2-16-7352/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-7352

Tsiviilasi

Expertline OÜ hagi Silverhansa OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Expertline OÜ apellatsioonkaebuse hind 8527 eurot 62 senti

Silverhansa OÜ apellatsioonkaebuse hind 5786 eurot 32 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. detsembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Expertline OÜ apellatsioonkaebus

Silverhansa OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15. august 2017

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Expertline OÜ (registrikood 11095481),

lepinguline esindaja Margus Kiir

Apellant (kostja): Silverhansa OÜ (registrikood 10558074),

lepinguline esindaja Asso Prii

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 23. detsembri 2016 otsus osas, milles kohus jättis hagi

rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

välja mõista Silverhansa OÜ-lt Expertline OÜ kasuks täiendavalt võlgnevus 8527 eurot

52 senti (kokku 14 313 eurot 84 senti).

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 23. detsembri 2016 otsus muutmata.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„3.1. Hagi rahuldada.

3.2. Välja mõista Silverhansa OÜ-lt Expertline OÜ kasuks võlgnevus 14 313 eurot 84 senti.

3.3. Jätta menetluskulud maakohtus Silverhansa OÜ kanda.“

4. Rahuldada Expertline OÜ apellatsioonkaebus ja jätta rahuldamata Silverhansa OÜ

apellatsioonkaebus.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Silverhansa OÜ kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Expertline OÜ (hageja) esitas 10. mail 2016 Silverhansa OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja 14 313 eurot 84 senti, rahuldada hagi tagamise taotlus ning

arestida kostja pangaarvetel olevad rahalised vahendid summas 14 313 eurot 84 senti. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Hagis märgitu kohaselt osutas hageja kostjale suulise lepingu alusel metsamaterjali veoteenust ja

kompleksteenust (metsaraie, väljavedu ning metsamaterjali vedu kostja poolt määratud

sihtkohtadesse). Hageja ja kostja vaheline lepinguline suhe, st suulise lepingu alusel tööde

tellimine, töö teostamine, arvete esitamine ja nende maksmine oli lepingupoolte vahel

väljakujunenud praktika. Metsamaterjali veoteenuse ja kompleksteenuse kohta on vormistatud

metsamaterjali veoselehed, teenustööde akt ning arved. Enamiku arveid on kostja jooksvalt

tasunud. Kostja on jätnud tasumata 22. mai 2014 arve nr 2014230 summas 14 201 eurot 16 senti

maksetähtajaga 29. mai 2014 ja 11. augusti 2014 arve nr 2014395 summas 112 eurot 68 senti

maksetähtajaga 18. august 2014. Kostja võlg hageja ees moodustab seega 14 313 eurot 84 senti.

Kostja poolt jooksvalt tasutud arved olid esitatud sama järjepideva töö eest, mis teostati samas

asukohas. 2014 juunis hakkas kostja väitma, et talle veetud metsamaterjali kogustes on suured

vahed ning teatud koguses metsamaterjali on puudu. Oluline on, et veoselehed on väljastatud

kostja poolt. Enne veo algust täidab materjali omanik (kostja) kõik lahtrid ning vedaja täidab

veoselehelt ainult veoki, selle juhi ja kuupäeva andmed ning allkirjastab vastava osa.

Metsamaterjali saaja täidab vastuvõetud koguse andmed ja allkirjastab veoselehe vastava osa.

Jeld-Wen Eesti AS-lt nõutud tõendid tõendavad, et kostja võõrandas Jeld-Wen Eesti AS-le

metsamaterjali, mille vedas Jeld-Wen Eesti AS laoplatsile kohale hageja. Hageja aktid ja arved on

vastavuses kostja metsamaterjali ostja Jeld-Wen Eesti AS aktsepteeritud kogustega. Jeld-Wen

Eesti AS dokumentatsioon lükkab ümber selle, et hageja on puitu viinud mingile kolmandale

isikule.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt ei ole kostja hagiavalduses toodud nõude

aluseks olevate tööde tellimiseks lepingut sõlminud ega selliseid teenuseid, mille maksmata jätmist

hageja ette heidab, tellinud. Asjaolust, et kostja on varasemalt metsamaterjali veoteenust ja

kompleksteenust osutanud, ei saa järeldada, et kostja oleks tellinud teenuseid, mille eest tasumata

jätmist hageja talle ette heidab. Samuti pole hageja tõendanud tema poolt nõutava summa ulatuses

töö, s.o metsamaterjali veoteenuse ja kompleksteenuse, faktilist osutamist kostjale. Kostja ei ole

veoselehti, teenusetööde akti ja arveid kätte saanud ega allkirjastanud. Jääb arusaamatuks, kuidas

nimetatud dokumentidega oleks üleüldse võimalik tööde kostja huvides teostamist tõendada,

kuivõrd need on hageja enda koostatud. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda hageja väidete

aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu on hagi tõendamata. Hagi lisaks olevast kirjavahetuse kohaselt

on hageja esindaja suhelnud Margus Kukega, kelle e-kirjadest nähtuvalt on tegemist Comex

Capital OÜ esindajaga.

Kompleksteenuse osutajana on hageja eelduslikult oma valdkonna professionaal ning valdkonnas

kasutatakse tavapäraselt GPS süsteeme, mis võimaldavad fikseerida ja jäädvustada

metsalõikamismasina täpse asukoha igal ajahetkel, ning metsamaterjali lõikamise loendurit, mis

võimaldab fikseerida ja jäädvustada lõigatud metsamaterjali koguse ja selle lõikamise aja. Hageja

pole selliseid andmeid esitanud. Jääb arusaamatuks, mida peaks tõendama Jeld-Wen Eesti AS-i

esitatud tõendid. Kostja ei ole allkirjastanud tõendina esitatud veoselehti ning mistahes arveldused

kolmanda isikuga ei saa tõendada hageja nõuet, kuna need ei puuduta hagejat. Samuti on

metsamaterjalide kogused Jeld-Wen Eesti AS-i esitatud tõendites ja veoselehtedel erinevad,

mistõttu ei saa need tõendada metsamaterjali veoteenuse osutamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 23. detsembri 2016 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja transporditeenuse eest tekkinud põhivõlgnevuse 5786 eurot 32 senti ja jättis ülejäänud

osas, s.o metsaraie ja metsaväljaveo teenuste eest, võlgnevuse väljamõistmises hagi rahuldamata.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 425 eurot ning hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 172 eurot 90 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskuludelt välja viivise alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni ning

hagejalt kostja kasuks menetluskuludelt välja viivise alates otsuse jõustumises kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Maakohtu põhjenduste kohaselt pidi hageja hagi rahuldamiseks tõendama poolte vahel

töövõtulepingu sõlmimise fakti, töövõtulepingu sisu, poolte kohustusi, hageja poolt kokkulepitud

viisil kostjale kohustuse täitmist ning VÕS § 636 lg-s 1 sätestatud tööde kostjale või kostja nõudel

kolmandale isikule üleandmist. TsÜS § 77 lg-st 1 tulenevalt oli hagejal ja kostjal õigus sõlmida

töövõtuleping ka suulises vormis.

Maakohus leidis, et on tuvastatud hageja poolt kostjale veoteenuse osutamine. Hageja on teenuse

osutamist kostjale tõendanud hagiavalduse juurde lisatud veoselehtedega, mille alusel hageja

vedas Uusnova maaüksuselt Rakveresse ja andis Jeld-Wen Eesti AS territooriumil üle

metsamaterjali. Kostja esitatud arvete alusel on Jeld-Wen Eesti AS raha välja maksnud kostjale.

Kohtu poolt hageja taotlusel Jeld-Wen Eesti AS-lt välja nõutud dokumentaalsete tõendite kohaselt

esitas kostja hagiavalduse juurde lisatud veoselehtedega seoses Jeld-Wen Eesti AS-le 25. aprillil

2014 arve nr 140005 summas 29 214 eurot (arve on osaliselt esitatud ka veoselehtede alusel,

millele hageja hagis tuginenud ei ole), 30. aprillil 2014 arve nr 140006 summas 19 798 eurot

20 senti ja 13. mail 2014 arve nr 140008 summas 3220 eurot 74 senti. Kuigi kostja on hagile vastu

vaielnud ka seetõttu, et osutatud transporditeenuse maht on tõendamata, ei ole vaidlust hageja

poolt transporditeenuse osutamise ja veetud metsamaterjali kostja nimel vastuvõtmise ning

metsamaterjali koguste osas kuupmeetrites ja hageja poolt veetud koguste tihumeetrites tekkinud

vahede osas. Hageja on põhistanud vahede tekkimist hagiavaldusele lisatud 11. augusti 2014

arvega nr 2014395 summas 112 eurot 68 senti, millest lähtudes vedas hageja 24,84 tm

metsamaterjali AS Imprest asukohta, mis asub Rakverest 22 km kaugusel. Maakohus märkis, et ei

nõustu kostja vastuväidetega transporditeenuse mahu tõendamata jätmise kohta. Vastuvõetud

metsamaterjali koguste fikseerimine ei ole hageja kui transporditeenuse osutaja ülesanne. Selle

pidi korraldama kostja või kostja poolt selleks volitatud kolmas isik, kelleks võis käesoleva

vaidluse puhul olla Jeld-Wen Eesti AS.

5. Maakohus leidis, et kuna transporditeenuse hinnale ei ole kostja vastuväiteid esitanud, on hagi

hagiavalduse

juurde

lisatud

veoselehtede

alusel

osutatud

transporditeenuste

osas,

sh transporditeenuse Kuningaküla-Rakvere summas 4728 eurot 3 senti (käibemaksuga 5673 eurot

64 senti) ja transporditeenuse Rakverest Imprest AS-i asukohta summas 93 eurot 90 senti

(käibemaksuga 112 eurot 68 senti) osas, põhjendatud. Maakohus rahuldas seega hagi 5786 euro

32 sendi ulatuses.

6. Maakohus leidis, et hageja ei suutnud tõendada kompleksteenuse osutamise kohta

töövõtulepingu sõlmimist. Kohtuistungil üle kuulatud hageja tunnistaja Andres Pärnpuu ütlustega

on küll tuvastatud, et tunnistaja on hageja esindajana pidanud läbirääkimisi ja suhelnud kostjaga,

kuid tunnistaja ütluste alusel ei olnud võimalik tõendada nõude suurust. Olukorras, kus kostja ei

tunnista hageja nõuet, pidi hageja nõuet kompleksteenuse kohta tõendama. Maakohus nõustus

kostja vastuväidetega, et hageja ei ole suutnud tõendada, millal, millistel kuupäevadel, millistes

kogustest, millise metsalangetamismasinaga ja millist liiki metsamaterjali ta langetas. Samuti on

tõendamata, kellele kuulus raieõigus vaidlusalusel maaüksusel ning, kes kohustus väidetavalt

hageja poolt langetatud metsamaterjali eest tasuma. Hageja esitatud teenustööde akt ja 22. mai

2014 arve nr 2014230 ei kinnita nõude tekkimist, kuna VÕS §-st 3 tulenevalt ei saa nendest

võlasuhe tekkida. Nõudeõiguse tekkimist ei kinnita ka kostja poolt väidetav varasem hageja arvete

tasumine. Kohtuistungil rõhutas kostja, et maaüksus, millel hageja väidetavalt raiet teostas, on

väga suur, ning maaüksusel teostasid pika aja jooksul raiet mitu äriühingut. Kuna nimetatud

asjaolu ei ole vaidluse all, pole kohtul võimalik tuvastada, et hageja osutas kostjale metsaraie ja

metsaväljaveo teenust.

7. Maakohus jättis hageja tasutud riigilõivust summas 650 eurot kostja kanda 425 eurot, kuna hagi

rahuldatud osalt 5786 eurot 32 senti tulnuks hagejal tasuda riigilõivu 425 eurot. Maakohus jättis

ülejäänud menetluskulud, v.a istungi edasilükkamisega seotud menetluskulud, poolte endi kanda.

Istungi edasilükkamisest tingituna pidi kostja 29. novembril 2015 esitama täiendava seisukoha ja

menetluskulude nimekirja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 23. detsembri 2016 otsuse

tühistamist osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja põhivõla nõude summas 8527 eurot

52 senti, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hageja hagi kostja vastu täies

ulatuses ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt taotles hageja otsuse

tühistamist osaliselt vaidlustatud osas ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks tühistatud osas. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus jõudnud järeldusele, et esitatud tõenditega pole tõendatud hageja poolt kostjale

kompleksteenuse osutamine, tõendeid ühekülgselt ja valesti hinnates ning osad tõendid

tähelepanuta ja hindamata jättes. Maakohus ei võtnud arvesse hageja ja kosta vahelist eelnevat

pikemaajalist lepingulist koostööd ja selle kohta esitatud tõendeid metsaraie, väljaveo ja

metsamaterjali veoteenuse osas, mille eest kostja on eelnevalt hagejale arvete alusel tasunud.

Enamiku teostatud tööde ja teenuste eest esitatud arvetest on kostja jooksvalt tasunud, tasumata

jäi vaid kaks arvet. Kostja poolt tasutud arved olid esitatud sama järjepideva töö eest, mida teostati

samas asukohas, mistõttu on ilmselge, et poolte vahel oli lepinguline suhe ka metsaraie ja väljaveo

osas. Tööde tellimine, töö teostamine, arvete esitamine ja arvete maksmine oli suulise lepingu

kohaselt poolte vahel väljakujunenud praktika ja poolte tavapärane käitumine, mida tuleb

lepinguliste kohustuste täitmisel arvesse võtta ja millest tuleb lepinguliste kohustuste täitmisel

lähtuda;

2) kinnitavad esitatud arved, aktid ja veoselehed, et hageja osutas kostjale järjepidevalt

metsamaterjali veo- ja kompleksteenust. Kõik kostjale esitatud arved sisaldasid alati ka tasumata

arvete summat. Arvetel märgitud kogused ühtivad veoselehtedel saaja poolt vastuvõetud

kogustega. Kõik arved sisaldavad järjepidevalt andmeid, koguseid ja summasid nii metsa

ülestöötamise (raie ja väljavedu) kui ka sellesama materjali koguse transporditeenuse osas.

Kolmandalt isikult väljanõutud tõenditega on hageja tõendanud, et vaidlusalune tasumata arve on

samuti vastavuses ülestöötatud ja transporditud mahuga;

3) teostas hageja töid 2014 jaanuaris, veebruaris, mais, juulis ja augustis ning kostja poolt on

tasumata vahepealne maikuus esitatud arve. Kostja on seega aprillikuuni pooltevahelist lepingut

tunnistanud ja aprillis tehtud tööde osas ei ole seda teinud, kuid on samas mais ja juulis jällegi

lepingut tunnistanud, sest on arveid taas tasunud. Selline arvete tasumine näitab, et tegelikkuses

toimus lepinguline suhe järjepidevalt;

4) ei ole maakohus otsuse tegemisel arvestanud hageja ja kostja vahelist kirjavahetust seoses

võlgnevuse tasumisega. Kirjavahetus tõendab üheselt, et hageja osutas kostjale lisaks

transporditeenusele ka metsaraie ja väljaveo teenust;

5) ei ole maakohus metsaraie ja väljaveo teenuse osas lepingulise suhte tuvastamisel arvesse

võtnud Jeld-Wen Eesti AS-i poolt esitatud tõendeid. Viidatud tõenditest nähtub, et kostja seaduslik

esindaja tunnistab kõiki veoselehti ja aktsepteerib neid. Väidetavalt kostjale mitteteadaolevate

veoselehtede alusel on kostja koostanud ja allkirjastanud metsamaterjali ostjaga metsamaterjali

üleandmise ja vastuvõtmise aktid, loetlenud neis kõik hageja nõude aluseks olevad veod ning

esitanud metsamaterjali eest ostjale ka arved;

6) on maakohus jätnud põhjendamatult metsaraie ja väljaveo teenuse osas lepingulise suhte

tuvastamisel arvesse võtmata tunnistaja Andres Pärnpuu vande all antud ütlused. Tunnistaja

ütlustega on tõendatud, et hageja vedas kostja poolt nimetatud sihtkohtadesse vaid seda

metsamaterjali, mida hageja ise raius, lõikas ja metsast välja vedas;

7) on maakohus valesti põhjendanud ja kohaldanud tõendamiskoormust ning jätnud arvesse

võtmata riigikohtu seisukoha, et hea usu põhimõttest tulenevalt võib asjaolu tõendamise koormus

ümber pöörduda (3-2-1-129-13, p 25; 3-2-1-173-12, p 17). Kostja on lepingulises suhtes eelnevad

arved hagejale tasunud. Olukorras, kus kostja on umbmääraseid väiteid esitades seadnud kahtluse

alla hageja poolt hilisema metsaraide ja väljaveo teenuse teostamise, pöördus tõendamiskoormus

ümber, sest asjaolude, kes tegelikult metsa raius ja materjali metsast välja vedas, tõendamine oli

sellisel juhul ilmselgelt kostja kontrolli all;

8) on väär maakohtu seisukoht, et on tõendamata, kellele raieõigus vaidlusalusel maaüksusel

kuulus. Hageja on maakohtule esitanud kasvava metsa raieõiguse müügilepingud, millest nähtub,

et kostja oli pädev hagejalt tööd tellima;

9) on hageja menetluse kestel lükanud ümber mitmed kostja vastuväited ning esitanud oma väidete

tõendamiseks hulgaliselt tõendeid samal ajal kui kostja ei ole oma väidete tõendamiseks ega hageja

väidete või tõendite ümber lükkamiseks esitanud ühtegi tõendit. Maakohus oleks pidanud otsuse

tegemisel arvestama ka seda, et kostja on menetluse kestel esitanud asjas oluliste asjaolude osas

hulgaliselt valeväiteid, mille hageja on ümber lükanud. Kostja väited ei saa seega olla veenvad ja

tõsiseltvõetavad ning see oleks pidanud mõjutama ka kohtu siseveendumust.

9. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist ning

menetluskulude hageja kanda jätmist.

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 23. detsembri 2016 otsuse

tühistamist osas, millega hagi rahuldati, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

425 eurot, jäeti kummagi poole ülejäänud kohtuvälised kulud nende endi kanda ja mõisteti kostjalt

hageja kasuks menetluskuludelt välja viivis. Kostja taotleb uue otsuse tegemist, millega jätta hagi

rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja juhul, kui kohus

leiab, et otsuse tühistamiseks eelnevalt taotletud ulatuses puudub alus, tühistada otsus osas, millega

mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 425 eurot ning osas, millega mõisteti

välja hagejalt kostja kasuks osaliselt menetluskulud 172 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 650 eurot ja ülejäänud

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud palus kostja

jätta hageja kanda ning kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) ei ole kostja allkirjastanud hageja esitatud veoselehti ning hageja väited selle kohta, et ta on

veoselehed saanud kostjalt, on paljasõnalised. Hageja on ise samuti leidnud, et transporditeenuse

osutamine on tõendatud ainult siis, kui kostja on allkirjastanud arvete 1 ja 2 aluseks olevad

saatelehed. Veoselehe allkirjastamine võimaldab enne selle allkirjastamist kontrollida, kas

vedamisele kuuluv puit ka reaalselt eksisteerib ja vedu oma allkirjaga aktsepteerida. Ka

keskkonnaministri 21. detsembri 2006 määruse nr 84 § 5 lg 1 p 2 ja lg 11 järgi on kohustuslik

metsamaterjali veoselehe allkirjastamine metsamaterjali omaniku poolt. Samuti ei nähtu

veoselehtedel määruse nr 84 § 5 lg 1 p-s 8 nõutavat väljasõidukellaaega, mis oleks oluline, et

hinnata veoste liikumist;

2) ei tõenda see, et kostja poolt allkirjastatud ja Jeld-Wen Eesti AS esitatud tõendites kajastatud

metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidel (mis on koostatud Jeld-Wen Eesti AS, mitte

kostja, poolt) on kajastatud osaliselt ka neid saatelehti, mille alusel hageja väidab olevat

metsaveoteenust osutanud, sellise teenuse osutamist ja kostja poolt sellise teenuse saamise

kinnitamist. Kostja tuvastas rutiinse kontrolli käigus, et hageja poolt väidetavalt osutatud teenuseid

ei olegi osutatud, mistõttu keeldus ta õigustatult esitatud arvete 1 ja 2 tasumisest;

3) on kostja läbivalt ja selgesõnaliselt eitanud ja vaielnud vastu hagis esitatud väidetele teenuste

osutamise ja tööde teostamise kohta, sh metsaveo teostamisele. Maakohus on otsuse kirjeldavas

osas viidanud ja põhjendavas osas kinnitanud kostja sellekohaseid vastuväiteid, mistõttu on

maakohus ebaõigesti hagi osaliselt rahuldanud kostja omaksvõtule tuginedes. Kuna maakohus ei

ole metsaveoteenuse tõendatuse osas tuginenud ühelegi teisele tõendile peale väidetava

omaksvõtu, on otsus põhjendamatu;

4) on maakohus isegi juhul, kui eeldada, et hageja poolt teenuste osutamine on tõendatud, eiranud

kostja seisukohti selle kohta, et Jeld-Wen Eesti AS esitatud tõenditest nähtuvalt on Jeld-Wen Eesti

AS-le antud üle oluliselt vähem puitu kui hageja koostatud veoselehtedel. Veoselehtedel kajastatud

puidukogus 259,66 tihumeetrit võrdub rohkem kui 259,66 kuupmeetri puiduga, kuid aktist nr 6547

nähtub üksnes 219,98 kuupmeetrit puitu. Sama kehtib ka akti nr 6551 osas. Ainuüksi kahe

metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on seega puidukoguste vahe märkimisväärne

– 308,26 tm vs 255,766 m3. Vahe on ühikuliselt veelgi suurem kui 52,494, kuna tihumeetrile vastab

rohkem kui 1 kuupmeeter. Nimetatud asjaolud tõendavad kaudselt hageja väidete ebaõigsust ning

ei võimalda järeldada teenuste tegelikku osutamist ega selle väidetavat tegelikku mahtu;

5) ei saanud arves 2 kajastatud puidu vedu mahus 24,84 tm selgitada puidukoguste vahesid. Hageja

pole üldse väitnud, et Jeld-Wen Eesti AS esitatud tõenditest nähtuvad koguse erinevused on

selgitatavad arvel 2 kajastatud puiduveoga. Samuti on arve 2 alusel väidetavalt teostatud vedu

toimunud veoselehest SH 502 nähtuvalt 19. juunil 2014, s.o oluliselt hiljem kui hageja vedas

väidetavalt puitu Jeld-Wen Eesti AS-le ülejäänud veoselehtede alusel. Lisaks on arve 2 aluseks

oleva veoselehe lähtepunktiks märgitud Ida-Virumaa, Uusnova maaüksus, mitte Rakvere, kus asub

Jeld-Wen Eesti AS;

6) on maakohtu järeldus, et vastuvõetud metsamaterjali koguste fikseerimine ei ole hageja kui

transporditeenuse osutaja ülesanne, paljasõnaline;

7) ei ole hageja tõendanud, et ta osutas kostjale veoteenust ning isegi, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et veoteenuse osutamine on leidnud tõendamist, ei ole hageja usutavalt tõendanud

teenuse osutamise mahtu;

8) on riigilõivu 425 eurot kostjalt väljamõistmine põhjendamatu. Hagi jäeti rahuldamata 8527 euro

52 sendi ulatuses, millelt oleks samuti tulnud maksta riigilõivu 500 eurot. Pole põhjust, miks peaks

alusetu ja kohtu poolt rahuldamata jäetud hagi osas hüvitama kostja hagejale enamuse tema poolt

tasutud riigilõivust;

9) on kohus õigesti märkinud, et menetluskulud, mis on tekkinud pärast 10. oktoobril 2016

toimunud kohtuistungit, jäävad hageja kanda, kuid on ekslikult määranud kostjale hüvitavate

menetluskulude suuruseks 172,90 eurot, kuigi kostjal pärast nimetatud istungit tekkinud

menetluskulude suuruseks oli 650 eurot. Puudub alus asuda seisukohale, et 1 lk sisulise

menetlusdokumendi koostamisele kulub 40 minutit lehekülje kohta. Menetluskulude vajalikkust

ja põhjendatust tuleb hinnata vastavalt konkreetsetele asjaoludele.

11. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 23. detsembri 2016 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab täiendavalt välja Silverhansa

OÜ-lt Expertline OÜ kasuks võlgnevuse 8527 eurot 52 senti (kokku võlgnevus 14 313 eurot

84 senti).

Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 23. detsembri 2016 otsus muutmata.

Ringkonnakohus rahuldab Expertline OÜ apellatsioonkaebuse ja jätab rahuldamata Silverhansa

OÜ apellatsioonkaebuse.

13. Kostja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, millega hagi rahuldati.

Samuti on kostja vaidlustanud menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise.

Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib järgmist.

13.1. Maakohus on õigustatult vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et tõendatud on hageja

poolt kostjale metsamaterjali veoteenuse osutamine ning kostja vastupidine väide on alusetu.

Kostja väitel ei ole ta allkirjastanud hageja esitatud veoselehti ning samuti ei nähtu veoselehtedelt

keskkonnaministri 21. detsembri 2006 määruse nr 84 § 5 lg 1 p-s 8 nõutavat väljasõidukellaaega

ning seetõttu ei tõenda veoselehed hagejapoolset veoteenuse osutamist kostjale. Samuti väidab

kostja, et ta ei ole üldse vaidlusaluseid metsamaterjali veoselehti hagejale väljastanud. Hageja

vastuväite kohaselt sai ta veoselehed kostjalt ja kostja allkiri on veoselehe lahtris „Tõendan

metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja enda poolt esitatud andmete õigsust“.

Ringkonnakohus märgib, et hinnang sellele, kas metsamaterjali vedu hageja poolt toimus kostja

tellimusel (veoteenuse osutamine) või mitte, ei sõltu sellest, kas veoselehtede vormistamine vastas

keskkonnaministri 21. detsembri 2006 määruses nr 84 sätestatud nõudmistele või mitte.

13.2. Nähtuvalt nõude aluseks olevatest metsamaterjali veoselehtedest (I kd tl 9-28) on

metsamaterjali omanikuna märgitud kostja ning lahtris „Tõendan metsamaterjali valdamise

seaduslikkust ja enda poolt esitatud andmete õigsust“ on allkiri (v.a kolmel veoselehel), kuid

tuvastatav ei ole isiku nimi, kes on vastava allkirja andnud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi

veoselehele allkirja andnud isiku nimi ei ole tuvastatav, saab tõendeid asuda seisukohale, et allkiri

veoselehe lahtris „Tõendan metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja enda poolt esitatud andmete

õigsust“ on antud kostja esindaja poolt.

Nimetatud asjaolu kinnitavad Jeld-Wen Eesti AS-i poolt maakohtule esitatud metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 6536, nr 6547 ja nr 6551 (II kd tl 79, 100, 113) ning

metsamaterjali veoselehed (II kd tl 81-98, 102-112, 115-116), millede alusel on võimalik

tuvastada, et kostja võõrandas metsamaterjali kolmandale isikule ning võõrandatud metsamaterjal

anti kolmandale isikule üle veoselehtede alusel, milledele on tuginenud hageja oma nõudes (välja

arvatud veoseleht nr SH502), s.o kostja poolt kolmandale isikule võõrandatud metsamaterjali veo

on teostanud hageja. Kostja on metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 6536, nr 6547 ja

nr 6551 allkirjastanud digitaalselt ning nende alusel esitanud kolmandale isikule arved nr 14005,

nr 140006 ja 140008 (II kd tl 78, 99, 112).

Veoselehega nr SH502 (I kd tl 28) seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Nimetatud veoseleht

on seotud arvega nr 2014395 summas 112 eurot 68 senti (I kd tl 31), millest nähtub

transporditeenuse osutamine ning tegemist oli metsamaterjali 24,84 tm vedamisega AS-i Imprest

asukohta 22 km kaugusel.

Ringkonnakohus leiab, et metsamaterjali vedu veoselehe nr SH502 alusel on tõendatud veoselehe

endaga, samuti arvega nr 2014395, kliendivõlgnevuse aruandega (I kd tl 32) ja tunnistaja Andres

Pärnpuu ütlustega, mille kohaselt kostja tellis hagejalt metsamaterjali veo, mida kolmas isik vastu

ei võtnud, AS-i Impres asukohta.

13.3. Kostja väitel isegi kui eeldada, et hageja poolt veoteenuste osutamine on tõendatud, ei ole

see toimunud hageja poolt väidetud mahus, sest Jeld-Wen Eesti AS esitatud tõenditest nähtuvalt

on Jeld-Wen Eesti AS-ile antud üle oluliselt vähem puitu kui on hageja koostatud veoselehtedel.

Hageja vastuväite kohaselt on vahe veoselehtedel ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise

aktidel märgitud koguste vahel tingitud sellest, et kolmas isik sorteeris osa veoselehtedel märgitud

metsamaterjali kogusest välja (s.o ta ei võtnud mingis koguses metsamaterjali vastu) ning

kolmanda isiku poolt väljasorteeritud metsamaterjali vedas hageja kostja tellimusel AS-ile Imprest

(veoseleht nr SH502 arve nr 2014395).

Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, et vahe kolmanda isiku poolt

vastuvõetud metsamaterjali koguste ning metsamaterjali veoselehtedel märgitud koguste vahel on

kaetud veoselehel nr SH502 märgitud kogusega.

13.4. Kostja väite kohaselt on maakohtu järeldus, et vastuvõetud metsamaterjali koguste

fikseerimine ei ole hageja kui transporditeenuse osutaja ülesanne, paljasõnaline.

Metsamaterjali veoselehe kohaselt märgib veoseks antud koguse metsamaterjali omanik. Antud

juhul oli veoseks antud metsamaterjali omanik kostja ning ta pidi märkima veoselehtedele

vedamiseks antud metsamaterjali koguse. Kui kostja oli hooletu ning jättis vedamiseks antava

koguse märkimise vedajale, siis võttis ta sellega endale riski, et metsamaterjali lähetatud kogus ei

ühti tema poolt vedamiseks antud arvatava kogusega. Seega kui ongi tekkinud vahe metsamaterjali

veoselehtedel märgitud lähetatud koguse ja reaalselt veetud koguse vahel, siis on see tekkinud

kostja enda käitumisest ning vastavat riski kannab kostja.

13.5. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti välja mõistnud kostjalt hageja kasuks

metsamaterjali veoteenuse eest 5786 eurot 32 senti.

14. Hageja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis

rahuldamata hageja põhivõla nõude summas 8527 eurot 52 senti ning menetluskulude jaotuse ja

rahalise kindlaksmääramise osas.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus tuleb tühistada

osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi metsaraie ja metsaväljaveo teenuste eest

võlgnevuse väljamõistmiseks (resolutsiooni p 3).

14.1. Hagiavalduse kohaselt lisaks metsamaterjali veoteenusele osutas hageja kostjale Uusnova

maaüksusel kompleksteenust (sh metsaraie ja väljavedu) ning kostjal on tasumata teenuse eest

8527 eurot 52 senti. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud teenustööde akti 21. maist 2014 (I kd

tl 29), arve nr 2014230 (I kd tl 30), e-kirjavahetuse (I kd tl 35-39), tunnistaja Andres Pärnpuu

ütlused ja metsamaterjali veoselehed (I kd tl 8-29).

Samuti on hageja tuginenud oma nõudes kostja vastu eelnevale pikemaajalisele lepingulisele

koostööle metsaraie, väljaveo ja metsamaterjali veo teenuse osas, s.o poolte vahel väljakujunenud

praktikale, mis seisnes selles, et hageja esitas Uusnova maaüksusel teostatud tööde ja teenuste eest

kostjale igakuiselt arveid, millest enamik on kostja poolt jooksvalt tasutud (v.a käesoleva vaidluse

esemeks oleva nõude osas) ning kostja poolt tasutud arved olid esitatud sama järjepideva töö eest,

mida teostati samas asukohas (Uusnova maaüksusel).

Kostja on hagile vastu vaielnud ning vastuväidete kohaselt ei tõenda pooltevaheline eelnev

lepinguline suhe asjaolu, et hageja teostas ka konkreetse nõude aluseks oleva metsaraie ja väljaveo

väidetud mahus. Kostja väitel ei tõenda esitatud arved ja veoselehed ning tunnistaja Andres

Pärnpuu ütlused tööde teostamist hageja poolt väidetud mahus.

14.2. Ringkonnakohus, hinnates eelnimetatud tõendeid, leiab, et tõendatud on hageja poolt nõude

aluseks oleva metsaraie ja väljaveo teostamine hageja poolt väidetud mahus.

Hageja väidet metsaraie ja väljaveo teostamise kohta tõendavad muuhulgas tunnistaja Andres

Pärnpuu ütlused, mille kohaselt hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe metsaraie, väljaveo ja

metsamaterjali veoteenuse kohta Uusnova maaüksusel ning hageja vedas kostja poolt nimetatud

sihtkohtadesse vaid seda metsamaterjali, mida hageja ise raius, lõikas ja metsast välja vedas.

Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et „…/tunnistaja Andres Pärnapuu

ütlustega on tuvastatud küll, et tunnistaja on hageja esindajana pidanud läbirääkimisi ja suhelnud

kostjaga, kuid tunnistaja ütluste alusel ei olnud võimalik tõendada nõude suurust.“

Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et tunnistaja ütluste alusel ei ole võimalik

tuvastada hageja poolt teostatud metsaraie ja väljaveo mahtu, kuid samas on võimalik tunnistaja

ütluste alusel tuvastada lepinguline suhe hageja ja kostja vahel, mis seisnes metsaraies, väljaveos

ja transpordis. Asjaolu, kui suures mahus hageja teostas metsaraiet ja väljavedu, on võimalik

tuvastada aktide, arvete ja metsamaterjali veoselehtede alusel. Hageja poolt esitatud arvetel

märgitud kogused ühtivad metsamaterjali veoselehtede alusel lähetatud metsamaterjali kogusega.

Jeld-Wen Eesti AS poolt maakohtule esitatud tõenditega (metsamaterjali veoselehed ja

metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid) on tõendanud, et vaidlusalune tasumata arve on

samuti vastavuses ülestöötatud ja transporditud metsamaterjali mahuga.

14.3. Asjaolu, et hageja osutas kostjale lisaks transporditeenusele ka metsaraie ja väljaveo teenust,

tõendab ka e-kirjavahetus (I kd tl 35-39) poolte vahel. Seoses e-kirjavahetusega nõustub

ringkonnakohus hageja väitega, et selle alusel on tuvastatav Margus Kuke esindusõigus lisaks

Comex Capital OÜ-le kostja suhtes. Margus Kukk on 01.03.2016 e-kirjas hagejale teatanud

Comex Capital OÜ ja kostja nimel, et ei kinnita saldoteatist. Asjaolu, et Margus Kukk esindas

asjaajamisel hagejaga kostjat, nähtub ka 05.05.2015 e-kirjast (kirja koopia oli saadetud kostja

juhatuse liikmele Margus Vöörmanile). E-kirjavahetuse alusel ei ole küll võimalik tuvastada,

millises mahus hageja metsaraiet ja väljavedu teostas, kuid sellest nähtub pooltevaheline

lepinguline suhe, mis seisnes lisaks transporditeenusele ka metsaraies ja väljaveos.

14.4. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et olukorras, kus hageja on oma väidet

metsaraie ja väljaveo teostamise kohta tõendanud tunnistaja ütlustega, samuti e-kirjavahetusega ja

metsamaterjali veoselehtedega, ning kostja on vastu vaielnud metsaraie ja väljaveo teostamisele

hageja poolt, pöördus tõendamiskoormus ümber ja kui kostja oli seisukohal, et metsamaterjali

vedu veoselehtede alusel hõlmas kolmanda isiku poolt ülestöötatud metsamaterjali, siis oleks

kostja pidanud seda asjaolu ka tõendama (s.o kostja oleks pidanud esitama tõendeid selle kohta,

kes tema väitel tegelikult metsa raius ja materjali metsast välja vedas). Kostja ei ole eelnimetatud

asjaolu tõendanud ja seega on jäänud tema vastuväide, et veoselehtede aluselt toimunud

metsamaterjali ei töötanud üles hageja, paljasõnaliseks ja on tõendamata.

14.5. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et on tõendamata, kellele kuulus raieõigus vaidlusalusel

maaüksusel. Toimikus on kasvava metsa raieõiguse müügilepingud (I kd tl 211, 213). Nimetatud

müügilepingutega on CellLand OÜ müünud kasvava metsa raieõigust Uusnova maaüksusel

hagejale (pindala suurus 316 ha) ja Comex Capital OÜ-le (pindala suurus 316 ha). Omades

kasvava metsa raieõigust oli kostja pädev hagejalt tööd tellima.

15. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud menetluskulude jaotust ja rahalist

kindlaksmääramist. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust (hagi rahuldatakse

täielikult), siis toob see kaasa menetluskulude jaotuse muutmise ning seetõttu ei ole vajadust

vastata kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele seoses menetluskulude rahalise

kindlaksmääramisega.

Seoses hagi täieliku rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Samuti jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda

(hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse).

Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, siis jätab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub

tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist.

Lähtudes eeltoodud määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva

otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson