2-16-122138/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2017 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-122138

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Meelika Kampus vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

465,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht

Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harjumaa.

Hageja esindaja: Gerda Kabrits; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Meelika Kampus, isikukood XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata; e-post XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Meelika Kampuse vastu

Elisa Eesti AS ja Meelika Kampuse vahel 29. juulil 2013. a sõlmitud liitumislepingu nr

XXX alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Meelika Kampuselt (Kampus) (ik XXX) OÜ Aktiva Finants (rk 10746479) kasuks

välja:

2.1. 188 (ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 39 senti (sealhulgas põhivõlg 153

eurot ja 60 senti ning viivis 14. detsembri 2016. a seisuga summas 34 eurot ja 79 senti);

2.2. alates 15. detsembrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib käsitlustasu

väljamõistmist, käsitlustasult viivise väljamõistmist ja viivise väljamõistmist seaduses

sätestatud viivisemäära ületavas osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 43% kostja kanda ja 57% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Meelika Kampuselt (Kampus) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 92

(üheksakümmend kaks) eurot ja 45 senti.

8. Mõista Meelika Kampuselt (Kampus) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise

määrus on kostjale e-posti aadressil XXX kätte toimetatud 10. juulil 2017. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 29. juulil 2013. a liitumislepingu

nr

XXX. Nimetatud

lepingu

kohaselt

kohustus

kostja

tasuma

osutatud

telekommunikatsiooniteenuse ning kauba eest kostjale esitatud arvete alusel. Kostja ei ole

arveid tasunud. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg

223,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 223,55 eurot ning viivis alates 15.

detsembrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

6. Hagiavalduse ning selle täpsustuse kohaselt ütles Elisa Eesti AS 28. jaanuaril 2014 kostjaga

sõlmitud lepingu üles (tl 92). Elisa Eesti AS loovutas 18. novembril 2015. a lepingust

tulenevad nõuded hagejale (tl 36). Hageja põhinõue on seega järelmaksuvõlgnevuse,

meeldetuletuste tasu ja arve edastamise tasu osas, so kokku 153,60 eurot, muutunud

sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

7. Kohus leiab, et hageja põhinõudes sisalduv käsitlustasu nõue summas 70 eurot ei ole

õiguslikult põhjendatud. See tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult

põhjendatud hageja viivisenõue.

8. Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb liitumislepingu lisa

osamaksetega vara müügilepingu lõikest 3. Hageja nõuab kostjalt käsitlustasu summas 70

eurot (tl 91). Liitumislepingu lisa osamaksetega vara müügilepingu lõige 3 teine lause näeb

ette, et juhul, kui osamaksetega vara müügileping lõpetatakse ennetähtaegselt, on Elisal

õigus nõuda kliendilt käsitlustasu 70 eurot osamaksetega vara müügilepingu ennetähtaegse

lõpetamisega seotud kulude katteks ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete

korraga tasumist (tl 43).

9. Nimetatud säte näeb sisuliselt ette võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu

ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib liitumislepingu lisa osamaksetega vara

müügilepingu lõike 3 alusel juhul, kui osamaksetega vara müügileping lõpetatakse

ennetähtaegselt, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele osamaksetega vara

müügilepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu tekkinud kahju, siis on sellise kokkuleppe

eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida

võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on olemuslikult

leppetrahvi kokkuleppega.

10. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-

13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

11. Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingu lisast osamaksetega

vara müügilepingust ning lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Elisa Eesti AS teenuse

kasutamise üldtingimuste p-st 7.8, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1

tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS §

42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul

võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

12. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud

kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on

motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise

eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on

tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42

lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest

eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise

nõudega, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks

mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

13. Liitumislepingu lisa osamaksetega vara müügilepingu lõikest 3 tulenev leppetrahvi nõue

on 70 eurot. Käesolevas asjas on leppetrahvi eesmärgina välja toodud katta Elisa Eesti AS-

le osamaksetega vara müügilepingu ennetähtaegse lõpetamisega tekkinud kulu. Kuivõrd

praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt leping üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu alusel

tasumisele kuuluvat leppetrahvi lepingu lõpetamise kuluga. Elisa Eesti AS-i

põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine ning selle tarbimiseks

vajalike seadmete müük, mille lahutamatu osana Elisa Eesti AS või tema klient lõpetavad

lepinguid. Hagiavalduses märgitud lepingu puhul oli fikseeritud järelmaksu summa 7 eurot

kuus (tl 90 - 91). Järelmaksu periood oli 24 kuud. Kohus järeldab sellest, et lepingu

lõpetamise tegelikult tekkiv kulu peab jääma tunduvalt alla 70 euro. Ei ole mõeldav, et

ainuüksi selleks, et katta teenuse osutajale võimaliku lepingu lõpetamisega kaasnev kulu,

peaks lepinguline suhe kestma ca aasta, seejuures järelmaksuga ostetud seadme

maksumust arvestamata. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kui suur

on lepingu lõpetamise kulu. Kohus leiab seega, et Elisa Eesti AS-le liitumislepingu

lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega,

ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem

leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades eriti

järelmaksu osamaksete suurust. Liitumislepingu lisa osamaksetega vara müügilepingu

lõikes 3 sätestatud leppetrahvi kokkulepe on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine.

Kostjalt leppetrahvi väljamõistmine ei ole seega õiguslikult põhjendatud.

14. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

15. Liitumislepingutest tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Elisa Eesti

AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Elisa Eesti AS

oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb

arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Elisa

Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale

kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et

Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline

saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga

kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisest tekkiv kahju on antud juhul ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise

nõude suurusega.

16. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud, arvestades viivise teisest

eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui

kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida

seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul

mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades

väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes võlgnetava summa

tagastamise viivitamise eest ette nähtud viivis ebavajalikult suur ka viivise teisese eesmärgi

saavutamiseks.

17. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15%

päevas, on VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt lisaks Riigikohtu 10. mai 2016.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16).

18. Kuivõrd hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole põhjendatud sellelt

ka viivise väljamõistmine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist ainult

järelmaksuvõlgnevuselt, meeldetuletuste tasult ja arve edastamise tasult, so kokku 153,60

eurolt. Hageja võib viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja

viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja

võib nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist kokku 34,79 eurot.

Põhisumma

Periood

Viivis

7 eurot

16.11.2013 – 14.12.2016

1,75 eurot

7 eurot

31.12.2013 – 14.12.2016

1,67 eurot

8 eurot

21.01.2014 – 14.12.2016

1,88 eurot

131,60 eurot

8.03.2014 – 14.12.2016

29,49 eurot

Kokku:

34,79 eurot

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 43% ulatuses.

20. Hagiavalduse ja hageja 28. augusti 2017. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

menetluskulud kokku 525 eurot, sh riigilõiv summas 100 eurot ja esindajakulu 425 eurot.

21. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse

kohaselt on hageja esindaja tasu suurus kokku 425 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja esindaja tasu samuti 425 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga ei olnud

hageja puuduste kõrvaldamise avaldust veel koostanud. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt sisaldub puuduste kõrvaldamise avalduse koostamise tasu summas 170 eurot aga

hageja esindajatasu kogusummas 425 eurot. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja ei ole

menetluskulude nimekirjas kajastanud toimingutele tegelikult kulunud aega, vaid on

jaganud kindla summa toimingute vahel. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad

maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, siis ei

ole kohtu hinnangul põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusele järgnevas hagimenetluses

maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine suuremas ulatuses kui

20 eurot. Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetluse teostatud toimingute osas on seega

põhjendatud summas 20 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust

eelkõige asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud kohtute

infosüsteemi andmetel sadu, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik esindajakulu

hagimenetluses teostatud toimingute osas 95 eurot.

22. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega riigilõiv 100 eurot ja

esindajatasu summas 115 eurot (95 + 20), kokku 215 eurot. Kohus jätab hageja

menetluskuludest 43% kostja kanda ja 57% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja

mõista hageja menetluskulu 92 eurot ja 45 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja

kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa

tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik