1-16-9358/20 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-16-9358

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2017.a Rapla kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-9358 (16270000192) Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Elen Rasmussen Kriminaalhooldusametnik Kively Kohv Kriminaalasi Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne M.M suhtes

Süüdimõistetu M.M

- XXX, elukoht: xxxxx

xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx, töökoht: xxxxxxxx. RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 74 lg 4, § KrMS § 145, § 427 kohus määras:

Jätta kriminaalhooldusametniku taotlus M.M suhtes karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Pikendada M.M ´le Pärnu Maakohtu 29.11.2016.a otsusega kohaldatud katseaega 4 (nelja) kuu võrra.

Määrata M.M´le lisakohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule.

Määrus saata süüdimõistetule ning kriminaalhooldusametnikule.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

1-16-9358 Asjaolud ja menetluse käik

29.11.2016.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-9358 tunnistati kokkuleppemenetluse korras süüdi M.M KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui M.M ei pane 12 kuuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud ettenähtud kontrollnõudeid.

24.07.2017.a esitas kriminaalhooldusametnik Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande M.M suhtes, milles teavitas kohut sellest, et kriminaalhooldusalune M.M ei täida KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt käis M.M viimati kriminaalhooldusametniku vastuvõtul 12.04.2017. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku 10.05.2017. Antud kuupäeval isik kriminaalhooldusesse ei ilmunud. 11.05.2017 üritati korduvalt tabada isikut telefoni teel, kuid tulemusteta. M.M

ei ole enda algatusel kordagi proovinud

kriminaalhooldusametnikuga kontakti saada. 06.06.2017 vastas hooldusalune lõpuks telefonile ning kutsuti esindusse 08.06.2017. Isik taaskord kohale ei ilmunud. Hooldusalusele on üritatud helistada perioodil 08.06-11.07.2017 korduvalt, kuid telefonile ei vastata. 11.07.2017 tehtud kodukülastuse käigus selgus, et isik antud aadressil taas enam ei ela. Ema sõnade kohaselt pole poeg ammu kodus viibinud ja tema täpselt aadressi ei oska öelda. Elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva ega elukoha vahetamiseks pole M.M kriminaalhooldusametnikule taotlust esitanud ega luba saanud. Seega on M.M rikkunud alates 10.05.2017 kontrollnõudeid: ei ela kindlaks määratud elukohas, ei ilmu kriminaalhooldusesse registreerimistele, ei taotle luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päeva ning ei taotle luba elukoha vahetamiseks. Hooldusaluselt ei ole olnud võimalik seletuskirja võtta, kuna tema asukoht on teadmata ning temaga ei ole võimalik kontakti saada.

Kriminaalhoolduse kokkuvõtte kohaselt võeti M.M Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduses arvele 15.12.2016. Isik kutsuti

kriminaalhooldusametniku vastuvõtule 22.12.2016. Hooldusalune ilmus kohale õigeaegselt. Isikule tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, mille hooldusalune allkirjastas.

Lepiti kokku uus registreerimine järgmiseks nädalaks 30.12.2017. Hooldusalune kohale ei ilmunud. 02.01.2017 helistati hooldusalusele, kes andis teada, et tal on probleemid hammastega ning lõualuu valutab, mis tõttu ei saanud suud lahti ja teatada, et ei ole võimeline registreerimisele tulema. Isik ilmus 02.01.2017 kriminaalhooldusesse. Kriminaalhooldusametnik aktsepteeris tervislikku põhjust ning otsustas veel mitte kirjalikku hoiatust teha. Vahepealsel perioodil täitis registreerimiskohustust korralikult. 17.03.2017 registreerimisele ei ilmunud. Taaskord tervislik põhjus – kõrvapõletik. 17.03.2017 andis teada isiku ema telefoni teel mitte ilmumise põhjuse. Isik tuli esindusse 22.03.2017 peale arsti juures käiku ning esitas arstitõendi haigestumise kohta. Kriminaalhooldusametnik aktsepteeris põhjuse ning 17.03.2017 mitte ilmumine loeti põhjendatuks. Aprillikuus käis jälle registreerimas õigeaegselt ning alates maikuust on isik olnud kriminaalhooldusele praktiliselt kättesaamatu.

M.M on probleeme vaimse tervisega, isik on närviline ja kergesti ärrituv, võib muutuda vägivaldseks. Kriminaalhoolduse KIR-süsteemi päevikust nähtub, et isik on lubanud pöörduda psühhiaatri poole abi saamiseks, kuid teada olevalt pole seda siiani teinud. Antud fakti kinnitas ka ema 11.07.2017 teostatud kodukülastuse käigus. Ametliku töökohta katseaja jooksul ei ole olnud, kindlaid sissetulekuid ei oma. Dokumenditoimiku põhjal on isik katseajal vahetanud korduvalt elukohta, kolides alates 11.02.2017 uuesti tagasi xxxxxxxx

1-16-9358 xxxxx xxxxx-xxxxx xxxxx. Karistusregistri väljavõtte järgi on isik pannud katseaja jooksul toime uue õigusrikkumise LS § 201 lg 2 järgi, rahatrahv 160 eurot, otsus tehtud PPA poolt 26.06.2017.

Lähtudes eeltoodust esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande M.M suhtes ettepanekuga pöörata mõistetud karistus täitmisele, kuna isik ei ole suutnud katseaja jooksul täita talle määratud KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks.

21.08.2017.a kohtuistungile süüdlane ei ilmunud ning kohtule teatati, et M.M on haige. Kohus lükkas asjas arutamise edasi. Arstitõendit süüdlane ei esitanud.

25.08.2017.a kohtuistungile süüdlane ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnikule helistas üks naisterahvas Paidesse lauatelefonile ja teatas, et M.M on halb olla ja ta ei tule täna kohtusse. Arstitõendit süüdlane ei esitanud. Kohus lükkas asja arutamise edasi ning määras kohaldada M.M suhtes sundtoomist 29.08.2017.a kohtuistungile.

Menetlusosaliste seisukohad 29.08.2017.a kohtuistungil M.M kinnitas, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes väljatoodu on õige. Ta tunnistas, et on kohustusi rikkunud, kuid palus karistust mitte täitmisele pöörata. M.M oli nõus jätkama kriminaalhooldust ja minema psühhiaatri vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde, kuid tegi ettepanku pikendada katseaega 4 kuu võrra, kuna 4 kuud ei ole kriminaalhooldusalune kontrollnõudeid täitnud. Samuti pidas vajalikuks määrata kohustuseks asuda ravile.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, leidis, et kriminaalhooldusametnik erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuid süüdimõistetule tuleb panna täiendav kohustus ja pikendada katseaega.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

KrMS § 409 kinnitab, et jõustunud kohtuotsust ja –määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et M.M ei täitnud kohtuotsusega temale pandud kontrollnõudeid – ei elanud kohtu määratud alalises elukohas ei ilmuma

kriminaalhooldusametnik määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ei küsinud kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ja elukoha

1-16-9358

vahetamiseks, on põhjendatud kriminaalhooldusametniku poolt käesoleva ettekande esitamine.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et M.M on rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. M.M ei ilmunud mitmeid kordi kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule. Viimati käis M.M kriminaalhooldusametniku vastuvõtul 12.04.2017. Seega ei ole M.M täitnud registreerimiskohustust 4 kuu vältel. Lisaks ei olnud M.M kriminaalhooldusametnik kättesaadav ega ei elanud kindlaks määratud elukohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ning ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks. Kirjalikke seletusi ei ole kriminaalhooldusametnik saanud võtta, kuna M.M ei ilmu kriminaalhooldusesse registreerimisele. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks M.M poleks saanud järgida talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid. Seega hoidub ta tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest ning suhtunud oma karistuse kandmisse ükskõikselt.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et M.M on probleeme vaimse tervisega, isik on närviline ja kergesti ärrituv, võib muutuda vägivaldseks ning isik on lubanud pöörduda psühhiaatri poole abi saamiseks. Kohtuistungil M.M kinnitas, et ta vajab psühhiaatri abi, kuid ei ole siiani psühhiaatri vastuvõtule käinud ning nõus, et temale määratakse kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule.

KarS § 56 lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemat vahenditega.

Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et nimetatud rikkumisele taotletav sanktsioon – pöörata ärakandmata karistus täitmisele, ei ole käesoleval juhul proportsionaalne ega otstarbekas, vaid piisab katseaja pikendamisest ja lisakohustuse määramisest. Kohus asub seisukohale, et lisakohustuse määramine psühhiaatri poole pöördumiseks ja katseaja pikendamine tuleb isikule kasuks ja on abiks tema suunamisel õiguskuulekale teele.

Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et M.M ´le Pärnu Maakohtu 29.11.2016.a otsusega kohaldatud katseaega tuleb pikendada 4 kuu võrra ning samuti tuleb määrata lisakohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule.

Anu Tammeniit Kohtunik