1-16-5629/35 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-5629

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5629 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest G.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

G.V , isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 02.02.2016 02.03.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.07.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava id G.V vangistusest t

ingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

G.V kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 29.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr

1-16-5629 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistuseks

2 (kaks) aastat mõisteti ja 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati G.V karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse algust loeti alates 02.02.2016, mil G.V peeti kahtlustatavana kinni.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 16 korral, reaalset vangistust kannab ta kaheteistkümnendat Käesolevat karistust kannab korda. isik varguste eest, kuriteod on toime

pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on varieeruv, põhiliselt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid (vargused). Varasemalt on isikut karistatud ka sugulise kire vägivaldse rahuldamise (kustunud), kehalise väärkohtlemise (kustunud), mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ning põgenemise eest. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav sõidukitest varguste toimepanemise eest (8 episoodi). Viimaste kuritegude soodustavaks teguriks oli majandusliku kasu saamine ning varasemate puhul ka sõltuvus narkootikumidest.

Kinnipeetav töötab vangistuses alates 16.01.2017. Ta läbinud sotsiaalprogrammi on

Eluviisitreening ning alustanud riigikeele B1-taseme õpet 15.03.2017. Lisaks on kinnipeetav läbinud motiveerivad vestlused legaalse sissetuleku eelistest ning tööle asumisest.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ning veel enam kui 5 kuud vangistust. kanda jääb tal

Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx. Vabanemisel asub ta elama aadressile xxxx. Tegemist on xxxx on garanteeritud. Kinnipeetav oli Juhkentali poolt pakutava majutusüksusega. Elukoht

Gümnaasiumi 8. klassi nimekirjas vanglasse sattus. Ta õ , kui esmakordselt ppis Maardu Gümnaasiumi 01.06.2005, kuid kool jäi lõpetamata.

9. klassis 10.10.2004- Kinnipeetav omandab riigikeele - kinnipeetav positiivselt, saades aru B1 taset, kursus lõpeb lähiajal. Õppimisse suhtub hariduse vajalikkusest. - Enne kinnipidamist sai isik töövõimetuspensioni (13.11.2015

30.11.2016). Väi toime, kui raha oli, maksis üüri ning toetas last. detavalt tuli ta Isik on varem töötanud mitteametlikult betoneerija ja sadulsepa abilisena. Enda sõnul saab hakkama ka ehitusel ja autoteeninduses töötamisega. Toimetulekut mõjutab Töötamisse riskiv ja hoolimatu elustiil. suhtub kinnipeetav positiivselt. Vabanemisel isikul i ole. Isik on xxxx garanteeritud töökohta e ulatuses

töövõimetu ning vabanedes saab pensionit.

Kinnipeetava p on suhted ere moodustavad ema, ema elukaaslane, tädi, vanaema ja vanaisa. Peres head ja toetavad. K suhtleb telefoni teel. Kinnipeetav soovib innipeetaval on tütar, kellega ta muuta oma elu seaduskuulekaks. Peale narkootikumidest loobumist on isik väidetavalt hakanud hoiduma kriminaaltaustaga tuttavatest. Elustiil on olnud hoolimatu ja riskeeriv, kuid enda sõnul tahab isik Isik harva tarvitanud lahjat alkoholi. oma käitumist ja elustiili muuta. on väidetavalt Kuriteod on oma ud kainena. Alkoholi kinnipeetav enda jaoks probleemiks ei sõnul toime pann pea. Isikut on esmakordselt karistatud narkootikumide tarvitamise eest 15-aastaselt. 21.03.2010 tuvastati amfetamiini ja fentanüüli joove, kui isik juhtis mootorsõidukit. NPALS alusel on teda karistatud kokku 19 korral. Isik tunnistab, et Ta on viibinud ka oli narkootikumidest sõltuvuses. sõltuvusravil. Isik ei ole väidetavalt enam narkootikume tarbinud alates veebruarist 2013. Varem süstis kinnipeetav oma

sõnul fentanüüli igapäevaselt. Tagasilanguse korral jääb aga uue kuriteo risk püsima. Isik põeb lisaks astmale ja epilepsiale ka diabeeti ning süstib ravimeid igapäevaselt.

Varem on kinnipeetav viibinud ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas, saanud medikamentoosset ravi. Isikul on esinenud tahtlikku manipulatsiooni eesmärgil

enesevigastamist. Isikule on

avalt hakkas isik kuritegusid määratud töövõimetuspension. Väidet sooritama seikluse vajadusest, kuid ta , hetkeimpulsi ajel. võib varastada ka ettekavatsetult Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele, suhtumisele korduvad väärteod negatiivsele ühiskonda väljenda. Isik on varasemalt r . Vaenulikkust kinnipeetav ei ikkunud kriminaalhoolduse

nõudeid. Kinnipeetav arvab, et järelevalve distsiplineeriks teda. Ühiskonnanorme tunnustab juhul, nul on ta motiveeritud kui need ei ole vastuolus tema isiklike huvidega. Kinnipeetava sõ loobuma kur

kinnipeetava poolt itegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 77%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus vangla hinnangul

sama aja jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks G.V tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettep katseaeg 02.03. aneku määrata talle ja käitumiskontroll kuni 2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata G.V-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik , rahvastikuregistri andmetel u arvamusest nähtub et on G.V lähedasteks ema V R ja laps A I xxxx (sünd ). Vangise andmetel on G.V 2016. aastal

lühiajalistel kokkusaamistel lähedastest kokku saanud ema V R, vanaema T I ja vanaisa V I. Lisaks on ta suhelnud emaga ka telefoni teel. Telefoni vestlusest V R selgus, et kokkusaamistel ei käi ta sellepärast, et G.V toodi üle Viru V tal ei ole võimalust xxxx

anglasse ja

sõita. kinnitas, et pojaga on tal suhted väga hea läbi V R head, samuti on pojal saamine ka

vanavanemate ja lapsega. Ema sõnul enne vangistust G.V suhtles ja osales lapse kasvatamises vaatamata sellele, et ei ela lapse emaga koos. V R selgitas, et kuna temal puudub käesoleval ajal oma on arvel munitsipaalkorteri järjekorras, siis ei ole elamispind ja

ta tal võimalust pojale elukohta pakkuda ja seoses sellega on poeg sunnitud vabanema aadressile xxxx. V R kinnitas, et kohe, kui ta saab korteri, oega. Samuti on on ta valmis vastu võtma seal ka oma p V R valmis poega toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt, samuti on seda valmis tegema ka vanavanemad. Käesoleval ajal toetab ema G.V rahaliselt kinnipidamiskohas. Ema sõnul ei oska ta öelda suhtlusringkond, kuid arvestades, et ta on , milline on G.V

toime pannud kuritegusid kaasosalistega, siis võib eeldada, et sinna kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. V R sõnul oli varasemalt tõesti G.V probleeme mõnuainete tarvitamisega, kuna enne viimast vangistust elas poeg karsket ta elas raskelt üle isa surma, kuid

elu. Ta ei ole pojal täheldanud vägivaldset käitumist, kuid samas lisas, et ei oska öelda, mis toimus väljaspool kodu. majutusüksuse näol G.V on taotlenud Xxxx , kuhu vabastamist, on tegemist ajutise elamispinnaga, kus tähtajalise lepingu alusel saab maksimaalselt elada kokku kaksteist vanglast vabanenud isikut. Igale kliendile eraldatakse tuba suurusega umbes 12 m2

. Toad on lukustatavad. Lisaks on elanike kasutuses ühiskasutatavad ruumid - puhkeruum, köök ja pesuruum. Elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping pikkusega 6 kuud, mida vajadusel pikendatakse kuni ühe aastani. Lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohapeal teostatakse pistelist alkoholi tarvitamise kontrolli. Narkootikumide tarvitamist kont Telefonivestlusest xxxx juhataja rollitakse koostöös politseiga. M V selgus, et G.V on lisatud nimekirja ning vabane rral võimaldatakse talle mise ko

elukoht aadressile xxxx. G.V r järgne kehtiv elukoht on alates 2013 ahvastikuregistri .

aastast xxxx. kohta Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole G.V kindlat töö . Varasemalt, olles kriminaalhooldusel, on isik rikkunud kontrollnõudeid ja seoses sellega, et isik ei täitn ilmunud talle määratud aegadel registreerimisele ud registreerimiskohustust ega , oli koostatud erakorraline ettekanne. Ametnik taotles vangistuse täitmisele pööramist, mida kohus

ka tegi. Karistusregistri andmetest nähtub, et G.V oli probleeme narkootikumide tarvitamisega. Teda on karistatud narkootikumide tarvitamise eest kokku 6 korral, kas aresti või trahviga. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks G.V tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ette katseaeg paneku määrata talle ja käitumiskontroll kuni 02.03.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata G.V-le KarS § 75 lg 2 p

2,21,4,7 kohustused. ,8 sätestatud

G.V ise soovib vangistusest t . Ta hakkab vabanede ingimisi enne tähtaega vabaneda s saama seoses raskekujulise diabeediga. l oli töövõimetuspensioni ja seda Ta tõsiseid probleeme

narkootikumidega, kuid ta on suuteline nüüd neist hoiduma. Tänu headele programmidele ja ravile ei ole ta juba 5 aastat narkootikume tarvitanud. Programm Eluviisitreening teda, õpetas

kuidas adapteeruda ühiskonda. a lõpet T as riigikeele B1-taseme kursuse poolteist kuud tagasi, eksam on 10. septembril eesti keelt. praegu peakoka abilisena. Enne . Ta räägib Vanglas töötab ta

töötas nõudepesija, koristaja. eritud töökohta. peakoka abilise abilisena, oli Tal ei ole garante Vabanedes on ta , eks midagi ikka leiab, aga. Ta on l võimalik tööle asuda kasvõi miinimumpalg kahekuulised betone sel alal, aga tarvitas sel ajal narkootikume. T erija kursused läbinud. Töötas a tahab, et kohus pööraks tähelepanu tema haigusele. Vanglas on raske diabeediga toime tulla, ta peab 5-6 korda

tamisega on probleeme. Ta omandas päevas ennast süstima. Süstalde vahe

vanglas põhihariduse. ud töötama ja ta Ta on juba harjun lle meeldib see. Ta arvab, et s

aab

hakkama eluga väljaspool ohus võib pikendada kriminaalhoolduse vanglat. K all olemise aega, midagi lisada, et teha seda rangemaks. Ta on valmis minema vabadusse, elama normaalset elu ja toetama oma last. Ta tahaks suhelda oma perega. Praegu saab ta seda teha vaid telefoni teel.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning l ähtudes KrMS § 432 lg 3 teatanud, et

tingimisi ei soovi võtta osa G.V enne tähtaega

vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 06.07.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta, nagu ka vangla, G.V ennetähtaegset vangistusest vabastamist. G.V on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.08.2016.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 1 kuu vangistust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 16 korral, ning vanglas kannab karistust kaheteistkümnendat korda. Käesolevat karistust kannab varguste eest, kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on varieeruv, põhiliselt on toime pannud varavastaseid kuritegusid (vargused). Varasemalt karistatud ka sugulise kire vägivaldse rahuldamise (kustunud), kehalise väärkohtlemise (kustunud), mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ning põgenemise eest. Käesolevat karistust kannab sõidukitest varguste toimepanemise eest (8 episoodi). Viimaste kuritegude soodustavaks teguriks oli majandusliku kasu saamine ning varasemate puhul ka sõltuvus narkootikumidest.

Prokuratuuri hinnangul ei esine G.V puhul selliseid positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toime panemast. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada G.V vangistusest enne karistusaja lõppu, s.o 02.03.2018, olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema hoiakud on kriminaalsed ja elustiil on hoolimatu ning riskeeriv (korduvad karistused). Muuhulgas näitab see isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse normidesse. Oluline on ka märkida, et isik on manipuleeriv, ning manipuleerimise eesmärgiga on esinenud tahtlikku enesevigastamist. G.V hakkas väidetavalt kuritegusid sooritama seikluse vajadusest, võib varastada ka ettekavatsetult või hetkeimpulsi ajel. Varasemalt sooritanud tegusid, tagajärgedele mõtlemata. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud varasemalt kriminaalhoolduse all, kuid ta rikkus kriminaalhooldusnõudeid. Seoses sellega, et isik ei ilmunud iseseisvalt karistust kandma, oli kuulutatud ta tagaotsitavaks.

Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel.

Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. , et G.V Eeltoodu alusel arvab prokurör

puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et G.V on probleeme narkootikumide tarvitamisega, varasemalt on diagnoositud narkosõltuvus, väidetavalt ei ole enam probleeme, kuid ei saa välistada ohtu, et isik vana harjumuse juurde tagasi pöördub. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei oleks G.V puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa ka jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on G.V ohtlik avalikkusele ja vangile. Ohustatud on kaasliiklejad ja ühiskonna turvalisus. Oht seisneb võimalikus liikluse turvalisuse kahjustamises ja vägivallaga kaasnevate kuritegude (tervisevastane, varavastane) toimepanemises. Oht on tõenäolisem, kui isikul tekkib tagasilangus ja ta hakkab uuesti tarbima narkootikume või tarvitab alkoholi. Samuti, kui tal tekivad materiaalsed raskused. poolt u Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase ue üldise

kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 77% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 42%, mis on kõrged retsidiivsusnäitajad. G.V vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest rokurör peab vajalikuks märkida, et vabastamata. P

karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav G.V puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine.

Lähtudes eel ust on prokuratuur vastu G.V vangistusest ennetähtaegsele tood vabastamisele.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , ja anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.V ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud

16 korral, millest 6 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta kaheteistkümnendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. palus kohtul arvestada tema tervislikku G.V seisundit, samas see ei ole takistanud tal kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei jätkuvat

saa jätta tähelepanuta, et kinnipeetav viibib vangistuses kaheteistkümnendat korda – kui eelnevad vangistu ei saa olla kindel sed ei ole isikule piisavat mõju avaldanud, siis , et käesolevalt vangistuses viibitud

aeg on oma eesmärgi täitnud. Käesolevat karistust kannab isik varguste eest (8 vargust sõidukitest ajavahemikul 27.01.2016-02.02.2016), mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, ka varasemalt on toime pannud mitmeid varavastaseid kuritegusid. ta Kuivõrd kinnipeetaval ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta, siis puudub kohtul kindlus, et G.V majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetav tunnistab, et ta on olnud narkootikumidest sõltuvuses, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 151 alusel, viimati Harju Maakohtu 25.02.2014 otsusega 8 päevase arestiga 09.01.2014 toime pandud väärteo eest. Isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud kontrollnõudeid, mille tulemusena pöörati talle mõistetud vangistus täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel suudab järgida kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida.

Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 77 42%, milliste %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on näol on tegemist kõrgete riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta G.V tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et G.V puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses alates 16.01.2017 olnud hõivatud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alustanud riigikeele

B1- Samuti taseme õpet. selle, et ta on läbinud motiveerivad vestlused legaalse sissetuleku eelistest ning tööle asumisest ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on isikul olemas elukoht xxxx ning moraalne ja materiaalne toetus. Kohtu majutusüksuses lähedaste

hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud - asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 06.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 4. septembri 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

04.09.2017 kohtumäärus 1 5629 jõustus

26. oktoobril 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent