2-17-11273/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2017.a Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11273 Tsiviilasi Xxxxavaldus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx ) RESOLUTSIOON

1. Võtta Xxxx avaldus riigi õigusabi saamiseks menetlusse.

2. Avaldus rahuldada osaliselt.

3. Anda Xxxx riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

4. Anda Xxxx riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

5. Advokatuuril nimetada Xxxx advokaat.

6. Saata määrus avaldajale, teadmiseks Rahandusministeeriumile ja määruse resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Asjaolud

Xxxx esitas Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Avalduse kohaselt on õigusabi vajalik eelkõige avaldaja kolme alaealise lapse kaitseks ning laste kodu säilitamise eesmärgil. Avaldaja soovib muuhulgas vara jagada ning määrata lastega suhtluskord. Samuti soovib avaldaja õigusabi elatise nõude esitamisel.

Avalduse kohaselt töötab avaldaja lasteaiaõpetajana xxxx ning tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 652,96 eurot ning lisaks elatis 550 eurot ja peretoetus 519,18 eurot. Vara, mille arvelt õigusabikulusid tasuda avaldajal ei ole. Taotlejal on kohustus AS-le LHV Finance summas 1401,53 eurot. Taotleja vältimatud püsikulutused 1 kuu kohta on eluasemekulud 190,79 eurot, kulutused toidule 400 eurot, kulutused transpordile 100 eurot, sidekulud 80 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused laste koolikohutuse täitmisele 250 eurot ning muud vältimatud püsikulutused kokku 545 eurot (s.h laste huvialad, lemmikloom, taskuraha lastele, riided, jalanõud).

Kohus on teinud alljärgnevad päringud:

a) Kinnistusraamatu päringu kohaselt avaldajale kinnisvara ei kuulu.

b) Riikliku Autoregistrikeskuse päringu väljavõttest nähtuvalt taotlejale ühtegi sõidukit ei kuulu.

c) Äriregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole avaldaja seotud ühegi äriühinguga.

d) Väärtpaberikontot avaldajal ei ole.

e) Taotlejal on arvelduskonto AS-s SEB Pank, mille saldo 09.08.2017 seisuga oli 595,75 eurot ning kogumishoius, mille saldo 09.08.2017 seisuga oli 9,76 eurot. Samuti on taotlejal arvelduskonto Swedbank AS-s, mille jääk seisuga 11.08.2017 oli 405,19 eurot.

Maakohtu põhjendused

1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 15 lg 5 esimese lause kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses või määruses kindlaks käesoleva seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16.

2. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud osaliselt. Avaldusest nähtuvalt on õigusabi taotlus seotud vara jagamisega ning suhtluskorra määramisega. Kohtu hinnangul on nimetatud küsimustes asjatundlik õigusabi vajalik, vastasel juhul võivad taotleja õigused menetluses jääda kaitseta. Avaldusest nähtuvalt ei suuda avaldaja tasuda õigusabi eest. Riigi õigusabi andmine on kohtu hinnangul seetõttu vajalik ja põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks anda avaldajale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Avalduses on taotleja märkinud ka, et soovib õigusabi seoses elatisenõude esitamisega. Kohus märgib, et avaldaja ei ole õigustatud isikuks elatise saamise nõude esitamisel, kuna elatise nõude saab esitada seaduse kohaselt tema alaealised lapsed. Nimelt sätestab perekonnaseaduse (PKS) § 75 lg 1, et kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega ei saa kohus käesoleval juhul anda taotlejale elatise nõude esitamiseks riigi õigusabi.

3. Tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 nimetab advokaadi advokatuur. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt saadetakse riigi õigusabi andmise määruse ärakiri Eesti Advokatuurile. Seetõttu edastab kohus käesoleva määruse ka Eesti Advokatuurile.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 2 kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Seega edastab kohus käesoleva määruse ka Rahandusministeeriumile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik