2-16-127490/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2017 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-127490

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Vladimir Ratmanov vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1492,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht

Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harjumaa.

Hageja esindaja: Gerda Kabrits; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Vladimir Ratmanov, isikukood XXX; XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Vladimir Ratmanovi vastu

16. märtsil 2013. a sõlmitud liitumislepingu nr XXX, 24. märtsil 2013. a sõlmitud

liitumislepingu nr XXX ning 17. detsembril 2013. a sõlmitud liitumislepingu lisa nr XXX

alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Vladimir Ratmanovilt (Ratmanov) (ik XXX) OÜ Aktiva Finants (rk 10746479)

kasuks välja:

2.1. 769 (seitsesada kuuskümmend üheksa) eurot ja 76 senti (sealhulgas põhivõlg 639 eurot

ja 86 senti ning viivis 6. märtsi 2017. a seisuga summas 129 eurot ja 90 senti);

2.2. alates 7. märtsist 2017 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib põhivõla

väljamõistmist suuremas summas, kui 639 eurot 86 senti, käsitlustasu väljamõistmist,

käsitlustasult viivise väljamõistmist ja viivise väljamõistmist seaduses sätestatud

viivisemäära ületavas osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Vladimir Ratmanovilt (Ratmanov) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu

173 (ükssada seitsekümmend kolm) eurot ja 25 senti.

8. Mõista Vladimir Ratmanovilt (Ratmanov) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise

määrus on kostjale kätte toimetatud 12. juunil 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Vladimir Ratmanov 16. märtsil 2013. a

liitumislepingu nr XXX, 24. märtsil 2013. a liitumislepingu nr XXX ning 17. detsembril

2013. a liitumislepingu lisa nr XXX. Nimetatud lepingute kohaselt kohustus kostja tasuma

osutatud telekommunikatsiooniteenuse ning kauba eest kostjale esitatud arvete alusel.

Kostja ei ole arveid tasunud. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks

välja põhivõlg 717,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 717,67 eurot ning viivis alates

7. märtsist 2017 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

6. Hageja

põhinõue

hõlmab

telekommunikatsiooniteenuse

osutamise

tasu,

järelmaksuvõlgnevust ja käsitlustasu summas 70 eurot. Hageja põhinõue ilma

käsitlustasuta on 647,67 (717,67 – 70) eurot. Samas kui liita hagiavalduse täienduses välja

toodud telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu- ja järelmaksuvõlgnevus kokku,

võlgneb kostja hagejale 639,86 eurot (tl 99 - 101). Hageja ei ole hagiavalduses välja

toonud, millest koosneb põhivõlgnevus 7,81 (647,67 - 639,86) euro ulatuses. Hageja

põhinõue tuleb seega jätta 7,81 euro ulatuses rahuldamata.

7. Hagiavalduse ning selle täpsustuse kohaselt ütles Elisa Eesti AS 28. augustil 2014 kostjaga

sõlmitud lepingud üles (tl 101). Elisa Eesti AS loovutas 18. novembril 2015. a lepingutest

tulenevad nõuded hagejale (tl 35). Hageja põhinõue on seega telekommunikatsiooniteenuse

osutamise tasu ja järelmaksuvõlgnevuse osas, so kokku 639,86 eurot, muutunud

sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

8. Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue summas 70 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud.

See tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja

viivisenõue.

9. Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb liitumislepingu lisa nr XXX

lõikest 4. Hageja nõuab kostjalt käsitlustasu summas 70 eurot (tl 101). Liitumislepingu lisa

nr XXX lõige 4 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu

osamaksetega vara müügilepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi vältel või

liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või klient lõpetab

kohustusliku Mint mobiilis lisateenuse, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu

lõpetamise, peatamise või kohustusliku Mint mobiilis lisateenuse sulgemisega seotud

kulude katteks käsitlustasu 70 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete

korraga tasumist (tl 46).

10. Nimetatud säte näeb sisuliselt ette võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu

ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib liitumislepingu lisa nr XXX lõike 4 alusel

juhul, kui kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient järelmaksu perioodi vältel, ning

käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele liitumislepingu lõpetamise, peatamise või

kohustusliku Mint mobiilis lisateenuse sulgemise tõttu tekkinud kahju, siis on sellise

kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning

motiveerida võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on

olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.

11. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-

13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

12. Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingu lisast nr XXX ning

lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste

p-st 7.8, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb

ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja

viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa

vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses

sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

13. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud

kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on

motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise

eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on

tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42

lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest

eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise

nõudega, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks

mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

14. Liitumislepingu lisa nr XXX lõikest 4 tulenev leppetrahvi nõue on 70 eurot. Käesolevas

asjas on leppetrahvi eesmärgina liitumislepingu lisa nr XXX lõikes 4 välja toodud katta

Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise või või kohustusliku Mint mobiilis

lisateenuse sulgemisega tekkinud kulu. Kuivõrd praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt

liitumisleping üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu alusel tasumisele kuuluvat leppetrahvi

liitumislepingu

lõpetamise

kuluga.

Elisa

Eesti

AS-i

põhitegevusalaks

on

telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana Elisa Eesti AS või tema

klient lõpetavad liitumislepinguid. Tasu telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest

tavaklientidele jääb tunduvalt alla 70 euro. Näiteks hagiavalduses märgitud

liitumislepingute puhul oli fikseeritud kuutasu ühe lepingu osas 9,52 eurot ja teise osas 8

eurot (vt nt tl 99 - 101). Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult tekkiv kulu

peab jääma tunduvalt alla 70 euro. Ei ole mõeldav, et ainuüksi selleks, et katta teenuse

osutajale võimaliku lepingu lõpetamisega kaasnev kulu, peaks lepinguline suhe kestma

peaaegu aasta, seejuures teenuse osutamiseks tehtud kulusid arvestamata. Hageja ei ole ka

välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kui suur on lepingu lõpetamise kulu. Seega leiab

kohus, et Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes

hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks

kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi

poolse lepingu täitmise, arvestades eriti eeltoodud teenuse osutamise tasu suurust.

Liitumislepingu lisa nr XXX lõikes 4 sätestatud leppetrahvi kokkulepe on seega VÕS § 42

lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine. Kostjalt leppetrahvi väljamõistmine ei ole seega õiguslikult

põhjendatud.

15. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

16. Liitumislepingutest tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Elisa Eesti

AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Elisa Eesti AS

oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb

arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Elisa

Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale

kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et

Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline

saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga

kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisest tekkiv kahju on antud juhul ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise

nõude suurusega.

17. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud, arvestades viivise teisest

eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui

kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida

seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul

mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades

väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes võlgnetava summa

tagastamise viivitamise eest ette nähtud viivis ebavajalikult suur ka viivise teisese eesmärgi

saavutamiseks.

18. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15%

päevas, on VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt lisaks Riigikohtu 10. mai 2016.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16).

19. Kuivõrd hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole põhjendatud sellelt

ka viivise väljamõistmine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist ainult

telekommunikatsiooniteenuse tasult ja järelmaksu summalt, so kokku 639,86 eurolt.

Hageja võib viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja

viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja

võib nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist kokku 129,90 eurot.

Põhisumma

Periood

Viivis

86,02 eurot

19.06.2014 – 6.03.2017

18,82 eurot

60,906 eurot

19.07.2014 – 6.03.2017

12,92 eurot

64,916 eurot

19.08.2014 – 6.03.2017

13,32 eurot

428,018 eurot

19.09.2014 – 6.03.2017

84,84 eurot

Kokku:

129,90 eurot

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 55% ulatuses.

21. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

1175 eurot, sh riigilõiv summas 225 eurot ja esindajakulu summas 950 eurot.

22. Kohus on 10. aprilli 2017. a määrusega tagastanud hagejale enamtasutud riigilõivu summas

25 eurot. Hageja on seega riigilõivu tasunud summas 200 eurot.

23. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS

§-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja

menetluskulud summas 20 eurot, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud maksekäsu

kiirmenetlusele

järgnevas

hagimenetluses

maksekäsu

kiirmenetluses

kantud

menetluskulude väljamõistmine suuremas ulatuses kui 20 eurot. Hageja esindajakulu

maksekäsu kiirmenetluse teostatud toimingute osas on seega põhjendatud summas 20

eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust eelkõige asjaolu, et tegemist on

tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud sadu, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

esindajakulu hagimenetluses tehtud toimingute osas 95 eurot.

24. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega riigilõiv 200 eurot ja

esindajatasu summas 115 eurot (95 + 20), kokku 315 eurot. Kohus jätab hageja

menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja

mõista hageja menetluskulu 173 eurot ja 25 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja

kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa

tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik