Legislator Case Law & Legislation
3-17-904/21 AI generated

3-17-904/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-904/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maivo Kärt esitas 28. veebruaril 2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palub välja selgitada, kuhu on kadunud kaebajalt 25. veebruaril 2017 ära võetud 20 kirjaümbrikut

Legislator headnote

AI generated

3-17-904/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Maivo Kärt esitas 28. veebruaril 2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palub välja selgitada, kuhu on kadunud kaebajalt 25. veebruaril 2017 ära võetud 20 kirjaümbrikut

Keywords

AI generated
bank credit balance fraudulent use of cheque cards credit and loan fraud bank charges consumer credit revocation banking law
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-904

Haldusasi

Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla vastu seoses 20

kirjaümbriku ja 10 kirjamargi hüvitamisega summas 20

eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 6. juuli 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maivo Kärdi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Maivo Kärt

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Maivo Kärdi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. juuli 2017. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maivo Kärt esitas 28. veebruaril 2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles

palub välja selgitada, kuhu on kadunud kaebajalt 25. veebruaril 2017 ära võetud 20 kirjaümbrikut

ja 20 kirjamarki või hüvitada talle kahju 20 eurot. Tartu Vangla jättis 20. aprilli 2017. a otsusega

nr 1-13/40-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole

täidetud.

2. Tartu Halduskohus registreeris 28. aprillil 2017 M. Kärdi kaebuse, milles palutakse varalise

kahju

hüvitamist

seoses

markide

ja

ümbrike

kadumisega.

Kaebajale

kohaldati

täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keeldu.

25. veebruaril 2017 võeti kaebajalt isiklikud esemed, muuhulgas 20 ümbrikku ja 10 kirjamarki.

Vangla on märkinud kahju hüvitamise taotluses, et kaebaja on ise margid ja ümbrikud ära

kasutanud, kuid see ei vasta tõele, sest kaebaja ei ole nii paljude inimestega kirjavahetuses olnud.

Lisaks palub kaebaja vabastada teda kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Tartu Halduskohus jättis 24. mai 2017. a määrusega M. Kärdi kaebuse käiguta ja andis

täiendava tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks: rahalise hüvitise nõude suuruse

täpsustamiseks ning täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Kaebaja täpsustas, et seoses

20 kirjaümbriku ja 10 kirjamargi kadumisega on varalise kahju hüvitamise nõude suuruseks 20

eurot ning lisas väljavõtte enda kirjavahetuse kaardist, millest nähtuvalt puuduvad sellel kanded

perioodil 2. kuni 28. veebruarini 2017.

4. Tartu Vangla leiab 4. juuli 2017. a vastuses kohtunõudele, et M. Kärdi kaebus on

põhjendamatu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30. jaanuaril 2017 sai kaebaja maksikirjaga

10 marki ja 20 ümbrikut. Kaebaja väitel pidid tal need 26. veebruari 2017 seisuga kõik alles

olema ja tugiendes oma kirjavahetuskaardile väidab kaebaja, et on pärast maksikirja saamist

olnud kirjavahetuses vaid nelja isikuga. Vastavalt Tartu Vangla valduses olevale

kirjavahetuskaardile on M. Kärt saatnud lisaks ajavahemikul 05.02. – 19.02.2017 enda kulul veel

10 kirja. Samuti ei ole välistatud, et M. Kärt on saatnud ümbrikke teistele kinnipeetavatele või

kasutanud muul eesmärgil. Seega on Tartu Vangla jätkuvalt arvamusel, et kaebaja on ise enda

margid ja ümbrikud ära kasutanud.

5. Tartu Halduskohus tagastas 6. juuli 2017. a määrusega Maivo Kärdi kaebuse tervikuna.

Tartu Vangla saadetud kaebaja kirjavahetuskaardi väljavõttest nähtuvalt on kaebaja perioodil

30. jaanuar kuni 19. veebruar 2017 välja saatnud kokku 15 kirja, mitte neli, nagu on kaebaja

kohtule väitnud. Vastavalt Tartu Vangla selgitustele olid kaebajal isiklike asjade hulgas nende

äravõtmise ajal alused, millele kirjamargid varem kinnitusid ning kasutatud margid ja ümbrikud.

Arvestades kaebaja ja vangla poolt esitatud materjale, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et vangla

vastutaks 20 kirjaümbriku ja 10 margi kadumise eest ja seetõttu oleks kohustatud kaebajale

hüvitama 20 eurot. Lähtudes kirjavahetuse kaardist saab järeldada, et M. Kärt on kasutanud

kõnealusel perioodil ise vähemalt 15 kirjaümbrikku ja vähemalt 5 kirjamarki.

Halduskohus märkis, et M. Kärdil ei ole võimalik saavutada esitatud kaebusega varalise kahju

hüvitamist summas 20 eurot seoses 20 kirjaümbriku ja 10 kirjamargi kadumisega ning kohus

tagastas M. Kärdile tema kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. M. Kärt esitas 10. juulil 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 6. juuli 2017. a määrusele,

milles palub määruse tühistamist. Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et on ise vaidlusalused

ümbrikud ja kirjamargid ära kasutanud.

7. Tartu Halduskohus jättis 12. juuli 2017. a määrusega määruskaebuse käiguta, andes

täiendava tähtaja määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

M. Kärt esitas Tartu Halduskohtule 19. juulil 2017 menetlusabi taotluse määruskaebuselt

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning määruskaebuse täienduse.

8. Tartu Halduskohus vabastas 18. augusti 2017. a määrusega M. Kärdi riigilõivu tasumise

kohustusest määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata

ja edastas koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

6. juuli 2017. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega

ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited

ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Halduskohus on välja toonud, et kaebaja on ajavahemikul 30. jaanuarist kuni

19. veebruarini 2017 kasutanud vähemalt 15 ümbrikut ja 5 kirjamarki, kuid määruskaebuse

esitajale jääb selgusetuks, kuidas on võimalik 15 ümbrikku välja saates kasutada vaid 5

kirjamarki.

Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Vangla kodukorra p 15.1.10 kohaselt on kinnipeetavale

lubatud anda igal tööpäeval üks ümbrik iga vangla kulul saadetava kirja kohta. Vangla kulul

saadetakse õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule

adresseeritud kirjad. Eelnevas loetelus märkimata isikutele saadetakse kirjad kinnipeetava kulul.

Kaebaja kirjavahetuse kaardi väljavõttelt nähtuvalt on kaebaja kirjavahetuse adressaatideks

ajavahemikul 30.01.2017 – 19.02.2017 olnud isikud väljaspool vanglat, halduskohus ja Tartu

vangla siseselt nii töötajad kui teised kinnipeetavad. Samuti ei ole välistatud ümbrike ja markide

kasutamine muuks otstarbeks, mis ei kajastu kirjavahetuse kaardil. Eelnevast tulenevalt ei peagi

kinnipeetava poolt väljasaadetavate ümbrike arv vastama kasutatud markide arvule.

Ringkonnakohtu arvates on halduskohus õigesti hinnanud nii kinnipeetava kui vangla esitatud

tõendeid kogumis ning leidnud, et kaebaja on vaidlusalusel perioodil ära kasutanud rohkem

marke ja ümbrikke, kui ta esialgselt halduskohtule on väitnud.

11. Määruskaebuse täienduses on kaebaja väitnud, et lisaks 30. jaanuaril 2017 talle maksikirjaga

edastatud 10-le margile, mille „kadumise“ üle on vaieldud kohtueelses menetluses ja kaebuses

halduskohtule, on kaebaja saanud 9. veebruaril 2017 saadetud lihtkirjaga lisaks veel 30

kirjamarki, mis samuti pidid olema 25. veebruaril 2017 kaebajalt ära võetud isiklike esemete

hulgas.

HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui halduskohtumenetluse seadustiku 19. peatükist ei

tulene teisiti. HKMS § 182 lg 2 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel

või uute tõendite kogumise taotlemisel märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud

esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. HKMS § 198 lg 2 p 3 kohaselt tuvastab

ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata

tõendeid juhul, kui asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu

hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sa poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast

asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks.

HKMS § 198 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust

põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või

tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks

lahendamiseks.

Kaebaja on pärast halduskohtusse kaebuse esitamist täpsustanud, et nõustub kohtu käsitlusega,

mille kohaselt on vaidluse all varalise kahju hüvitise suurus 20 eurot seoses 20 kirjaümbriku ja

10 kirjamargi kadumisega. Määruskaebuse täienduses ei ole põhjendatud, missugustel mõjuvatel

põhjustel ei viidanud kaebaja 9. veebruaril 2017 saadetud markide olemasolule kohtueelses

menetluses ega kaebuses halduskohtule. On ilmselge, et väidetavate kirjamarkide saamine ei

saanud kaebajale teatavaks pärast halduskohtu määruse tegemist. Eelnevast tulenevalt jätab

ringkonnakohus M. Kärdi poolt esitatud asjaolu talle saadetud 30 kirjamargi kohta tähelepanuta.

12. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab kohtul tagastada

ilmselgelt perspektiivitu kaebuse ning kaebuse, millega ei ole võimalik saavutada kaebaja

eesmärki. Tegemist on kohtu kaalutlusõigust võimaldava normiga, mis võimaldab nii ennatlikult

esitatud kui eduväljavaadeteta kaebused tagastada. Riigikohus on selgitanud, et Põhiseaduse

§ 15 lg 1 esimesest lausest tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise

korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema

piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on

legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise

õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks

vajalik (RKHKo 3. september 2007, 3-3-1-40-07, p 11).

13. Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 6. juuli 2017. a määruse

resolutsioon muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Tanel Saar