2-16-9398/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-16-9398

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Määruse tegemise aeg ja koht

07. september 2017.a Pärnu

Tsiviilasja number

2-16-9398

Tsiviilasi

O. K. pärandvara pankrotihalduri Andrus Õnniku

hagi S. K. vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O. K. (K., surnud xx xx xxxx, isikukood

xxxxxxxxxxx) pärandvara pankrotihaldur Andrus

Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, Lai 10, 80010 Pärnu, e-

post: pinker@hot.ee )

Kostja: S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxx-

xxxxx xx, xxxxx xxxx xxxxx), lepinguline esindaja

Katrin

Kiisk

(STK

Õigusbüroo

OÜ,

e-post:

katrin@stklaw.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata O. K. (K., surnud xx xx xxxx) pärandvara pankrotihalduri Andrus

Õnniku hagi S. K. (K.) vastu ühisvara jagamiseks.

2. Menetluskulud jäävad O. K. pärandvara kanda.

3. Määrata kostja S. K. menetluskulude suuruseks 400 (nelisada) eurot ja mõista see summa

välja S. K. kasuks O. K. pärandvara pankrotivara arvelt. Väljamõistetud menetluskulud

tasuda L. K. arvelduskonto nr EExxx Swedbank AS-is.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb hagejal pankrotivara arvelt tasuda S. K.le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-16-9398, O. K. (K., surnud xx xx xxxx) pärandvara

pankrotihalduri Andrus Õnniku hagi S. K. vastu ühisvara jagamiseks pankrotiseaduse § 122 lg 1

alusel.

2-16-9398

2 (3)

2. Kostja 19.07.2016 kirjalikus vastuses vaidles asja menetlusse võtmisele vastu ja leidis, et see

tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hageja taotletavat eesmärki ei ole

sisuliselt võimalik saavutada ja riik ei peaks andma sellele nõudele õiguskaitset, kuna ühisvarasse

kuuluvad ehitised on olnud kostjale ja lastele pikaaegseks koduks ja ühisvara jagamine sellisel

viisil on ebaõiglane ja ebamõistlik.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Asja

menetlenud

kohtuniku

ametist

lahkumise

järel

kohtukoosseisu

vahetus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 20 lg 1 kohaselt arutatakse sellisel juhul asja algusest

peale.

Kohus, tutvunud hagimaterjalide ja asjas kogutud tõenditega ning kostja vastuväidetega, leiab, et

hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik

pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi

kaitseks. TsMS § 423 lg 2 punkti 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui

ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 122 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et kui vara on võlgniku ja tema

abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist, kusjuures

haldur võib ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates.

Praeguses asjas on võlgnikuks O. K. pärandvara, mitte kostja abikaasa.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 kohaselt juhul, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub

surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe

abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Pärimisseaduse (PärS)

§ 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile

ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele

kohaldatakse kaasomandi sätteid.

Hagiavaldusele lisatud, Pärnu notari I. Luihi poolt 20.12.2012 välja antud pärimistunnistuse järgi

võtsid O. K. pärandi kaaspärijatena 1/3 suurustes mõttelistes osades vastu 3 pärijat: abikaasa S. K.

ning lapsed J. K. ja L. K.. Puuduvad andmed pärandvara ühisuse lõpetamise kokkuleppe sõlmimise

ning pärandvara jagamise kohta. Seega ei ole hagejal võimalik hagi esitamisel taotletud eesmärki

saavutada S. K. vastu esitatud ühisvara jagamise nõudega.

6. Pärandvara jagamist reguleerivad PärS § 152 lõiked 1 – 4, mille kohaselt pärandvara jagamist

võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara

jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti

õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt

nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise

hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel.

Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast

seadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab

pärandvara pärija nõudel kohus.

7. Seega ei ole ühe abikaasa surma korral surnud abikaasale kuulunud, pärandvaraks muutunud

osa abikaasade ühisvarast kostjale kuuluvast osast võimalik eraldada üle elanud abikaasa vastu

esitatud abikaasade ühisvara jagamise hagiga. Pärandvara jagamine eeldab teistsugusel alusel ja

teistsuguse hagiesemega hagiavalduse esitamist ja kõigi kaaspärijate menetluses osalemist.

Kuivõrd TsMS § 376 lg 1 tulenevalt ei ole hagi eseme ja aluse samaaegne muutmine lubatud, ei

ole võimalik hageja nõuet käesolevas menetluses lahendada ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

2-16-9398

3 (3)

8. Vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle.

9. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis

kulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud,

kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega.

Selles asjas on hagejaks pankrotihaldur. PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur (edaspidi

haldur) pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena

tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb

oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.

PankrS § 541 lg 1 teisest lauselt tuleneb, et kui hagejaks on pankrotihaldur, kes on esitanud hagi

seoses pankrotivaraga, siis kantakse asja lahendamise lõpptulemusena tema kui hageja kanda

jäänud menetluskulud pankrotivara arvel. Seega selles asjas kantakse kõik menetluskulud O. K.

pärandvara arvelt.

10. Menetluskulude

kindlaksmääramine.

29.08.3027

esitas

kostja

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista kulud lepingulisele

esindajale 400 eurot. Kostjale osutas õigusabi Katrin Kiisk STK Õigusbüroo OÜ-st 19.07.2016

mahuga 4 tundi ja tunnihinnaga 100 eurot, millele õigusabi osutamise ajal käibemaksu ei

lisandunud, kuivõrd STK Õigusbüroo OÜ sai maksukohustuslaseks alates 01.03.2017. Õigusabi

teenus sisaldas esmast nõustamist, hagiavaldusega tutvumist, tõendite kogumist, võlausaldajaga

suhtlemist, 4-leheküljelise hagivastuse koostamist ja kohtule esitamist.

11. Kohus edastas kostja menetluskulude nõude hagejale ja andis seisukoha esitamiseks tähtaja.

04.09.2017 arvamuses hageja teatas, et tal ei ole vastuväiteid kostja menetluskulude jaotuse ja

suuruse kohta antud asjas, kuid menetluskulude väljamõistmisel palub hageja muu hulgas lähtuda

ka PankrS § 541 lg 1 ja sellega seotud kohtulahendites sätestatust (nt Tartu Ringkonnakohtu

14.02.2013 otsuse 2-10-35169 p.10; RK 29.05.2013 otsuse 3-2-1-40-13 p 32 jt).

12. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajaliku menetluskulu

TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 tähenduses, õigusabi on osutatud mõistliku tunnihinnaga, näidatud

ajakulu oli selles asjas vajalik ning vastab tehtud toimingute mahule. Kohus rahuldab kostja

avalduse, määrab kostja menetluskulude kindlaks summas 400 eurot ning mõistab need kostja

kasuks välja O. K. pärandvara arvelt. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hüvitatavatelt

menetluskuludelt tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

13. Hagi läbi vaatamata jätmise korral on hagejal õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu

tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel. Selles asjas 11.07.2016 määrusega vabastati hageja

hagi esitamisel riigilõivu tasumisest menetlusabi korras. Seega puudub hagejal kohustus lõivu

riigituludesse hüvitamiseks TsMS § 190 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik