3-17-1531/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1531

Haldusasi

Gerta Reinholdi kaebus Tartu Linnavalitsuse 21.06.2017

korralduse nr 1712271/21091 (ehitusluba) tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 7. augusti 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Gerta Reinholdi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Gerta Reinhold

Vastustaja – Tartu linn

Kolmas isik – EEA Majad OÜ

esindaja Gert Roosaar

RESOLUTSIOON

Jätta

Gerta

Reinholdi

määruskaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu

7. augusti 2017. a määruse resolutsiooni p 9 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsuse 20. juuni 2017. a korraldusega nr 652 anti välja ehitusluba

nr 1712271/21091 „XXX ehitusloa väljastamine, hoonele aadresse määramine ja katastriüksuse

sihtotstarbe muutmine“.

2. Gerta Reinhold esitas 21. juulil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotleb ehitusloa

nr 1712271/21091 tühistamist.

Kaebaja vaidlustab korralduse põhjusel, et kavandatud ehitustegevusest tulenevad mõjud rikuvad

tema subjektiivseid õigusi (muudavad ajalooliselt väljakujunenud elukorraldust s.h privaatsust ja

rahu Kitzbergi (tupik)-tänavas, vähendavad kaebaja kinnisasja turuväärtust jne) ning

detailplaneeringu koostamata jätmisega rikuti demokraatliku riigi põhimõtteid elukeskkonna

kujundamisel. Kaebaja leiab, et kavandatav ehitustegevus on vastuolus kehtivate planeeringutega

ja õigusnormidega.

3. G. Reinhold esitas 2. augustil 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles

palub peatada Tartu Linnavalitsuse 21.06.2017. a otsuse nr 1712271/21091 „Ehitusloa

väljastamine“ kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

Korralduse kehtivuse tagajärjel on alustatud lammutus- ja kaevetöödega, mille käigus

pöördumatult rikutakse Karlova miljööväärtuslikku ala ja kaebaja subjektiivseid õigusi.

Väljastatud ehitusluba on ebaseaduslik põhjustel, et on ületatud krundi maksimaalset täisehituse

protsenti, maksimaalset korruste arvu ja lubatud korterite arvu ning vastustaja on lubamatult

võimaldanud rekonstrueerida ja muuta ajaloolist hoonestusala ja ajaloolise hoone välisilmet.

Vastustaja on rikkunud varasemas menetluses antud lubadust, et A. Kitzbergi tänav ei muutu

läbikäidavaks tänavaks, kuna seoses ehitustegevusega kasutatakse tänavat pinnase äraviimiseks,

mis on juba rikkunud tänava asfalteeritud osa ja millega rikutakse A. Kitzbergi tänaval elavate

isikute igapäevarahu ning turvalisust.

Pärast ehitusloa alusel tööde teostamist ei ole enam võimalik kaebaja õigusi tagada ega huvide

arvessevõtmist kaaluda ning kaebaja õigused saavad pöördumatult kahjustada. Kaebaja

eesmärgiks on miljööala säilitamine ja ülerahvastamise vältimine. Avaldaja kinnistu on

muinsuskaitse all ning asub väikesel tupiktänaval, mille privaatsus on läbi aegade olnud oluliseks

lahutamatuks väärtuseks.

Valitud esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu ei kahjusta ebaproportsionaalselt kolmanda

isiku huve. Kolmas isik on teadlik projekteerimistingimuste vaidlustamisest ja ehitusprojekti

vastuolust õigusaktidega ning on võtnud teadlikult riski, et ehitusluba on vastuolus seadusega

ning vaidlusaluse hoone laiendamine ja rekonstrueerimine ei ole sellises mahus lubatud. Kui

kaebus jääb rahuldamata, lükkuks ehitustööde algus vaid edasi.

4. Vastustaja palub vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta taotlus rahuldamata. Esialgse

õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse peatamine riivaks oluliselt eelkõige kolmanda isiku,

EEA Majad OÜ õigusi ning valitseb suur avalik huvi kehtiva ehitusloa realiseerimise vastu

tervikliku komplekshoone valmimisel. Lisaks seisneb avalik huvi selles, et ehitustööde kohesel

peatamisel muutuks ohtlikuks lahtise liivapinnasega ehitusobjekt.

Esialgse õiguskaitse taotluses esitatud eesmärgid, miljööala säilitamine ja ülerahvastamise

vältimine ei ole kaebaja subjektiivsete õigustena kohtus kaitstavad. Kaebaja ei ole vaidlusaluse

kinnistu naaber. Ükski kaebaja mainitud negatiivne mõjutus ei ole sellise intensiivsusega, mis

annaks aluse jaatada tema õiguste riivet. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne

kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi.

5. Kolmas isik EEA Majad OÜ palub samuti vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta

taotlus rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu. Kaebuse esitajal puuduvad sellised subjektiivsed

õigused, mida ehitusluba võiks kahjustada, ehitise laiendamisega ei riivata kaebuse esitaja

omandiõigust, eraelu ega tervist ning see ei mõjuta kaebaja kinnismälestise vaadeldavust.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks kolmanda isiku huve – kolmas isik on alustanud

ehitustegevust ning teinud sellega seoses kulutusi ja võtnud finantskohustuse.

6. Tartu Halduskohus jättis 7. augusti 2017. a määrusega G. Reinholdi esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 9).

7. Esialgse õiguskaitse vajadust (HKMS § 249 lg 1) ehitusloa vaidlustamisel ei saa iseenesest

välistada, sest ehitusloa realiseerimise faktilisi tagajärgi ei ole tõenäoliselt võimalik mõistlikul

viisil kõrvaldada tagantjärele.

8. Haldusasjas 3-16-2611, milles kaebaja vaidlustab XXX projekteerimistingimusi, on

tuvastatud, et kaebaja kinnistu ei piirne XXX kinnistuga. Halduskohus on selles asjas asunud

seisukohale, et on ebatõenäoline vahetu negatiivne mõju kaebaja naabrusõigusest tulenevatele

huvidele ning negatiivne mõjutus pole sellise intensiivsusega, et võiks rikkuda kaebaja eraelu või

tervist. Kuigi halduskohtu otsus pole veel jõustunud, nõustub kohus ka praeguses asjas viidatud

seisukohtadega ega pea kaebuse eduväljavaateid suureks.

9. Kaebaja väited tema kinnistu väärtuse vähenemise kohta seoses XXX ehitustöödega ei ole

seni tõendatud. Kui vaidlustatud ehitusluba peaks tõepoolest õigusvastaseks osutuma ja kaebaja

väide kinnistu väärtuse vähenemisest tõendamist leiab, ei ole välistatud kahju hüvitamise nõude

esitamine Tartu linna vastu.

10. Kaebaja viitab ka ehitusloa objektiivsele õigusvastasusele (vastuolu kehtiva õigusega) ning

väidab selle negatiivset mõju ümbruskonna (A. Kitzbergi tn) elanikele. Ehitusloa vaidlustamist

teiste isikute või avalikes huvides kehtiv õigus ei võimalda, mistõttu pole sellisel juhul avalikes

huvides võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset.

11. Kaebaja huvidega võrreldes tuleb pidada kolmanda isiku huvi, et tema ettevõtlusele ei seataks

põhjendamatuid takistusi, ta saaks jätkata alustatud ehitustöödega ja ei peaks kandma

põhjendamatuid kulutusi. Samuti on vastustaja ja kolmas isik välja toonud olulised avalikud

huvid, et käsilolevas ehitusetapis (kaevetööd) ei ohustataks ümbruskonna elanikke ning et pikka

aega korrastamata kinnistul ehitustööd pikemaks ajaks ei peatuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. G. Reinhold esitas 21. augustil 2017 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu

7. augusti 2017. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada esialgse

õiguskaitse taotlus.

13. Halduskohus on üle tähtsustanud kohtuasjas nr 3-16-2611 tehtud kohtulahendi mõju

käesolevale menetlusele. Kaebaja vaidlustab ehitusluba vastuolu tõttu projekteerimis-

tingimustega. Ületatud on krundi täisehitusprotsenti, korruselisust ja maksimaalset korterite arvu,

kuid halduskohus pole nende osas seisukohta võtnud ja hinnanud, kas ületamised võivad

mõjutada kaebaja subjektiivseid õigusi. Rikutud on nõudeid ehitusprojektile, milles ei sisaldu

andmeid hoone ajaloo ja väärtuslike detailide kohta ning ehitisregistris puudub seadusega

ettenähtud tööprojekt ja selle olemasolu ei ole kinnitatud.

14. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebus on esitatud avaliku huvi, mitte kaebaja subjektiivsete

õiguste kaitseks. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine on tõenäoline, kuna liiga täisehitatud

naaberkinnistu mõjutab naabrite subjektiivseid õigusi negatiivselt ja saab olla aluseks ehitusloa

kehtetuks tunnistamisele.

15. Halduskohus on teinud kaalutlusvea leides, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on

ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste suhtes. Kohtuvaidlus ei ole arendajale üllatuslik

ning arendaja on teadlikult võtnud riski asudes ehitama ilmselgelt suuremat ja seadusega keelatud

ehitist. Töövõtja on kohustatud tagama teostatavate tööde ohutuse absoluutselt igal ajal, mistõttu

on ebaõige halduskohtu järeldus, et ohutusnõuete tagamine oleks arendajale põhjendamatu kulu

ning ehituse seiskamine oleks ohuks ümbruskonna elanikele. Avaliku huvi olemasolu sellise

ehitise vastu on küsitav. Avalikkus ja isegi lähinaabrid ei teagi, missugune ehitis XXX tegelikult

rajatakse. Ehitusluba on väljastatud pärast projekteerimistingimuste menetlust ilma

detailplaneeringut algatamata.

16. Vastuses määruskaebusele palub Tartu linn jätta määruskaebus rahuldamata.

17. Valitseb suur avalik huvi kehtiva ehitusloa realiseerimise vastu tervikliku ja ühtse linnaruumi

kujundamisel ning ehitustööde graafikujärgsel jätkumisel aitab see leevendada elupindade

puudust. Lisaks esineb lahtiste pinnasetööde peatamisel oht varinguteks. Esialgse õiguskaitse

rakendamisel saaks ülemäära kahjustatud kolmanda isiku õigused ja huvid. Ehitustegevust on

alustatud ja arendaja on kandnud sellega seoses erinevaid kulusid. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine mõjutab lisaks negatiivselt XXX piirinaabreid XXX X ja X omanikke, kelle

kinnistu piirile on planeeritud rajada tugimüür.

18. Kaebus on perspektiivitu. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi põhistatud subjektiivset

õigust, mida vaidlusalune ehitusluba võiks kahjustada. Kaebaja väitel vähendab XXX ehitis

XXX hoone turuväärtust ja vähendab privaatsust, kuid vastustaja hinnangul see nii ei ole ning

tuleb arvestada, et kaebaja elab tiheasustusega linnas. Kaebaja tegeleb endale kuuluvas XXX

hoones majutusteenuse pakkumisega, mistõttu võib võimalik konkurendi lähedus XXX hoones

avaldada mõju kaebaja klientuuri arvule, kuid äritegevuses tuleb sellise võimalusega arvestada.

19. Ehitise puhul ei ületata projekteerimistingimustes esitatud korruselisuse arvu. Krundi

täisehituse protsendi hulka ei tule arvestada maa-alust parklat, mille pealne on kasutatav

korterelamute õuena. Lahenduse eskiisi on tutvustatud Karlova Seltsile ning naaberkinnistute

omanikele, lisaks on hoone kavandid avaldatud ajalehes Tartu Postimees. Kõik ehitusega

seonduvad dokumendid on kättesaadavad riiklikus ehitisregistris.

20. Vastuses määruskaebusele palub kolmas isik jätta määruskaebus rahuldamata.

21. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole suutnud ei veenvalt ära näidata, millised

on need tema subjektiivsed õigused, mille tagamiseks peaks kohus esialgset õiguskaitset

kohaldama. Kasutusest väljalangenud hoone kordategemist ja kasutuselevõtmist ei saa keelata

seepärast, et see kaebuse esitaja sõnul tema privaatsust riivab või kaebajale kavandatav

arhitektuurne lahendus lihtsalt ei meeldi. Kaebaja kinnistul puudub ühine piir XXX kinnistuga,

mistõttu ei saa kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist pidada tõenäoliseks. Kaebajal

puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Puudused ehitusprojektis või tööprojekti puudumine ei saa

tingida esialgse õiguskaitse vajadust. Isegi juhul, kui kohus peaks mingis osas tuvastama

ehitusloa mittevastavuse kehtivatele õigusaktidele, kuuluks kolmandale isikule väljaandmisele

uus, kõigile normidele vastav ehitusluba ning ehitamine võiks selles sätestatud tingimusi

arvestades jätkuda.

22. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks ebaproportsionaalne ning kahjustaks kolmanda isiku

õigusi ja huve. XXX kinnistu hoone ei ole kaebuse esitajale kuuluvalt kinnistult vaadeldav.

Tegemist ei ole naaberkinnistutega ning kaebaja vaate XXX ehitatavatele hoonetele varjab

naaberkinnistul olemasolev hoone. Lisaks asub vaidlusalune kinnistu võrreldes kaebaja

kinnistuga tasapinnaliselt tunduvalt madalamal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

23. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2

ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

24. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus on ületähtsustanud

kohtuasjas 3-16-2611 tehtud jõustumata kohtulahendi mõju ja kordab suures osas nimetatud

kohtulahendis esitatud seisukohti. Halduskohus on nõustunud haldusasjas 3-16-2611 esitatud

seisukohtadega vaidlustatava määruse p-s 17.2, milles möönab, et mõju kaebaja kui

XXX kinnistuga mitte piirneva kinnistu omaniku võimalikele naabrusõigusest tulenevatele

huvidele on ebatõenäoline ning mõjutused pole sellise intensiivsusega, et rikkuda kaebaja elu või

tervist. Määruskaebuse väidetel on ehitusprojekt vastuolus projekteerimistingimustega ning

vaidluses ehitusloa üle on mõjutused oluliselt intensiivsemad kui vaidluses projekteerimis-

tingimuste üle, mistõttu kohus ei saa asuda samale seisukohale. Kaebaja väidab, et ehitusloa

alusel ehitatakse kolmekorruselise maja asemel neljakorruselised, krundi täisehituse protsent on

lubatud 30% asemel 88,1% ning lubatakse ehitada 29 korteri asemel 46 korterit. Alljärgnevalt ei

võta ringkonnakohus seisukohta, kas ehitusluba võib olla kaebaja välja toodud kriteeriumites

vastuolus projekteerimistingimustega, vaid analüüsib, kas võimalikud minetused mõjutaksid

kaebaja subjektiivseid õigusi intensiivselt.

25. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu vastustaja kinnitusele, et olemasoleva hoone

katuseharja kõrgust ei ole lubatud muuta ning vastupidist ei ole väitnud ka kaebaja. Seega ei too

korruste arv (kolm või neli korrust) kaasa olemasoleva hoone kõrguse muutust ja võimalikku

intensiivsemat mõju kaebaja naabrusõigustele nt vaate varjamisele, krundi valgustingimustele

vms.

26. Vaidlus krundi täisehituse protsendi üle seisneb peamiselt selles, kas maa-alust parklat, mille

pealne on kasutatav õuealana, tuleks arvestada täisehituse protsendi hulka või mitte. Kaebaja

viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-4-12, mille p-s 22 on asutud seisukohale, et liiga täis ehitatud

naabruses paiknev kinnistu rikub naabrite õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud

kohtuasjas esitatud seisukohad käesolevalt kohaldatavad. Nimelt selgitab Riigikohus sama

lahendi p-s 18, et naabrite õiguste kaitse aspektist on seejuures oluline ka see, kui palju tõstetakse

maapinda naaberkinnistutega võrreldes ja kuidas mõjutab see nende kinnistute olukorda

nimetades eelkõige valguse ligipääsu, vaadet, pinnavee valgumist naaberkinnistuile ja kõrguste

erinevusest tulenevat võimalikku kinnistute kasutamise piiranguid. Käesolevalt seoses maa-aluse

parkla rajamisega XXX kinnistule ei ole kaebaja nimetatud õiguste rikkumine tõenäoline,

arvestades asjaolu, et kaebaja kinnistu XXX ei ole XXX piirinaaber ning kaebaja kinnistu asub

looduslikult oluliselt kõrgemal kui vaidlusalune kinnistu.

27. Määruskaebuses puuduvad põhjendused, kuidas võib rikkuda kaebaja õigusi see, et 29 korteri

asemele ehitatakse kaebaja hinnangul 49 korterit. Esialgse õiguskaitse taotluses viitab kaebaja,

et lubatud majapidamiste arvu olulise ületamise tõttu tekitatakse ülerahvastamine ja rikutakse

miljööväärtuslikul hoonestusalal piirkonnale iseloomulikku asustustihedust ja hoonestuslaadi.

Lisaks vähendab kaebaja hinnangul piirkonna ülerahvastamine avaldaja kinnistu turuväärtust s.t.

avaldajale tekib kahju.

Ringkonnakohus märgib, et kaebaja subjektiivse kaitstava õigusena võiks kõne alla tulla vaid

väidetav kaebaja kinnistu väärtuse vähenemine s.t kaebaja omandiõiguse riive. Riigikohus on

korduvalt väljendanud seisukohta, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilitamine iseenesest

pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused (RKHKo 28. märts 2012, nr 3-3-1-4-12, p 12;

RKHKo 24. mai 2010, nr 3-3-1-29-10, p 22). Käesolevas menetlusetapis ei pea kaebaja küll

tõendama talle tekkivat kahju, vaid hinnata tuleb sellise kahju tekkimise tõenäosust.

Sellegipoolest on ringkonnakohtu arvates XXX korterite arvust tulenev otsene kahjulik mõju

kaebaja kinnistu väärtusele vähetõenäoline. Kaebaja kinnistu võimaliku turuväärtuse

vähenemine piirkonda lisanduvate korterite tõttu on ülemäära oletuslik ja võib olla tingitud

muudest kinnisvaraturgu mõjutavatest teguritest. Liiatigi on võimalik, et pikka aega tühjana

seisva hoone rekonstrueerimisel lähinaabruses võib ümbritseva kinnisvara väärtus suureneda.

Riigikohus on möönnud, et seoses elanike arvu kasvuga võivad liiklusintensiivsusest tingitud

müra ja heitgaasid rikkuda isiku õigust tervise kaitsele ning privaatsusele, kuid märkinud, et

niisuguste kahjulike mõjutuste vältimiseks ja sätestatud piirides hoidmiseks on võimalikud

erinevad avalik-õiguslikud vahendid (RKHKo 24. mai 2010, nr 3-3-1-29-10, p 23). Käeolevalt

tuleb märkida, et vastustaja kinnitusel (tl 65 pöördel) on ehitusprojekti kohaselt igapäevane

ligipääs XXX kinnistule avaliku Kitzbergi tänava kaudu ette nähtud vaid jalakäijatele ning

kinnistu piirile rajatakse piirdeaed koos väravaga, seega on vähetõenäoline müra ja heitgaaside

koguse oluline suurenemine tasemeni, mis võiks rikkuda kaebaja subjektiivset õigust tervise

kaitsele.

28. Riigikohus on mitmes lahendis (RKHKm 22. september 2014, nr 3-3-1-59-14, p 11; RKHKm

2. märts 2006, nr 3-3-1-3-06, p 8; RKHKm 9. veebruar 2006, nr 3-3-1-10-06, p 9 jt) selgitanud,

et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus.

Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu,

mida soovitakse kaitsta ning oht selle kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (RKHKm 22.

september 2014, nr 3-3-1-59-14, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 7. augusti 2017. a

määruse p-s 17.2 märgituga kaebuse perspektiivituse osas. Eelnevast tulenevalt ei saa kaebaja

võimalike naabrusõiguste riive ringkonnakohtu hinnangul olla käesolevas vaidluses sedavõrd

oluliselt intensiivsem, et see tingiks halduskohtust erinevale seisukohale asumise.

29. Halduskohus ei ole jätnud esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata põhjusel, et kaebus on

esitatud avaliku huvi kaitseks (määruskaebuse p-d 4, 5) või seetõttu, et kaebaja ei ole tõendanud

talle tekkiva kahju suurust (määruskaebuse p 12). Taotlus on eelkõige jäänud rahuldamata

kaebuse perspektiivituse tõttu, kuna kaebusest ei nähtu, et rikutud oleks kaebaja õiguslikult

kaitstavaid huve või õigusi.

30. Ühtlasi jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja väited ebaseadusliku ehitustegevuse

kohta (määruskaebuse p 6 ja alajaotused), mille kohaselt ei vasta ehitustegevus Majandus- ja

taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ mitmetele sätetele. HKMS § 44 lg 1

kohaselt saab halduskohtusse pöörduda üksnes isik oma õiguste kaitseks. Nimetatud viited

ebaseaduslikkusele ei oma tähendust kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse üle

otsustamisel ning iseenesest määruse nõuetele kõigiti vastav ehitustegevus ei ole halduskohtus

kaitstavaks väärtuseks, välja arvatud juhul, kui sätte eesmärgiks on avaliku huvi kõrval ka

üksikisiku huvide kaitse. Kaebaja viidatud sätete puhul ei saa sellist käsitlust jaatada.

31. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb jälgida, et abinõu koormaks avalikku huvi ja

puudutatud isikute õigusi niivõrd, kuivõrd seda võib pidada kaebaja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks. Riigikohus on siinkohal märkinud, et igasugune riive, mis

annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist

avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (RKHKo 16. detsember 2017, nr

3-3-1-87-16, p 14).

Kaebaja on enda õigustatud huvina välja toonud õiguse välja kujunenud privaatsele ja rahulikule

elukeskkonnale ning omandiõiguse, kolmas isik huvi projekti realiseerimise vastu ja

ehitustegevuse seiskamisega kaasnevad kulutused ning vastustaja avaliku huvi seoses ohutusega

ehitise seiskamisel ning pikaajaliselt korrastamata kinnistu kasutuselevõtmise. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb oluliste asjaoludena huvide kaalumisel arvestada, et kaebaja ei ole valmiva

objekti piirinaaber ning ehitised ei ole praktiliselt kaebaja kinnistult vaadeldavad maapinna

erinevate kõrguste ja piirinaabri hoonete tõttu. Vaidlusalusest ehitusloast nähtub naabri, XXX

kooskõlastus (tl 24), mistõttu on asjakohatu määruskaebuse väide, et lähinaabrid ei tea,

missuguseid hooneid tegelikult rajatakse. Seega saavad ehitise valmimisega kaasnevad võimalik

riive kaebaja õigustele olla vähese intensiivsusega, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse

kohaldamist ja ehitustegevuse peatamist kolmandat isikut ja avalikku huvi kahjustaval viisil.

32. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus lõpptulemusena esialgse õiguskaitse taotluse

õigesti rahuldamata jätnud. Gerta Reinholdi määruskaebus jääb rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 7. augusti 2017 määruse p 9 muutmata.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/