2-15-3479/38 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-3479

Tsiviilasi

XxxxOÜ avaldus XxxxOÜ erikontrolli läbiviimiseks ja

osanike nimetatud erikontrolli läbiviija asendamiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Mailend

Puudutatud isik: Xxxx osaühing (registrikood xxxx, asukoht

xxxx; e-post xxxx); seaduslik esindaja Xxxx, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Triipan

Resolutsioon

1. Rahuldada

XxxxOÜ

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista Xxxxosaühingult välja XxxxOÜ

kasuks

menetluskuluna

riigilõiv

eurot

ja

õigusabikulud 6334,20 eurot, kokku 6684,20 eurot (kuus

tuhat kuussada kaheksakümmend neli eurot ja 20 senti).

3. Jätta rahuldamata XxxxOÜ avaldus summas 1333,80

eurot (üks tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot ja

88 senti).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu 28.08.2015 määrusega jäeti menetluskulud avaldaja XxxxOÜ kanda.

Tallinna

Ringkonnakohtu

29.01.2016

määrusega

jäeti

määruskaebusest

tingitud

menetluskulud XxxxOÜ kanda. Riigikohtu 20.06.2016 määrusega tühistati 29.01.2016

määrus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna

Ringkonnakohus 14.09.2016 määrusega tühistas Harju Maakohtu 28.08.2015 määruse, tegi

uue ning jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Xxxxosaühingu kanda. Riigikohus

26.10.2016 määrusega jättis kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme

menetluskulud Xxxxosaühing kanda. Kohtulahend jõustus 26.10.2016.

2. Tsiviilasja toimikust nähtub, et XxxxOÜ on esitanud menetluse kestel järgmised

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldused:

a) 26.06.2015 avaldus koos õigusabiarvete ja tööde aruannetega, millega taotletakse riigilõivu

300 euro ja õigusabikulude 4791,60 euro (koos käibemaksuga) hüvitamist

b) 12.10.2015 avaldus koos arve ja töö aruandega, millega taotletakse riigilõivu 50 euro ja

õigusabikulude 1224 euro (koos käibemaksuga) hüvitamist

c) 26.05.2016 avaldus koos arve ja töö aruandega, millega taotletakse õigusabikulude 816 euro

(koos käibemaksuga) hüvitamist

d) 30.08.2016 avaldus koos töö aruandega, millega taotletakse õigusabikulude 836,40 euro (koos

käibemaksuga) hüvitamist.

Kokku on avaldaja menetluskulu 8018 eurot, millest riigilõivud on 350 eurot ja õigusabikulud

7668 eurot. Lisaks taotleb avaldaja erikontrolli läbiviija tasu 39060 eurot väljamõistmist

puudutatult isikult. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Puudutatud isiku vastuväited

3. Seoses õigusabikuluga märgib XxxxOÜ, et Tallinna Ringkonnakohtule 12.10.2015 esitatud

menetluskulude nimekirjale lisatud kulude aruandest nr A151006-142902-85423 nähtuvalt on

Ants Mailend 17.08.2015 tegelenud 1 tunni ulatuses kohtule avaldusega kohtule XxxxOÜ

20.07. avalduse kohta. Samas, arvestades, et Harju Maakohus tegi oma määruse 28.08.2015,

ei ole ilmselgelt tegemist ringkonnakohtu menetluse, vaid veel maakohtu menetluse

menetluskuluga. Maakohtu menetluses esitatavate avalduse tähtajad määrati kindlaks

08.06.2015.a kohtuistungil ning vastava kulu osas maakohtu menetluses menetluskulude

nimekirja ei esitatud. Seega seda osa (170 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk 204 eurot) ei

saa menetluskuluna arvestada, kuna menetluskuluna saab määrata vaid seda osa, mille osas

menetluse vältel esitati tähtaegselt menetluskulude nimekirjad.

4. Kohtu kontole deponeeritud summat pole alust XxxxOÜ-lt välja mõista, vaid tuleb hoopis

otse avaldajale ehk XxxxOÜ-le (vähemalt suuremas osas) kohtu kontolt tagastada, sest seda

summat ei vajata erikontrolli läbiviijale tasumiseks. Puudutatud isik XxxxOÜ on juba

erikontrolli läbiviijale makstava tasuna kulusid kandnud ning kohtu kontole deponeeritud

summa on igal juhul suurem, kui summa, mida võiks olla vaja kohtu kontolt maksta

erikontrolli läbiviijale.

Kohtumääruse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

7. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud 05.03.2015 riigilõivu 300

eurot (kd I lk 86) ja 09.09.2015 summas 50 eurot (kd II lk 372). Seega on tõendatud riigilõivu

tasumine 350 euro ulatuses ja puudutatud isikul tuleb see avaldajale hüvitada.

8. Avaldaja

taotleb

õigusabikulude

kindlaksmääramist

summas

7668

eurot

(koos

käibemaksuga). Avaldustele lisatud kulude aruannete kohaselt osutas esindaja õigusabi

teenust maakohtus hinnaga 147,63 eurot/tund, 163,66 eurot/tund ja 170 eurot/tund ilma

käibemaksuta. Ülejäänud kohtuastmetes on tunnihind 170 eurot/tund.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 p 25 asunud seisukohale, et üldjuhul ei saa põhjendatud

ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Kohus on seisukohal, et vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas, mistõttu ei ole

põhjendatud keskmisest turuhinnast oluliselt kõrgema tunnitasu hüvitamine. Riigikohtu

lahendis nr 3-2-1-115-13 on mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot. Kohus arvestades, et

aastatega on õigusabi teenuste hinnad tõusnud, leiab, et põhjendatud on lugeda mõistlikuks

tunnihinnaks 135 eurot ilma käibemaksuta.

9. Avaldustele lisatud kulude aruannete kohaselt on õigusabi esindaja osutanud teenust kokku

39,6 tundi, sellest maakohtus 25,5 tundi, ringkonnakohtus 6 tundi, riigikohtus 4 tundi ja

ringkonnakohtus 4,1 tundi.

10. Puudutatud isik esitas vastuväite, et 17.08.2015 toimingut ei saa menetluskuluna arvestada.

Kuivõrd nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jäeti puudutatud isiku kanda, siis ei

oma tähtsust kas nimetatud kulu sisaldub maakohtu või ringkonnakohtu nimekirjas.

Menetlustähtaegade andmisel ei olnud kohtule ette nähtav, et puudutatud isik esitab

20.07.2015 menetlusdokumendi, mis vajab vastaspoole seisukohta. Kuivõrd kohus andis

avaldajale tähtaja seisukoha esitamiseks, on toiming ja sellele kulunud aeg põhjendatud ja

vajalik.

11. Arve 160752 lisana esitatud kulude aruandel kajastub 25.05.2016 toiming „JE 12.05.2016

vastuse analüüs, menetluskulude nimekirja ettevalmistamine“. Nimetatud toimingu ajakulu

0,5

tundi

ei

pea

kohus

põhjendatuks,

kuna

kohus

ei

nõudnud

12.05.2016

menetlusdokumendile vastust, menetluskulude nimekirja koostamine aga ei nõua õigusalaseid

eriteadmisi ning seda saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata

(Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-4-15 p 13).

12. Kohus hinnates tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega leiab, et kulude koosseis on

ülejäänud osas kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning sellest ei nähtu, et esindaja oleks

teinud tarbetuid kulutusi ja kulutanud selleks põhjendamatult aega.

13. Arvestades ajakulu vähendamist ja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu 135 eurot/tund,

on hüvitatavaks õigusabi suummaks 5278,50 [(39,6 tundi-0,5 tundi)*135 eurot/tund] eurot

ilma käibemaksuta. Kuivõrd avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabikulud

välja mõista koos käibemaksuga 6334,20 eurot (5278,50+20% käibemaks)

14. Puudutatud isik esitas vastuväite, et kohtu kontole deponeeritud summat pole alust XxxxOÜ-

lt välja mõista, kuna nad on tasunud otse erikontrolli läbiviijale. Tallinna Ringkonnakohtu

14.09.2016 määrusest tuleneb, et erikontrolli läbiviimise maksimaalseks maksumuseks on

27 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

15. Erikontrolli läbiviijaks määrati Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS vandeaudiitor Olesija

Abramova. Erikontrolli läbiviija märkis oma vastuses, et erikontrolli läbiviimine on lõpetatud.

Aruanne on erikontrolli läbiviija poolt allkirjastatud 15.05.2017 ning samal kuupäeval

saadetud puudutatud isiku (XxxxOÜ) esindajale Xxxxile ning erikontrolli avaldaja (XxxxOÜ)

lepingulisele esindajale Ants Mailendile. Erikontrolli läbiviija ei esita kohtule täiendavat tasu

nõuet. Erikontrolli läbiviijale on töö eest tasunud puudutatud isik XxxxOÜ esitatud arvete

põhjal kahe osamaksena 28. detsembril 2016 summas 16200 eurot ja 2. mail 2017 summas

16200 eurot. Seega on erikontrolli puudutatud isikult laekunud erikontrolli läbiviijale summa

32400 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Erikontrolli läbiviijal kulus erikontrolli

läbiviimiseks 432 töötundi. Kuna puudutatud isik on erikontrolliga seotud kulud kandnud ja

tasunud erikontrolli läbiviijale, siis kohus erikontrolliga seotud tasu kindlaks ei määra ja

puudutatud isikult välja ei mõista.

16. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja riigilõivu 350

eurot ja õigusabikulud 6334,20 eurot, kokku 6684,20 eurot. Taotlust ei rahuldata summas

1333,80 (8018-6684,20) eurot.

17. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/