3-17-904/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMaivo Kärt esitas 28. veebruaril 2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palub välja selgitada, kuhu on kadunud kaebajalt 25. veebruaril 2017 ära võetud 20 kirjaümbrikut
Legislator headnote
AI generated3-17-904/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Maivo Kärt esitas 28. veebruaril 2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palub välja selgitada, kuhu on kadunud kaebajalt 25. veebruaril 2017 ära võetud 20 kirjaümbrikut
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Tiina Pappel, Tanel Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
6. september 2017, Tartu
Haldusasja number
3-17-904
Haldusasi
Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla vastu seoses 20
kirjaümbriku ja 10 kirjamargi hüvitamisega summas 20
eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 6. juuli 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maivo Kärdi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Maivo Kärt
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Maivo Kärdi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. juuli 2017. a
määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maivo Kärt esitas 28. veebruaril 2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles
palub välja selgitada, kuhu on kadunud kaebajalt 25. veebruaril 2017 ära võetud 20 kirjaümbrikut
ja 20 kirjamarki või hüvitada talle kahju 20 eurot. Tartu Vangla jättis 20. aprilli 2017. a otsusega
nr 1-13/40-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole
täidetud.
2. Tartu Halduskohus registreeris 28. aprillil 2017 M. Kärdi kaebuse, milles palutakse varalise
kahju
hüvitamist
seoses
markide
ja
ümbrike
kadumisega.
Kaebajale
kohaldati
täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keeldu.
25. veebruaril 2017 võeti kaebajalt isiklikud esemed, muuhulgas 20 ümbrikku ja 10 kirjamarki.
Vangla on märkinud kahju hüvitamise taotluses, et kaebaja on ise margid ja ümbrikud ära
kasutanud, kuid see ei vasta tõele, sest kaebaja ei ole nii paljude inimestega kirjavahetuses olnud.
Lisaks palub kaebaja vabastada teda kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest.
3. Tartu Halduskohus jättis 24. mai 2017. a määrusega M. Kärdi kaebuse käiguta ja andis
täiendava tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks: rahalise hüvitise nõude suuruse
täpsustamiseks ning täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Kaebaja täpsustas, et seoses
20 kirjaümbriku ja 10 kirjamargi kadumisega on varalise kahju hüvitamise nõude suuruseks 20
eurot ning lisas väljavõtte enda kirjavahetuse kaardist, millest nähtuvalt puuduvad sellel kanded
perioodil 2. kuni 28. veebruarini 2017.
4. Tartu Vangla leiab 4. juuli 2017. a vastuses kohtunõudele, et M. Kärdi kaebus on
põhjendamatu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30. jaanuaril 2017 sai kaebaja maksikirjaga
10 marki ja 20 ümbrikut. Kaebaja väitel pidid tal need 26. veebruari 2017 seisuga kõik alles
olema ja tugiendes oma kirjavahetuskaardile väidab kaebaja, et on pärast maksikirja saamist
olnud kirjavahetuses vaid nelja isikuga. Vastavalt Tartu Vangla valduses olevale
kirjavahetuskaardile on M. Kärt saatnud lisaks ajavahemikul 05.02. – 19.02.2017 enda kulul veel
10 kirja. Samuti ei ole välistatud, et M. Kärt on saatnud ümbrikke teistele kinnipeetavatele või
kasutanud muul eesmärgil. Seega on Tartu Vangla jätkuvalt arvamusel, et kaebaja on ise enda
margid ja ümbrikud ära kasutanud.
5. Tartu Halduskohus tagastas 6. juuli 2017. a määrusega Maivo Kärdi kaebuse tervikuna.
Tartu Vangla saadetud kaebaja kirjavahetuskaardi väljavõttest nähtuvalt on kaebaja perioodil
30. jaanuar kuni 19. veebruar 2017 välja saatnud kokku 15 kirja, mitte neli, nagu on kaebaja
kohtule väitnud. Vastavalt Tartu Vangla selgitustele olid kaebajal isiklike asjade hulgas nende
äravõtmise ajal alused, millele kirjamargid varem kinnitusid ning kasutatud margid ja ümbrikud.
Arvestades kaebaja ja vangla poolt esitatud materjale, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et vangla
vastutaks 20 kirjaümbriku ja 10 margi kadumise eest ja seetõttu oleks kohustatud kaebajale
hüvitama 20 eurot. Lähtudes kirjavahetuse kaardist saab järeldada, et M. Kärt on kasutanud
kõnealusel perioodil ise vähemalt 15 kirjaümbrikku ja vähemalt 5 kirjamarki.
Halduskohus märkis, et M. Kärdil ei ole võimalik saavutada esitatud kaebusega varalise kahju
hüvitamist summas 20 eurot seoses 20 kirjaümbriku ja 10 kirjamargi kadumisega ning kohus
tagastas M. Kärdile tema kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. M. Kärt esitas 10. juulil 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 6. juuli 2017. a määrusele,
milles palub määruse tühistamist. Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et on ise vaidlusalused
ümbrikud ja kirjamargid ära kasutanud.
7. Tartu Halduskohus jättis 12. juuli 2017. a määrusega määruskaebuse käiguta, andes
täiendava tähtaja määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
M. Kärt esitas Tartu Halduskohtule 19. juulil 2017 menetlusabi taotluse määruskaebuselt
riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning määruskaebuse täienduse.
8. Tartu Halduskohus vabastas 18. augusti 2017. a määrusega M. Kärdi riigilõivu tasumise
kohustusest määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata
ja edastas koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
6. juuli 2017. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega
ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited
ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks
määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Halduskohus on välja toonud, et kaebaja on ajavahemikul 30. jaanuarist kuni
19. veebruarini 2017 kasutanud vähemalt 15 ümbrikut ja 5 kirjamarki, kuid määruskaebuse
esitajale jääb selgusetuks, kuidas on võimalik 15 ümbrikku välja saates kasutada vaid 5
kirjamarki.
Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Vangla kodukorra p 15.1.10 kohaselt on kinnipeetavale
lubatud anda igal tööpäeval üks ümbrik iga vangla kulul saadetava kirja kohta. Vangla kulul
saadetakse õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule
adresseeritud kirjad. Eelnevas loetelus märkimata isikutele saadetakse kirjad kinnipeetava kulul.
Kaebaja kirjavahetuse kaardi väljavõttelt nähtuvalt on kaebaja kirjavahetuse adressaatideks
ajavahemikul 30.01.2017 – 19.02.2017 olnud isikud väljaspool vanglat, halduskohus ja Tartu
vangla siseselt nii töötajad kui teised kinnipeetavad. Samuti ei ole välistatud ümbrike ja markide
kasutamine muuks otstarbeks, mis ei kajastu kirjavahetuse kaardil. Eelnevast tulenevalt ei peagi
kinnipeetava poolt väljasaadetavate ümbrike arv vastama kasutatud markide arvule.
Ringkonnakohtu arvates on halduskohus õigesti hinnanud nii kinnipeetava kui vangla esitatud
tõendeid kogumis ning leidnud, et kaebaja on vaidlusalusel perioodil ära kasutanud rohkem
marke ja ümbrikke, kui ta esialgselt halduskohtule on väitnud.
11. Määruskaebuse täienduses on kaebaja väitnud, et lisaks 30. jaanuaril 2017 talle maksikirjaga
edastatud 10-le margile, mille „kadumise“ üle on vaieldud kohtueelses menetluses ja kaebuses
halduskohtule, on kaebaja saanud 9. veebruaril 2017 saadetud lihtkirjaga lisaks veel 30
kirjamarki, mis samuti pidid olema 25. veebruaril 2017 kaebajalt ära võetud isiklike esemete
hulgas.
HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele
apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui halduskohtumenetluse seadustiku 19. peatükist ei
tulene teisiti. HKMS § 182 lg 2 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel
või uute tõendite kogumise taotlemisel märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud
esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. HKMS § 198 lg 2 p 3 kohaselt tuvastab
ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata
tõendeid juhul, kui asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu
hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sa poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast
asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks.
HKMS § 198 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust
põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või
tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks
lahendamiseks.
Kaebaja on pärast halduskohtusse kaebuse esitamist täpsustanud, et nõustub kohtu käsitlusega,
mille kohaselt on vaidluse all varalise kahju hüvitise suurus 20 eurot seoses 20 kirjaümbriku ja
10 kirjamargi kadumisega. Määruskaebuse täienduses ei ole põhjendatud, missugustel mõjuvatel
põhjustel ei viidanud kaebaja 9. veebruaril 2017 saadetud markide olemasolule kohtueelses
menetluses ega kaebuses halduskohtule. On ilmselge, et väidetavate kirjamarkide saamine ei
saanud kaebajale teatavaks pärast halduskohtu määruse tegemist. Eelnevast tulenevalt jätab
ringkonnakohus M. Kärdi poolt esitatud asjaolu talle saadetud 30 kirjamargi kohta tähelepanuta.
12. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab kohtul tagastada
ilmselgelt perspektiivitu kaebuse ning kaebuse, millega ei ole võimalik saavutada kaebaja
eesmärki. Tegemist on kohtu kaalutlusõigust võimaldava normiga, mis võimaldab nii ennatlikult
esitatud kui eduväljavaadeteta kaebused tagastada. Riigikohus on selgitanud, et Põhiseaduse
§ 15 lg 1 esimesest lausest tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise
korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema
piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on
legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise
õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks
vajalik (RKHKo 3. september 2007, 3-3-1-40-07, p 11).
13. Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 6. juuli 2017. a määruse
resolutsioon muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
Tiina Pappel
Tanel Saar