1-09-10079/102 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 04.09.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-10079 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Janoš Azarkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JANOŠ AZARKIN, isikukood 37308280427, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 31.03.2009 ja lõpp 31.03.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.08.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta JANOŠ AZARKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Janoš Azarkinile ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janoš Azarkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 14.10.2009 otsusega tunnistati Janoš Azarkin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.01.2010 otsusega Harju Maakohtu 14.10.2009 otsuse Janoš Azarkinile mõistetud karistuse osas ning mõistis talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.03.2009.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokuröri seisukoht

Oma kirjalikus seisukohas toetab prokurör kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Positiivsete asjaoludena saab kinnipeetava puhul välja tuua tema hõivatuse tööhõives, lisaks osaleb ta vangla majandustöödel (AS EVT metallitsehhis ning alates 03.06.2015 on hõivatud tööga väljaspool vanglat xxxx-s keevitajana), sotsiaalprogrammis Õige hetk osalemine, samuti on ta aktiivselt osalenud erinevatel õiguskuulekale teele suunavatel ning analüüsivatel vestlustel, omandanud keevitaja eriala, alates 20.01.2015 paigutati ta Viru Vangla avavanglaosakonda ning 12-l korral käis lühiajalisel väljasõidul pere juurde, mis on hinnatud eesmärgipärasteks. Kinnipeetav on aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning on ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli kinnipeetava edasise käitumise üle. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Janoš Azarkini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta.

Kohtuistung

Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, käesolev kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu. Samuti on kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole ka õiguspärase käitumise kriteerium täidetud. Enne vangistust omas kinnipeetav ametlikku töökohta ja korralikku töötasu ning majanduslikke probleeme ei esinenud. Samas oli isikul väljakujunenud kulutamisharjumus ning ta elas üle oma võimete. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ning kindel igakuine sissetulek majandusliku toimetulemise

soodustamiseks, mis on uue kuriteo toimepanemise riskiks, kuivõrd kõik kuriteod on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 12%, mille näol on tegemist madala riskiga, kuid kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna isik ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Seega puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav vastu oma tahtmisele talle tingimisi ennetähtaega vabastamisega määratavaid kontrollnõudeid ja lisakohustusi täidaks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Janoš Azarkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro Kohtunik