3-16-2670/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2670

Haldusasi

Rait Linnasmägi kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.

septembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/468-16 osaliseks

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rait Linnasmäe apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Rait Linnasmägi

esindaja v.adv Rene Varul

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Jane Perv

RESOLUTSIOON

Jätta Rait Linnasmäe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

13. märtsi 2017. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16. oktoober 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 2. detsembri 2013. a maksuotsusega nr 12.2-3/791-30 määrati

OÜ-le Green Partners maksustamisperioodil september 2009 kuni detsember 2010 tasumiseks

täiendav käibemaks 101 795,67 eurot ja tulumaks 7510,58 eurot. Maksuotsust põhjendati

kokkuvõtlikult sellega, et OÜ Green Partners ei soetanud kaupu ja teenuseid OÜ-lt Baltest General

ning tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.

2. MTA 29. septembri 2016. a vastutusotsusega nr 13-7/468-16 kohustati Rain Linnasmäge ja Rait

Linnasmäge solidaarselt tasuma OÜ Green Partners käibemaksuvõlg 101 795,67 eurot.

Vastutusotsuse kohaselt Rain Linnasmägi ja Rait Linnasmägi olid OÜ Green Partners juhatuse

liikmed, rikkusid tahtlikult juhatuse liikme kohustusi ja see tõi kaasa OÜ Green Partners maksuvõla

tekkimise ja tasumata jätmise. Mõlemad isikud tegelesid äriühingu juhtimisega ühiselt ja nende vahel

ei olnud ranget tööjaotust, neil oli võimalus kontrollida äriühingu raha liikumist ning

raamatupidamist. Rait Linnasmägi juhatuse liikmeks oleku perioodil detsember 2009–oktoober 2010

deklareeris OÜ Green Partners OÜ Baltest General nimel OÜ-le Green Partners esitatud arvete alusel

alusetult sisendkäibemaksu 101 795 eurot ja 67 senti. OÜ-l Green Partners ei olnud õigust

sisendkäibemaksu maha arvata, kuna ta ei soetanud ehitusteenust OÜ-lt Baltest General. OÜ Green

Partners esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid ja sisendkäibemaksu kajastati õigusvastaselt

suuremas summas.

Rain Linnasmägi rikkus tahtlikult maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevaid juhatuse

liikme kohustusi, kuna ta deklareeris sisendkäibemaksu ebaõigesti ja jättis täitmata tasumiskohustuse.

Rait

Linnasmägi

aktsepteeris

teadlikult

olukorda,

kus

OÜ

Green

Partners

kajastas

käibemaksusummasid õigusvastaselt. Usutav ei ole, et Rait Linnasmägi ei olnud toimuvaga kursis.

Rait Linnasmägil oli ühine äriplaan vennaga, kes oli juhatuse teiseks liikmeks. Kuna juhatuse liikmed

tegutsesid teadlikult ja tahtlikult, kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Kriminaalmenetlus kestis

1702 päeva, maksusumma määramine kriminaalmenetluse ajaks peatub. Vanim tasumata

maksukohustus on maksustamisperioodist detsember 2009, mille deklaratsiooni esitamise tähtpäev

oli 20. jaanuar 2010.

3. 23. novembri 2016. a vaideotsusega nr 6-1/3522-2 jättis MTA rahuldamata Rait Linnasmäe vaide

vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks.

4. 22. detsembril 2016 esitas Rait

Linnasmägi Tartu Halduskohtule kaebuse MTA

29. septembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/468-16 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt tuleb kaebaja ja Rain Linnasmäe vastutust vaadelda eraldi. Prokuratuur lõpetas

kaebaja suhtes kriminaalmenetluse, kuna eeluurimise käigus ei tuvastatud, et ta oleks allkirjastanud

lepinguid, akte, arveid ja muid dokumente või muul moel osalenud maksupettuses ning esitanud

maksuhaldurile teadvalt valeandmeid. Juhatuse liige ei pea teist juhatuse liiget kontrollima. Isegi kui

ta pidi, võib tegemist olla hooletusega. Mõistetamatu on vastutusotsuse etteheide, et kaebaja lõi

olukorra, kus OÜ Green Partners deklaratsioonides esitati valeandmeid. Maksuhaldur ei ole seda

väidet sisustanud, s.t, mida kaebaja tahtlikult valesti tegi. Tahtluse tõendamiseks ei piisa väitest, et

juhatuse liikmetel oli ühine äriplaan ja et kaebajal oli juurdepääs äriühingu dokumentatsioonile.

Vastutusotsusest ei selgu, kuidas pidi kaebaja aru saama, et Baltest General OÜ peatöövõtjana tööde

vahendamise teenust ei osuta. Maksuhaldur pidi tuvastama juhatuse liikmete tööjaotuse, kuna sellest

sõltub juhatuse liikme süü ja süü suurus. Kaebaja ei tegelenud äriühingus juriidiliste küsimustega,

vaid tootmise ja müügiga, ta ei edastanud ostuarveid ega esitanud maksudeklaratsioone.

5. Vastuses kaebusele palus MTA jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja

ja Rain Linnasmägi vastutuskohustus ei sõltu kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest, kuna

maksuõigusliku vastutuse alused on teised. Maksuhaldur ei ole vastutusotsuse andmisel tuginenud

kriminaalmenetluses kogutud tõenditele. Vastutusotsuse p-s 5.4 märgitud asjaolud lubavad järeldada,

et tegemist oli kohustuse tahtliku rikkumisega. Kaebaja vastutust ei välistaks tegelemine peamiselt

tootmisega ning asjaolu, et peatöövõtulepingu allkirjastas Rain Linnasmägi. Juhatuse liikmete

omavahelised kokkulepped ei mõjuta juhatuse liikme vastutust, tagamiskohustust rikutakse süüliselt

ka siis, kui maksuseadusest tuleneva kohustuse täitmine ei olnud tööjaotuse järgi tema ülesandeks,

kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest ega ole võtnud meetmeid selle vältimiseks.

Kaebajal olid tihedad perekondlikud ja ärialased sidemed Rain Linnasmäega ja OÜ Baltest General

juhatuse liikme Agu Tõnissoniga, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei olnud tegeliku

olukorraga kursis. Olukorras, kus kaebaja oli teadlik, et OÜ Baltest General ehitusteenust ei osuta ja

kaebaja aktsepteeris maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete kajastamist, on ta tegutsenud

tahtlikult.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

7. Otsuse põhjenduste kohaselt on MTA 2. detsembri 2013. a maksuotsuses nr 12.2-3/791-30 antud

õiguslik hinnang OÜ Green Partners ja OÜ Baltest General tegevusele tuvastatud asjaoludel. Kaebaja

mittenõustumine maksuotsuse järeldusega, et OÜ Baltest General teenust tegelikkuses ei osutanud,

ei lükka ümber maksuotsuse seisukohti.

MTA uurimisosakonna 2. mai 2013. a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses

kriminaalasjas nr 1176000056 hinnati kaebaja tegevust KarS § 3892 lg 1 järgi, kuid ei võetud

seisukohta, kas kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust tegutseda äriühingu

rahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise eesmärgil.

8. Mitmeliikmelises juhatuses on reeglina juhatuse kõigi liikmete kohustuseks osaühingu juhtimine

ja esindamine (ÄS § 180), raamatupidamise korraldamine (ÄS § 183) ja maksude nõuetekohase

täitmise tagamine (MKS 8 lg 1). Üks juhatuse liige ei vabane tagamiskohustusest, kui ta otsustab

jääda passiivseks. Passiivseks jäämisel võib ta võtta enda kanda teise juhatuse liikme tegevusest

tekkinud riskid. Piisava hoolsuse näitamine ei tähenda, et juhatuse liige peaks tundma huvi teise

juhatuse liikme esitatud kõikide arvete, sõlmitud lepingute õigsuse ja täidetud deklaratsioonide vastu.

Küll aga on keskmiselt juhatuse liikmelt mõistlik oodata, et ta näitaks üles piisavat hoolsust ja tunneks

huvi teise juhatuse liikme valduses olevate lepingute ja arvete õigsuse vastu eeskätt suurema

mahuliste projektide puhul ja sellega kaasneva maksukohustuse nõuetekohasel täitmisel. Kaebajalt

kui osaühingu juhatuse ühelt liikmelt võis eeldada, et ta oleks kursis nii 21. septembril 2009

OÜ Green Partners ja OÜ Baltest General vahel sõlmitud peatöövõtulepinguga kui ka selle teenusega

kaasnevast maksukohustusega. Tegemist oli mahuka äriprojektiga, mille maksumus oli suur. Juhatuse

liikmete seletused võimaldavad järeldada, et reaalselt puudus kaebajal takistus täita MKS § 8 lg-st 1

tulenevat tagamiskohustust.

Kaebaja viibis ehitusobjektil ja ta oli ehitustegevusest teadlik. Samuti pidi ta olema teadlik

21. septembril 2009 sõlmitud lepingust. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajalt kui äriühingu ühelt

juhatuse liikmelt oli mõistlik oodata, et ta oleks tundnud vaidlusaluse lepingu täitmise ja selle alusel

esitatud arvete alusel koostatud maksudeklaratsioonide vastu huvi ning astunud samme selleks, et

kontrollida, kas maksudeklaratsioonid kajastavad tõeseid andmeid.

9. Kui kaebaja oleks välja selgitanud, kas ja kuidas 21. septembri 2009. a lepingut täidetakse, ning

kas selle lepingu alusel esitatud arvete alusel koostatud maksudeklaratsioonid on õiged, oleks kaebaja

oma õiguspärase tegevusega saanud OÜ Green Partners maksuvõla ära hoida.

10. Vaidlustatud otsusest p-dest 5.2 ja 5.4 nähtub, et mõlema juhatuse liikme süüd on eraldi hinnatud.

Tõendeid kogumis hinnates pole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud 21. septembril 2009 sõlmitud

peatöövõtulepingust ja et selle lepingu alusel peaks Karula objektil ehituse peatöövõtuteenust

osutama OÜ Baltest General ning et tegevusetuse korral kaasneb OÜ-le Green Partners nn

ebaseaduslik maksueelis. Kaebaja märkis, et ta on tutvunud ja lugenud kõiki lepinguid (II kd, tl 9).

Samuti oli tal juurdepääs OÜ Green Partners sularahale ning pangakontodele. Kohtuistungil märkis

kaebaja, et ta viibis enamuse ajast ehitusobjektil ning alltöövõtjad pöördusid küsimustega tema poole.

Tuvastatud asjaolude kogumis hindamisel pidi kaebaja olema teadlik, et passiivseks jäämisel

kajastatakse OÜ Green Partners käibemaksuarvestuses valeandmeid, millega saavutatakse OÜ-le

Green Partners õigusvastane maksueelis. OÜ Green Partners maksuvõlg tekkis kaebaja kontrolli all

oleva tegevuse käigus ning eluliselt ei ole usutav, et kahju täpne põhjus ei olnud kaebajale teada.

Seetõttu on MTA õigesti tuvastatud asjaoludel kaebaja tahtluse järeldanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. R. Linnasmägi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldad.

12. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on tuvastanud ebaõigesti tema suhtes vastutusotsuse

tegemise eeldused. Kohtu esile toodud asjaoludest ei saa järeldada juhatuse liikme tahtlust maksuvõla

tekkeks. Tahtlus peab olema juhatuse liikme teadlikkus oma käitumise õigusvastasusest ja sellise

tagajärje soovimine. Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks olema maksuvõlg tekkinud tema

kohustuste tahtliku või raske hooletusega rikkumise tulemusena.

13. Kaebaja on läbivalt selgitanud, et tema rolliks oli tegeleda tootmispoolega, mis hõlmas ka

tootmiskompleksi renoveerimistööde kureerimist objektil. Kaebaja ei ole soovinud ennast

distantseerida juhatuse liikme vastutusest väitega, et tema ei tea midagi tekkinud maksuvõlast vmt.

Kaebaja ei tegelenud äriühingus juriidilise poolega ja maksude deklareerimisega, vaid metalltoodete

tootmise ja müügipoolega. Kaebaja oli teadlik, et lepingu alusel teostatakse ehitusobjekti ja selle

pinnalt ei saanud tal mingeid kahtlusi tekkida. Tahtluse näitamiseks peaksid esinema konkreetsed

asjaolud ja tõendid, mis seoksid apellanti selge sooviga maksupettuse või maksuvõlgnevuse

tekkimiseks. Kohus järeldab sisuliselt kaebaja puhul hooletut käitumist, millise süü vormi puhul ei

järgne juhatuse liikme vastutust.

14. Kohus ei ole arvestanud sellega, et apellandi Rait Linnasmägi suhtes 2. mail 2013 tehtud

kriminaalasja lõpetamise määrus, mille põhjenduste kohaselt: „eeluurimise käigus ei ole tuvastatud,

et Rait Linnasmägi oleks allkirjastanud lepinguid, akte, arveid ja muid dokumente või muul moel

osalenud maksupettuses ning esitanud maksuhaldurile OÜ Green Partners käibedeklaratsioonides

teadvalt valeandmeid.“ Kaebaja on juhatuse liikmena olnud mõistlikult huvitatud sõlmitud lepingust,

ta on olnud teadlik selle sõlmimisest ja täitmisest.

Halduskohus on jätnud selgitamata, milliseid samme peaks juhatuse liige astuma, et selgitada

maksudeklaratsioonide ja arvete sisulist õigsust - see on kohtu poolt elukauge järeldus. Antud juhul

on ju ka maksuhaldur ise olnud OÜ Green Partners puhul raskustes maksuotsuse tegemisel, mis siis

veel rääkida apellandi võimalustest tuvastamaks, et teine juhatuse liige on pannud toime

maksupettuse. Maksuhaldur on omistanud äriühingu 101 795, 67 eurose maksuvõla apellandile

kergekäeliselt. Selliste oluliste summade puhul peaks juhatuse liikme vastutust kohaldama eriliselt

põhjendades ja ilma kahtlusteta süü vormi osas.

15. MTA vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

muutmiseks. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud äriühingu juhatuse liikme vastutust äriühingu

maksukohustuse eest, tuvastades et R. Linnasmägi on rikkunud kohustust tagada äriühingu

maksukohustuse täitmine, tema tegevus OÜ Green Partners juhatuse liikmena on põhjuslikus seoses

äriühingu maksuvõla tekkimisega ning kaebaja on seejuures käitunud tahtlikult. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda.

Apellatsioonkaebuses leiab R. Linnasmägi, et vastustaja ja halduskohus on põhjendamatult asunud

seisukohale, et esineb põhjuslik seos kaebaja äriühingu juhatuse liikmena tegutsemise ja

OÜ Green Partners maksuvõla vahel ning, et kaebaja on tahtlikult rikkunud kohustust tagada Green

Partners OÜ MKS-st seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

täitmine.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kuna kaebaja ei sea kahtluse alla vastutusotsuse

andmise muid eeldusi ega OÜ Green Partners maksuvõla olemasolu, siis ringkonnakohus neid

asjaolusid täiendavalt ei analüüsi ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgnevat.

17. Kaebaja OÜ Green Partners juhatuse liikmeks oleku ja ka vaidlustatud vastutusotsuse tegemise

ajal kehtinud redaktsioonis nägi MKS § 8 lg 1 ette juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustuse tagada

esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning

täielik täitmine. Halduskohus on ammendavalt selgitanud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

tagamiskohustuse olemust, muu hulgas, et tagamiskohustus hõlmab nii kohustust esitada õigeid

andmeid äriühingu maksuarvestuse kohta kui ka maksude tasumise kohustust (otsuse punktid 7. kuni

13.). Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

Äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest, kui ta on tahtlikult või raskest hooletusest

rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust ja see rikkumine on kaasa toonud maksuvõla tekkimise

(MKS § 40 lg 1).

18. Vastutusotsusega on maksuhaldur kohustanud kaebajat tasuma OÜ Green Partners maksuvõla

101 795,67 euro ulatuses. Äriühingu maksuvõlg on tuvastatud maksuotsusega nr 12.2-3/791-30 (I kd,

tl 32-42). Vaidlusaluses osas on maksuvõlg tekkinud OÜ Baltest General esitatud arvetel näidatud

sisendkäibemaksu OÜ Green Partners maksuarvestuses alusetu kajastamise ja selle kaudu

OÜ Green Partners käibemaksukohustuse õigusvastase vähendamise tõttu.

Maksuhaldur on tuvastanud, et kirjaliku lepingudokumendi ja esitatud arvete kohaselt osutas

OÜ Baltest General ehituse peatöövõtu teenust OÜ-le Green Partners Viljandimaal Karulas asuva

tootmishoone ehitusel. Tegelikkuses OÜ-le Green Partners aga teenust ei osutatud. OÜ Green

Partners juhatuse liikmed Rain Linnasmägi ja Rait Linnasmägi ise leidsid ehitusteenust osutanud

äriühingud, sõlmisid nendega lepingud ja juhendasid ehitustegevust kohapeal. Seetõttu ei ole

OÜ Baltest General ehituse peatöövõtu teenust osutanud ning OÜ-le Green Partners esitatud arved ei

kajasta tegelikke majandustehinguid. OÜ Green Partners maksukohustuse määramisel võttis

maksuhaldur arvesse, et äriühing sai ehitusteenust kolmandatelt isikutelt, kellelt nõuti vastavate

arvete esitamist OÜ-le Baltest General. Seetõttu vähendas MTA OÜ Green Partners

sisendkäibemaksu summat OÜ Baltest General arvetel ja kolmandate isikute arvetel näidatud

käibemaksu vahe võrra.

19. Asjas ei vaielda selle üle, et maksuvõla tekkimise ajal (s.o 2009. aasta detsembris ja 2010. aastal)

kuulusid OÜ Green Partners juhatusse Rain Linnasmägi ja Rait Linnasmägi. Nende omavahelise

tööjaotuse kohaselt korraldas kaebaja metalltoodete tootmist Viljandimaal Karulas asuvas

tootmishoones ja Rain Linnasmägi korraldas äriühingu raamatupidamist, maksudeklaratsioonide

esitamist, samuti tootmishoone ehitamist. Kaebaja ei ole allkirjastanud lepingudokumenti ehituse

peatöövõtu teenuse saamiseks OÜ-lt Baltest General ega sõlminud sellega seonduvalt kokkuleppeid,

samuti ei ole kaebaja esitanud maksudeklaratsioone, milles kajastati OÜ Baltest General arvetel

näidatud käibemaksu OÜ Green Partners sisendkäibemaksuna.

20. Kaebaja hinnangul OÜ Green Partners juhatuse liikmete tööjaotusest tulenevalt ei ole maksuvõla

tekkimine põhjuslikus seoses tema tegevusega ning kuna tal puudub aktiivne roll maksupettuse

korraldamisel ja ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamisel, siis võib kaebajale olla

etteheidetav hoolsuskohustuse rikkumine (hooletus), aga mitte tahtlik MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustuse rikkumine.

Ringkonnakohus osutab esmalt, et ei nõustu maksuhalduriga nagu aeguks kaebajale

OÜ Green Partners maksuvõla tasumiseks määramine 18. septembril 2019. Olukorras, kus

23. märtsil 2011 alustatud kriminaalmenetlus lõpetati kaebaja suhtes 2. mail 2013, ei ole alust lugeda

maksusumma määramise aegumist kaebaja suhtes MKS § 99 lg 1 p 5 alusel peatunuks

19. novembrini 2015. Seega oli aegumine kaebaja suhtes peatunud üksnes tema suhtes toimunud

menetluse ajaks, s.o 771 päeva. Kui vanima maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg oli

20. jaanuar 2010, siis möödus selle maksustamisperioodi osas kolmeaastane aegumistähtaeg

1. märtsil 2015 ja viieaastane aegumistähtaeg 1. märtsil 2017. Vastutusotsus on antud

29. septembril 2016, s.o ka pärast kõigi ülejäänud maksustamisperioodide kolmeaastase

aegumistähtaja möödumist. Vastavalt on vastutusotsus õiguspärane üksnes juhul, kui kaebaja tegevus

tagamiskohustuse rikkumisel oli tahtlik.

21. Kaebaja kinnitusel oli ta teadlik OÜ Green Partners sõlmitud lepingutest, m.h sellest, et ehitus

Karula objektil toimub OÜ-ga Baltest General sõlmitud lepingu alusel. Ehitustegevus toimus OÜ

Green Partners tootmise asukohas. Kaebaja viibis ehitusobjektil ja jälgis ja juhendas ehitustöid, et

tagada nende korrektne teostamine.

Sama on selgitanud kriminaalasjas nr 11760000056 tunnistajatena üle kuulatud ehitusobjektil töid

teostanud isikud. Näiteks M. Tomingas 28. oktoobril 2011 (I kd tl 122, 123) märkinud, et tööle sai ta

kaebaja kaudu ning kaebaja oli ka see, kes tehtud töö üle vaatas. A. Riisman on 24. novembril 2011

(I kd, tl 124, 125) selgitanud, et tegi objektil erinevaid töid, milleks materjalid sai kaebaja käest – kui

midagi oli vaja, siis kaebaja tõi materjali kohale.

Ringkonnakohus on seisukohal, et nendel asjaoludel saab järeldada, et kaebaja oli teadlik, et

OÜ Baltest General tegelikkuses OÜ-le Green Partners ehituse peatöövõtu teenust ei osuta. Kuna

kaebaja ise viibis ehitusobjektil, siis oli tal ülevaade sellest, kes ja milliseid ehitustöid teostas.

Puuduvad küll andmed selle kohta, et kaebaja ise oleks aktiivselt osalenud ehitustöid teostanud isikute

leidmisel ja nendega lepingute sõlmimisel, kuid vähemalt osaliselt on ta olnud seotud töid teostanud

isikute värbamisega. Ehitajatega lepingute sõlmimise otsustas eelkõige Rain Linnasmägi ja osaliselt

ka A. Tõnisson, kuid on selge, et OÜ-l Baltest General puudus roll ehitustööde korraldamises.

Maksumenetluses suuliste seletuste andmisel ei osanud OÜ Baltest General endine juhatuse liige

A. Tõnisson selgitada, milles seisnes OÜ-le Green Partners osutatud teenus, väites, et

OÜ Baltest General teostas ehitustöid Karulas. Seejuures puudusid OÜ-l Baltest General töötajad.

Kuna kaebaja ise juhendas ehitustööde teostamist objektil, siis on ilmne, et ta oli teadlik sellest, et

OÜ Green Partners ehitamisega seotud peatöövõtu teenust ei kasuta.

22. Seega oli kaebaja ühelt poolt teadlik OÜ-ga Baltest General sõlmitud lepingust ja teiselt poolt

sellest, et lepingu järgi teenust tegelikkuses ei saada. Halduskohus on tuvastanud, et kaebajal oli

juurdepääs OÜ Green Partners majandusarvestusele ja arvelduskontole AS-s Swedbank. Seetõttu ei

ole eluliselt usutav, et ta ei olnud teadlik, et OÜ-le Baltest General väljamakseid tehakse, eriti

arvestades, et maksed olid äriühingu majandustegevuse mahtu arvestades olulise suurusega. Samuti

ei ole nendel asjaoludel usutav, et kaebajal ei mõistnud, et OÜ Baltest General arvete summad ületasid

oluliselt tegelikult töid teostanud isikutega kokkulepitud tasu sama töö eest. Eeltoodust järeldab

ringkonnakohus, et kaebaja oli samuti teadlik sellest, et OÜ Baltest General arvete kajastamine OÜ

Green Partners maksuarvestus tingib sisendkäibemaksu summa deklareerimise tegelikust oluliselt

suuremana.

Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebajal puudus ülevaade tema juhtida olnud tootmisobjekti

ehitamise maksumusest tervikuna ning sellest, millised on äriühingu tulud ning milliste allikate arvel

ehitamist finantseeritakse. Vastavalt oli talle teada ka see, et OÜ Baltest General arvete kajastamine

maksuarvestuses mõjutab otseselt OÜ Green Partners varalist olukorda, vähendades äriühingu

maksukohustust ja andes tulu enamtasutud käibemaksuna tagastatavate summade näol ja võimaldades

seega finantseerida ehitamist või äriühingu muud tegevust. Maksuhalduri arvestuse (vastutusotsuses

p 7) kohaselt 2011. aasta lõpuni tagastati OÜ-le Green Partners kokku alusetult käibemaksu 216 315

eurot ja tasaarvestati teiste maksudega 35 805 eurot.

23. Asja lahendamiseks tuleb seega vastata küsimusele, kas Rait Linnasmägi, olles teadlik nn

valearvete kasutamisest äriühingu maksuarvestuses, tegevusetusega rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb MKS § 8 lg-st 1 äriühingu seadusliku esindaja

kohustus vajadusel aktiivselt tegutseda muu hulgas MKS § 85 lg-s 4 nimetatud kohustuse täitmise

tagamiseks, s.o maksudeklaratsioonis õigete andmete esitamiseks. Käesoleval juhul kaebaja ise küll

ei esitanud maksudeklaratsioone ega korraldanud nende esitamist, kuid eelnevalt tuvastatud

asjaoludel oli teadlik sellest, et esitatud deklaratsioonid kajastavad ebaõigesti OÜ Green Partners

maksukohustust. Selles olukorras tulenes talle MKS § 8 lg-st 1 kohustus tegutseda. Passiivseks

jäämisega rikkus Rait Linnasmägi juhatuse liikme kohustust tagada esindatava mitterahaliste

kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Rikkumine on põhjuslikus seoses OÜ Green Partners

maksuvõla tekkimisega, sest kaebajale etteheidetav tegevusetus seisneb valeandmetega

maksudeklaratsioonide esitamise takistamata ja/või parandusdeklaratsioonide esitamata jätmises.

Ebaõigete andmete esitamine maksudeklaratsioonides tingis aga vahetult sisendkäibemaksu alusetu

tagastamise ja tasaarvestamise teiste maksudega.

24. Ringkonnakohus nõustub, et raske hooletuse ja tahtluse piiritlemine tegevusetuse olukorras on

keerukas. Tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel lähtutakse võlaõigusseaduse (VÕS) §

104 lg-tes 3−5 sätestatust (MKS § 40 lg 4). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5).

Kuigi tegevusetus võib viidata, et isiku käitumine ei olnud vahetult suunatud kohustuse rikkumisele,

saab käesoleval juhul siiski jaatada kaebaja tahtlust MKS § 8 lg-s sätestatud kohustuse rikkumisel.

Rait Linnasmägi oli teadlik OÜ Baltest General arvete kajastamisest OÜ Green Partners

maksuarvestuses ning enamkäibemaksu alusetust tagastamisest. Nendel asjaoludel nõudis

MKS § 8 lg 1 tema aktiivset tegevust maksurikkumise lõpetamiseks. Passiivseks jäämine osutab, et

kaebaja nõustus maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise kaudu maksueelise saavutamisega,

s.o jättis tahtlikult juhatuse liikme kohustused täitmata. Ringkonnakohtu hinnangul kehtib eeltoodu

ka juhul, kui kaebaja ja Rain Linnasmäe vahel oli kokkulepe juhatuse liikmete vastutusvaldkondade

jagamise kohta. Määravaks on seejuures asjaolu, et kaebaja oli teadlik juhatuse teise liikme tegevuse

õigusvastasusest ega saa tegevusetust õigustada lootusega, et juhatuse teise liikme tegevus on

õiguspärane. Seetõttu on alusetu väita, et kaebaja rikkus üksnes üldist juhatuse liikme

hoolsuskohustust, jättes juhatuse teise liikme tegevuse vajaliku kontrollita. Ka juhatuse teise liikme

vastutusvaldkonnas ilmneva rikkumise korral tuleb isikul sekkuda rikkumise lõpetamiseks.

Sekkumisest hoidumine, kui pole alust eeldada rikkumise lõpetamist ja varasema rikkumise

heastamist, on isiku teadlik otsus, seega tahtlik käitumine.

25. Maksuhaldur on vastusotsuse punktis nr 5.4 toodud asjaoludel õigesti tuvastanud kaebaja tahtluse

ja punktis 6 põhjusliku seose. Ringkonnakohus ei pea asjakohatuks viiteid sellele, et OÜ Green

Partners teine juhatuse liige on kaebaja vend ja mõlemad tunnevad OÜ Baltest General juhatuse liiget

A. Tõnissoni, kellest pärast nimetatud äriühingu ühendamist sai OÜ Green Partners juhatuse liige.

Vaidlusaluste tehingutega tõttu halvenenud suhted kaebaja ja Rain Linnasmäe vahel ei mõjuta

hinnangut isikute varasematele suhetele.

Maksuhalduri ega halduskohtu järeldusi ei lükka ümber 2. mai 2013 kriminaalmenetluse osalise

lõpetamise määruses (I kd, tl 91) toodud seisukoht, et kaebaja ei ole mingil moel osalenud

maksupettuses. Halduskohus on põhjendatult osutanud, et kriminaalmenetluses on uuritud üksnes

seda, kas Rait Linnasmägi oli täitnud KarS § 3892 lg 1 koosseisu, mitte seda, kas ta võiks vastutada

OÜ Green Partners maksuvõla eest MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse tahtliku rikkumise tõttu.

Lisaks nähtub määrusest, et tuvastati, et kaebaja ei ole aktiivselt osalenud maksupettuses.

Vastutusotsuse aluseks on aga juhatuse liikme kohustuse rikkumine tegevusetusega. Seega ei ole

vastutusotsus vastuolus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse järeldusega.

26. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Rait Linnasmäele OÜ Green Partners

maksuvõla tasumise kohustuse panemine on kooskõlas MKS § 40 lg-ga 1 ja MKS § 8 lg-ga 1.

Vastavalt ei ole alust MTA 29. septembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/468-16 tühistamiseks.

Rait Linnasmägi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2017. a otsus

muutmata.

27. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu MTA kasuks menetluskulusid välja

ei mõisteta.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt