2-14-60836/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

08.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-60836

Tsiviilasi

Aktsiaselts Kiviõli Soojus hagi I.S vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.06.2017 määrus kaja rahuldamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.S määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Kiviõli Soojus (registrikood

10245027, asukoht XXX), lepinguline esindaja Marie

Tsine

Kostja: I.S (endise nimega X, isikukood XXX, elukoht

XXX), lepinguline esindaja Sergei Postnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.06.2017 määrus ja teha uus määrus, millega

rahuldada I.S kaja Harju Maakohtu 22.03.2017 tagaseljaotsuse peale, taastada

menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust (TsMS § 417 lg 4 lause

2).

Asjaolud

1. 14.11.2014 esitas AS Kiviõli Soojus (hageja) Harju Maakohtule hagi X (praeguse

nimega I.S, kostja), C.B ja I.U vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja mõista põhivõlgnevuse 6375,78 eurot, viivise põhivõlgnevuselt alates

01.06.2013 kuni hagiavalduse esitamiseni 724,61 eurot ja viivise alates kohtuotsuse

tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja omandis ajavahemikul 31.10.2012 kuni 02.09.2013

korteriomand asukohaga Soo 13-X Kiviõli. Korteriühistut Kiviõlis Soo 13 elamus

moodustatud ei ole. Hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga Soo 13 Kiviõli, sh

kostja omandisse kuuluvat korteriomandit kütnud ja esitanud korteriomanikele, sh

kostjale arveid. Korteriomanikud on kohustatud kütteteenuse (soojusenergia)

kasutamise eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja on jätnud

hagejale alates 30.06.2003 kuni 31.05.2013 esitatud arved tasumata. 31.05.2013

seisuga moodustab kostja võlg hageja ees kokku 6375,78 eurot. Jõhvi notar Ülle Mesi

poolt 02.09.2013 tõestatud notariaalaktist nähtub üheselt, et korteriomand asukohaga

Soo 13-X Kiviõli kuulus kuni võõrandmaise hetkeni kostja ja tema endise abikaasa Y

ühisvara hulka. Kohtuvälise menetluse käigus selgus, et kostja endine abikaasa Y on

16.09.2013 surnud ning 27.06.2014 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on Y pärijad

C.B ja I.U.

2. 09.04.2015 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus I.U taotluse menetluse peatamiseks

ja peatas tsiviilasja nr 2-14-60836 menetluse kuni rahvastikuregistris vea

parandamiseni ja pärimismenetluse lahenemiseni.

3. 06.03.2017 määrusega uuendas Pärnu Maakohus tsiviilasja menetluse põhjusel, et C.B

ja I.U koos hagejaga esitasid kohtule 03.03.2017 taotluse menetluse lõpetamiseks

kompromissi sõlmimise tõttu.

4. Harju Maakohus rahuldas hagi 22.03.2017 tagaseljaotsusega.

5. 24.04.2017 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja, milles palus taastada asja menetluse ja

peatada 22.03.2017 tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluse. Kostja märkis, et

temapoolne hagile vastamata jätmine oli tingitud sellest, et kostja ootas kohtukutset, et

esitada oma seisukoht suuliselt kohtuistungil. Ühtlasi eeldas kostja, et ta juba täitis

hageja nõude täitemenetluses. Kostjal puudus võimalus nõuetekohaselt vormistada ja

esitada oma seisukoht hageja nõude osas õigeaegselt. Menetlus asjas oli peatatud kaks

viimast aastat ning viimase kahe aasta jooksul täitis kostja täitemenetluse käigus teised

hageja nõuded. Kostja põhjendatult eeldas, et täidab ka käesolevas menetluses hageja

poolt esitatud varalised nõuded. Samuti märkis kostja, et ei valda eesti keelt ning

kostjale ei olnud selge, et ta pidi hagile kirjalikult vastama. Kostja palus lugeda kostja

õiguslik ebakompetentsus mõjuvaks põhjuseks, mis takistas kostjal tagaseljaotsuse

aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast.

Kostja esitas kohtule elektroonilise kirja, kus palus kohtul kutsuda ennast

kohtuistungile, sisuliselt väljendas kostja soovi arutada asja kohtuistungil, et esitada

oma vastuväited suuliselt. Seega leidis kostja, et ta tegelikult esitas hagi vastuse,

milles palus asja arutamist kohtuistungil.

6. 19.05.2017 esitas hageja seisukoha kaja osas, milles palus jätta kaja rahuldamata.

Esimese astme kohtu määrus

7. 15.06.2017 määrusega jättis Harju Maakohus kaja rahuldamata ja arvas kostja poolt

24.04.2017 tasutud kaja kautsjoni 325 eurot riigituludesse. Kaja menetlemisega

tekkinud hageja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, märkides, et kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks

põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest

teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või

lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse

ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-71-09 p-s 13

märkinud, et kaja rahuldamise üks eeldus on see, et menetlusosaline või tema esindaja

põhistab mõjuva põhjuse, miks tal ei olnud võimalik kohtule teatada, et ta ei saa õigel

ajal hagile vastata või kohtuistungile ilmuda. Samas on kohtud leidnud, et kohane

oleks kas kohut teavitada menetlustoimingu tegemise takistusest või esitada tähtaja

pikendamise taotlus (viimane sisaldab endas ka sellest teavitamist, et

menetlustoimingut ei suudeta tähtaegselt teha).

9. Kostja on seisukohal, et on hagile vastanud 12.03.2017 ning palunud kohtul ennast

kohtuistungile kutsuda (tl 126). Kohus on kostjale 25.11.2014 toimetanud

hagiavalduse tähtkirjana kätte aadressile XXX, mille on vastu võtnud kostja abikaasa

(tl 35), kelle näol oli tegemist kostjaga samas eluruumis elava isikuga TsMS § 322

mõttes. Kostjale on edasises menetluses samuti toimetatud menetlusdokumente kätte

eelnimetatud aadressile, kust kostja on dokumendid isiklikult vastu võtnud (tl 128a)

ning kostja on kajas ja hagi vastuses enda elukohaks samuti märkinud XXX. Seega

hagiavaldus on kätte toimetatud kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel ning kostjal tuli

esitada hagi vastus hiljemalt 10.12.2014, kuid kostja seda ei teinud. Samuti on

tsiviilasja materjalid kostjale elektrooniliselt kätte toimetatud kostja e-postiaadressile

XXX(tl 89). Võttes arvesse, et kostja on nimetatud aadressilt kohtule vastanud,

puudub kohtul kahtlus, et kostja on tsiviilasja materjalid isiklikult elektrooniliselt kätte

saanud, kuid jätnud tähtaegselt vastamata.

10. Kohus oli seisukohal, et kostja poolt väljatoodud põhjendused ei ole mõjuvaks

põhjuseks hagile vastamata jätmiseks TsMS § 422 lg 1 kohaselt. Kohus märkis, et

menetlusse võtmises määruses oli antud kostjale selged juhised menetluses

osalemiseks ning eluliselt ei ole usutav, et kostjal ei olnud võimalik lasta määrust

tõlkida endale arusaadavasse keelde. Kohtu hinnangul ei ole kostja teinud piisavalt

pingutusi kohtudokumentide sisust arusaamiseks ning seetõttu ei esinenud kostjal

mõjuvat põhjust hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks. Kohtu hinnangul oli hagi

menetlusse võtmise määrusest üheselt selge, et kostjal tuleb kohtule vastata kirjalikult

ning samuti oli kostjat hoiatatud, et juhul, kui kostja seda ei tee, lahendab kohus asja

tagaseljaotsusega. Samuti märkis kohus, et olukorras, kus kostja vaidluse asjaolusid

piisavalt ei mõistnud, oli kostjal võimalik võtta endale lepinguline esindaja või

taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kumbagi neist toimingutest kostja

õigeaegselt ei teinud. Samas nähtub toimiku materjalidest, et kostjal on esindaja

võetud kaja esitamiseks, seega on kostjale arusaadav ning majanduslikult jõukohane

lepingulise esindaja võtmise võimalus. Tulenevalt eeltoodust oli kohus seisukohal, et

kostjal ei olnud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks ning kostjal puudub TsMS

§ 415 lg-st 1 tulenev alus kaja esitamiseks ning kaja tuleb jätta rahuldamata ja

menetlus taastamata.

11. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-129-14 p-s 11 märkinud, et kaja lahendamise

määruses peab maakohus mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid

ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused, kui kohus on otsuse teinud ilma kirjeldava

ja põhjendava osata. Tulenevalt eeltoodust kirjeldas kohus kaja lahendamise määruses

ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitas tagaseljaotsuse põhjendused.

12. Hageja on nõude esitamisel tuginenud asjaolule, et on kostjale kuulunud

korteriomandit kütnud, st osutanud teenust. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid,

millest tulenevalt saab kohus asuda seisukohale, et poolte vahel on lepingulised suhted

soojusenergia teenuse osutamiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-13 p-s 13

märkinud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid

lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui

soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p

2 järgi. Kohus, kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, leidis, et antud juhul kuuluvad

kohaldamisele käsundita asjaajamise sätted VÕS § 1018 jj järgi.

13. Tuginedes VÕS § 1018 lg-tele 1 ja 2 leidis kohus, et käesoleval juhul on täidetud

käsundita asjaajamise eeldused – hageja on kostjat varustanud soojusenergiaga,

olenemata asjaolust, et hageja ei ole olnud selleks kohustatud ning hagejal on olnud

soov tegutseda kostja kasuks – osutada kostjale teenust ning esitada selle teenuse eest

arveid. VÕS § 1018 jj kohaldamist ei välista see, kui isik tegutses kulutuste kandmisel

ka enda huvides, piisab sellest, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt teise

isiku huvisfääri (RKTKo nr 3-2-1-61-14 p 29). Kohus leidis, et hageja poolt teenuse

osutamine vastas kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, kuivõrd kostja

kohustus on korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 alusel hoida korteriomandi

reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille

toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega,

kuna kostjal tuli korteriomandit kütta eesmärgiga seda korras hoida, vastab hageja

poolt soojusenergia teenuse osutamine kostja tegelikule tahtele.

14. VÕS § 1023 lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks

talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest.

Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita

asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või

kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama paragrahvi lõike 2 alusel oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult

asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda,

kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus

nõuda tasu kolmandalt isikult.

15. Hageja on kohtule esitanud arvelduse seisu, millest nähtub kostja võlgnevus alates

30.06.2003-31.05.2013 summas 6375,78 eurot (tl 10-11) ning kostja võlgnevus nähtub

ka arvel nr 37671 (tl 12). Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete osas, luges

kohus, et arvelduse seisus kajastatud võlgnevus on põhjendatud ning kuulub kostjalt

väljamõistmisele. Tulenevalt eeltoodust mõistis kohus kostjalt välja põhivõlgnevuse

6375,83 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise perioodil 30.06.2013-

30.06.2014 summas 535,25 eurot ja perioodil 01.07.2014-13.11.2014 summas 189,36

eurot, kokku 724,61 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivise. Kostja ei ole

vaidlustanud hageja viivisenõude suurust. Viidates VÕS § 113 lg-le 1, § 94 lg-le 1 ja

§-le 367 oli kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb

välja mõista viivis 724,61 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivis.

16. Tulenevalt eeltoodust rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 6375,83 eurot ja viivise 724,61 eurot, kokku 7100,44 eurot. Kostjal

tuleb hagejale tasuda ka viivis põhinõudelt, s.o 6375,83 eurolt VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates 14.11.2014 kuni põhinõude täitmiseni.

17. TsMS § 149 lg-le 5 tuginedes märkis kohus, et kuivõrd kohus jätab kaja rahuldamata,

tuleb kostja tasutud kautsjon 325 eurot arvata riigituludesse. Kooskõlas TsMS § 169

lõikega 2 ja Riigikohtu seisukohaga lahendi nr 3-2-1-71-09 p-s 14 jättis kohus kaja

esitamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda. Kaja esitamisega seotud

menetluskulusid kohus kindlaks ei määranud ja märkis, et kohus lahendab

menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast käesoleva määruse

jõustumist. Kohus selgitas hagejale, et hagejal on võimalik esitada menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus peale käesoleva määruse jõustumist 10 päeva jooksul.

Määruskaebus

18. 29.06.2017 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse ja

taastada menetluse tsiviilasjas nr 2-14-60836.

19. Kostja märgib, et menetlus tsiviilasjas nr 2-14-60836 oli Harju Maakohtu 09.04.2015

määrusega peatatud. Kostja on seisukohal, et kuna menetlus oli peatatud rohkem kui

kaheks aastaks, tekkis ebaselgus kostja vastuse esitamisega. Kostja ei mäletanud, kas

ta esitas vastuse hagile või mitte ning kohus ei pidanud vajalikuks kostjat sellest

täiendavalt hoiatada. Kaebuses tugineb kostja kajas esitatud seisukohtadele tema

õiguslikust ebakompetentsusest ja sellest, et kostja ei valda eesti keelt ning talle ei

olnud selge, et ta pidi hagile kirjalikult vastama. Kohus ei ole võtnud arvesse kajas

esitatud seisukohti.

20. Kostja leiab, et hagile vastamata jätmiseks olid mõjuvad põhjused. Kostja esitas

maakohtule 12.03.2017 elektroonilise kirja, milles palus kutsuda teda kohtuistungile

ametliku kutsega. Kostja sisuliselt väljendas soovi arutada asja kohtuistungil, et

esitada oma vastuväited suuliselt. Seega leiab kostja, et ta tegelikult esitas hagi

vastuse, milles palus asja arutamist kohtuistungil. Kohus kostja taotlusele ei

reageerinud. Seejuures tugineb kostja kaebuses Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-126-13

märgitule, et „kostja vastuväite puudus ei anna iseenesest alust seda vastuväidet mitte

arvestada. Maakohus oleks pidanud andma kostjale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja

mittekohase täitmise väärtuse kohta tõendite esitamiseks. [---] ebaselguse oleks

maakohus pidanud esmalt proovima kõrvaldada, andes kostjale TsMS § 3401 lg 1 järgi

tähtaja tasaarvestusele tuginemise vastuväite selgitamiseks.” Tulenevalt eelmenetluse

põhimõttest (TsMS § 392) ja juhindudes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-126-13

märgitust leiab kostja, et tema taotlus asja arutamiseks avalikul kohtuistungil on

sisuline vastuväide hageja nõuetele ning kostja menetluslikud õigused olid rikutud.

Vastus määruskaebusele

21. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, mitte taastada menetlust tsiviilasjas nr

2-14-60836 ja jätta kulud kostja kanda.

Menetluse edasine käik

22. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

23. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

15.06.2017 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb absoluutne

alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ning TsMS § 417 lg 2 alusel

koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 tuleb kaja rahuldada, asja menetlus taastada ning

asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele

24. TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

25. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu 18.11.2014 määrus, millega nähti

ette toimetada kostjatele kätte hagimaterjalid ning anti 14-päevane tähtaeg hagile

kirjaliku vastuse esitamiseks, toimetati TsMS § 322 lg 1 järgi kostja abikaasale allkirja

vastu kätte 25.11.2014 (tl 35). Seega ei ole hagi kätte toimetatud kostjale isiklikult

allkirja vastu. Kostja ei ole sellele asjaolule küll ei kajas ega määruskaebuses

tuginenud, kuid kohtul tuleb kaja saamisel iseseisvalt kontrollida, kas esinevad TsMS

§ 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused. Sellist seisukohta on Riigikohus

väljendanud lahendi nr 3-2-1-103-12 p-s 11. Samuti on Riigikohus viidatud lahendi

p-s 11 selgitanud, et TsMS § 415 lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on TsMS § 417 lg 2 teise

lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik seda

kontrollida, kuivõrd andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus.

26. Vastavalt TsMS § 417 lg-le 2 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja

ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu

tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on

põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud

menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu

alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik

mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Käesoleval juhul ei

olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna puuduvad andmed, et kostjale oleks

hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Seega esineb TsMS § 415 lg 1

p 1 olukord ja maakohtu põhjendused hagile vastamata jätmise mõjuva põhjuse osas ei

ole asjakohased. Kaja oli esitatud õiges vormis ja õigel ajal. Seega tuleb TsMS § 417

lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 kaja rahuldada ning asjas menetlus

taastada. TsMS § 418 lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja

ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata

jätmist.

27. Määrusega määras maakohus ka kaja kautsjoni arvamise riigituludesse. Selles osas

tuleb määrus samuti tühistada TsMS § 149 lg 5 esimese lause alusel, kuna

ringkonnakohus rahuldab kaja. Kautsjoni tagastamiseks tuleb kostjal esitada

maakohtule vastav avaldus, mis sisaldab kautsjoni tagastamiseks vajalikke andmeid

(TsMS § 149 lg 8 lause 3).

28. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise

tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega tuleb maakohtul otsustada

menetluskulude jaotus ja määrata kulud kindlaks sõltuvalt asja lahedamise tulemusest.

29. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS §

417 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada

määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab

Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse

rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva

määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar