1-17-2069/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

13. september 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-2069 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul , Marina Davõdovitši Margit Luga (kirjalik arvamu s) Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.S tingimisi enne ´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.S, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta R.S tingimisi enne tähtaega vang istusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 25.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

R.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.S on süüdi tunnistatud § 121

Viru Maakohtu 08.05.2016 kohtuotsusega KarS lg 2 p 2,3

karistati

65 lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 4 kuud 1 järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § päev vangistust Karistuse kandmise . algus 14.11.2016 15.03.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

R.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristus . ed

Enne vangistust elas xxx koos abikaasaga. Peale võimalikku vabanemist soovib elama asuda samale aadressile, mille kohta on andnud isiku abikaasa T. M. oma nõusoleku. Käesoleval hetkel elab seal ka isiku ema M. M. (vajab hoolt vanusest tulenevalt). Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, teisisõnu munitsipaaleluruumiga, mille osas on tähtajatu üürileping kinnipeetava abikaasal T. M. xxx. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma abikaasa suhtes ning kannab karistust selle eest hetkel vanglas, mistõttu on peale võimalikku vabanemist isiku eluase probleemne suhete tõttu abikaasaga. Kinnipeetaval xxx haridus.

Riigikeelt ei valda. Samuti ei ole isik huvitatud enesetäiendamisest, leiab, et tal on olemas teatavad oskused töötamise sfääris teatud erialadel ning rohkemat tal vaja ei ole. Isiku sõnade kohaselt vangistusele eelnenud aasta vältel oli ta enamasti töötu ja tegevuseta, kuid enne seda töötas ametlikult umbes 5-6 aastat ehitusfirmas xxx, tegeledes seal betooniehitusega. Veel varasemal perioodil töötas ta enda sõnul mitteametlikult erinevates firmades üle Eesti samas valdkonnas. Vabanedes isikul kindel töökoht puudub ning materiaalselt hakkab teda toetama abikaasa, kes saab töövõimetuspensioni ja toimetulekutoetust. Isiku majanduslik olukord on peale võimalikku vabanemist ebastabiilne ning hakkab sõltuma oma abikaasast. Täitise andmetel on isikul võlgnevusi 572,06 eurot ning vanglas isik tööle asunud veel ei ole. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ja abikaasa. Kuriteod on toime pannud abikaasa suhtes. Tegemist on isiku alkoholijoobe tõtu ilmneva käitumismustriga. Vabaduses tarvitas lahjat alkoholi sageli, kuid mitte suurtes kogustes. Kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Isik ei näe oma tarbimises probleemi. Probleemide lahendamise oskus puudulik, sest kasutab vägivalda konfliktsituatsioonides, mistõttu on puudujääke ka teiste inimeste seisukohtade mõistmises.

Tulevikuks kindlad eesmärgid puuduvad, soovib naasta pere juurde, kui pikemaajalisi plaane pole. Ei samasta end subkultuuriga ning täheldatavad kuritegelikud hoiakud puuduvad. Ametiisikutega salliv ja koostöövõimeline. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid varasemalt, pannes uue kuriteo toime katseajal, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Isik suhtub respekteerivalt ühiskonnas kehtestatud reeglitesse ja normidesse ning ei näe vajadust muudatusteks, mis kuritegudeni viinud põhjuseid.

Kinnipeetav on karistatud 3 korda, vanglas viibib esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vägivaldse toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul

%, kuriteo on 42 Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. %. Viru Vangla toetab

R.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt R.S soovis elama asuda abikaasa juurde aadressile xxx. Tegu on munitsipaaleluruumiga, üürileping on tähtajatu ning sõlmitud kinnipeetava abikaasaga. Abikaasa andis oma nõusoleku kinnipeetava ennetähtaegseks vabanemiseks tema elukohta. on kasutanud korduvalt abikaasa R.S suhtes vägivalda.

Korteris elevad kinnipeetava ema ja abikaasa. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub.

Kriminaalhooldusel olnud ühel korral, karistus pöörati täitmisele, kuna isik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Prokurör toetab

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. R.S soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et R.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isiku

– tema käitumist nii t iseloomustavad andmed kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

R.S on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Viru Vangla materjalidest leneb, et tu

R.S ´ vabanemisjärg lt võimalik asuda elama i on l se abikaasa juurde aadressile xxx.

Käesoleval ajal kannab karistust suhtes väg abikaasa ivalla tarvitamise eest. Garanteeritud töökoht puudub.

Positiivseks võib lugeda, et näita tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See b, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi.

Kohus leiab, et kuna isik on 3 korda kriminaalkorras karistatud llakuritegude eest vägiva

abikaasa suhtes, ei ole seega varasem karistus

ad ed süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki.

Viimase kuriteo pani ta toime katseajal ning samuti oli temale eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistus pööratud täitmisele, kuna ta rikkus temale kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et arvestades R.S-i kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole R.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest h . Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi oiduda väljendanud oma senise käitumisega. Kohus arvestab siinkohal asjaolu, et tegu on sealhulgas ka täitmisele pööratud karistusega, kuna isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ja ka seda, et katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- on puuduvad

06 p 8.1). Käesoleval asjal see tingimus täidetud, kuna isikul distsiplinaarkaristus . Kohtul puudub aga alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku ed tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.S-i vabastamisega temale Viru Maakohtu 08.05.2017 kohtuotsusega

täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /