2-17-2487/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-2487

Tsiviilasi

AL kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts

10. veebruari 2017 otsuse peale täiteasjas

nr 025/2016/4123

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AL määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja (võlgnik, määruskaebuse esitaja): AL

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I (vastustaja I): Tallinna kohtutäitur

Kaire Põlts

Puudutatud isik II (sissenõudja, vastustaja II): Aktsiaselts

Starman (registrikood 10069659), lepinguline esindaja

Gerda Kabrits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21. juuli 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta avaldaja AL kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus-

toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse vajadusel kindlaks

vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Starman (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) avalduse ja

täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 13. oktoobri 2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-127785

alusel algatas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik I)

täitemenetluse AL (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) suhtes täiteasjas nr 025/2016/4123

sissenõudja nõude sissenõudmiseks.

2. Kohtutäitur koostas 23. jaanuaril 2017 vallasvara arestimise akti (arestimisakt), millega

arestis võlgniku nimele registreeritud vara: vintraudne püss Mossin-Nagant (7,62 × 54R|mm

ЗЯ1230), sileraudne püss Baikal MP-155 (12|GA 1315513391), vintraudne püstol APS

ümberehitatud (9 mm Makarov|mm ГН190И), vintraudne püss Browning-Bar-Hunter (9,3 ×

62|mm 311ZX04479), sileraudne püss Fabarm-Lion-H-368 (12|GA 7019559/8039589),

relvaraud Fabarm-Lion-H-368 (12|GA 8040320), kombineeritud püss IŽ-94-Taiga (12|GA;

7,62 × 53R|mm 97M5995) ja vintraudne püss CZ-550-Varmint (22-250 Rem|toll A478671).

3. Võlgnik esitas 26. jaanuaril 2017 kaebuse kohtutäiturile, paludes arestimise akt tühistada.

Võlgnik märkis, et relvade arestimisega takistab kohtutäitur võlgnikul töökohustuse täitmist.

Arestimine on vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 66 lg 1 p-ga 5.

4. Kohtutäitur jättis 10. veebruari 2017 otsusega (kohtutäituri otsus) võlgniku kaebuse

rahuldamata.

5. Võlgnik esitas 15. veebruaril 2017 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsusele.

Võlgnikul läheb relvi vaja tööülesannete täitmiseks, samuti endale toidu hankimiseks. Väide,

et kõik relvad ei ole vajalikud, on alusetu ja ebaprofessionaalne. Iga uluki küttimiseks on vaja

erinevate omadustega relva.

6. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, kuid pidas võimalikuks kombineeritud püssi IŽ-94-

Taiga 12/GA arestist vabastamist. Kohtutäitur on arestinud ainsa talle teadaoleva võlgniku vara.

Võlgnikule väljastatud jahilubadest ja võlgniku avaldatust nähtuvalt tegeleb ta suurulukite

jahtimisega, mistõttu on talle hädavajalikuks esemeks kombineeritud püss IŽ-94-Taiga 12/GA.

Muude loomade ja lindude küttimist ei ole võlgnik põhistanud.

7. Sissenõudja vaidles samuti kaebusele vastu ja märkis, et võlgnik ei ole teinud midagi võla

tasumiseks ja soovib põhjendamatult vältida varale sissenõude pööramist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus rahuldas 21. juuli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kaebuse

osaliselt ning tühistas kohtutäituri otsuse osas, millega kohtutäitur jättis tühistamata

tsiviilrelvade

(kombineeritud

püss

IŽ-94-Taiga,

vintraudne

püss

CZ-550-Varmint,

ümberehitatud vintraudne püstol APS) arestimise, samuti arestimisakti nimetatud relvade

arestimise osas. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus iga

menetlusosalise enda kanda.

Maakohtu hinnangul on võlgnik põhistanud, et ta tegeleb jäägritegevusega, mida on kirjeldatud

Ansepuu OÜ-ga (tööandja) sõlmitud töölepingu p-s 1.4. Samas töölepingu olemasolu ja selles

kokkulepitud tööülesannetele vastava tegevusega tegelemine ei näita relvade omandiõiguse

hädavajalikkust töösuhtega jätkamiseks.

Töölepingu tingimustest ei nähtu, et võlgnikul peavad teenuse osutamiseks enda omandis olema

relvad. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama

töötajat kokkulepitud tööga. Eeltoodust tulenevalt on tööandja kohustuseks tagada, et võlgnikul

oleks võimalik täita töölepinguga kokkulepitud tööülesandeid, sealhulgas vajadusel tagada

võlgnikule jäägritööks vajalike tsiviilrelvade olemasolu.

3 (4)

Eeltoodust tulenevalt ei ole arestitud relvad võlgnikule vajalikud töösuhte jätkumiseks.

Tööandjal on kohustus kindlustada võlgnik tööga ja relvade arestimine ega müümine ei saa

töölepingu kohaselt tuua kaasa töölepingu ülesütlemist tööandja poolt.

Samuti ei sätesta TMS § 66 lg 1 jahipidamiseks vajalike asjade arestimise keeldu olukorras, kus

isik tarbib ise jahipidamissaadusi. TMS § 66 lg 1 p 4 alusel saab jätta arestimata tsiviilrelvad,

mis on hädavajalikud võlgnikule ja tema perekonnale toidu hankimiseks.

Enda elatamiseks on vajalik võlgnikule tagada võimalus jahtida suurulukeid ja väikeulukeid.

Samuti tuleb võlgnikule tagada võimalus ennast metslooma ründe korral kaitsta. Kombineeritud

püss IŽ-94-Taiga säilitab võlgnikule võimaluse kasutada suurulukite jahil relva nii sileraudse

kui ka vintraudse relvarauaga; sile relvaraud võimaldab lisaks linnujahti, vintraudne püss CZ-

550-Varmint säilitab võlgnikule võimaluse küttida väikeulukeid ja hanesid, vintraudne püstol

APS säilitab võlgnikule võimaluse enesekaitseks ja ulukite surmamiseks.

Võlgnikule on tagatud eelnevalt kirjeldatud relvade arestist vabastamisega võimalus küttida

suurulukeid, väikeulukeid ja linde, mistõttu on TMS § 66 lg 1 eesmärk täidetud. Toidu

hankimiseks ei ole hädavajalik kasutada kõiki võlgniku kirjeldatud jahipidamisviise, mis

lähtuvad relvade erinevatest ballistilistest omadustest.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Võlgnik esitas vaidlustatud määruse peale 6. augustil 2017 määruskaebuse, millega

vaidlustab selle kaebuse rahuldamata jätmise osas. Võlgnik palub kohtutäituri otsuse ja

arestimisakti täielikult tühistada.

Võlgnik on soetanud relvad eesmärgiga osutada jäägriteenust ja soovib seda teha võimalikult

hästi ning surmata uluk võimalikult humaanselt. Relvadega, mis maakohus võlgnikule jättis, on

võimatu seda teha, selleks vajatakse kõiki soetatud relvi. Kohus ei ole ka õigesti hinnanud

kombineeritud püssi IZ-Taiga omadusi. Nimetatud relva sileraud ei ole mõeldud linnujahiks,

see relv sobib metsas laskmiseks, kus laskekaugus ei ületa 30 m.

TLS § 28 lg 2 p-st 1 ega sama seaduse muudest sätetest ei tulene tööandjale kohustust tagada

töö tegemiseks vajalike vahendite (käesoleval juhul relvade) olemasolu. Võlgnikult relvade

äravõtmine piirab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida elu-

kutset ja töökohta.

Võlgnik viitab ka PS §-le 102, mille kohaselt seadusi võetakse vastu kooskõlas PS-ga.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale

tähtaja määruskaebusele vastamiseks, kes mõlemad vaidlesid kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 29. augusti 2017 kirjaga lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659

kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

4 (4)

12. Maakohus arvestas osade relvade aresti alt vabastamisel õigesti TMS § 66 lg 1 p-ga 4 ja

leidis, et võlgniku käsutusse tuleb jätta tsiviilrelvad, mis on hädavajalikud võlgnikule ja tema

perekonnale toidu hankimiseks.

Võlgnik esitas kohtule suuruluki jahiload, millest saab järeldada, et võlgnik tegeleb eelkõige

suurulukite (metssead, metskitsed) küttimisega. Metssigade küttimisele viitab võlgnik ka oma

kaebuses maakohtule. Seega leidis maakohus põhjendatult, et võlgnikule on hädavajalikuks

esemeks kombineeritud püss IŽ-94-Taiga, millega on võimalik suurulukeid lasta.

Muude loomade või lindude küttimist ei ole võlgnik dokumentaalselt tõendanud, kuid

maakohus pidas vajalikuks jätta võlgniku käsutusse lisaks vintraudne püss CZ-550-Varmint ja

ümberehitatud vintraudne püstol APS. Neist esimesega saab võlgnik küttida väikeulukeid ja

hanesid ning teine võimaldab võlgnikul ennast kaitsta. Sellega on võlgnikule tagatud piisav

toimetulek ja võimalus hankida nii elatist kui ka toitu tema enda kirjeldatud viisil.

Ülejäänud relvade arestimine ei kahjusta võlgnikku ebamõistlikult, sest tal on võimalik

välistada täielikult relvadele sissenõude pööramist, tasudes kohtutäituri kontole täitemenetluses

nõutav summa, mis võimaldaks lõpetada kogu täitemenetluse. Kui õige on võlgniku väide, et

ta kasutas kõiki relvi kogu aeg, siis oli tal võimalik teenida piisavat tulu sissenõudjale

võlgnetava summa tasumiseks. TMS § 49 lg 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral

vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke

kustutamiseks. Seega saab võlgnik peale võlanõude täitmist kõiki oma relvi taas vabalt kasutada.

13. Maakohus tõlgendas TLS § 28 lg 2 p 1 õigesti, selle sättega on hõlmatud tööandja kohustus

luua töö tegemiseks vajalikud tingimused. Niisugust käsitlust kinnitab TLS § 35, mille kohaselt

tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist

töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud

töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja

arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Vajalikeks toiminguteks,

mida tööandja peab tegema töötamise võimaldamiseks, on vähemalt üldjuhul töö tegemiseks

vajalike vahendite töötaja käsutusse andmine. Määruskaebuses toodud näited täiteametniku ja

kohtuniku kohta ei väära seda käsitlust, sest neilegi annab vajalikud töövahendid kasutada töö-

või teenistusandja.

Maakohtu tõlgendus ei ole vastuolus PS § 29 esimeses lauses ette nähtud põhiõigusega vabalt

valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama paragrahvi teise lause kohaselt võib nimetatud

õigust seadusega piirata. TMS sätted on üks sellekohaseid piiranguid, mis on eesmärgipärane,

vajalik ja proportsionaalne. Nimelt ei ole võlgniku huvi oma senise elutegevuse ja elustandardi

säilitamiseks olulisem sissenõudja huvist saada sooritus vastavalt oma nõudele. Kui võlgnikule

kuulub vara, mille arvel ta tööd teeb (nt kinnisvaravahendajale võib kuuluda kinnisasju), siis ei

tähenda see, et niisugusele varale ei saaks pöörata sissenõuet TMS alusel.

14. Ringkonnakohus ei tähelda vaidlustatud määruses viidatud õigusnormide puhul nende

vastuvõtmise vastuolu PS-ga. Sellist vastuolu ei ole kaebuses ka esile toodud, mistõttu võlgniku

viide PS §-le 102 on ainetu.

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

võlgniku kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude

rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist.

16. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm