3-16-1896/29 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-1896

Otsuse kuupäev

7. september 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Deniss Rogateni kaebus Viru Vangla vastu 15.07.2016.a

ära võetud esemete tagastamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 08.08.2017 ja sellele järgnenud kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Deniss Rogaten

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Minna kahe piibli ja 14 plastikust klambri osas

kohustamisnõudelt üle nende esemete äravõtmise

õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele.

2. Rahuldada kaebus. Teha kindlaks, et viie raamatu,

kahe piibli ja 15 väljatrüki äravõtmine kaebajalt

15.07.2016.a läbiotsimisel oli õigusvastane. Kohustada

Viru Vanglat tagastama Deniss Rogatenile väljatrükk

„Vampire the Maquerade“.

3. Jätta menetluskulud vastustaja kanda.

4. Mõista Viru Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja

riigilõiv 15 eurot. Jätta menetluskulud muus osas välja

mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks

tegemisest

arvates.

Viimane

päev

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

on

09.10.2017.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla teostas 15.07.2016.a läbiotsimise kambris S108. Samal päeval koostati akt

esemete äravõtmise kohta (tl 45). Kambris paiknes kaks kinnipeetavat, üks neist oli Deniss

Rogaten. Aktile on märgitud, et kinnipeetavad keeldusid seda allkirjastamast.

2. Läbiotsimise käigus vanglaametniku ja Deniss Rogateni vahel tekkinud lahkarvamuste

tõttu algatas Viru Vangla kaebaja suhtes distsiplinaarasja ja viis läbi menetluse (tl 42-48).

Distsiplinaarmenetlus lõpetati karistust määramata. Menetluse käigus teostati muuhulgas

videosalvestise vaatlus.

3. Deniss Rogaten esitas 18.07.2016.a (registreeritud 04.11.2016 nr 6-10/32133-1, tl 33) Viru

Vanglale avalduse, mille pealkirjaks on kaebus ja milles kaebaja palus tagastada talle

15.07.2016.a ära võetud õpikud ja sõnastikud, usklikud tekstid, kiri ja postmargid. Avalduses

on märgitud, et kaebajal oli kaks piiblit ning ingliskeelse piibli vahel oli kiri ja 30 erinevat uut

postmarki.

Avaldusele on märgitud kaebaja kinnitus, et ta sai 02.11.2016.a kätte 22 postmarki.

4. Deniss Rogaten esitas 19.07.2016.a (registreeritud 21.07.2016 nr 6-10/21470-1, tl 35) Viru

Vanglale taotluse, milles ta soovis näha kõiki ära võetud väljatrükke ja raamatud,

veendumaks, et kõik on alles ning heas korras.

Viru Vangla esitas 19.08.2016.a vastuses nr 6-10/21470-2 (tl 36) nimekirja ära võetud

raamatutest. Nimekirja on kantud 11 raamatu pealkirjad, sh kaks piiblit. Lisaks on märgitud,

et ära võeti 10 A4 formaadis raamatut, mille kaebaja lõhkus, eemaldades neilt plastmassist

köite. Raamatud võeti ära lõhutud kujul (A4 lehed ja plastmassköited eraldi). Raamatud

paigutati kinnipeetavate isiklike asjade lattu. Vangla selgitas laost raamatute väljastamise

korda.

5. Deniss Rogaten esitas 18.07.2016.a (registreeritud 19.07.2016 nr 6-10/21239-1, tl 11) ka

taotluse, milles ta palus väljastada laost raamatuid lugemiseks. Kaebaja selgitas, et tema

kambris ei ole 12 raamatut ning inspektor-kontaktisik on unustanud teha parandused kambris

olevate asjade nimekirjas.

Viru Vangla vastas 15.08.2016.a (tl 12), et esitatud taotlus ei ole vormikohane ning palus

esitada uue taotluse blanketil, sh märkida, milliseid raamatuid kaebaja kambrisse soovib.

6. Deniss Rogaten esitas 17.08.2016.a Viru Vanglale vaide nr 6-12/210-1 (tl 13), milles ta

nõudis järgmiste 15.07.2016.a ära võetud esemete tagastamist:

- ingliskeelne piibel, mille vahel oli kiri ja 30 postmarki,

- venekeelne piibel,

- 14 väljatrükki koos klambritega,

- jaapani keele õppimise materjalid (sõnastikud, õpikud ja teised).

Kaebaja leidis, et temalt esemete äravõtmine oli õigusvastane. Kaebaja märkis, et 18.07.2016

on ta esitanud kaks kaebust ja ühe selgitustaotluse.

7. Viru Vangla tegi 16.09.2016.a vaideotsuse nr 6-12/210-2 (tl 14). Vangla rahuldas vaide

raamatute tagastamise osas. Raamatud tagastatakse Viru Vangla kodukorras sätestatud korras,

pidades silmas seda, et Viru Vangla kodukord lubab kambris hoida viis raamatut. Kirju,

postmarke, väljatrükke või piibleid vaideotsus ei käsitle.

8. Deniss Rogaten esitas 20.09.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse, mille ta palus tagastada

talle järgmised 15.07.2016.a toimunud läbiotsimisel ära võetud esemed: kaks piiblit, viis

raamatut, 15 väljatrükki, 30 postmarki ja isiklik kiri.

9. Viru Vangla teatas vastuses kaebusele, et kaebajale on tagastatud 09.10.2016.a avalduses

märgitud viis raamatut ning üks kiri ja 22 postmarki (tl 33-34). Kaebaja teatas oma

06.06.2017.a avalduses (tl 54-55), et ta soovib nende esemete osas menetluse jätkamist ja

esemete äravõtmise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja põhjendas seda huviga anda vanglale

märku, et selline tegevus ei ole lubatav ja hoida ära edaspidised rikkumised, samuti inspektor-

kontaktisik Mikk Saare ebaseadusliku tegevuse väljatoomise vajadusega ja hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsusega. Kahju tekitati kaebajale sellega, et temalt võeti alusetult ära tema jaoks

olulised õpikud ning kaebaja nägi, et vanglaametnikele on lubatud ükskõik millised

rikkumised. See põhjustas kaebajale hingelisi kannatusi.

10. Kohtuistungil 08.08.2017.a selgus, et kaebajale on tagasi antud ka 14 kaebuses nimetatud

väljatrükki (lahtiste lehtedena). Kaebajale on tagastamata üks terviklik köidetud väljatrükk

pealkirjaga „Vampire the Maquerade“ ja 14 plastklambrit, millega muud väljatrükid olid

köidetud, samuti ei ole tagastatud piibleid. Kaebaja soovis 14 lahtistel lehtedel oleva

väljatrüki osas minna üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Postmarkide ja isikliku kirjaga

seotud nõuete osas loobus kaebaja istungil kaebusest.

Kohus lõpetas 09.08.2017.a määruses menetluse postmarkide ja isikliku kirja tagastamise

nõudes. Viie raamatu ja 14 väljatrüki (lahtistel lehtedel) osas lubas kohus kaebajal

kohustamisnõudelt üle minna nende esemete äravõtmise õigusvastasuse kindlakstegemise

nõudele. Kohus palus samas määruses vastustajal lahendada kaebajale piiblite tagastamise

küsimus nii, et kaebajal oleks võimalik hiljemalt 23.08.2017 esitada soovi korral avaldus

minna üle piiblite äravõtmise õigusvastasuse tuvastamise nõudele.

11. Kaebaja esitas 23.08.2017.a kohtule avalduse (tl 73-75), milles teatas, et ta sai samal

päeval kätte mõlemad piiblid ja väljatrükkide plastklambrid. Avaldusest ei tulene selgelt, kas

kaebaja soovib nende esemete osas üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele.

Poolte seisukohad

12. Kaebaja hinnangul oli vaidlusaluste esemete äravõtmine õigusvastane. Kaebaja

seisukohad sisalduvad kaebuses (tl 1-3) ning 04.10.2016, 09.10.2016, 06.06.2017 ja

23.08.2017 seisu-kohtades (tl 16, 25-26, 52-55, 73-75). Kaebaja põhjendas oma nõudeid ka

istungil (tl 63-64).

Kaebaja ei nõustu sellega, et tal oli läbiotsimise päeval võimalus jätta kambrisse viis raamatut.

Vanglaametnik Mikk Saar võttis kambrist ära kõik raamatud ja viis need trellukse juurde.

Kaebaja valis nende seast viis raamatut, mida ta soovis kambrisse. Vanglaametnik tõi

raamatud kambrisse ja asetas lauale, kuid raamatuid oli neli. Kaebaja asetas raamatud luugile,

et näidata nende arvu. Seepeale võeti ära ka need neli raamatut. See, et kaebaja viskas või

lükkas raamatud kambrist välja, ei ole õige. Kaebaja soovis raamatuid kambrisse jätta.

Esemed, mille kaebaja videosalvestise kirjelduse järgi kambrist välja tõi ja hunnikusse pani, ei

olnud raamatud, vaid väljatrükid, mida Mikk Saar läbiotsimise käigus ei märganud ja mille ta

jättis teiste asjade juurde panemata. Mikk Saar tegutses emotsioonidest ning tema ja kaebaja

vahel valitsevast vaenust ajendatuna ning valetas läbiotsimise asjaolude kohta.

Väljatrükid ei ole keelatud esemed. Kaebaja ei nõustu sellega, et plastklambriga kinnitatud

väljatrükki käsitletakse raamatuna. Eesti keele seletav sõnaraamat ei saa olla aluseks õigusliku

hinnangu andmisel. Vastustaja hinnangu järgi saab raamatuks liigitada ka ajakirja, koomiksi,

brošüüri, kalendri, isiklike dokumentide kogumi jne. Selline definitsioon riivab kaebaja

õigusi. Raamatuid tuleb eristada teistest trükitoodetest. Plastklambriga või muul moel

kinnitatud väljatrükke annab kinnipeetavatele ka vangla ning neid ei loeta raamatute hulka.

Ajakirjade arv ei ole piiratud, neid ei loeta raamatute hulka. Praktikas lubatakse

plastklambritega köidetud väljatrükke kambris, neid ei loeta lubatud viie raamatu hulka ja

neid ei kanta isiklike asjade nimekirja. Kaebaja arvates on raamatuga tegemist siis, kui köidet

ei saa lahti võtta ja lehti eraldada ilma eset rikkumata. Kaebajalt ära võetud esemed on

plastklambri eemaldamisega lihtsalt muudetavad lehtede hunnikuks. Väljatrüki kinnituste

äravõtmine ei ole väljatrüki rikkumine, selle saab paari minutiga uuesti kokku panna.

Kaebaja hinnangul ei reguleeri ükski õigusakt väljatrükkide omamist või kogust. Kaebaja

vajab kõiki väljatrükke kambrisse korraga, sest ta kasutab neid pidevalt ja esemete

kättesaamine isiklike asjade laost võtab aega vähemalt üks kuu.

Kaebaja taotles algusest peale piiblite tagastamist. Kaks piiblit on mõistlik kogus usulisi

tekste. Ka vastustaja nõustus, et piiblite äravõtmine oli ebaseaduslik. Kaebaja oli ilma usklike

tekstideta umbes 14 kuud.

Kaebaja ei ole saanud akti asjade äravõtmise kohta. Ära võetud raamatute ja väljatrükkide

nimekiri ei ole korrektne. Kaebaja palus nõuda Viru Vanglalt nimekirja koostamist, kus on

märgitud iga temalt ära võetud raamatu nimetus ja autor.

Vangla on käsitlenud kaebaja vaiet vastusele nr 6-10/21470-2 teabenõudena, rikkudes samas

kohustust vastata teabenõudele 5 tööpäeva jooksul.

13. Vastustaja palus oma vastuses kaebusele (tl 30-31), täiendavas seisukohas (tl 79) ja

istungil (tl 63-64) jätta kaebuse rahuldamata.

Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.20 kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida kambris

rohkem kui viis isiklikku raamatut. Ülejäänud raamatuid hoitakse kinnipeetavate isiklike

asjade laos ja vajadusel on neid võimalik vahetada kambris olevate raamatute vastu. Peale

selle võib kinnipeetav kodukorra punkti 18.2.3 alusel laenutada raamatukogust kuni viis

teavikut. Seega võib kinnipeetaval üheaegselt kambris olla 5 isiklikku raamatut ja 5

raamatukogust laenutatud raamatut. Vastustaja arvates on see kogus mõistlik ja piisav.

Raamatute arvu piiramise põhjuseks on julgeoleku tagamine vanglas: raamatute sisse on

võimalik peita erinevaid keelatud esemeid (narkootikumid, sigaretid, sim-kaardid jms) ning

nende läbiotsimine on aeganõudev ja mõningatel juhtudel võimatu.

Vastustaja oli juba 15.07.2016 nõus tagastama kaebajale kambrisse 5 isiklikku raamatut, kuid

kaebaja ei teatanud, milliseid raamatuid ta kambrisse soovib. Vastuseks kohtu küsimusele on

kaebaja need andmed andnud ning raamatud on kaebajale kambrisse antud. Kaebaja ei ole

taotlenud kambrisse piiblit ning vastustaja hinnangul nähtub kaebaja avaldustest, et piiblit ta

pigem ei soovi.

Läbiotsimise ajal toimunut tõlgendas vastustaja nii, et kaebaja valis välja neli raamatut ja need

viidi kambrisse. Kuna kaebaja ei olnud rahul, et ei saanud viit raamatut, siis ta andis neli

raamatut tagasi.

Vastustaja hinnangul kujutavad väljatrükid endast raamatuid. Vastavalt eesti keele seletavale

sõnaraamatule on raamat trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned.

Kaebaja nimetatud väljatrükid on terviklikud väljaanded, need olid kokku köidetud ja

ümbritsetud kaantega. Kui kaebajal on kambris viis raamatut, siis täiendavate raamatute

kambrisse andmine ei ole lubatud. Raamatute äravõtmise käigus tõmbas kaebaja raamatutelt

ära köiteklambrid, seejärel oli tegemist lahtiste lehtede, mitte raamatuga.

Vastustaja arvates ei reguleeri õigusaktid lahtiste lehtede kogust kambris. Piiranguks on see, et

kinnipeetava isiklike asjade kogukaal ei tohi olla üle 30 kilo. Suur kogus paberit raskendab

kambri läbiotsimist, sest vanglaametnik peab iga lehe eraldi läbi lappama.

Piiblite kohta selgitas vastustaja, et piibel on lubatud lisaks viiele raamatule, lubatud on ka

kaks piiblit. Vastustaja vabandas, et kaebaja 15.08.2016.a vaides esitatud taotlus piiblite

kambrisse andmiseks jäi tähelepanuta.

Kohtu seisukoht

14. Kohus läheb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 alusel ka kahe piibli ja

14 plastklambri osas üle nende esemete äravõtmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele.

Kaebaja ei ole esitanud selleks selgesõnalist taotlust, kuid kaebaja 23.08.2017.a avaldusest

tervikuna tuleneb pigem see, et kaebaja vaidlustab endiselt nende esemete äravõtmist ja

soovib selle õiguspärasuse kohta kohtu seisukohta. Kohus lähtub tuvastamisnõude lubatavuse

osas 09.08.2017.a määruse punktis 4 toodud põhjendustest ja ei korda neid.

Seega on ainsaks algses kaebuses nimetatud esemeks, mille osas menetlus jätkub ja mida

kaebajale ei ole tagastatud, väljatrükk „Vampire the Maquerade“ (koos köiteklambriga).

Kohtuistungil esitatud dokumendile (tl 66) on küll tehtud käsikirjaline märge, nagu oleks see

ese kaebajale laost väljastatud 18.01.2017, kuid istungil kinnitasid mõlemad pooled, et seda ei

ole tagastatud ja vastustaja esitas selle kohtule vaatluse teostamiseks.

Kokkuvõttes tuleb kohtul sisuliselt lahendada järgmised nõuded:

- teha kindlaks 15.07.2016.a läbiotsimisel viie raamatu, kahe piibli ja 15 väljatrüki

äravõtmise õigusvastasus;

- kohustada vastustajat tagastama 15.07.2016.a läbiotsimisel ära võetud väljatrükk

„Vampire the Maquerade“.

15. Kohus loeb tõendatuks, et vastustaja võttis 15.07.2016.a läbiotsimisel kaebajalt ära 10

raamatut, sh kaks piiblit ning 15 väljatrükki, neist 1 terviklik plastmassist kammköitega

väljatrükk „Vampire the Maquerade“ ja 14 väljatrükki nii, et lahtised lehed ja plastmassist

köiteklambrid võeti ära eraldi.

Praeguseks ei ole pooltel enam vaidlust selle üle, millised esemed vastustaja kaebajalt ära

võttis. Raamatute nimekirja on vastustaja kaebajale esitanud (tl 36). Kaebaja ja vastustaja

nimekirjades (tl 25, 36) on raamatute pealkirjad küll mõnevõrra erinevad, kuid raamatute arv

on sama ja pealkirjad on teatud mööndustega ühildatavad. Viis raamatut ja kaks piiblit on

kaebajale tagastatud. 14 väljatrükki on tagastatud. Kaebaja on koos vastusega kaebusele

saanud ka akti esemete äravõtmise kohta. Kohus jätab seetõttu läbi vaatamata kaebaja taotluse

nõuda Viru Vanglalt andmete esitamist ära võetud esemete kohta.

16. Vastustaja võttis vaidlusalused esemed ära, kuna ta pidas neid kaebajale keelatuteks.

Vastustaja põhjendas asjade äravõtmist sellega, et kambris oli raamatuid lubatust rohkem (tl

44, 45). Selle põhjenduse juurde on vastustaja jäänud ka kohtumenetluse käigus, muid

põhjendusi ära võetud esemete keelatuse kohta vastustaja esitanud ei ole.

Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 sätestab, millistele tunnustele vastavad esemed on

kinnipeetavale keelatud. See säte ei käsitle praeguses kohtuasjas vaidluse all olevaid esemeid

- raamatuid, piibleid või väljatrükke. VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatakse vanglas

kinnipeetavale keelatud asjade loetelu ning enda juures ja laos olevate asjade kogukaal

justiitsministri määrusega. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt

aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg 2 sätestatud

tingimustele.

Justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 57 lg 3

alusel ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30

kilogrammi. VSKE ei sätesta kambris olevate asjade kaalu ülempiiri. Vastustaja ei ole

tuginenud sellele, et kaebaja asjade kaal kokku ületab eeltoodud piirangut.

VSKE § 641 toob ära kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. § 641 lg 15

kohaselt on keelatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning

pornograafilised teosed. Vastustaja ei ole tuginenud sellele, et praeguses asjas oleks tegemist

selliste teostega. Muid praeguses kohtuasjas vaidluse all olevaid esemeid puudutavad sätteid

VSKE ei sisalda.

17. Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord, kättesaadav interneti-lehekülje

www.vangla.ee kaudu) punkt 1.12.20 keelab kinnipeetaval hoida kambris rohkem kui viis

isiklikku raamatut. Kodukorra seletuskiri (kättesaadav samas) ütleb, et sättega on reguleeritud

kinnipeetavale kambrisse antavate isiklike raamatute kogust. Kui kinnipeetaval on kambris

korraga maksimaalselt viis isiklikku raamatut, on see mõistlik kogus, sest kinnipeetav võib

laenutada vangla raamatukogust kuni viis teavikut. Niisiis võib kinnipeetaval olla kambris

kokku kümme raamatut.

Kodukorra punkti 7.1.22 alusel on keelatud perioodika, ristsõnaraamatud, kataloogid jm

seesugused esemed, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse

väljastatud. Seletuskirja kohaselt on neid esemeid vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks,

kuna nende läbiotsimine on raske. Ajalehtede, ajakirjade ja muu kirjanduse lehtede vahele on

võimalik kleepida keelatud aineid. Sestap tuleks iga lehekülge eraldi kontrollida, mis on aja-

ja töömahukas. Lehele kleebitud aine ei pruugi olla visuaalselt tuvastatav. Niiviisi võib

keelatud aine sattuda vanglasse. Narkootiliste ainete sattumine vangla territooriumile seab

otseselt ohtu vangla julgeoleku. Kinnipeetavad võivad tellida mõistlikus koguses perioodilisi

väljaandeid vanglateenistuse vahendusel, mis tagab selle, et vanglasse ei satu ajalehtede,

ajakirjade või muu kirjanduse vahel keelatud aineid.

Kodukorra punktid 16.1 ja 16.4.39 näevad ette, et kinnipeetav võib osta kord kuus ühe paki

A4 paberit. Üldiselt teadaolevalt on ühes pakis 500 lehte paberit, seega saab kinnipeetav aasta

jooksul osta kuni 6 000 lehte paberit.

18. Ilmselgelt ei ole võimalik anda mõistele „raamat“ üht ja ainuõiget sisu või tähendust.

Vastustaja tõi välja eesti keele seletava sõnaraamatu (kättesaadav interneti-aadressil

www.eki.ee/dict/ekss) esimesena toodud seletuse, mille järgi raamat on trükipoognaist

koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned. Sama sõnaraamat annab aga tähendustena

ka muid võimalusi, sh sellisel kujul (s.o raamatuna) ilmunud või ilmuv kirjandusteos, ka

mitmeköitelisena ning köidetud paberilehed, vihik ülestähenduste, sissekannete vms

tegemiseks. Raamatukogusõnastik (kättesaadav interneti-aadressil termin.nlib.ee) annab

raamatule kolm erinevat tähendust: 1) üldjuhul koodeksikujulise monograafilise iseseisva, või

muul kandjal olevana avaldamiseks piisav, teksti ja/või muu informatsiooni hulk, 2) trükitud

või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam

lehekülge, 3) trükitud ja köidetud teavik, mis ei ole jadaväljaanne. Sama sõnastik tunneb ka

mõistet raamatajakiri, see on ajakirjana ilmuv ja levitatav raamat, nt ""Loomingu"

Raamatukogu", ja raamatkataloog, see on raamatukujuline trükikataloog. Raamatut püüab

defineerida Eesti kaupade nomenklatuur. Käibemaksuseaduse § 15 lg 2 p 1 kehtestab

raamatutele vähendatud käibemaksumäära 9 %, seda arvestades leiab raamatu mõiste

sisustamist kindlasti nii Eesti kui ka Euroopa Liidu kohtupraktikast.

Praeguses kohtuasjas ei omagi tähendust see, mida mõista raamatu all üldiselt. Selles mõttes

on raamatu mõistet samavõrd õigesti sisustanud nii kaebaja kui vastustaja. Tähendust omab

see, mida on mõeldud raamatu all Viru Vangla kodukorra punktis 1.12.20 ehk milliseid

esemeid ei või kinnipeetava kambris korraga olla rohkem kui viis.

19. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 15.07.2016.a toimunud läbiotsimise seisuga oli kaebajal

kambris rohkem kui viis raamatut klassikalises tähenduses, s.o kirjastamisega tegeleva

ettevõtte poolt ilmutatud, trükitud ja kaante vahele köidetud väljaannet. Pooled ei vaidle ka

selle üle, et läbiotsimise järel ei jäänud kaebajale kambrisse ühtegi raamatut. Kaebaja ei ole

seadnud kahtluse alla kodukorra punkti 1.12.20 kehtivust. Kaebaja peab õigusvastaseks seda,

et talle ei jäetud kambrisse lubatud viit raamatut.

Kohus märgib, et ei ole oluline, milliste konkreetsete viie raamatu äravõtmise üle toimub

vaidlus. Praegu ei ole võimalik enam kindlaks teha, millised raamatud valis kaebaja

läbiotsimise päeval. Vaidluse all ei ole konkreetsed pealkirjad, vaid see, et lõpptulemusena ei

jäänud kaebajale ühtegi raamatut.

20. Kohus nõustub kaebajaga, et kõigi raamatute äravõtmine kaebajalt oli õigusvastane. Ka

vastustaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks võiks olla õiguspärane vangla otsustus jätta

kaebaja üldse ilma raamatuteta. Vastustaja vastuväide seisneb selles, et kaebaja andis ise ära

kõik raamatud.

Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja andis ise ära kõik raamatud või et kõik

raamatud võeti kambrist ära kaebaja tegevuse tõttu või kaebajast sõltuval põhjusel.

21. Kohtule on esitatud inspektor-kontaktisik Mikk Saare ja valvur Jevgeni Korikovi

allkirjadega ettekanne (tl 44), mis kirjeldab raamatute äravõtmist järgmiselt. Läbiotsimisel

selgus, et kambris on liiga palju kinnipeetavate isiklikke raamatuid. Mikk Saar liikus kõigi

kambris olevate raamatutega osakonna päevaruumi trellukse juurde ning lasi kinnipeetavatel

valida viis raamatut, mida nad soovivad kambrisse jätta. Kokku kuulus äravõtmisele 16

raamatut. Kaebaja ütles, et ta ei ole raamatute äravõtmisega nõus ja põhjendas, et osad neist ei

ole raamatud, vaid A4 paberid. Kui Mikk Saar ütles kaebajale, et ta võib kambrisse liikuda,

siis hakkas kaebaja raamatuid köitest lahti rebima ja mööda põrandat laiali loopima. Mikk

Saar andis kaebajale korduvaid korraldusi liikuda kambrisse, kuid kaebaja ütles, et ei pea neid

täitma. Lõpuks liikus kaebaja kambrisse, kuid jättis jala kambriukse vahele ja loopis sealt veel

pabereid välja. Mikk Saar sulges Jevgeni Korikovi abiga kambriukse. Seejärel avas Mikk Saar

toiduluugi. Kaebaja lükkas toiduluugist välja veel pabereid ja neli raamatut. Seejärel sulgesid

ametnikud toiduluugi. Kokku võeti ära 20 raamatut, neist 18 kuulusid kaebajale.

Viru Vangla koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 38-39) kirjeldab videosalvestiselt

nähtavaid sündmusi järgmiselt. Kaebaja siseneb eluosakonna koridori. Nähtub, et toimub

vestlus Mikk Saarega. Kaebaja läheb raamatute virna juurde, vestlus jätkub. Kaebaja kükitab

raamatute virna juurde, vestlus jätkub. Kaebaja tegevus ei ole täpsemalt näha, kuna ametnik

varjab oma kehaga vaatevälja. Kaebaja poolt teise virna tõstetud raamatute pealt libisevad

lahtised lehed mööda põrandat laiali. On näha, et kaebaja eemaldab raamatult köidet. Kaebaja

tõuseb püsti, liigub kambri poole ja siseneb kambrisse. Kaebaja väljub kambrist, käes

raamatud, ja paneb need teiste raamatute juurde. Kaebaja on tagasi oma kambris ja

jutuajamine Mikk Saarega jätkub läbi toiduluugi. Videolt ei nähtu, et ametnik oleks kaebajalt

korduvalt nõudnud kambrisse minemist. Kaebaja toimetas rahulikult raamatute kallal ja

ametnik vaatas kõrvalt. Täiendavaid tunnistajaid juures ei olnud.

22. Kohtu hinnangul näitab otsuse punktis 21 toodu, et inspektor-kontaktisik Mikk Saare

kirjeldus toimunust on ebausaldusväärne. Kirjeldus on subjektiivne: ametnik kirjeldab kaebaja

tegevust sõnadega „rebima“ ja „loopima“, samas kui salvestiselt nähtub, et kaebaja toimetas

rahulikult raamatute kallal ja lehed libisesid kõrvale pandud esemete virnast maha.

Videosalvestise uurimise eesmärgiks oli lahendada küsimus, kas kaebaja jättis täitmata

ametniku korralduse. Seetõttu oleks distsiplinaarmenetluse protokolli kindlasti märgitud, kui

ametnikud oleksid pidanud ukse jõuga sulgema või kui kaebaja oleks lükanud toiduluugist

esemeid välja. Seletamatu on see, et ettekandele kirjutasid alla kaks ametnikku, kuid

salvestise kirjeldusele on märgitud, et täiendavaid tunnistajaid juures ei olnud. Ei ole

võimalik, et salvestise vaatlemisel jäi nähtamatuks, et ukse sulgesid kaks ametnikku ja et

kaebaja takistas ukse sulgemist.

Kohus märgib, et olukord, kus vanglaametnike ettekanne ei kajasta toimunud sündmusi

õigesti ja objektiivselt, on äärmiselt taunitav. Kohus on vaidluste lahendamisel korduvalt

lähtunud eeldusest, et vastuolu korral vanglaametniku ja kinnipeetava seletuste vahel tuleb

usaldusväärsemaks pidada ametniku seletust. See eeldus on seatud tõsise kahtluse alla, kui on

võimalik olukord, kus kaks vanglaametnikku annavad toimunud sündmuste kohta seletuse,

mis tegelikkusega kokku ei lähe.

Ka Mikk Saare koostatud esemete äravõtmise akt (tl 45) ei ole korrektne. Selles on öeldud, et

kambrist võeti ära 20 (esialgu märgitud 16) raamatut ja kambrisse jäi 10 raamatut, 5

kummalegi kinnipeetavale. Tegelikult anti kaebajale kambrisse algselt 4 raamatut ja

lõpptulemusena ei jäänud talle ühtegi raamatut.

23. Otsuse punktis 22 toodut arvestades puudub kohtul alus kahelda kaebaja väites, et ta ei

soovinud talle jäetud nelja raamatut ära anda ja need raamatud võttis ära ametnik.

Seda toetab asjaolu, et tõendid kinnitavad kaebaja väidet, et talle kambrisse tagasi toodud

raamatuid oli neli. Aktis (tl 45) on ära võetud raamatute arvu parandatud 16 raamatult 20-le.

Ka ettekandes (tl 44) nimetati äravõtmisele kuuluvate raamatute arvuna algselt 16, hiljem 20.

See muudab usutavaks kaebaja väite, et ta soovis ametnikule näidata, et talle jäetud raamatuid

ei olnud viis, vaid neli. Lisaks oli olukorras, kus raamatud olid toiduluugil, ametnikul

võimalus sulgeda toiduluuk (seda, et kaebaja ei lükanud raamatuid luugilt koridori, käsitles

kohus eespool). Sel juhul oleksid raamatud jäänud kambrisse. See näitab, et raamatute

äravõtmine oli ametniku otsustus.

Eeltoodut ei lükka ümber asjaolu, et kaebaja tõi ise kambrist välja ja asetas raamatute

hunnikusse kaks eset, mida videosalvestise kirjelduses nimetatakse raamatuteks, kuid mille

kohta kaebaja istungil selgitas, et tegu oli köidetud väljatrükkidega. See tegu toimus enne

nelja raamatu äravõtmist ja on usutavalt seletatav sellega, et kaebaja ja ametniku vahel oli

erimeelsus, kas selliseid esemeid pidada raamatuteks või mitte.

24. Kokkuvõttes põhjustas vastustaja olukorra, kus kaebajale ei jäänud kambrisse ühtegi

raamatut. See on vastuolus kodukorra punktiga 1.12.20 ja seega õigusvastane.

Õigusvastasust ei kõrvalda see, et 16.09.2016.a vaideotsuses oli vastustaja nõus tagastama

viis raamatut, kui kaebaja esitab talle soovitud raamatute nimekirja. Praeguses kohtuasjas on

vaatluse all esemete äravõtmise õiguspärasus 15.07.2016.a toimunud läbiotsimisel.

25. Kaebaja toob eraldi välja selle, et temalt võeti ära kaks piiblit.

Vastustaja selgituse kohaselt tõlgendab Viru Vangla õigusakte nii, et pühakirja ei loeta

raamatuks kodukorra punkti 1.12.20 tähenduses ning mõistlik kogus usulisi tekste on lubatud

lisaks selles punktis nimetatud viiele raamatule. Vastustaja avaldas istungil, et kinnipeetavale

on lubatud kaks piiblit.

Kohtu hinnangul on selline tõlgendus õiguspärane. See saab tugineda VangS § 62, mille järgi

vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise ja VSKE § 60 lg 1,

mille alusel mõistlikus koguses usukirjandust on lubatud ka kartseris. Lisaks tuleb arvestada,

et kui raamatuid üldiselt kasutatakse õppimise, enesetäiendamise, meelelahutuse, ajaviite jms

eesmärkidel, siis pühakirja puhul on esiplaanil teistsugune eesmärk - usuliste vajaduste

rahuldamine.

Eeltoodut arvestades jääb kohtule arusaamatuks, miks piiblid läbiotsimise ajal üldse kambrist

ära viidi. Kohus tunnistab piiblite äravõtmise õigusvastaseks.

26. Kaebajalt ära võetud asjade hulgas oli 15 eset, mida praeguses kohtuasjas on nimetatud

väljatrükkideks. Tegemist oli printeriga trükitud A4 formaadis lehtedega, mis olid köidetud

plastmassist kammköitega. Vahetult pärast läbiotsimise toimumist eemaldas kaebaja 14

väljatrüki köiteklambrid.

Kaebaja sõnul olid väljatrükid erinevate paksustega, mõned olid võrreldavad A4 paberi pakiga

(500 lehte) ja mõned olid pigem õhukesed, võrreldavad ajakirjadega. Vastustaja sellele

kaebaja väitele vastu ei vaielnud.

27. Kohtu hinnangul on vaieldav, kas punktis 26 kirjeldatud väljatrükid on hõlmatud

kodukorra punktis 1.12.20 sisalduva viie raamatu piiranguga. Selle poolt räägib asjaolu, et

iseenesest on tegemist lugemiseks mõeldud terviklike teostega ja sellised esemed on hõlmatud

mitme otsuse punktis 18 toodud raamatu definitsiooniga.

Selle vastu räägivad mitmed asjaolud. Vastustaja põhjendas raamatute kogusele seatud

piirangut nende läbiotsimise keerukusega. Samas ei ole piiranguid seatud kambris lubatud

ajakirjade kogusele. Ka ajakirjad võivad olla paksud, näiteks ajakirja „Akadeemia“ paksus on

üle 150 lehekülje. Samuti ei ole piiratud seda, kui palju võib kinnipeetaval olla kambris A4

formaadis paberit, sh sellist paberit, millele on kirjutatud või trükitud (näiteks kirjavahetus või

kohtuvaidluste materjalid). Kohus näitas otsuse punktis 17, et kinnipeetav saab aasta jooksul

põhimõtteliselt osta kuni 6 000 lehte paberit. Kodukorra punkti 7.1.20 alusel on

kinnipeetavale lubatud läbipaistvate pehmete kaantega dokumendimapid, mis ei sisalda

metallist osi. Kui pidada raamatuteks vaidlusaluseid väljatrükke, siis tuleks pidada

raamatuteks ka selliste kaante vahele kogutud kohtuasjade materjale. Läbiotsimise keerukust

ei mõjuta see, kas tegemist on raamatuga klassikalises tähenduses või muu trükiteosega.

Läbiotsimise töö- ja ajamahukust mõjutab eeskätt esemete kogus ja maht. Ka ajakirjade ja

lahtise paberi läbiotsimine on aja- ja töömahukas ning nende vahele saab peita keelatud

esemeid, ometi ei ole nende kogust piiratud.

Seda, et vastustaja on praktikas võrdsustanud väljatrükke pigem ajakirjade või lahtistele

lehtedele trükitud materjalidega, kinnitab ka see, et enamust väljatrükke ei ole kantud kaebaja

isiklike asjade nimekirja (tl 47-48) ja et praeguseks on kõik väljatrükid peale ühe kaebajale

tagastatud.

28. Kokkuvõttes ei ole vangistust reguleerivad õigusaktid üheselt mõistetavad, kuid eeltoodut

kogumis arvestades on ülekaalus siiski argumendid selle kasuks, et väljatrükke ei tule lugeda

raamatuteks kodukorra punkti 1.12.20 tähenduses. Kuna väljatrükkide äravõtmise ainsaks

põhjenduseks oli see, et tegemist on raamatutega, mida ei tohi olla rohkem kui viis, siis oli

väljatrükkide äravõtmine õigusvastane ning ainus seni tagastamata väljatrükk „Vampire the

Maquerade“ tuleb kaebajale tagastada. Kohus rahuldab kaebuse tervikuna.

29. Kaebaja etteheide, et vangla on käsitlenud kaebaja vaiet 19.08.2016.a vastusele nr 6-

10/21470-2 (tl 36) teabenõudena, jääb kohtule arusaamatuks. Kohtule esitatud materjalide

hulgas sellist vaiet või teabenõuet ei ole.

30. Kohtu hinnangul näitab praegune kohtuasi, et vangistust reguleerivad õigusaktid ja

vangla kodukord vajaksid olulist täpsustamist selle osas, millises koguses raamatuid, ajakirju,

väljatrükke ja muid paberkandjal olevaid materjale võib kinnipeetaval kambris olla. Sh on

justiitsministrile antud volitus määrata kindlaks kambris lubatud asjade kogukaal. Olukorras,

kus regulatsioon on vastuoluline, ei ole õige sellest tingitud riske panna kinnipeetava kanda.

Menetluskulud

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

32. HKMS § 109 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud,

Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud

riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena.

Kohus vabastas 06.10.2016.a kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus

mõistab selle summa välja vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks.

33. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Kohus jätab muud

menetluskulud välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik