1-15-7329/32 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-15-7329

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2017, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-15-7329 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Pille Maasen Taotlus erakorraline ettekanne E.N kohta Süüdimõistetu E.N

isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Vabastada E.N Tartu Maakohtu 19.01.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-7329 KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõuete edasisest täitmisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja

Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

E.N Tartu Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas on süüdi tunnistatud nr 1-15-7329 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka E.N-i kinnipidamise aeg 12.07.2015 kuni 14.07.2015, s.o 3 päeva. ärakan E.N-i dmata karistuse suuruseks loeti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati mõistetud

, et E.N-ile karistust ei pöörata täitmisele, kui E.N ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja E.N järelevalve alla.

2 (3)

07.08.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku E.N-i vabastamiseks talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete täitmisest. edasisest

Erakorralise ettekande kohaselt esitas E.N

esmakohtumisel

kriminaalhooldusametnikuga 18.02.2016 kirjaliku taotluse kriminaalhoolduse üleviimiseks

Soome Vabariiki, kuna kriminaalhooldusaluse reaalne elukoht on Soome Vabariigis. Viru Vangla edastas 15.04.2016 Justiitsministeeriumi Kriminaalpoliitika osakonna Rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele kriminaalhooldusaluse E.N dokumendid seoses üleviimise menetluse alustamisega kriminaalhoolduse jätkamiseks Soome Vabariigis. Justiitsministeerium valve teostamise tunnistuse ja kohtuotsuse Soome poolele edastas Järele

26.04.2016. E-kirja teel on kriminaalhooldusametnikku teavitatud, et lepingujärgselt peaks vastuvõttev riik kriminaalhoolduse üleviimise otsustama kahe kuu jooksul. Vastavasisuline otsus käesoleva ettekande esitamise ajal puudub. vähe Kriminaalhooldusametnik on malt 10 korda

pöördunud Justiitsministeeriumi nõuniku poole küsimusega, kas Soome Vabariigist on tulnud vastus kriminaalhoolduse üleviimise võimalikkuse kohta. Vastusena on

Justiitsministeeriumist kinnitatud, et on tehtud mitmeid järelepäringuid, kuid edasiminekut taotluse osas ei ole toimunud. 22.03.2017 anti Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna

Taasühiskonnastamise nõuniku poolt kriminaalhooldusametnikule teada, et Soome poolt ei ole ikka mingit vastust tulnud ja tõenäoliselt on vastuse saamine väga ebatõenäoline. Samas kinnitas, et riigisiseselt ei saa me sõltuda Soome otsusest ja soovitas menetleda kriminaalhoolduse teostamist vastavalt otstarbekusele.

24.04.2017 esitas E.N kriminaalhooldusametnikule avalduse, milles palub enda vabastamist hooldusalune hoiduda uute kontrollnõuete järgimisest. Avalduses lubab kuritegude toimepanemisest. E.N on kriminaalhooldusametnikule esitanud mitmeid tõendeid, mis kinnitavad tema Soomes elamist. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhoolduse perioodil hooldusalusega kohtunud 18 korda. Koostatud on kaks hoolduskava, mille tegevused on olnud suunatud uute kuritegude riskide maandamisele.

Kohtumisetel on analüüsitud kuriteo põhjuseid, alkoholi tarbimisharjumust, sõpruskonda, vägivaldset käitumist, lähivõrgustiku liikmetega. suhteid Kriminaalhooldusalune on

ametnikule korduvalt kinnitanud, et ta on varasematest õigusrikkumistest teinud vajalikud järeldused ning uusi kuritegusid toime pannud ei ole. E.N ei õpi ega tööta, on arvel Soome perioodil on Töötukassas ja saab sotsiaaltoetust. Kriminaalhoolduse hooldusalune abiellunud. Kuidi-

E.N elab käesolevalt koos abikaasaga viimasele eraldatud üürikorteris. Kriminaalhooldusametnik on hooldusaluse abikaasaga korduvalt kohtunud ja ametniku arvates on E.N olemas igati positiivne toetus ning tugi seaduskuulekale käitumisele. Eeltoodust tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik kohtule KarS § 75 lg 6 alusel ettepaneku

E.N-i vabastamiseks kontrollnõuete järgimisest kuni katseaja lõpuni, s.o 18.01.2019. Kriminaalhooldusalune on ametniku hinnangul oma senise käitumisega näidanud, et suudab ja tahab elada seaduskuulekalt ning kriminaalhooldusametniku järelevalve vajadus puudub.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 75 lg 6 sätestab, et ui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud k

käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest.

3 (3)

Kohtule esitatud ettekande kohaselt on E.N-i senine katseaeg kulgenud probleemideta. E.N-i on olnud eeskujulik, ta on pidanud kinni käitumine

kriminaalhooldajaga sõlmitud täitnud nõuetekohaselt talle määratud kokkulepetest ning

kontrollnõudeid läbinud hoolduskavas ettenähtud tegevusi . E.N on , mille eesmärgiks on olnud uute kuritegude toimepanemise riske maandamine ning need on andnud soovitud tulemusi. Kriminaalhooldaja hinnangul on E.N oma käitumisega näidanud, et suudab ja tahab elada seaduskuulekalt. Vajadus kriminaalhooldusametniku järelevalveks puudub, mistõttu võiks leiab ametnik, et E.N-i vabastada talle katseajaks määratud kontrollnõuete edasisest täitmisest.

Kohus nõustub kriminaalhooldaja arvamusega ning leiab samuti, et E.N-i edasiseks mõjutamiseks ei ole kriminaalhooldus enam tarvilik. Kohtu arvates on E.N ning suudab teinud oma varasematest õigusrikkumistest vajalikud järeldused hoiduda õigusrikkumistest ka intensiivse järelevalve ilma senise ta.

Kohus võtab arvesse, et E.N-i käitumine käesoleva katseaja jooksul on olnud positiivne, koostöö kriminaalhooldajaga on sujunud probleemideta ning hoolduskavas ettenähtud tegevused on soovitud eesmärke saavutanud.

Lisaks peab kohus oluliseks arvestada E.N-i praegust elukorraldust. E.N elab juba pikemat aega Soome Vabariigis ning on kriminaalhooldusperioodil abiellunud. E.N on kindel elukoht, ta on arvel Soome Töötukassas ning saab sotsiaaltoetust. stabiilse ning

on Kõik eeldused õiguskuuleka elu jätkamiseks välisriigis olemas ning sellises olukorras ei ole kriminaalhooldaja jätkuv järelevalve ning sekkumine põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.N tuleb vabastada KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete edasisest täitmisest aatamata sellele, et kohus lõpetab . V

käitumiskontrolli, säilib katseaja lõpuni E.N kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik