4-17-3532/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-17-3532

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2017. a, Tallinn

Väärteoasja number

4-17-3532

Kohtunik

Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. augusti 2017. a määrus, millega

rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus asendada

Rene Udustele väärteoasjas nr 2302,16,000063

määratud rahatrahv arestiga

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rene Uduste (ik 38908050262, viibimiskoht Tallinna

Vangla), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 22. augusti 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Määrus on lõplik ja ei ole vaidlustatav (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Põhja prefektuur esitas 27.06.2017 Harju Maakohtule taotluse Rene Udustele

asenduskaristuse kohaldamiseks.

Avalduse kohaselt määras Põhja prefektuur R. Udustele väärteoasjas nr 2302,16,000063

rahatrahvi 520 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus

20.01.2016. Kuna R. Uduste ei tasunud rahatrahvi õigeaegselt ja vabatahtlikult, alustas

kohtutäitur Priit Petter 18.08.2016 väärteoasjas täitemenetlust.

16.06.2017 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

2. Harju Maakohus rahuldas 22.08.2017 määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ja asendas R.

Udustele Põhja prefektuuri 04.01.2017 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,000063 määratud

520 euro suuruse tasumata rahatrahvi 13 päeva pikkuse arestiga. Kohtumääruse kohaselt

tuleb 13-päevane arest ära kanda PPA Põhja prefektuuri arestimajas koheselt pärast

kriminaalasjas nr 1-17-13 mõistetud karistuse kandmiselt vabastamist.

4-17-3532

Kohus leidis, et taotlus R. Udustele asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud. R.

Uduste ei ole tasunud talle määratud rahatrahvi ning on sellega näidanud üles ükskõikset

suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuna R. Udustel

puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud otsuse

täitmise tagamiseks süüdlase suhtes asenduskaristusena aresti kohaldamine.

Maakohus ei pidanud põhjendatuks R. Udustel trahvi vangistuse ajal või pärast kriminaalasjas

mõistetud karistuse kandmiselt vabastamist osade kaupa tasumise võimaldamist. Rahatrahv

määrati R. Udustele juba 04.01.2016 ning ta ei ole seda isegi osaliselt tasunud. Kohtu

hinnangul puudub R. Udustel seega huvi trahvi tasumiseks ning tema ükskõikse suhtumise

tõttu võib trahv jääda tasumata ka edaspidi. R. Uduste hoolimatust kohustuste täitmisesse

kinnitab ka see, et tasumata rahaliste nõuete tõttu on tema suhtes elektroonilise täiteasjade

registri kohaselt alustatud rohkem kui 25 täitemenetlust. Kuigi R. Uduste selgitas kohtule, et

ta viibib vangistuses, on isikul võimalik ka vanglas viibides näidata üles huvi trahvi

maksmiseks. Kohtu hinnangul on R. Uduste aga lootnud karistusest pääseda ning tema soov

trahvi tasumiseks ei ole tõsiseltvõetav.

Kuna rahatrahvi 10 trahviühikule vastab üks päev aresti, on asenduskaristuseks 13 päeva

aresti. See tuleb R. Udustel ära kanda PPA Põhja prefektuuri arestimajas koheselt pärast

kriminaalasjas mõistetud karistuse kandmiselt vabastamist.

3. Harju Maakohtu määruse peale esitas R. Uduste määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määrus rahatrahvi arestiga asendamise osas ning asendada rahatrahv üldkasuliku

tööga tähtajaga 4 kuud alates kriminaalasjas nr 1-17-13 mõistetud karistuse kandmiselt

vabastamist.

R. Uduste väidab, et kohus on ekslikult leidnud, et tema suhtumine trahvi tasumisse on

ükskõikne ja et ta loodab karistuse täitmisest pääseda. Vanglas viibides on rahaliste kohustuste

täitmine raskendatud, kuid ta tegeleb aktiivselt töö otsimisega. R. Uduste ei pea põhjendatuks

rahatrahvi asendamist arestiga, kuna ta viibib vanglas suhteliselt pikka aega. Kuna

karistusseadustik annab võimaluse asendada trahv üldkasuliku tööga ja ta on selle tegemisega

nõus, palub ta talle määratud rahatrahv asendada üldkasuliku tööga. R. Uduste märgib, et

karistusseadustiku kohaselt peatub üldkasuliku töö täitmine vangistuses viibimise ajaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Vaadanud läbi esitatud määruskaebuse ja toimiku materjalid, leiab ringkonnakohus, et

maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole.

4.1. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud määratud rahatrahvi asendamist. Küsimus on üksnes

selles, kas asendada rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga.

Maakohtu määruses ei ole võetud seisukohta rahatrahvi üldkasuliku tööga asendamise

küsimuses. Maakohtu istungi protokolli kohaselt ei ole seda küsimust puudutatud ka

maakohtu istungil: süüdlane ega tema kaitsja ei ole vastavasisulist taotlust esitanud ning ka

4-17-3532

maakohus ei ole tõstatanud küsimust, kas süüdlane on nõus tegema üldkasulikku tööd.

Esitatud määruskaebuses kinnitab R. Uduste, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd.

4.2. Karistusseadustik ei kirjuta ette, millistest asjaoludest sõltub see, kas asendada rahatrahv

aresti või üldkasuliku tööga. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus asenduskaristusena

üldkasuliku töö kohaldamist kaaludes selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks sobiv:

isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset

täideviimist (Riigikohtu 20.04.2009 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08, p 13).

Ringkonnakohtu hinnangul omab ses osas muuhulgas tähtsust see, milline on olnud isiku

suhtumine kohaldatud karistuse täitmisesse. Maakohus on määruses asunud seisukohale, et

R. Uduste on näidanud üles vastutustundetust ja ükskõikset suhtumist rahatrahvi tasumisse.

R. Uduste vaidleb määruskaebuses sellele seisukohale vastu. Ringkonnakohus peab

määruskaebuse vastuväiteid põhjendatuks. Maakohus on sisuliselt teinud järelduse, et

R. Uduste suhtub karistuse täitmisse ükskõikselt, sellest, et R. Uduste ei ole rahatrahvi

tasunud. Selline järeldus ei ole põhjendatud. Arvestada tuleb, et R. Uduste kannab vangistust,

vanglas viibides on võimalused rahaliste kohustuste täitmiseks aga piiratud. Nähtuvalt

kohtutäituri 16.06.2017 avaldusest (tl 5) alustati R. Uduste suhtes antud rahatrahvi

sissenõudmiseks täitemenetlust 18.08.2016, st ajal, kui R. Uduste viibis juba vanglas (Harju

Maakohtu 15.08.2017 istungi protokolli kohaselt viibib R. Uduste vanglas alates 16.03.2016).

Vangistusseaduse kohaselt jäetakse vangistuses viibimise ajal kinnipeetava isikuarvele

laekuvast töötasust ja muudest summadest 50% ning kasutatakse kinnipeetava soovi kohaselt

vanglasiseseks kasutamiseks jäetud vahendeid rahaliste nõuete täimiseks. See aga ei taga

tingimata selliste laekumiste olemasolu või piisavust kõikide rahaliste nõuete täitmiseks.

4.3. Eelnevast hoolimata peab ringkonnakohus R. Uduste isikuandmeid selliseks, et rahatrahvi

asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on karistus, mille

asendamist taotletakse, määratud NPALS § 151 lg 1 järgi amfetamiini tarvitamise eest ilma

arsti ettekirjutuseta 04.01.2016. Samuti nähtub toimikust, et samasuguse teo on R. Uduste

pannud toime 10.01.2016. Seega tarvitas R. Uduste enne vangistust tihti narkootilisi või

psühhotroopseid aineid, mis viitab narkosõltuvusele. Kohtu kogemus näitab, et

narkosõltuvusega isikud jätavad sageli neile mõistetud üldkasuliku töö tegemata. Ka Harju

Maakohtu 16.01.2017 otsuses, millega mõistetud karistust R. Uduste kannab, on märgitud, et

Rene Uduste puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga.

Kahtluseks, kas rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga oleks efektiivne, annab alust ka

asjaolu, et R. Uduste on taotlenud, et tal võimaldataks üldkasulik töö teha ära 4 kuu jooksul.

Üldkasuliku töö väikest mahtu arvestades on tegemist arusaamatult pika üldkasuliku töö

tegemise tähtajaga (jagades üldkasuliku töö kuude vahel võrdselt, oleks ühes kuus tehtava

üldkasuliku töö maht 3,25 tundi). R. Uduste ei ole määruskaebuses toonud välja mingeid

erandlikke asjaolusid, mis põhjendaks üldkasuliku töö tegemiseks 4 kuu pikkuse tähtaja

määramist. See annab alust kahelda, kas R. Uduste on tegelikult valmis üldkasulikku tööd

tegema.

4-17-3532

5. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)