2-15-12756/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-12756

Tsiviilasi

Asja Muiri hagi KÜ Jõhvi Rahu 6 vastu üldkoosoleku

otsuse tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Asja Muiri apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

KÜ Jõhvi Rahu 6 apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. oktoobri 2016. a otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liigid

Asja Muiri apellatsioonkaebus

KÜ Jõhvi Rahu 6 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I/vastustaja II (hageja): Asja Muir (endine

Mihhailitšenko) (isikukood: XXXX)

Apellant II/vastustaja I (kostja): KÜ Jõhvi Rahu

(registrikood: 80162604), seaduslikud esindajad Tamara

Saarnik, Valentina Semjonova, Jelena Alesenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 6. oktoobri 2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta

Asja

Muiri

ja

KÜ

Jõhvi

Rahu

apellatsioonkaebused rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Asja Muir (endise nimega Mihhailitšenko) esitas 27.08.2015 Viru Maakohtule hagi KÜ Jõhvi

Rahu 6 vastu, milles palus tuvastada KÜ Jõhvi Rahu 6 27.05.2015 üldkoosoleku otsuste tühisuse.

Hagiavalduse kohaselt toimus 18.05.2015 KÜ Jõhvi Rahu 6 üldkoosolek, kus osalesid 6

korteriomanikku,

neist

kahe

korteriomaniku

esindajad

olid

volituseta.

Üldkoosoleku

kokkukutsumisest tulnuks korteriomanikke teavitada ette 7 päeva enne koosoleku toimumist (põhikiri

p 38), kuid seda ei tehtud. 13.05.2015 ilmus küll kortermaja sissekäigu uksele venekeelne teade

toimuvast koosolekust ja päevakorrast 17.05.2015 kohta. 16.05.2015 parandati koosoleku toimumise

kuupäev 18. maiks 2015. Päevakord nägi ette majandusaruande ja majanduskava vastuvõtmist.

Hageja on korduvalt teatanud korteriühistu esinaisele, et viibib enamuse ajast välismaal ja palus kõik

korteriühistuga seotud teated edastada talle e-kirja teel.

Peale koosoleku toimumise teate saamist palus hageja esitada talle 2014. a majandusaruande ja

majanduskava. Kostja esindaja teatas hagejale, et on soovitud pannud hageja postkasti. Hageja ei ole

2014. a majandusaruande ja majanduskava kostjalt saanud. Hageja palus veelkord 2014. a

majandusaruande ja majanduskava saata, kuid kostja ei ole seda teinud.

18.05.2015 kell 19.00 toimus KÜ Jõhvi Rahu 6 üldkoosolek, milles järgiti ettenähtud päevakorda,

kuid ei pandud ühtki päevakorra küsimust hääletamisele. 21.05.2015 pöördus Tamara Saarnik, hageja

poole eestikeelse masinkirjas protokolliga, paludes hageja kui protokollija allkirja. Hageja keeldus

alla kirjutamast, kuna protokolli järgi olid kõik päevakorda võetud küsimused ühehäälselt vastu

võetud, kuid tegelikult majandusaruandeid- ja kava üldkoosolekule ei esitatud ning hääletamist ei

toimunud.

21.05.2015

õhtul

ilmus

sissekäigu

uksele

teade

26.05.2015

toimuvast

kordusüldkoosolekust sama päevakorraga. Vastuolus põhikirja p-ga 40 rikuti jällegi koosolekust

etteteatamise tähtaega. Hiljem parandati kuupäev 27. maiks 2015. Teadet nähes pöördus hageja

24.05.2015 kirjalikult juhatuse poole majanduskava ja -aruande saamiseks, kuid kirjale vastust ta ei

ole saanud. Hageja palus kõik korteriühistuga seonduv edaspidi edastada e-kirjana, lisaks palus lisada

KÜ Jõhvi Rahu 6 kordusüldkoosoleku päevakorda neljas punkt parkimise korrast.

27.05.2015 toimus KÜ kordusüldkoosolek – osalesid 6 korteriomanikku, 2 ilma volituseta (korter 2

ja korter 4 elanikud). 2015. a majandustegevuse aastakava ning 2013-2014. a aruande ja bilansi

puudumist kinnitab 27.05.2015 toimunud korduskoosoleku protokoll, protokoll kinnitab ka volituste

puudumist.

Hageja vaidles vastu kostja vastuväidetele ega nõustunud kostja esitatud tõenditega. Kostja ei ole

hagejale edastanud majandusaruannet ja –kava, vaid hageja sai need alles kohtumenetluse käigus.

Kostja poolt kohtule esitatud majandusaruandest puuduvad kaks viimast lehte, sh allkirjaleht.

Äriregistrist saadud päringust selgub, et KÜ Jõhvi Rahu 6 majandusaruanne sai kahe juhatuse liikme

(Tamara Saarnik ja Valentina Semjonova) poolt allkirjastatud juba 7. mail 2015. See, et

majandusaruanne sai allkirjastatud kahe juhatuse liikme poolt enne aruande ja kava hääletamisele

võtmist, näitab, et nende küsimuste hääletamist ei toimunud. Kaheksast koosolekul viibijast kolm

(Liidia Karasjova, Aino Värkki, Victor Plistik) lahkusid enne koosoleku lõppu ega saanud

majandusaruande poolt hääletada. Hageja pole ka lõpp-protokolli koopiat saanud. Hageja sai lõpp-

protokolli äriregistrist, kusjuures puuduvad volikirjad, mis on protokolli lahutamatu osa. Hageja on

olnud varem protokollijaks määratud ning tõlkinud protokollid vene keelest eesti keelde ja on

teostanud ka muid administratiivseid töid KÜ jaoks, seega ilmnes protokolli koostamise oskuse

puudumine alles sel aastal.

2. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuse kohaselt olid 27.05.2015 toimunud KÜ üldkoosolekul esindatud kõik 8

korteriomanikku (2 korteriomanikku olid eelnevalt väljastanud volikirjad ja neid esindati volikirja

alusel (I kd tl 53-54). 27.05.2015 ei olnud tegemist korduvalt kokku kutsutud üldkoosolekuga

kvoorumi puudumise tõttu. 18.05.2015 üldkoosolekul oli protokollijaks valitud hageja. Koosoleku

lõppedes selgus, et hageja ei protokollinud koosolekut, vaid tegi mingeid arusaamatuid märkmeid.

18.05.2015 koosolekul oli koosoleku juhataja enda jaoks teinud samuti märkmed, kuid asjakohaseid,

seal hulgas märkinud päevakorra, hääletustulemused jne. Seetõttu otsustaski korteriühistu juhatus

igaks juhuks kutsuda kokku uue üldkoosoleku 27. maiks 2015.

18.05.2015 toimunud üldkoosoleku juhataja oma märkmete pinnalt koostas koosoleku protokolli,

kuid hageja keeldus seda allkirjastamast, sest koosoleku otsused ei rahuldanud teda. Kuna seadus

lubab tulenevalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 3 võtta vastu otsuseid kõigi liikmete

osalemisel üldkoosolekust isegi siis, kui on rikutud kokkukutsumise korda, siis ei ole üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu üldkoosoleku otsused tühised ning see välistab nende tühisuse

tuvastamise.

KÜ majandusaastaaruanne ja majandustegevuse aastakava jagati korteriomanikele laiali 2015. a

aprillis. KÜ majandusaastaaruanne ja majandustegevuse aastakava anti korteriomanikele kätte ning

neile, keda kodus ei olnud, pandi postkasti. Hageja 24.05.2015 saadetud failid leidis kostja juhatuse

liige oma e-postist alles peale 27.05.2015 toimunud koosolekut. Hageja failide leidmisel ei suutnud

kostja juhatuse liige neid avada ja kutsus selleks hageja appi ning alles koos hagejaga peale 27. maid

2015 avati hageja poolt 24.05.2015 saadetud failid. Seega enne 27.05.2015 üldkoosoleku toimumist

ei teadnud kostja juhatuse liige hageja e-posti aadressi. Hageja väide, et aruannete ja majanduskava

puudumist kinnitab üldkoosoleku protokoll, on kostja jaoks arusaamatu, sest protokollis ei ole kirjas,

et aruanded ja majanduskavad puudusid. Kui hageja vaidleb vastu kostja vastuväidetele, siis esitab

kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 06.10.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus leidis asja materjalide põhjal, et majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne anti

korteriomanikele isiklikult kätte ja neile, keda kodus ei olnud, pandi postkasti. Nimetatud väidet

kinnitasid vande all seletuse andnud kostja seaduslikud esindajad T. Saarnik, V. Semjonova ja

J. Skrebneva.

Samas kinnitas kostja seadusliku esindajana T. Saarnik, et hageja pöördus peale 18.05.2015 tema

poole palvega majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruande saamiseks, kuid ta ei andnud

seda hagejale. Keeldumise põhjust T. Saarnik kohtule ei esitanud.

Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruande korteriomanikele isiklikku kätteandmist

kostja esindaja poolt enne 27.05.2015 üldkoosoleku toimumist kinnitasid ka kohtuistungil

tunnistajana ära kuulatud A. Värk ja V. Plistik.

Maakohus luges eeltooduga tõendatuks, et korteriomanikele esitati enne 27.05.2015 toimunud

üldkoosolekut 2015 majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne. Kinnitust leidis ka

hageja väide, et kostja esindaja T. Saarnik keeldus hagejale mõistliku põhjuseta 2015. a

majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruande väljastamisest. Kohus leidis, et kui hageja

selgitas juhatuse liikmele, et ta ei ole enne üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku materjale kätte

saanud, siis oli korteriühistu esindajal kohustus neid korteriomanikule või tema esindajale tutvustada.

Üldkoosoleku toimumisest etteteatamise ja päevakorra tutvustamise eesmärgiks ongi see, et

korteriomanikud saaksid, end üldkoosolekul arutatavaga kurssi viia ning oma tahet kujundada. Antud

juhul kostja esindaja ebamõistlik käitumine võttis hagejalt võimaluse end täiel määral üldkoosolekul

arutatavaga kurssi viia ja sellega rikuti hageja kui korteriomaniku õigusi.

Samas ei saa eelpool märgitud rikkumised olla korteriühistu 27.05.2015 toimunud üldkoosolekul

vastu võetud otsuste tühisuse aluseks, sest ülejäänud üldkoosolekul osalenud seitsme korteriomaniku

õiguste rikkumisi ei ole käesolevas asjas ilmnenud.

Hagiavalduse kohaselt osalesid üldkoosolekul 6 korteriomanikku, kuid kahel osalejal puudus

korteriomaniku volitus. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriühistus on 8 liiget. Kostja vastuväite

kohaselt olid 27.05.2015 toimunud KÜ üldkoosolekul esindatud kõik 8 korteriomanikku ja kahe

korteriomaniku puhul olid korteriomanikud eelnevalt väljastanud volikirjad, mille alusel neid esindati

(I kd tl 53-54). Nimetatut tõendavad 27.05.2016 üldkoosoleku protokoll ja üldkoosolekust osavõtjate

registreerimisleht (I kd tl 26-27). Korteriomanike A. Saarnik ja I. Aun esindajate volitusi tõendavad

kohtule esitatud volikirjad. Maakohus on seisukohal, et hageja väide, et 27.05.2016 üldkoosolekul

puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik osalejate arv, on tõendamata.

Korteriühistu Jõhvi Rahu 6 põhikirja p.38 määratleb sarnaselt MTÜS § 20 lõikega 5 üldkoosoleku

toimumisest etteteatamise tähtajana 7 päeva. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja teatas 18.05.2015

üldkoosoleku toimumisest ja päevakorrast 13.05.2015 teate kinnitamisega korterelamu uksele ning

sama päevakorraga kordusüldkoosoleku toimumisest teatati 21. mai õhtul samuti teate

paigaldamisega korterelamu uksele.

Vastavalt KÜ põhikirja p 40, kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb sama

päevakorraga koosolek uuesti kokku kutsuda, teatades sellest kirjalikult 15 päeva ette.

Seega on leidnud kinnitust hageja väide, et nii 18.05.2015 kui ka 27.05.2015 üldkoosolekute

toimumisel rikuti korteriühistu juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumise korda (ei teatatud

üldkoosoleku toimumisest ette vähemalt 7 päeva ja korduskoosoleku kokkukutsumisel 15 päeva).

Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et 27.05.2015 toimunud üldkoosolekul osalesid kõik 8

korteriomanikku või nende esindajat. Seega oli üldkoosolek MTÜS § 21 lg 3 alusel õigustatud

otsuseid vastu võtma.

Kohtule on esitatud KÜ Jõhvi Rahu 6 27.05.2015 üldkoosoleku protokoll, milles nähtub, et

päevakorrapunktide hääletus on toimunud. Hääletamise toimumist kinnitasid ka tunnistajatena

kohtuistungil ärakuulatud V. Plistik ja A. Värk. Kohus kahtles tunnistaja R. Mihhailitšenko ütlustes

selle kohta, et „tema mingit hääletamist ei näinud“, sest tegemist on hageja emaga, kes ei pruugi olla

erapooletu.

Maakohus leidis, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et üldkoosolekul jäi päevakord

üldkoosoleku poolt hääletamata.

Kohus jättis TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi kohus tegi otsuse

hageja kahjuks, tuvastas kohus asja menetlemise käigus, et korteriühistu juhatus rikkus 27.05.2015

üldkoosoleku kokkukutsumise korda, samuti juhatuse liige hageja kui korteriomaniku õigusi sellega,

et keeldus põhjendamatult hagejale tutvustamast 2015. a majandustegevuse aastakava ja

majandusaasta aruannet, s.o kostja põhjustas oma tegevusega osaliselt käesoleva vaidluse. Seega

oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162

lg 4 mõistes.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja Asja Muir (apellant I) esitas 07.11.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega tuvastada juhatuse poolt 27.05.2015 teistkordselt kokku

kutsutud KÜ Jõhvi Rahu 6 üldkoosoleku otsuse tühisus.

Alternatiivselt palub apellant tunnistada 27. mail 2015 teistkordselt kokku kutsutud KÜ Jõhvi Rahu

6 üldkoosoleku otsuse punktid 2 ja 4 kehtetuks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ebapiisavalt tuvastanud asjaolu, kas tegelikkuses üldse oli

olemas 2013-2014. a majandusaruanne ja 2015. a majanduskava.

Arusaamatu on kohtuotsuses märgitu, et hageja esitas väite, et üldkoosolekul puudus otsuste

vastuvõtmiseks vajalik osalejate arv. Hageja väide oli, et MTÜS § 21 lg 3 sätted ei saa kohaldada,

kuna 2 koosolekul osalenud esindajat osalesid ilma volituseta. Kohtuotsuses mainitud volikirjad (I kd

tl 53-54) ilmnesid ainult tänu kohtuvaidlusele.

Kohus jättis tähelepanuta hageja väite, et kostja poolsed tunnistajad kinnitasid, et koosolekul tehtud

otsusest nad said teada vahetult koosolekul.

Vaidlustatav kohtuotsus rikub oluliselt avalikke huve, kuna näitab, et korteriühistu liikmel ei ole isegi

kohtu abil võimalust saada teavet korteriühistu ja juhatuse tegevuse kohta (majandusaruannet

ja -kava), ning juhatus võib võltsida aruannet, protokolle, kommunaalarvet ning seaduse ja põhikirja

sätted korteriühistu tegevuse kohta juhatuse jaoks ei kehti.

6. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebus hageja poolt vaidlustatud osas rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja seisukoha kohaselt esitas hageja apellatsioonkaebuses alternatiivse nõudena mh üldkoosoleku

otsuste p-de 2 ja 4 kehtetuks tunnistamise nõude alles apellatsioonkaebuses, mistõttu tuleb jätta

apellatsioonkaebuse alternatiivne nõue läbi vaatamata.

Kostja leiab, et 27.05.2015 toimunud koosoleku protokollis volikirjadele viite puudumine või

volikirjade registrisse saatmata jätmine ei tee volikirjasid olematuks ega anna alust arvata volitatud

isikute väljaarvamiseks koosoleku kvoorumist.

Maakohtu menetluses leidis kinnitust, et majandustegevuse aastakavad on hagejale kätte toimetatud

juba eelnevalt ning hageja teab, et korteriühistu majandustegevuse aruanded on saadaval ka

äriregistris, sest hageja esitas kohtule registrist võetud majanduskava.

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis

poolte menetluskulud endi kanda ning teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks

menetluskulude katteks välja 450 eurot.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kostja küll rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuid

kokkukutsumise korra rikkumine ei toonud kaasa üldkoosoleku tühisust, sest üldkoosolekul olid

esindatud kõik korteriühistu liikmed.

Maakohus põhjendas menetluskulude välja mõistmata jätmist sellega, et kostja juhatuse liige

T. Saarnik rikkus hageja kui korteriomaniku õigusi sellega, et keeldus põhjendamatult hagejale

tutvustamast 2015. a majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruannet. Kohtu väide ei ühti

kohtus vande all kuulatud tunnistajate ütlustega ning kostja juhatuse liikmete seletustega ja kohtu

järeldustega, et korteriomanikele esitati enne 27.05.2015 toimunud üldkoosolekut 2015

majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne (otsuse p 10).

Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja tegi enda poolt kõik vältimaks menetluskulude kasvu.

Kostja isegi pakkus hagejale kompromissi. Peale hageja poolt kostja kompromissi vastuvõtmisest

keeldumist kostja poolt kantud menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt.

8. Hageja palub vastuses kostja apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Hageja palub võtta

ringkonnakohtul seisukoht, kas kostja poolt kohtule esitatud äriregistri poolt genereeritud 2014. a

aastaaruanne (I kd tl 78-89) asendab KÜ Jõhvi Rahu 6 2013-2014. a majandusaruannet ja 2014-

2015. a majanduskava.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et kumbki apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Puudub alus heita maakohtule ette

õigusnormide väära kohaldamist ja menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel või

kohtulahendi põhjendamisel.

10. Hageja palus tuvastada 27.05.2015 üldkoosoleku otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada

27.05.2015 üldkoosoleku otsuse punktid 2 ja 4 tühiseks. Hageja arvates on 27.05.2015 üldkoosolekul

vastuvõetud otsused tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.

Pooled ei vaidle, et 27.05.2015 toimus kostja liikmete üldkoosolek, ega selle üle, kes seal osalesid.

Vaidlus seisneb selles, kas koosolek kutsuti kokku nõuetekohaselt ja oli pädev vastu võtma otsuseid.

MTÜS § 241 lg 1 (koostoimes KÜS § 1 lõikega 2) kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse

teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse

vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele

kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Maakohus asus seisukohale, et kostja rikkus nii 18.05.2015 kui ka 27.05.2015 üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, kuna üldkoosolekute toimumisest ei teatatud ühistu liikmetele ette põhikirjas

sätestatud tähtaegade jooksul. Seda maakohtu järeldust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud.

10. Järgnevalt on vaidluse all küsimus, kas üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed

on kõrvaldatavad sellega, et vaidlusalusel üldkoosolekul osalesid kõik korteriühistu liikmed.

MTÜS § 21 lg 3 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja

nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul

osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Hageja leiab, et 27.05.2015 üldkoosolekul osalesid kaks

isikut ilma volitusteta ning seetõttu ei kohaldu MTÜS § 21 lg 3, kuna 27.05.2016 üldkoosoleku

protokolli juures puuduvad volikirjad ning Arkadi Saarniku volikiri ei klapi koosolekul osalejate

nimekirjaga.

Maakohus märkis, et kuna 27.05.2015 toimunud üldkoosolekul osalesid kõik kaheksa

korteriomanikku või nende esindajat, siis oli üldkoosolek MTÜS § 21 lg 3 alusel õigustatud otsuseid

vastu võtma. Asja materjalide kohaselt on tõendatud, et 27.05.2015 üldkoosolekul olid esindatud kõik

8 korteriomanikku, kusjuures kaks korteriomanikku olid eelnevalt väljastanud volikirjad ja neid

esindati volikirja alusel (I kd tl 53-54).

11. KÜS § 101 esimese lause kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või

tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. MTÜS § 21 lg 5 kohaselt võib üldkoosolekul

osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Mittetulundusühingu liikme esindaja võib

üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Esindajale peab olema

antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.

Kostja on esitanud kohtule volikirjad, mille puudumist hageja väidab. Ringkonnakohus leiab, et

ainuüksi asjaolu, et volikirjad ei olnud lisatud üldkoosoleku protokollile, ei anna alust kahelda

volikirjade ehtsuses või nende mittevastavuses volitajate tahtele. Puudub alus tuvastamaks, et

volikirjade alusel üldkoosolekul esindatud liikmed ei osalenud 27. mai 2015 korteriühistu

üldkoosolekul oma esindaja kaudu ning et koosolekul vastuvõetud otsused ei vastanud nende liikmete

tegelikule tahtele. Seega jõudis maakohus õigesti järeldusele, et käesoleval juhul kohaldub MTÜS

§ 21 lg 3 ning järelikult oli 27.05.2015 toimunud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

12. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatu on ka kostja apellatsioonkaebus, milles vaidlustatakse

menetluskulude jaotust. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda,

kuna on seisukohal, et kostja põhjustas oma tegevusega osaliselt käesoleva vaidluse, mistõttu oleks

hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.

TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Maakohus on vaidlustatud otsuses esitanud kaalutlused ja põhjendused, miks käesoleva vaidluse

asjaolusid arvestades on õiglane ja põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maakohus ei ole seejuures diskretsioonipiire ületanud ning seetõttu puudub ringkonnakohtul alus

muuta maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust ning jätta kostja menetluskulusid hageja

kanda.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus KÜ Jõhvi Rahu 6 apellatsioonkaebuse rahuldamata.

13. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.

Ringkonnakohus leiab, et kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, on põhjendatud

jätta kummagi menetlusosalise poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud sarnaselt maakohtu

otsuses märgitud menetluskulude jaotusega poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/