised, selged ja arusaadavad.

MTA 02.01.2016 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-2 (tagatise esitamise tähtaja määramine ja

hoiatus)

22.11. Ettekirjutus 12.2-7/00124-2 on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning

puudub alus selle tühistamiseks. Ettekirjutusele eelnenud otsused on õiguspärased. Kaebaja rikub

majandustegevuse nõudeid, kuna on jätnud täitmata VKS § 3 lg-s 3 sätestatud tagatise nõude.

12(23)

MTA 20.06.2017 otsus nr 8-9/020425-3 (Novus Oil OÜ käenduse summas 50 000 eurot

aktsepteerimata jätmine)

22.12. MTA 20.06.2017 otsus nr 8-9/020425-3 on õiguspärane. 20.06.2017 otsuse ja 28.12.2016

otsuse nr 13-10/040714 põhjenduste sarnasus on tingitud sellest, et Novus Oil OÜ käenduse

aktsepteerimata jätmise asjaolud ei ole 19.06.2017 seisuga muutunud. 24.04.2017 tegi Harju

Maakohus ilma põhjendusteta otsuse, millega lõpetas väärteomenetluse K. Olei ja United Oil OÜ

suhtes. 20.06.2017 seisuga ei olnud Harju Maakohtu otsus väärteoasjas 4-16-9132 (kohtuvälise

menetluse nr 930016001644) jõustunud. Seega on põhjendatud MTA kahtlus käendaja

usaldusväärsuses. 26.06.2017 tegi Harju Maakohus motiveeritud otsuse väärteoasjas nr 4-16-9132

ning 11.07.2017 esitas MTA selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Sellest tulenevalt puudub väärteoasjas nr 4-16-9132 jõustunud lõplik lahend ning alus väita, et

asjaolud on muutunud võrreldes 28.12.2016 otsusega.

MTA 28.06.2017 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-3 (tagatise esitamise tähtaja määramine ja

hoiatus)

22.13. MTA 28.06.2017 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-3 on õiguspärane, nii faktiliselt kui

õiguslikult põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Ka tagatise määramise otsused on

õiguspärased. Faktilised asjaolud viitavad kaebaja poolt majandustegevuse nõuete rikkumisele.

19.06.2017 esitas United Oil OÜ taotluse 14.06.2017 määruses nõutud käibemaksu tagatise

aktsepteerimiseks Novus Oil OÜ käendusena summas 50 000 eurot. 20.06.2017 otsusega nr 8-

9/020425-3 jättis MTA vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole Tallinna Ringkonnakohtu

14.06.2016 määruses märgitud tagatist esitanud. Seega on kaebajal täitmata VKS § 3 lg-s 3

sätestatud tagatise nõue. VKS § 3 lg 3 kohaselt võib kütust müüa äriühing, kes on esitanud MTA-

le VKS §-s 41 nimetatud tagatise.

22.14. Kaebaja esitatud uued asjaolud võrreldes 28.11.2016 tagatise määramise otsuses kajastatud

faktidega ei saa mõjutada 28.11.2016 tagatise määramise otsuse õiguspärasust. Tallinna

Ringkonnakohus on 20.07.2017 määruses haldusasjas nr 3-16-2705 p-s 23 selgitanud, et

haldusakti andmisel tähtsust omanud asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei muuda

haldusakti õigusvastaseks, kuid võib anda adressaadile aluse taotleda haldusmenetluse uuendamist

(HMS § 44 lg 1 p 1 ja lg 3). Seda arvestades ei tähendaks isegi kaebuse täienduses märgitud

kaebajale soodsate kohtulahendite jõustumine automaatselt seda, et MTA kahtlused olid ilmselgelt

põhjendamatud, ega tingiks seega vältimatult ka praeguses asjas vaidlustatud haldusaktide

tühistamist. VKS § 42 lg-st 2 tulenevalt peab iga tarbimisse lubatud kütuse müügiga tegelev

ettevõtja arvestama eelduslikult vajadusega esitada maksuhaldurile tagatis summas 100 000 eurot.

MTA 07.07.2017 otsus nr 12.2-7/00124-4 (kaebaja kütuse müügi tegevusloa nr VKM000854

peatamine)

22.15. MTA 07.07.2017 otsus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. VKS § 42 lg-st 2

tulenevalt peab iga tarbimisse lubatud kütuse müügiga tegelev ettevõtja arvestama eelduslikult

vajadusega esitada maksuhaldurile tagatis summas 100 000 eurot. Kaebaja ei ole MTA 28.11.2016

otsusega märatud tagatist esitanud. 14.06.2017 osaliselt rahuldas Tallinna Ringkonnakohus

vastustaja 15.02.2017 määruskaebuse ning kohustas United Oil OÜ-d esitama MTA-le tagatise

summas 50 000 eurot. United Oil OÜ ei ole siiani Tallinna Ringkonnakohtu määrusega nõutud

tagatist esitanud. Tulenevalt sellest rikub kaebaja oluliselt majandustegevuse nõuded MsüS

mõttes. Alates 24.08.2016 oli kaebaja teadlik, et MTA alustab tagatise ülevaatamise menetlust,

kuna kaebaja ei vasta MTA hinnangul enam vähendatud tagatise tingimustele ning kaebajale

plaanitakse määrata tagatiseks 100 000 eurot. See tähendab, et käesolevaks hetkeks oli kaebajal 12

kuud rahaliste vahendite kogumiseks, et esitada nõutud tagatis. Vastustaja on seisukohal, et

kaebaja ise põhjustas oma käitumisega tegevusloa peatamise, jättes isegi Tallinna Ringkonnakohtu

määrusega määratud tagatise esitamata. Tagatise esitamata jätmisel jääb käibemaksu laekumata

13(23)

jäämise risk maandamata ning kahjustab ausat konkurentsi ja tekitab kütuse käitlejate ebavõrdne

kohtlemine.

22.16. Kaebaja puhul esineb kõrgendatud oht, kuna tegemist on olukorraga, kus kütuse müüja

jätab esitamata tagatise summas 50 000 eurot (MsüS § 38 lg 2 ja § 43 lg 1 p 1, KorS § 5 lg 4 ja § 5

lg 8 p 2). Kui lugeda, et kaebaja pidi tasuma tagatise summana 32 000 eurot, on igal juhul tegemist

olulise ohuga ja oluline rikkumisega (KorS § 5 lg 8 p 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Praegune vaidlus taandub peaasjalikult kolmele põhiküsimusele : 1) kas MTA-l oli õigus

suurendada United Oil OÜ-le varasemalt määratud vähendatud käibemaksu tagatise summat; 2)

kas MTA-l oli õigus keelduda Novus Oil OÜ käenduse tagatisena aktsepteerimisest (09.12.2016

summas 100 000 eurot ja 20.06.2017 summas 50 000 eurot); 3) kas MTA-l oli õigus peatada

United Oil OÜ kütuse müügi tegevusluba.

Asjas on vaidlustatud järgmised haldusaktid: MTA 28.11.2016 otsus nr 12.2-7/00124-1 uue

tagatise määramise kohta; MTA 28.12.2016 otsus nr 13-10/040714 ja 20.06.2017 otsus nr 8-

9/020425-3 Novus Oil OÜ käenduse tagatisena mitteaktsepteerimise kohta; MTA 02.01.2017

ettekirjutus nr 12.2-7/00124-2 ja 28.06.2017 ettekirjutus 12.2-7/00124-4 määratud tagatise

esitamise kohustuse täitmise tähtaja kohta ja MTA 07.07.2017 otsus nr 12.2-7/00124-4 United Oil

OÜ kütuse müügi tegevusloa peatamise kohta.

Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning see tuleb kõigis nõuetes jätta

rahuldamata.

24. MTA 28.11.2016 otsus nr 12.2-7/00124-1 (tagatise määramine summas 100 000 EUR)

24.1 Vaidlustatud MTA 28.11.2016 otsus tugineb VKS § 42 lg-le 2 ja HMS § 66 lg 2 punktile 2

ning selle andmise tingis asjaolu, et kaebaja ei vasta VKS § 42 lg 5 punktile 1. Otsuse tegemisel

tugineb maksuhaldur kaebaja ja tema äripartneri ärialasele reputatsioonile.

MTA viitab põhjendatult asjaolule, et antud kohtuvaidluse vältel on muutunud juba varasemalt

määratud vähendatud tagatise ümbervaatamise praktika. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-72-16 p-s

15 selgitanud, et VKS näeb erinormina tagatise ümbervaatamiseks ette konkreetse aluse, milleks

on VKS § 42 lg 4 ning tagatise ümbervaatamiseks annab aluse kasvanud risk, et

käibemaksukohustus jääb täitmata. Sellisel juhul ei ole vaja kaaluda kaebaja usaldust vähendatud

tagatise kehtima jäämise vastu ega avalikku huvi tagatise tõstmise vastu. Kaebaja usaldus tagatise

kehtima jäämise suhtes esineb ainult siis, kui VKS § 42 lg-s 4 kirjeldatud asjaolud pole

suurendanud maksukohustuse täitmata jätmise riski. Maksuhalduri ülesanne ongi eelkõige

viidatud sättes toodud asjaolusid analüüsides hinnata, kas risk on kasvanud sellisel määral, et

tagatist tuleb suurendada. Täiendavalt selgitab Riigikohus otsuse nr 3-3-1-72-16 punktis 16, et

VKS § 42 lg 4 tingimuste loetelu on lahtine ning see annab võimaluse kasutada

käibemaksukohustuse täitmata jätmise riski hindamisel ka näiteks neid asjaolusid, mida on

nimetatud VKS § 42 lg-s 5 või mida polegi selles paragrahvis nimetatud. Kui maksuhaldur on

veenvalt selgitanud, milles seisneb kasvanud risk, on VKS § 42 lg 4 tingimused täidetud ja kaebaja

ei saa tugineda õiguspärasele ootusele.

Seega, ehkki maksuhaldur on 28.11.2016 otsuses tuginenud väärale õiguslikule alusele, siis HMS

§ 58 järgi ei too ebaõige õigusliku aluse nimetamine haldusaktis kaasa haldusakti tühistamist, kui

õiguslik alus haldusakti andmiseks on iseenesest olemas ning haldusakt on sellega kooskõlas.

Seega tuleb halduskohtul hinnata, kas vaidlustatud otsus on kooskõlas VKS § 42 lg-ga 4.

24.2 Tallinna Ringkonnakohus selgitab käesolevas asjas 20.07.2017 tehtud määruses, et VKS § 42

lg-te 4-5 alusel kütuse müüja seaduses sätestatud tagatise suuruse vähendamise põhjendatuse

hindamisel ning tagatise ümbervaatamisel on maksuhalduril ulatuslik kaalutlusõigus, sest tegemist

on hinnanguliste või prognoosotsustega. Selliste otsuste kohtuliku kontrolli käigus ei teosta

14(23)

halduskohus kaalumist haldusorgani eest, vaid saab üksnes kontrollida, kas tuvastatud asjaolude

pinnalt oli kaitstava hüve kahjustamise oht tõenäoline või kas maksuhaldur on teinud otsustamisel

ilmselgeid kaalutlusvigu. Kütuse müüja tagatise eesmärk on vähendada maksupettusi, soodustada

ausat konkurentsi ja kaitsta seeläbi teiste kütuseturul tegutsevate ettevõtjate ettevõtlusvabadust (vt

Riigikohtu 07.02.2017 otsus 3-3-1-72-16 p-d 13-16; 10.12.2014 otsus nr 3-3-1-49-14 p-d 12-14;

31.10.2012 otsus nr 3-4-1-24-11 p-d 53-54). Olukorras, kus maksuhalduril on põhjendatud

kahtlus, et isik ei vasta enam VKS § 42 lg-s 5 toodud tingimustele, tuleb avaliku huvi ja

konkurentsi kahjustamise võimalust eeldada. Seejuures hindab halduskohus HMS § 158 lg 2 teise

lause kohaselt haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Haldusakti andmisel tähtsust

omanud asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei muuda haldusakti õigusvastaseks, kuid

võib anda adressaadile aluse taotleda haldusmenetluse uuendamist (vt haldusmenetluse seaduse

§ 44 lg 1 p 1 ja lg 3).

24.3 Tulenevalt VKS § 42 lg-test 4 ja 5 ning Riigikohtu juhistest otsuses 3-3-1-72-16 on

maksuhalduril õigus vaadata ümber juba vähendatud tagatis ja nõuda kütuse müüjalt suuremat

tagatist, kui isiku ning tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning äripartneritel ei ole laitmatu

ärialane reputatsioon (VKS § 42 lg 5). Maksuhaldur on leidnud, et kaebaja ärialane reputatsioon ei

ole laitmatu, kuna äriühingu suhtes on läbi viidud üks ja alustatud kaks maksumenetlust seoses

ATKEAS rikkumisega ning tema tehingupartneril OÜ-l ALX puudub laitmatu ärialane

reputatsioon. Samuti leiab maksuhaldur, et United Oil OÜ-l tekkida võiv käibemaksukohustus on

suurem, kui 20.12.2013 otsusega määratud tagatis.

Kohtu hinnangul tuleb käesoleva juhtumi eripära arvestades mõiste „laitmatu ärialane

reputatsioon“ sisustamisel lähtuda eelkõige sellest, kas isikule ette heidetav tegu võib viidata

maksude tasumata jätmise riskile.

24.4 Puudub vaidlus selles, et vaidlustatud otsuse andmise ajal, so 28.11.2016, oli kaebaja suhtes

läbi viidud üks ja alustatud kaks maksumenetlust seoses ATKEAS rikkumisega. Maksuhalduril oli

viidatud menetluste raames tekkinud kahtlus, et Unted Oil OÜ on jätnud deklareerimata või ei ole

deklareerinud seaduses sätestatud määras käideldud kütuselt tasutavat aktsiisi. MTA 07.12.2015

maksuotsusega nr 12.2-3/033166-6 on United Oil OÜ-le määratud tasumiseks 22 940,53 eurot

täiendavat kütuseaktsiisi (nimetatud otsuse vaidlustas United Oil OÜ haldusasjas 3-15-3149 ning

Tallinna Halduskohtu 11.03.2016 otsusega on kaebus rahuldatud, Tallinna Ringkonnakohtu

28.06.2017 otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata, kassatsioonmenetlus haldusasjas ei ole

lõppenud). Samuti on MTA 15.12.2016 otsusega nr 12.2-3/036643-7 määratud United Oil OÜ-le

täiendava aktsiisi tasumise kohustus summas 280 177,43 eurot (haldusasi 3-17-110, Tallinna

Halduskohtu 24.05.2017 otsusega on kaebus rahuldatud, apellatsioonmenetlus haldusasjas ei ole

lõppenud). MTA 14.12.2015 korraldusega nr 12.2-3/0335680-1 alustatud maksumenetluse on

MTA peatanud.

Kohus märgib, et korralduses viidatud alustatud/läbi viidud maksumenetlustes puudusid

28.11.2016 seisuga (ja ka käesoleva otsuse tegemise seisuga) jõustunud kohtulahendid. Tallinna

Halduskohus oli küll teinud 11.03.2016 lahendi haldusasjas 3-15-3149, kuid MTA oli seisuga

11.04.2016 halduskohtu otsuse vaidlustanud ning otsuse tegemise hetkel jätkus menetlus

ringkonnakohtus. Viidatud kohtuasjas on poolte vahel erimeelsus selles kas maksukohustuslaseks

ja maksuvaidluse subjektiks on kaebaja ning kas konkreetsel juhul oli õige maksustada käideldud

ahjukütus vedela põlevaine aktsiisimäära järgi vastavalt ATKEAS § 19 lg 1. Seega nähtub asja

materjalidest, et MTA on 28.11.2016 otsuse tegemise hetkel olnud veendumusel, et kaebaja poolt

kohtus vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja kaebaja on jätnud õigusvastaselt maksud

tasumata. Tartu Ringkonnakohus on oma 22.08.2017 otsuses haldusasjas 3-16-1730 selgitanud, et

kaebaja õigust kohtulikule kaitsele ei saa küll kahtluse alla seada, kuid samas ei saa siiski

järeldada, et kaebeõiguse kasutamise ja halduskohtu otsuse tõttu oleks MTA-l keelatud

haldusmenetluses esile tulnud asjaoludele tugineda tagatise suurendamise otsustamisel.

Äritegevuse ja maksukäitumise tõttu soodustagatise kasutamise riski panemine kaebajale ei ole

15(23)

ebaproportsionaalne. Kuna kütuse käitlemisel on tehingute suur maht tavapärane, siis on ühtlasi

vajalik ja põhjendatud reguleerida asjaolude muutumisele tagatise korrigeerimisel operatiivselt.

Vastupidisel juhul ei oleks tagatise regulatsiooni eesmärgi saavutamine tegelikult võimalik.

Nimetatud seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas, mis tähendab, et MTA-l ei olnud keelatud

pooleli oleva kohtumenetluse ajal kaebaja suhtes kehtinud tagatise ümbervaatamine ja

suurendamine. Kuivõrd MTA oli teinud kaebaja suhtes maksuotsuse ning vaielnud vastu kaebaja

poolt kohtumenetluses esitatud väidetele, saab eeldada, et MTA oli veendunud selles, et kaebaja ei

täida maksukohustust nõuetekohaselt.

Viidatud vaidlusega on sarnane ka menetlus, mida MTA alustas 14.12.2015 korraldusega nr 12.2-

3/035680-1, milles MTA leiab, et kaebajal on kohustus tasuda aktsiisi ATKEAS § 66 lg 8 kohaselt

raske kütteõli aktsiisimäära järgi. Asjaolu, et MTA on viidatud maksumenetluse peatanud kuni

kohtuasja 3-15-3149 lõpliku lahendamiseni ei välista kohtu hinnangul MTA kahtlust, et kaebaja ei

ole maksukohustust nõuetekohaselt täitnud.

Kaebaja viitab õigesti asjaolule, et 13.04.2016 korraldusega alustatud maksumenetluses ei olnud

28.11.2016 seisuga maksuotsust veel tehtud, kuid puudub vaidlus selles, et maksumenetlust oli

alustatud, millest järelduvalt loeb kohus usutavaks, et MTA-l oli tekkinud kahtlus, et Väinamere

Liinid OÜ laevadele mootorikütusena kasutatud United DMA suhtes tekkis kohustus tasuda

kütuseaktsiisi diislikütuse aktsiisimääraga. Viidatud asjas tegi MTA maksuotsuse 22.12.2016, st

MTA leidis, et tema kahtlus oli õige.

Eeltoodud asjaolud viitavad kohtu hinnangul sellele, et MTA-l võis 28.11.2016 otsuse tegemisel

olla tekkinud põhjendatud kahtlus selles, et kaebaja ei täida oma maksukohustusi nõuetekohaselt.

Laitmatu ärialane reputatsioon hõlmab kahtlemata maksuseadustest kinnipidamist ja maksude

õigeaegset ning korrektset deklareerimist ja tasumist.

24.5 Seega ei olnud kaebaja suhtes alustatud/toimunud maksumenetlused tagatise regulatsiooni

eesmärkide suhtes asjasse puutumatud. Kaevatava otsuse andmisel oli MTA kaebaja riski

hindamisel õigustatud arvestama, et kaebaja suhtes oli läbi viidud üks maksumenetlus ja alustatud

kaks maksumenetlust ja nendega kaasnenud õigusrikkumiste fakti. MTA kahtlus, et kaebaja on

käideldud kütustelt tasunud riigile vähem aktsiisi või jätnud selle üldse tasumata, on piisav alus

kahtluseks, et äriühing võib rikkuda ka teisi maksuseadusi käibemaksu tasumise vähendamise

eesmärgil. Seda ei muuda ka asjaolu, et halduskohtu otsusega haldusasjas 3-15-13149 oli

rahuldatud kaebaja kaebus MTA 07.12.2015 otsusele. Seadus ei sea tagatise suurendamist

sõltuvusse maksumenetluse tulemustest ning äriühingu laitmatule ärialasele reputatsioonile

hinnangu andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et isik on jätnud maksud deklareerimata või

deklareerinud neid ebaõigesti. Piisab põhjendatud kahtluse olemasolust. Seega nõustub kohus

maksuhalduriga, et alustatud/toimunud maksumenetluste tõttu polnud kaebaja ärialane

reputatsioon 28.11.2016 enam sedavõrd usaldusväärne nagu 2013. aastal.

24.6 Eeltoodud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kaebaja vaidlustas halduskohtus ka MTA

15.12.2016 otsuse, mille Tallinna Halduskohus 24.05.2017 otsusega nr 3-17-110 tühistas ja et

Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.06.2017 otsusega rahuldamata MTA poolt haldusasjas 3-15-

3149 esitatud apellatsioonkaebuse. Nimetatud otsused ei ole jõustunud ning menetlus jätkub

vastavalt kassatsioon- ja apellatsioonmenetluses. Samuti ei saa väita, et kaebeõiguse kasutamise

korral oleks MTA-l keelatud maksumenetluses esile tulnud asjaolude ja kahtlustega arvestada.

Kohus hindab HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt haldusakti õiguspärasust selle andmise hetke

seisuga. Haldusakti andmise aluseks olevate asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei

muuda haldusakti õigusvastaseks, kuid võib anda adressaadile aluse taotleda haldusmenetluse

uuendamist (HMS § 44 lg 1 p 1 ja lg 3). Tallinna Ringkonnakohus märgib käesolevas asjas

20.07.2017 tehtud määruses, et seda arvestades ei tähendaks isegi kaebajale soodsate

kohtulahendite jõustumine automaatselt seda, et MTA kahtlused olid ilmselgelt põhjendamatud

ega tingiks seega vältimatult ka praeguses asjas vaidlustatud haldusaktide tühistamist.

16(23)

24.7 Maksuhaldur tugineb 28.11.2016 otsuses lisaks kaebaja ärialasele reputatsioonile ka tema

äripartneri OÜ ALX laitmatu ärialase reputatsiooni puudumisele. Vaidlustatud otsuse tegemise

seisuga oli äriühingu juhatuse liikmel A.Sirvil 5 kehtivat kriminaalkaristust, sh karistatus KarS §

289 lg 21 lg 2 alusel maksukohustuse varjamise ja tagastusnõude suurendamise eest. MTA leiab, et

olukorras, kus äriühingu juhatuse liiget on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja mitte üksnes

maksuseaduste rikkumise eest, ei ole võimalik pidada ka OÜ ALX ärialast reputatsiooni

laitmatuks.

Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et VKS § 42 lg 5 p-st 1 tulenevalt sõltub äriühingu tagatise

suurus muuhulgas ka tema äripartnerite laitmatust ärialasest reputatsioonist. Samuti on MTA OÜ

ALX ärialast reputatsiooni hinnanud õigesti läbi OÜ ALX juhatuse liikme reputatsiooni, kuna

äriühing tegutseb läbi juhatuse liikme ja tema otsuste. Samas jääb vaidlustatud otsusest

arusaamatuks, milliste kriteeriumite alusel on MTA lugenud OÜ ALX kaebaja äripartneriks.

Õiguskeekeelsussõnaraamat defineerib äripartnerit kui ärikaaslast või äriosanikku või teist

osapoolt ärisuhtes. Samas ei saa kohtu hinnangul isikut käsitada äripartnerina pelgalt põhjusel, et

temaga on tehtud mõned tehingud või tellitud mõned korrad teenust. Vastupidine viiks olukorrani,

kus vedelkütuse müüja oleks riskide maandamiseks kohustatud hindama kõiki isikuid, kellega ta

tehinguid teeb. Samas, tegutsedes kütuse valdkonnas on standardid võrreldes tavapärase

majandustegevusega mõnevõrra erinevad, kuid see ei tähenda veel, et vastavas valdkonnas

tegutsev isik peaks uurima iga tehingupartneri juhatuse liikme tausta.

MTA viitab vaidlustatud otsuses asjaolule, et kaebaja on deklareerinud käibedeklaratsioonidel

(viimati juuni 2016) kauba soetust OÜ-lt ALX. Otsusest ei nähtu kauba soetuse sagedus ega

tehingute rahaline maht. Otsus on täielikult motiveerimata osas, milles MTA leiab, et OÜ ALX on

kaebaja äripartner.

Kaebaja viitab esitatud kaebuses asjaolule, et on OÜ-lt ALX tellinud perioodil 01.04.2017-

31.08.2016 transporditeenust 2505,07 euro ulatuses. Kaebaja poolt esitatud tabeli (I kd tl 41)

kohaselt on teenuse eest esitatud arved kuuel korral. MTA ei ole viidatud andmeid kahtluse alla

seadnud ega vastanud kaebaja väitele, mille kohaselt ei saa esitatud andmete põhjal lugeda OÜ-d

ALX kaebaja äripartneriks. Kohus leiab, et ehkki MTA poolt esitatud andmed OÜ ALX

karistatuse kohta viitavad sellele, et ettevõtte ärialane reputatsioon ei ole laitmatu, on vastavatele

andmetele tuginemine 28.11.2016 otsuses olnud meelevaldne. Kaebaja poolt esitatud tehingute

maht OÜ-ga ALX on kaebaja poolt esitatud andmetest (I kd tl 42-43) järelduvalt marginaalne.

Maksuhaldur ei ole uurinud tehingute asjaolusid ega põhjendanud, kuidas sellise äriühinguga

tehingu tegemine kaebaja riski suurendab. Seega on 28.11.2016 otsuses põhjendamatult viidatud

asjaolule, et kaebaja ärialane reputatsioon ei ole laitmatu põhjusel, et tema äripartneri OÜ ALX

ärialane reputatsioon ei ole laitmatu.

Nimetatud eksimus ei muuda aga ebaõigeks maksuhalduri lõppjäreldust, mille kohaselt ei olnud

kaebaja ärialane reputatsioon laitmatu põhjusel, et kaebaja suhtes oli 28.11.2016 otsuse tegemisel

läbi viidud üks ja alustatud kaks maksumenetlust, st kaebaja suhtes esines VKS § 42 lg 4

sätestatud alus (sisustatud läbi VKS § 42 lg 5) tagatise ümbervaatamiseks ja suurendamiseks.

Maksuhalduril esines põhjendatud kahtlus, et isiku maksukäitumine ei ole olnud õiguspärane.

Vastavalt esines tegelik võimalus, et kehtiva 18 000 eurose tagatise jätkuv kohaldamine ei taga

maksupettuste ärahoidmise ja ausa konkurentsi saavutamise eesmärki.

24.8 Nimetatud järeldust ei mõjuta ka asjaolu, et kaebaja 20.07.2017 kaebuse täienduse kohaselt

on kaebaja viimase aasta keskmine igakuine käibemaksukohustuse summa varasemast oluliselt

väiksem (viimase 6 kuu keskmine käibemaksukohustus arvestades perioodi detsember 2016-mai

2017, on olnud 1570,67 eurot ja viimase 12 kuu oma 3115,80 eurot, sh suurim

käibemaksukohustus viimase 12 kuu jooksul olnud 8176,59 eurot). Tallinna Ringkonnakohus on

käesolevas asjas 20.07.2017 tehtud määruses välja toonud, et VKS § 42 lg-test 4-5 tulenevalt on

tekkida võiva käibemaksukohustuse suurus vaid üks paljudest tagatise suuruse määramisel arvesse

võetavatest asjaoludest ning VKS § 42 lg-s 2 sätestatud nö tavapärase tagatise summa (100 000

17(23)

eurot) ei sõltu konkreetse kütuse müüja puhul eelduslikult tekkida võiva käibemaksukohustuse

suurusest. Kohus leiab, et asja sisulisel läbivaatamisel tuvastatud asjaolud kinnitavad veenvalt

nimetatud järelduse õigsust.

24.9 Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et MTA 28.11.2016 otsus on õiguspärane.

Maksuhaldur on kaebajale määratud tagatise suurendamisel lähtunud asjakohastest asjaoludest ja

kaalutlustest, hinnanud neile tuginedes kaebaja maksuriski suurenenuks ning otsustanud vastavalt

tagatise suurendamise.

25. MTA 28.12.2016 otsus nr 13-10/040712 (Novus Oil OÜ käenduse summas 100 000 eurot

aktsepteerimata jätmine)

25.1 09.12.2016 esitas kaebaja MTA 28.11.2016 otsusega nõutud käibemaksu tagatisena Novus

Oil OÜ käenduse summas 100 000 eurot.

MTA 28.12.2016 otsusega jättis MTA kaebaja poolt esitatud tagatise aktsepteerimata.

Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et MTA 28.11.2016 otsus, millega otsustati tagatise suurendamine,

on õiguspärane, siis rikub 28.12.2016 otsus kaebaja õigusi. Samas ei saa kohus ka 28.12.2016

otsuse tühistamisel kohustada maksuhaldurit aktsepteerima Novus Oil OÜ käendust, kuna

tegemist on maksuhalduri kaalutlusotsusega, mille puhul ei saa kohus teostada kaalumist

maksuhalduri eest. Otsuse tühistamisel saab kohus üksnes kohustada maksuhaldurit vaatama

kaebaja taotlus uuesti läbi.

25.2 Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et MTA ei ole põhjendanud, kuidas otsuses viidatud

pooleli olev väärteoasi muudab MTA jaoks siduvalt Kristjan Olei kuvandit ja kuidas pooleli olev

väärteoasi seondub Novus Oil OÜ maine ja usaldusväärsusega.

MTA on vaidlustatud otsuses märkinud, et Novus Oil OÜ ning United Oil OÜ on seotud isikud,

kuna Novus Oil OÜ on United Oil OÜ ainuosanik. Lisaks on äriühingud seotud Novus Oil OÜ

juhatuse liikme Kristjan Olei kaudu. 06.12.2016 on koostatud väärteoprotokoll asjas

930016001644, milles MTA on tuvastanud, et AS Jetoil seaduslik esindaja ja United Oil OÜ

volitatud esindaja Kristjan Olei on toime pannud karistusseadustiku § 372 lg-tes 1 ja 3 sätestatud

väärteo, so tegevusloata tegutsemine valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. MTA on

vaidlustatud otsuses arusaadavalt selgitanud, et ehkki väärteomenetlus Kristjan Olei suhtes veel

kestab, on menetluses tuvastatud asjaolud piisavad, et asuda seisukohale, et Novus Oil OÜ ei ole

United Oil OÜ kohustuste tagamisel usaldusväärne käendaja, kuna seda juhib Kristjan Olei. Seega

nähtub otsusest, et väärteoprotokollis tuvastatud asjaolud on sellised, mis muudavad MTA jaoks

Kristjan Olei kuvandit. Samuti nähtub otsusest, et kuna Kristjan Olei on ainus Novus Oil OÜ

juhatuse liige, st ainus seaduslik esindaja, on Kristjan Olei maine (mida MTA ei pea

usaldusväärseks) omistatav Novus Oil OÜ-le. Kuna äriühing tegutseb läbi juhtorganite liikmete ja

otsuste, siis on MTA õigesti hinnanud OÜ Novus Oil käitumist võimaliku käendajana läbi tema

juhatuse liikme Kristjan Olei võimaliku käitumise käenduslepingust tuleneva õigussuhte täitmisel.

25.3 MKS § 22 p 1 näeb ette, et kui maksuseadustes ei ole sätestatud teisiti võib isik, kellel tekib

tagatise esitamise kohustus, valida tagatiseks ka käenduse. MKS § 123 lg 1 kohaselt võib käendaja

olla isik, keda maksuhaldur käendajana aktsepteerib ja kes kohustub maksuhalduri nõudmise

korral tasuma käenduslepingus märgitud summa.

Maksuhalduril on MKS § 123 lg-le 2 tuginedes õigus jätta käendus aktsepteerimata mh kui

käendaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on küllaldane alus kahelda tema

antava tagatise usaldusväärsuses (p 3). Viidatud sätte alusel kolmanda isiku käenduse tagatisena

aktsepteerimisel on maksuhalduril ulatuslik kaalutlusõigus, sest olemuselt on tegemist

hinnangulise või prognoosotsusega. See tähendab, et sellise otsuse kohtuliku kontrolli raames ei

saa kohus teostada kaalumist maksuhalduri eest, vaid saab üksnes kontrollida, kas tuvastatud

asjaolude pinnalt on kaitstava hüve kahjustamise oht tõenäoline või kas maksuhaldur on teinud

otsustamisel ilmselgeid kaalutlusvigu.

18(23)

25.4 Tulenevalt MKS § 123 lg 2 ja 3 regulatsioonist on käendaja valikul oluline tema

usaldusväärsus. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis ei ole MTA Novus Oil OÜ käendust tagatisena

aktsepteerinud mitte seetõttu, et tal oli kahtlus Novus Oil OÜ maksevõimes, vaid põhjuseks oli

Kristjan Olei isik - MTA leidis, et Novus Oil OÜ ei ole usaldusväärne käendaja, kuna tema

tegevust juhib Kristjan Olei, kelle suhtes oli MTA otsuse tegemise hetkel koostanud

väärteoprotokolli väärteoasjas nr 930016001644.

Puudub vaidlus selles, et 28.12.2016 otsuse tegemise hetkel oli Kristjan Olei suhtes küll koostatud

väärteoprotokoll, kuid puudus jõustunud kohtulahend (see puudub ka käesoleva otsuse tegemise

hetkel). Väärteoprotokollist tulenevalt oli MTA-l 28.12.2016 tekkinud veendumus, et AS Jetoil

seaduslik esindaja Hannes Kägu ja United Oil OÜ volitatud esindaja Kristjan Olei, tegutsedes

kaastäideviijatena ühiselt ja kooskõlastatult lõid näilike tehingute abil petuskeemi, mis võimaldas

United Oil OÜ-l lubada tarbimisse rasket kütteõli ilma VKS § 13 lg-s 3 nimetatud märget

omamata. Näilikud tehingud sõlmiti MTA hinnangul selleks, et formaalselt oleks kütuse omanik ja

tarbimisse lubaja AS Jetoil. MTA arvates oli seeläbi rikutud VKS § 13 lõiget 3 ning tegu oli

kvalifitseeritav KarS § 372 lg-te 2 ja 3 järgi. Kuivõrd United Oil OÜ pakkus käibemaksu

tagatisena OÜ Novus Oil käendust, mille ainsaks juhatuse liikmeks oli Kristjan Olei, siis on MTA

põhjendatult hinnanud käendaja usaldusväärsust käendajana ja tema mainet läbi Kristjan Olei

võimaliku käitumise käendussuhtes. Kuivõrd maksuhalduril oli tekkinud põhjendatud kahtlus

Kristjan Olei suhtumises oma avalik õiguslike kohustuste täitmisse, siis ei saa maksuhalduri

tuginemist Kristjan Olei suhtes alustatud väärteomenetlusele pidada asjakohatuks ja

põhjendamatuks ning vaidlustatud otsuse andmisel oli MTA tagatise maksma panekuga

seonduvate riskide hindamisel õigustatud väärteomenetluse alustamise fakti ja õigusrikkumise

kahtlusega arvestama. Novus Oil OÜ juhatuse liikme suhtes toimunud väärteomenetlus ei olnud

MKS § 122 eesmärkide suhtes asjassepuutumatu. Kohus nõustub eeltoodud põhjendusi arvesse

võttes MTA järeldusega, et väärteomenetluse alustamine Novus Oil OÜ juhatuse liikme suhtes

välistas antud juhul Novus Oil OÜ poolt pakutud käenduse aktsepteerimise.

25.5 Antud juhul ei ole oluline, kas OÜ Novus Oil juhatuse liikme suhtes alustati väärteomenetlust

põhjendatult või mitte ning milline lahend on väärteoasjas 28.12.2016 otsuse järgselt tehtud. Kuna

otsuse tegemise hetkel oli väärteomenetlus alustatud, siis esines MTA-l põhjus Novus Oil OÜ

käenduse aktsepteerimata jätmiseks. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Haldusakti andmisel tähtsust omanud

asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei muuda haldusakti õigusvastaseks kuid võib

anda adressaadile aluse haldusmenetluse uuendamiseks. Ei ole vaidlust selles, et 28.12.2016

puudus maakohtu otsus (sh jõustunud otsus) väärteoasjas 930016001644 , millest tulenevalt ei

muuda asjaolu, et Harju Maakohtu 24.04.2017 otsusega asjas nr 4-16-9132 (I kd tl 191-196) on

väärteomenetlus lõpetatud, sh leitud, et väärteomenetluse aluseks olevad tehingud olid kehtivad ja

lubatud, seda et MTA kahtlused olid põhjendamatud.

Lisaks on Tallinna Halduskohus oma 20.11.2015 lahendis haldusasjas 3-15-2378 selgitanud, et

halduskohtul puudub õigus sekkuda süüteomenetlusse ja kontrollida menetluse algatamise

põhjendatust või menetluse läbiviimise õiguspärasust. Sellele, kas isik on pannud toime

maksuõigusrikkumisi ja kas juhatuse liige vastutab nende rikkumiste toimepanemise eest, peab

vastama väärteo menetleja, mitte halduskohus. Kaebajale on tagatud väärteomenetluses piisavad

vahendid oma õiguste kaitseks ja kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamiseks. Seega, kui

menetlus väärteoasjas lõpeb Kristjan Olei jaoks soodsa kohtulahendiga, on kaebajal õigus esitada

uus taotlus Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimiseks.

25.6 Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et 28.12.2016 otsus vastab seadusele ja selle

andmisel on lähtutud asjakohastest kaalutlustest.

26. MTA 20.06.2017 otsus nr 8-9/020425-3 (Novus Oil OÜ käenduse summas 50 000 eurot

aktsepteerimata jätmine)

19(23)

26.1 Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14.06.2017 määrusega MTA määruskaebuse osaliselt

ning tühistas Tallinna Halduskohtu 01.02.2017 määruse ning peatas MTA 28.11.2016 otsuse ja

02.01.2017 ettekirjutuse kehtivuse osaliselt jättes need kehtima osas, millega kohustati United Oil

OÜ-d tasuma käibemaksutagatis summas 50 000 eurot. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuli

United Oil OÜ-l esitada tagatis hiljemalt seitsme päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest

arvates.

Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 määrusest ja MTA 28.06.2017 ettekirjutusest tulenevalt oli

United Oil OÜ-l kohustus esitada maksuhaldurile lisatagatis summas 32 000 euro ulatuses, sest ta

oli varasemalt juba esitanud tagatise summas 18 000 eurot. Kaebaja esitas 19.06.2017 MTA-le

käibemaksu tagatisena Novus Oil OÜ käenduse summas 50 000 eurot. MTA jättis 20.06.2017

otsusega United Oil OÜ käibemaksu tagatisena MKS § 132 lg 2 p 3 alusel aktsepteerimata Novus

Oil OÜ käenduse summas 50 000 eurot. Otsuse põhjendused on samad, mis MTA 28.12.2016

otsusel, s.o MTA-l on piisav alus kahelda K.Olei ja seeläbi Novus Oil OÜ usaldusväärsuses.

26.2 Kohus märgib esmalt, et käibemaksu tagatis summas 50 000 eurot kehtib tulenevalt HKMS §

249 lg-st 4 üksnes kuni kohtuotsuse jõustumiseni, või kaebuse tagastamiseni või läbi vaatamata

jätmiseni või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Olukorras, kus vaidlus laheneb

kaebaja kahjuks, on kaebaja kohustatud täitma 28.11.2016 otsust kogu ulatuses, ning esitama

MTA poolt aktsepteeritava tagatise. Seega kehtib MTA 20.06.2017 otsus kuni kohtuotsuse

jõustumiseni käesolevas asjas.

26.3 Puudub vaidlus selles, et 20.06.2017 otsuse tegemise hetkeks oli väärteotunnuste puudumise

tõttu lõpetatud väärteomenetlus, millele oli viidatud MTA 28.12.2016 otsuses. Harju Maakohus

oli 24.04.2017 teinud otsuse, mille kohaselt tuleb lõpetada väärteoasjas nr 4-16-9132

(930016001644) väärteomenetlus menetlusaluste isikute United Oil OÜ ja Kristjan Olei suhtes

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses tegudes väärteotunnuste puudumisega. Viidatud otsuses andis

kohus hinnangu ka MTA poolt etteheidetavatele tehingutele ning leidis, et tehingud ei olnud

näilikud. Seega oli MTA Harju Maakohtu otsusest 20.06.2017 otsuse tegemisel teadlik.

Samas nähtub kohtute infosüsteemi andmetest, et MTA oli esitanud 11.07.2017 maakohtu otsusele

apellatsioonkaebuse ning taotlenud Harju Maakohtu otsuse tühistamist. Seega puudus 20.06.2017

otsuse tegemise hetkel jõustunud kohtulahend väärteoasjas 930016001644 ning OÜ Novus Oil

käenduse aktsepteerimisest keeldumise aluseks olevad asjaolud ei olnud MTA jaoks muutunud.

MTA on otsuses põhjendatult tuginenud jätkuvalt Kristjan Olei suhtes alustatud, kuid pooleli

olevale väärteoasjale, kui OÜ Novus Oil poolt pakutava käenduse usaldusväärsust välistavale

asjaolule.

Lisaks eeltoodule kehtivad Tallinna Halduskohtu 20.11.2015 lahendis haldusasjas 3-15-2378

toodud selgitused ka 20.06.2017 otsuse puhul. Kui menetlus väärteoasjas lõpeb Kristjan Olei

jaoks soodsa kohtulahendiga, on kaebajal õigus esitada uus taotlus Novus Oil OÜ käenduse

aktsepteerimiseks.

26.4 Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et 20.06.2017 otsus vastab seadusele ja selle

andmisel on lähtutud asjakohastest kaalutlustest.

27. MTA 02.01.2017 ettekirjutus nr 12.2-7/00124-2 ja 28.06.2017 ettekirjutus nr 12.2-

7/00124-3

27.1 MTA kohustas 02.01.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-2 (I kd, tl 60-61) United Oil

OÜ-d hiljemalt 09.01.2017 kell 12.00 esitama MTA 28.11.2016 otsusega nr 12.2-7/00124-1

määratud tagatise summas 100 000 eurot. MTA hoiatas ühtlasi, et ettekirjutuse tähtaegselt täitmata

jätmise korral peatatakse United Oil OÜ vedelkütuse müügi tegevusluba või tunnistatakse see

kehtetuks.

Tallinna Ringkonnakohus peatas 14.06.2017 määrusega käesolevas haldusasjas MTA 28.11.2016

otsuse nr 12.2-7/00124-1 ja 02.01.2017 ettekirjutuse nr 12.2-7/00124-2 kehtivuse osaliselt, jättes

20(23)

need kehtima osas, millega United Oil OÜ-d kohustati tasuma käibemaksutagatist summas 50 000

eurot.

MTA kohustas 28.06.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-3 (I kd, tl 185-186) United Oil OÜ-d

esitama Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 määrusega nr 3-16-2705 kehtestatud tagatise

summas 50 000 eurot hiljemalt 06.07.2017. Kuna United Oil OÜ on varasemalt esitanud tagatise

summas 18 000 eurot, tuleb täiendavalt esitada tagatis summas 32 000 eurot. MTA hoiatas ühtlasi,

et ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral peatatakse United Oil OÜ vedelkütuse müügi

tegevusluba või tunnistatakse see kehtetuks.

Kaebaja on vaidlustanud kõnealused ettekirjutused, leides, et need on õigusvastased põhjusel, et

tagatise määramise otsus (MTA 28.11.2016 otsus nr 12.2-7/00124-1) on õigusvastane. Lisaks ei

ole kaebaja rikkunud majandustegevuse nõudeid (MsüS § 42 ja § 68 lg 1). Kaebaja on esitanud

maksuhaldurile VKS § 3 lg-s 3 sätestatud suurendatud tagatise (Novus Oil OÜ käendus), kuid

maksuhaldur on selle jätnud õigusvastaselt aktsepteerimata. Seetõttu on kaebaja hinnagul antud

juhul kehtiv MTA 20.12.2013 otsus nr 12.2-7/287-1, millega on kaebajale määratud VKS § 42 lg 5

alusel tagatis vähendatud määras (18 000 eurot) ning millise on kaebaja maksuhaldurile ka

esitanud. Seega ei riku kaebaja enda hinnangul majandustegevuse nõudeid. Kuna kaebaja on

tagatise nõutud suuruses esitanud ning MTA ei ole seda põhjendamatult aktsepteerinud, ei saa olla

tegemist tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva nõude rikkumisega VKS § 14 p 1 ja 2, § 3 lg 3 ja §

41-42 tähenduses, veel enam olulise rikkumisega MsüS § 38 lg 2 tähenduses (muu hulgas puudub

igasugune „oht“). Seega ei saa kaebaja hinnangul rakendada MsüS § 43 lg 1 p 1 ega ka § 37 lg 2 p

2.

27.2 MsüS § 42 kohaselt teeb majandushaldusasutus majandustegevuse nõude või tegevusloa

kõrvaltingimuse rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks

tunnistamist

ettevõtjale

käesoleva

seaduse

§-s 68

nimetatud

ettekirjutuse

tegevus

majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viia. Ettekirjutust ei tehta,

kui lähtuvalt asjaoludest on ilmne, et ettevõtja seda ei täida. MsüS § 68 lg 1 kohaselt teeb

majandushaldusasutus ettevõtjale ning ettevõtjaga seotud isikule ettekirjutusi majandustegevuse

nõuete ja tegevusloa kõrvaltingimuste rikkumise vältimiseks, tegevuse majandustegevuse nõuete

või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viimiseks, teatamiskohustuse ja loakohustuse

täitmiseks, riikliku järelevalve teostamise takistamise lõpetamiseks ning muudel käesolevas

seaduses sätestatud juhtudel, määrates ettekirjutuse täitmiseks mõistliku tähtaja. Maksuhaldur on

vaidlusalused ettekirjutused teinud viidatud MsüS sätete alusel, leides, et kaebaja on MTA

28.11.2016 otsusega nr 12.2-7/00124-1 määratud tagatise summas 100 000 eurot ja Tallinna

Ringkonnakohtu 14.06.2017 määrusega nr 3-16-2705 kehtestatud tagatise summas 50 000 eurot

esitamata jätmisega rikkunud oluliselt majandustegevuse nõudeid, kuna tagatise esitamata jätmise

olukorras esineb kõrgendatud oht avalikule huvile, et käibemaksusumma võib jääda riigile

laekumata.

MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema

majandustegevus peavad vastama (edaspidi majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse

nõuded võivad tuleneda ka ratifitseeritud rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on majandustegevuse põhinõuded need nõuded, mis

kehtestatakse üksnes kindlale tegevusalale ja mis ei ole tegevusalast sõltumata kehtivad üldised

nõuded. Vedelkütuse müüja majandustegevuse nõuded on sätestatud VKS-s, mille § 3 lg 3

esimese lause kohaselt võib kütust müüa äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile

käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 31 950

eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt

31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida

võiva varalise kahju hüvitamiseks. Seega on vedelkütuse müügiga tegutseva ettevõtte üheks

majandustegevuse põhinõudeks MsüS § 6 lg 2 mõttes VKS § 3 lg-s 3 ja §-s 41 sätestatud tagatise

esitamine. Selle asjaolu üle ei ole ka vaidlust.

21(23)

VKS § 41 kohaselt esitab kütuse müüja Maksu- ja Tolliametile käibemaksuseaduse § 442 lõikes 2

nimetatud tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras, võttes arvesse käesolevas seaduses

sätestatud erisusi. Tagatis loetakse esitatuks, kui Maksu- ja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud.

KMS § 442 lg 2 kohaselt esitab vedelkütuse müüja maksuhaldurile tagatise vedelkütuse seaduses

kehtestatud korras. VKS § 42 lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000

eurot. MTA on 28.11.2016 otsusega nr 12.2-7/00124-1 määranud kaebajale tagatise suuruse

summas 100 000 eurot. Käesolevas kohtuotsuses on kohus asunud seisukohale, et kõnealune MTA

otsus on õiguspärane.

09.12.2016 esitas United Oil OÜ taotluse MTA 28.11.2016 otsuses nõutud käibemaksu tagatise

aktsepteerimiseks Novus Oil OÜ käendusena summas 100 000 eurot. MTA jättis 28.12.2016

otsusega nr 13-10/040714 Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimata. Käesolevas kohtuotsuses on

kohus asunud seisukohale, et kõnealune MTA otsus on õiguspärane.

Tulenevalt käesolevas haldusasjas Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 määrusest tuli kaebajal

tasuda 02.01.2017 ettekirjutuse nr 12.2-7/00124-2 alusel määratud tagatis osaliselt summas 50 000

eurot. Kaebaja esitatud Novus Oil OÜ käenduse kõnealuses summas jättis MTA 20.06.2017

otsusega nr 8-9/020425-3 aktsepteerimata. Käesolevas kohtuotsuses on kohus asunud seisukohale,

et kõnealune MTA otsus on õiguspärane.

Seega, kuna kaebaja ei esitanud mõlema Novus Oil OÜ käenduse aktsepteerimata jätmise järgselt

maksuhaldurile tagatist ka muul seaduses ettenähtud kujul, on maksuhaldur lähtudes MsüS §-st 42

õiguspäraselt koostanud vaidlusalused ettekirjutused. Nimelt on VKS § 41 teises lauses sätestatud,

et tagatis loetakse esitatuks, kui Maksu- ja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud. Vastustaja Novus

Oil OÜ käendusi tagatisena ei aktsepteerinud. Kuna tagatise esitamata jätmine on

majandustegevuse nõude rikkumine, oli vastustaja tulenevalt MsüS §-ist 42 kohustatud enne

majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist vastavad ettekirjutused tegema.

Selles osas ei anna MsüS maksuhaldurile kaalutlusruumi.

Vaidlustatud ettekirjutustes on maksuhaldur õiguspäraselt viidanud MsüS § 43 lg 1 p-le 1 kui

ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärjele. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandushaldusasutus

ettevõtja majandustegevuse või tegevusloa osaliselt või täielikult peatada majandustegevuse nõude

või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu

korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks

tunnistamise otsustamiseni. KorS § 5 lg 4 esimese lause kohaselt loetakse kõrgendatud ohuks ohtu

isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele,

suure keskkonnakahju tekkimise ohtu või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme

kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise ohtu. KorS § 5 lg 8 p 2 kohaselt loetakse

suure väärtusega varaliseks hüveks summat, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus

sajakordselt. Palga alammäär alates 01.01.2017 on 470 eurot (Vabariigi Valitsuse 18.12.2015

määrus nr 139). Seega kvalifitseerub kõrgendatud ohuks oht suure väärtusega varalisele hüvele,

mis ületab 47 000 eurot. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kõrgendatud ohu määr oleneb üksnes

lähitulevikus tasutava käibemaksu summast. Kuigi KorS eelnõu (49 SE) seletuskirja lk 22-23

kohaselt tuleb ohu määratlemisel lähtuda sellest, et ajalisest aspektist peab kahju olema saabuv

lähitulevikus, on seletuskirjas täpsustatud, et lähitulevik ei tähenda, justkui peaks oht realiseeruma

kohe. Kohtu hinnangul on praegusel juhul õiguspärane lähtuda määratud tagatise suurusest

(100 000 eurot ja 50 000 eurot), mis igal juhul ületab KorS § 5 lg 8 p-s 2 märgitud summat.

Käibemaksu tagatis on ette nähtud tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Seega on

maksuhaldur vaidlustatud ettekirjutustes õiguspäraselt lähtunud kõrgendatud ohu väärtuse

määratlemisel määratud tagatise suurusest.

Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur vaidlustatud ettekirjutustes õiguspäraselt leidnud, et kui

kaebaja jätab nendes määratud tagatised esitamata, siis selle rikkumisega kaasneb kõrgendatud oht

KorS § 5 lg 4 ja lg 8 p 2 mõistes. Vaidlustatud ettekirjutused on õiguspärased.

22(23)

28. MTA 07.07.2017 otsus nr 12.2-7/00124-4

28.1 MTA peatas 07.07.2017 otsusega nr 12.2-7/00124-4 MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel kaebaja

kütuse müügi tegevusloa nr VKM000854 alates 08.07.2017 kuni Tallinna Ringkonnakohtu

14.06.2017 määrusega nr 3-16-2705 nõutud tagatise esitamiseni või tegevusloa nr VKM000854

kehtetuks tunnistamiseni. Otsuse põhjenduste kohaselt esineb olukorras, kus kaebaja jätab

esitamata tagatise summas 50 000 eurot, kõrgendatud oht KorS § 5 lg 4 ja lg 8 p 2 mõistes.

Sellega rikub kaebaja ka oluliselt majandustegevuse põhinõuet, kuna tagatise esitamata jätmise

olukorras esineb kõrgendatud oht avalikule huvile, et teie tekkida võiv käibemaksukohustus võib

jääda riigile laekumata. Kaebaja ettevõtlusvabaduse riive ei kaalu üles avalik huvi

maksulaekumiste ja ausa konkurentsi tagamiseks. Lähtudes VKS eesmärgist (VKS § 1 lg 1) on

avalikuks huviks maksude laekumise ja kütuste kvaliteedi, aga samuti ausa konkurentsi ja võrdse

kohtlemise tagamine. Äriühing, kellel on esitamata VKS § 42 lgst 2 tulenev kütuse müüja tagatis,

ohustab avalikku huvi, jättes tagamata nii ausat konkurentsi kui ka käibemaksu laekumist riigile.

Kaebajale jääb õigus osta ja müüa kütust tolli- ja aktsiisilao sees, mis ei nõua eraldi tegevusluba

ega tagatist.

28.2 Kohus leiab, et vastav MTA otsus on õiguspärane. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib

majandushaldusasutus ettevõtja majandustegevuse või tegevusloa osaliselt või täielikult

peatada majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega kaasneva

kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse

keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni. MsüS eelnõu (806 SE)

seletuskirjast tulenevalt saab tegevusloa MsüS alusel peatada vaid juhul, kui majandustegevuse

nõue, mille rikkumise tõttu on võimalik tegevusluba peatada, on selline rikkumine, mile tõttu on

võimalik hiljem tunnistada ka tegevusluba kehtetuks. MsüS § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib

majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva

majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral. Kohus on

käesolevas otsuses eelpool asunud seisukohale, et maksuhalduri nõutud tagatise esitamata jätmine

on majandustegevuse nõude rikkumine (vt kohtu põhjendusi seonduvalt MTA 02.01.2017

ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-2 ja 28.06.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-3). Kohus

selgitab täiendavalt, et VKS § 13 lg 1 p 3 kohaselt on kütuse müük loakohustusega tegevusalaks,

VKS § 14 sätestab tegevusloa kontrollieseme ning selle sätte kohaselt antakse tegevusluba

ettevõtjale, kui: 1) ta vastab VKS §-s 3 sätestatud nõuetele; 2) tal on VKS §-des 41–44 sätestatud

tingimustele vastav tagatis; 3) tegevusloa taotlejat ei ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest

valdkonnas, kus tegevusluba on olnud nõutav, ja karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud

tähtajad ei ole möödunud. Seega on VKS § 41–44 sätestatud tagatise esitamata jätmine selliseks

rikkumiseks, mille tõttu on kütuse müügi tegevusloa peatamine lubatud ( vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 13.10.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-467, p 13). Majandustegevuse nõude

olulisele rikkumisele MsüS § 43 lg 1 p 1 tähenduses viitab ka VKS määratava käibemaksu tagatise

eesmärk - tagada maksupettuste vähenemine, soodustada ausat konkurentsi kütuseturul ja kaitsta

seeläbi teiste kütuseturul tegutsevate ettevõtjate ettevõtlusvabadust (RK 3-4-1-24-11 p-d 53 ja 54).

Tagatise määramise otsuse vaidlustamine ei takista MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaldamist.

Samuti on kohus eelpool (vt kohtu põhjendusi seonduvalt MTA 02.01.2017 ettekirjutusega nr

12.2-7/00124-2 ja 28.06.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-3) asunud seisukohale, et tagatise

esitamata jätmisega kaasneb kõrgendatud oht KorS § 5 lg 4 ja § 5 lg 8 p 2 mõttes (vt kohtu

põhjendusi seonduvalt MTA 02.01.2017 ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-2 ja 28.06.2017

ettekirjutusega nr 12.2-7/00124-3).

Kuna kaebaja maksuhalduri nõutud tagatist ei esitanud (Novus Oil OÜ tagatise jättis maksuhaldur

aktsepteerimata) ning tagatise esitamata jätmine on majandustegevuse nõude oluline rikkumine

MsüS § 43 lg 1 p 1 mõttes, millega kaasneb kõrgendatud oht KorS § 5 lg 4 ja § 5 lg 8 p 2 mõttes,

on maksuhaldur õiguspäraselt kaebaja kütuse müügi tegevusloa 07.07.2017 otsusega nr 12.2-

23(23)

7/00124-4 peatanud. Majandustegevuse nõude olulise rikkumise korral, kui sellega kaasneb

kõrgendatud oht, on MsüS § 43 lg 1 p 1 eeldused täidetud.

29. MENETLUSKULUD

29.1 HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohtuotsus tehakse kaebaja kahjuks, millest tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda.

29.2 Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud

nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm