1-09-9642/1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2009.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-09-9642 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi

G.D süüdistuses KarS § järgi kiirmenetluse korras käskmenetluses Süüdistatav

G.D

Ik xxx, EV kodanik, x kriminaalkorras varem karistatud 11-l korral, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Avo Pärmann Prokurör Pille Juhkov RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 254, kohus : otsustas

Süüdi tunnistada G.D KarS § 329 järgi ja mõista talle rahaline karistus 450 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 22 500 (kakskümmend kaks tuhat viissada) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 17.06-18.06.2009.a. so 2 päeva ehk rahalise karistuse 6 päevamäära, seega kuulub kandmisele rahaline karistus

444 päevamäära so 22 200 (kakskümmend kaks tuhat kakssada) krooni.

KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista G.D-lt riigituludesse sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning tasu riigi õigusabi eest 1486 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni ja 80 senti.

Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga 4100064858. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „G.D 1-09-

9642, rahaline karistus“.

Menetluskulud tasuda päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „G.D, 1-09-9642, menetluskulud“.

Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse G.D selles, et tema olles karistatud Harju Maakohtu poolt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 12.05.2009 a. KarS § 424 alusel

5 kuu 28 päeva vangistusega, mis asendati 356 tunni üldkasuliku töö tegemisega ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks, kohtuotsus on pööratud

Autoregistrikeskuse poolt täitmisele ajavahemikuks 13.05.2009 kuni 12.02.2010 , G.D ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust sellega, et ta juhtis 17.06.2009.a. kella kella 15:25 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 190 km mootorsõidukit x registreerimismärgiga x omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 1 ja Liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid.

Seega tema, täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega , pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör tegi ettepaneku isik süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja mõista talle rahaline karistus 450 päevamäära ulatuses (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 22 500 krooni . KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 17.06-18.06.2009.a. so 2 päeva ehk rahalise karistuse 6 päevamäära, seega kuulub kandmisele rahaline karistus 444 päevamäära so 22 200 krooni.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. G.D on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. G.D on varem on kriminaalkorras karistatud.

KarS § 329 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni ühe aastane vangistus. Arvestades G.D poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et G.D on kriminaalkorras varem karistatud üheteistkümnel korral, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja tehiolusid. Kohus leiab, et G.D-le tuleb määrata sanktsiooni ülemmäära lähedane rahaline karistus.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 450 päevamäära, s.o 22 500 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistav pole tuludeklaratsiooni esitanud ja seega puuduvad andmed tema sissetuleku suuruse kohta. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks miinimumpäevamäär, s.o 50 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 3262,50 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 1486,80 krooni.

Anu Tammeniit kohtunik