2-09-15681/120 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-15681

Tsiviilasi

XX pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

15.05.2017

määrus

kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest

vabastamise keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Margus Sorga

Võlgniku usaldusisik YY

Puudutatud isik I (võlausaldaja I): Nordea Bank AB Eesti

filiaal (registrikood 12608043, asukoht Liivalaia 45,

10145 Tallinn, e-post: eesti@nordea.com)

Puudutatud isik II (võlausaldaja II): HHL Rühm Osaühing

(registrikood 10743222, asukoht Parda 6, 10151 Tallinn,

e-post: XXX), seaduslik esindaja HL

Puudutatud isik III (võlausaldaja III): TP (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Kerli Kase

Puudutatud isik IV (võlausaldaja IV): Osaühing Vain &

Partnerid (registrikood 10324593, asukoht Lesta 1, 13516

Tallinn), seaduslik esindaja PV

Puudutatud isik V (võlausaldaja V): Swedbank AS

(registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040

Tallinn), esindaja Silja Kichno

Puudutatud isik VI (võlausaldaja VI): Danske Bank A/S

Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt

11, 15015 Tallinn), esindaja Annely Paaps

Puudutatud isik VII (võlausaldaja VII): Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ (registrikood 10344152, asukoht

Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn), esindaja Arne Ots

Puudutatud isik VIII (võlausaldaja VIII): OÜ Hotel

Management Services (registrikood 10479376, asukoht

Põhja pst 21b, 10414 Tallinn, e-post: XXX, XXX),

seaduslik esindaja EN

Puudutatud isik IX (võlausaldaja IX): Aktsiaselts Eesti

Talleks (registrikood 10280727, asukoht Mustamäe tee 4,

10621 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje

Eipre

Puudutatud isik X (võlausaldaja X): Julianus Inkasso OÜ

(registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20,

10150 Tallinn), lepinguline esindaja Krista Arraste

Puudutatud isik XI (võlausaldaja XI): TUI Vertrieb and

Service GmbH (HRB 50615, asukoht Karl-Wiechert Allee

23,

Hannover,

Niedersachsen,

30625,

Saksamaa

Liitvabariik)

Puudutatud isik XII (võlausaldaja XII): Notar TP (büroo

asukoht Rävala pst 3/ Kuke tn 2, 10143 Tallinn)

Puudutatud isik XIII (võlausaldaja XIII): Moller Auto

Tallinn OÜ (registrikood 10195513, asukoht Mustamäe

tee 6, 10621 Tallinn, e-post: mustamae@moller.ee)

Puudutatud isik XIV (võlausaldaja XIV): Tallinna

kohtutäitur Risto Sepp (büroo asukoht Narva mnt 7D,

10117 Tallinn)

Puudutatud isik XV (võlausaldaja XV): AR (isikukood

XXXXXXXXXXX, e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15.05.2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jätta võlgniku kanda.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest alates.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 06.10.2009 määrusega kuulutati välja XX (pankrotis, võlgnik) pankroti

ja nimetati pankrotihalduriks Urmas Tross.

2. Harju Maakohtu 28.10.2011 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus

lõpparuande kinnitamisega.

3. Harju Maakohtu 17.11.2011 määrusega algatati võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetlus ning nimetati võlgniku usaldusisikuks YY.

4. 22.05.2014 esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustusest vabastamise keeldumiseks.

Võlausaldaja leidis, et võlgnik ei ole täitnud talle pankrotiseaduse (PankrS) §-st 173

tulenevaid kohustusi.

5. 27.08.2014 esitas endine võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustusest

vabastamise keeldumiseks.

6. 26.01.2015 esitas usaldusisik taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ja palus vabastada end usaldusisiku kohustustest. 14.01.2016 loobus

usaldusisik taotlusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.

7. Võlgnik vaidles võlausaldajate taotlustele vastu.

8. Harju Maakohtu 02.05.2016 määrusega lõpetati võlgniku kohustusest vabastamise

menetlus ja keelduti võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast ning vabastati usaldusisik tema kohustustest.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2016 määrusega maakohtu määrus tühistati ja saadeti

asi tagasi samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks.

10. 15.02.2017 esitas usaldusisik aruande perioodi 2015 veebruar kuni 2016 jaanuar kohta.

Aruande kohaselt oli aruande perioodil võlgniku elukohaks Vene Föderatsioon.

Võlgniku andmeil ei ole tal 2015. aastal olnud ametlikku töökohta. Küll olevat ta teinud

jõupingutusi töö leidmiseks nii Venemaal kui Skandinaavia riikides. Erinevatel

põhjustel see aga ei õnnestuvat (keerulised tingimused tööle vormistamisel Venemaal,

maine kahjustamine ajakirjanduse poolt jmt). Aruande perioodil oli võlgniku

ülalpidamisel kolm alaealist last. Kohus on määranud, et võlgnik peab kandma

igakuiselt 337,19 eurot enda pangakontole Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis.

Aruande perioodil ei ole võlgniku kontole laekunud vahendeid, mille arvelt saaks teha

väljamakseid võlausaldajatele. Usaldusisiku hinnangul ei saa võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse senist kulgu pidada edukaks, kuna võlgnikul ei ole õnnestunud

leida tööd ja teenida sissetulekut. Muus osas on koostöö võlgnikuga olnud rahuldav.

Võlgnik on informeerinud usaldusisikut, vastanud teabenõuetele jmt. Usaldusisiku

hinnangul tuleks võlgniku kohustustest vabastamise menetlust jätkata.

11. 21.02.2017 seisukohas teatas võlausaldaja TP, et ta on nõus võlgniku kohustustest

vabastamisega.

12. 27.02.2017 seisukohas palus võlausaldaja Julianus Õigusbüroo võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

Käesolevas asjas esineb absoluutne alus kohustustest vabastamise keeldumiseks seoses

kriminaalasjas 1-12 -5983 pankrotikuriteos süüdi mõistmisega (PankrS § 175 lg 2 p 1).

Kriminaalasjas 1-12-5983 on ka tuvastatud, et võlgnik sai tulu n-ö „mustalt“ tegutsedes

ärikeelu ajal ettevõtete juhatuse liikmena. Seega ei ole võlgniku tegelikku tulu võimalik

tõendada. Kui kohus tuvastab, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning

vara varjanud, siis on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud

süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi (RKTKm 3-2-1-31-16). Samuti ei ole võlgnik

tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud (PankrS § 173 lg 1

rikkumine). Võlgnik on oma kohustuste täitmisesse suhtunud kergekäeliselt ja

pahatahtlikult. Võlgnik ei ole tõendanud töö otsimist.

13. 01.03.2017 seisukohas leidis võlausaldaja Osaühing Vain & Partnerid, et võlgniku

kohustustest vabastamine ei ole vajalik.

14. 03.03.2017 seisukohas leidis võlausaldaja Swedbank AS, et võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

Võlgnik on rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei ole tegelenud

tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole täitnud ka maakohtu 17.11.2011 määrust, millega

kohus kohustas võlgnikku tasuma igakuiselt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali

kontole summa 337,19 eurot. Võlgnik ei ole tänaseni ühtegi makset teinud. Võlgnik ei

ole andnud oma tegevuse kohta piisavat infot usaldusisikule ning on sellega rikkunud

PankrS § 173 lg-t 2. 16.01.2015 aruandes on usaldusisik selgitanud, et tal puuduvad

andmed võlgniku tööalaste suhete või sissetuleku kohta, kuna vaatamata mitmetele

meeldetuletustele ei ole võlgnik vastanud usaldusisiku teabenõuetele. Võlgnik ei ole

tõendanud, et ta on töö leidmiseks üldse pingutusi teinud. Kohus kohustas võlgnikku

17.12.2015 istungil esitama hiljemalt 10.01.2016 täiendavad selgitused ja tõendid selle

kohta, mida ta on teinud töö leidmiseks. Võlgnik esitas kohtule 14.01.2016

paljasõnaliste väidetega e-kirja töö leidmiseks tehtud jõupingutustest. Esitamata olid

laialisaadetud CV-d ja tööandjate vastused. Võlgnik ei pea tingimata otsima erialast

tööd, et oma kohustusi täita. Usutavaks ei saa pidada väidet, et ajakirjandus on võlgniku

mainet nii ulatuslikult kahjustanud, et ta ei leia mistahes tööd Eestis, Skandinaavia

riikides ega Venemaal. Kohustustest vabastamise menetlusel puudub sellisel kujul

igasugune mõte. Lisaks on võlgnik süüdi mõistetud pankrotikuriteos (PankrS § 175 lg

2 p 1). Kriminaalasjas nr 1-12-5983 on võlgnik süüdi mõistetud selles, et ta on rikkunud

talle kohalduvat ärikeeldu. Võlgniku tegutsemine ärikeelu ajal viie ettevõtte juhatuse

liikmena viitab selgelt, et võlgnik sai sellel ajal ka oma tegevusega tulu. On

vähetõenäoline, et võlgnikul puudus igasugune sissetulek juhatuse liikmena tegutsedes.

15. 03.03.2017 seisukohas palus võlausaldaja OÜ Hotel Management Services keelduda

võlgniku kohustustest vabastamisest. Võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning

võlgnik on rikkunud PankS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

16. 03.03.2017 seisukohas palus võlausaldaja AR keelduda võlgniku kohustustest

vabastamisest. Võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning on rikkunud PankS §

173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku selgitused töökoha puudumise kohta

ei ole usaldusväärsed. Võlgniku kogemus võimaldas tal enne praegust menetlust töötada

mitmetes äriühingutes juhtorgani liikmena, tal on kogemusi sportlaste juhendamisel, ta

on Eesti Vabariigi kodanik ning ei pea tingimata töökohta otsima Vene Föderatsioonis.

17. 06.03.2017 seisukohas palus võlausaldaja Danske Bank A/S lõpetada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka

otsinud. Võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks

mitte ühtegi makset. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks tema poolt

tulutoova tegevuse otsimist. Puuduvad tõendid selle kohta, millega võlgnik tegelikult

Venemaal tegeles, millised olid seal tema sissetulekud ja millest ta seal elas.

Umbmäärane viide, et võlgnik peab läbirääkimisi 2 Soome ettevõttega (nimesid ei soovi

nimetada), üksnes kinnitab, et võlgnik varjab oma tegevust ja sissetulekuid. Lisaks on

võlgnik kriminaalasjas nr 1-12-5983 süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

18. 06.03.2017 seisukohas palus võlausaldaja TP kohustusest vabastamise menetluse

lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole kogu kohustustest

vabastamise menetluse kestel omanud töökohta ega teinud makseid usaldusisikule

võlausaldajatele edastamiseks. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta on tööd otsinud ja ei ole

seda leidnud. Võlgnik varjab oma sissetulekuid. Sellest tulenevalt on alus jätta võlgnik

tema kohustustest vabastamata PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt. Lisaks on võlgnik

kriminaalasjas nr 1-12-5983 süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

19. 08.03.2017 seisukohas palus võlausaldaja AS Eesti Talleks kohustustest vabastamise

menetluse lõpetada ning keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Võlgnik on

rikkunud tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustust, kahjustades sellega

võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse

minetanud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud

üle viie aasta ning võlgnik ei ole selle ajal jooksul teinud võlausaldajale ühtegi

väljamakset. Võlgniku kohustustest vabastamise välistab ka PankrS § 175 lg 2 p 1, kuna

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos.

Esimese astme kohtu määrus

20. Harju Maakohtu 15.05.2017 määrusega lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ja keelduti võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast ning vabastati usaldusisik võlgniku usaldusisiku kohustustest.

21. Harju Maakohtu 21.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5983 tunnistati võlgnik

mh süüdi seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmises

s.o karistusseadustiku (KarS) § 3851 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

Tegemist oli pankrotikuriteona kvalifitseeritud süüteoga. Kuivõrd käesolevaks hetkeks

on KarS § 3851 kehtetu ehk tegemist ei ole enam kuriteoga KarS tähenduses, puudub

alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 1 alusel.

22. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Usaldusisiku 30.04.2014 aruande kohaselt ei ole

usaldusisikule esitatud tõendeid tööalaste suhete või sissetuleku kohta, kuna võlgnik ei

ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele usaldusisiku teabenõuetele vastanud.

Lisaks leidis usaldusisik, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse senist kulgu

ei saa pidada edukaks. Võlgnik ei ole täitnud talle kohtu poolt pandud ja/või

pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Seda seisukohta kinnitavad ka 04.03.2013,

16.01.2015 ja 15.02.2017 esitatud usaldusisiku aruanded. Muuhulgas on usaldusisik

seisukohal, et võlgnik ei adu kohustustest vabastamise protsessi olulisust ja tema enda

rolli selles. Seega ei suhtu võlgnik menetlusse piisava tõsidusega. Usaldusisiku

15.02.2017 aruande kohaselt oli aruande perioodil võlgniku elukohaks Vene

Föderatsioon. Võlgniku andmeil ei ole tal 2015. aastal olnud ametlikku töökohta. Küll

olevat ta teinud jõupingutusi töö leidmiseks nii Venemaal kui Skandinaavia riikides.

Erinevatel põhjustel see aga ei õnnestuvat (keerulised tingimused tööle vormistamisel

Venemaal, maine kahjustamine ajakirjanduse poolt jmt). 08.05.2017 ärakuulamisel

avaldas võlgnik, et töötab alates 03.04.2017 T OÜ-s, kuid perioodil, mis jäi 2011 – 2016.

aasta vahele, ta tööd ei teinud ega tegelenud ka aktiivselt töö otsimisega.

23. Kohtu hinnangul on võlgnik tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks

sellist tegevust aktiivselt otsinud. Nimetatud asjaolu on võlgnik ka ise oma ütlustega

ärakuulamisel kinnitanud (tl 161), mille kohaselt võlgnik kinnitas, et perioodil 2011-

2016 ei olnud võlgnikul ühtegi töökohta ega tööülesannet. Võlgnik ei ole mitte ühelegi

avalikule töökuulutusele reageerinud ega pidanud vajalikuks oma CV saatmist. Kohus

on 17.11.2011 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi ning võlgnik on

oma avalduses kohtule kinnitanud, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi. Kuna võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka

aktiivselt otsinud, ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, siis tuleb kohustustest

vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

24. Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole PankrS-s ettenähtud korras eelduslikult iga

võlgniku õigus. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise

menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

25. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

Määruskaebus

26. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus,

millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Juhul, kui

ringkonnakohus ei pea võimalikuks võlgnikku kohustustest vabastada, siis palub

võlgnik kohaldada PankrS § 175 lg-t 51 ning määrata võlgnikule täiendav tähtaeg pärast

mida vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

27. Võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud

raskelt süülise käitumise tunnuseid. Võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 toodud

kohustusi. Võlgnik kinnitas 08.05.2017 kohtulikul ärakuulamisel, et ta on otsinud tööd

ja et ta on ka tööd leidnud. Kui võlgnik on asunud tööle, siis ei saa rääkida raskelt

süülisest käitumisest. Maakohus on ebaõigesti rajanud määruse vaid võlgniku

kinnitusele, et võlgnik ei ole saatnud ühtki CV-d, mis on kohtu arvates käsitatav

tulutoova tegevuse mitteotsimisena (PankrS § 173 lg 1) ja piisav võlgadest vabastamata

jätmiseks. Võlgnik on põhjalikult selgitanud, mida ta on töö leidmiseks teinud – võtnud

ühendust võimalike tööandjatega. Võlgnik on suhtunud menetlusse piisava tõsidusega.

Kui kohus on pidanud lahendi tegemisel piisavaks võlgniku ütlusi kohtuistungil, siis

pidanuks kohus arvestama kõiki võlgniku poolt kohtulikul ärakuulamisel toodud

asjaolusid. Maakohus on jätnud hindamata võlgniku kasuks olevad asjaolud. Seega ei

ole maakohus olnud erapooletu.

28. Võlgnik on esitanud 14.01.2016 kohtule üksikasjaliku kirjelduse, mida ta on töö

leidmiseks teinud. Kohus pidanuks analüüsima, kas esineb objektiivseid põhjusi, miks

võlgnik ei ole saanud oma kohustusi täita. Maakohus oleks pidanud arvestama, et

võlgnik peab saama endale võimetekohase rakenduse, arvestades tema oskusi (võlgnik

on XXX, XXX). Võlgnikul ei ole kõrgharidust või koolis õpitud ametioskust mingil

erialal ning selle omandama asumine ei oleks samuti kaasa aidanud kohustuste

täitmisele. Võlgniku töökohaotsinguid on olulisel määral kahjustanud see, et tema

aadressil on ajakirjanduses ilmunud järjekindlalt halvustavaid artikleid, mis on loonud

võlgnikust negatiivse kuvandi ning mille tõttu on paljud potentsiaalsed koostööpartnerid

koostööst loobunud. Lisaks võttis kriminaalasi nr 1-12-5983 võlgnikult palju ajalist

ressurssi, mis samal ajaperioodil raskendas võlgnikul töö leidmist ja tööle pühendumist.

29. Võlgniku usaldusisikuks määrati isik, kellel ei olnud vajalikke oskusi võlgniku

toetamiseks. Usaldusisik ei suutnud menetluse käigus sisuliselt vastata võlgnikule,

millised on usaldusisiku õigused ja kohustused. Samuti teavitas usaldusisik võlgnikku,

et võlgnikul on kehtiv ärikeeld, mis samuti pärssis sissetuleku leidmist. See usaldusisiku

väide oli siiski ebaõige – kuid võlgnik sai alles jaanuaris 2016 teada, et tema ärikeeld

lõppes juba 2011. aastal pankrotimenetluse lõppemisega.

30. Võlgnikul on alaealised lapsed, kes vajavad hoolitsust. Võlgniku majanduslik seisund

on äärmiselt raske ja võlgnik väärib võimalust uueks majanduslikuks alguseks.

31. Kui maakohus ei pidanud võimalikuks võlgniku kohustustest vabastamist, siis pidanuks

kohus võtma seisukoha PankrS § 175 lg 51 alusel võlgadest vabastamise menetluse

pikendamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on hagita menetlus, mis tähendab, et

kohus peab ka ilma võlgniku taotluseta kaaluma kõiki konkreetse menetluse

lahendamise võimalusi ning vajadusel neid ka võlgnikule selgitama (mida kohus teinud

ei ole). PankrS § 175 lg 51 tõlgendada võimalikult laialt, s.o pigem alati kohaldada.

Menetluse edasine käik

32. Võlausaldajad Danske Bank A/S Eesti filiaal, Julianus Inkasso OÜ, Osaühing Vain &

Partnerid, Swedbank AS ja Aktsiaselts Eesti Talleks palusid jätta määruskaebuse

rahuldamata.

33. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

34. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. PankrS § 175 lg 1 alusel on kohtul

kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire.

Kolleegiumi arvates maakohus seda teinud ei ole. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657

lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

35. Võlgnik väidab esmalt, et ta ei ole rikkunud PankrS §-s 173 toodud kohustusi.

Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et võlgnik ei ole võlausaldajatele

kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul väljamakseid teinud. Võlgnik

põhjendab seda sellega, et tal ei ole õnnestunud tööd leida (võlgnikul on õnnestunud

tööd leida alles 03.04.2017 T OÜ-s). 08.05.2017 istungil on võlgnik väitnud, et ta on

varasemalt otsinud tööd ja teinud mitmetele isikutele ettepanekuid äriprojektide osas.

Eeltoodu kohta on võlgnik 14.01.2016 esitanud kohtule e-posti teel ka selgitused töö

otsimise kohta. Võlgniku poolt 14.01.2016 e-kirjas avaldatu jääb aga paljasõnaliseks,

kuna võlgnik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ka tegelikkuses nimetatud

isikutelt tööd küsis ja läbirääkimisi pidas. Seejuures on asjakohatud võlgniku etteheited

selle kohta, et maakohus ei ole hinnanud seda, mida võlgnik on töö otsimiseks teinud.

Kuna võlgnik ei ole vastavaid asjaolusid (s.o töö otsimist) tõendanud, siis ei saanud

maakohus neid ka hinnata.

36. Kui võlgnikul ei õnnestunud väidetavalt otse tööandjatega suheldes tööd leida, siis ei

ole võlgnik selgitanud, mis takistas tal töökohtadele avalikult kandideerimast.

08.05.2017 istungil on võlgnik tunnistanud, et ta ei ole ühelegi avalikule töökuulutusele

kandideerinud (tl 161 pöördel, IV kd). Lisaks väitis võlgnik, et ta on otsinud tööd otse

tööandjatelt ning et ta ei pea otstarbekaks CV-de saatmist (tl 162, IV kd). Võlgnik leiab,

et ta oleks pidanud saama endale võimetekohase rakenduse, arvestades võlgniku oskusi.

On hea, kui võlgnik teeb erialast tööd ja suudab sellest tulenevalt võlausaldajatele

piisavas ulatuses väljamakseid teha, kui aga võlgnik erialast tööd ei leia, peab ta vastu

võtma mis tahes töö, et võimaldada võlausaldajatele kohustustest vabastamise perioodil

väljamakseid.

37. Võlgnik leiab, et kuna ta on asunud alates 03.04.2017 tööle T OÜ-s, siis ei saa rääkida

võlgniku raskelt süülisest käitumisest. Kolleegium leiab, et see, et võlgnik on

käesolevaks hetkeks tööle asunud ei muuda fakti, et võlgnik kohustustest vabastamise

perioodil ei töötanud ja võlausaldajatele väljamakseid ei teinud, s.o võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse perioodil oma kohustusi rikkunud.

38. Kuna võlgnik ei ole tõendanud töö otsimist otse tööandjatelt (14.01.2016 e-kirjas on

vaid paljasõnalised väited) ega ole töökohtadele avalikult kandideerinud, siis ei saanud

maakohus anda hinnangut sellele, kas esines objektiivseid asjaolusid, miks võlgnik tööd

ei leidnud (nt ajakirjanduses ilmunud negatiivse sisuga artiklid). Arvestades võlgniku

eeltoodud rikkumisi, on asjakohatud võlgniku etteheited usaldusisikule ning võlgniku

väited selle kohta, et kriminaalasi nr 1-12-5983 võttis võlgnikult palju ajalist ressurssi,

mis samal ajaperioodil raskendas võlgnikul töö leidmist.

39. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud igale võlgnikule ning ei ole iga võlgniku

õigus. Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks

menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka

kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei

vabastata. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik on suhtunud kohustustest

vabastamise menetlusse kergekäeliselt. Ka usaldusisik on 02.05.2014 aruandes välja

toonud, et võlgnik ei adu kohustustest vabastamise protsessi olulisust ning ei suhtu

menetlusse piisavalt tõsiselt. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset,

on esitanud tõendamata väiteid töö otsimise kohta (seejuures võlgniku väidetest nähtub,

et on otsinud ainult endale meelepärast tööd) ning on avaldanud, et ta ei ole ühelegi

avalikule töökuulutusele kandideerinud. Seejuures ei saanud võlgnik eeldada, et kui tal

meelepärast tööd ei õnnestunud leida, siis ei oleks ta pidanudki otsima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks muud tööd. Võlgnikule on selgitatud 17.11.2011 määruses tema

kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab

absoluutse keeldumisaluse, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine

välistatud. Praeguses asjas on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik rikkus tahtlikult

PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve ning

seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.

40. Võlgnik leiab, et kui maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamata, oleks

maakohus pidanud võtma seisukoha kohustustest vabastamise menetluse pikendamise

osas PankrS § 175 lg 51 alusel. Kolleegium märgib, et käesoleval juhul leidis maakohus,

et esines absoluutne alus (PankrS § 175 lg 2 p 2) võlgniku kohustustest vabastamise

keeldumiseks ning seega ei pidanud maakohus kaaluma ega põhjendama menetluse

pikendamata jätmist.

41. Isegi, kui menetluse pikendamiseks oleks alus, siis arvestades võlausaldajate

rahuldamata nõuete summat (Harju Maakohtu 28.10.2011 määrusest tulenevalt on see

kokku 633 020,70 eurot), võlgniku töötasu suurust (töötasu suuruseks on 500 eurot,

millelt võib mahaarvamisi teha vastavalt PankrS § 173 lg-le 5), menetluse kestust

(kohus saaks vastavalt PankrS § 175 lg-le 51 pikendada menetlust veel kaheks aastaks),

siis ei täidaks menetluse pikendamine oma eesmärki tagada võlausaldajate nõuete

arvestatav rahuldamine. Samuti ei ole võlgnik välja toonud, et ta plaaniks kohustustest

vabastamise menetluse pikendamise perioodil võlausaldajate huvide täiendavaks

rahuldamiseks midagi ette võtta.

42. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda.

Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei

tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud

kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar