2-16-125360/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-125360

Tsiviilasi

OÜ Xxxxhagi Korteriühistu Xxxxvastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx),

lepinguline

esindaja

Madis

Truber

(e-post

madis@vkpartnerid.ee)

Kostja KÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx),

lepinguline

esindaja

Kersti

Puuri

(e-post

info@iuring.ee)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista KÜ-lt XxxxOÜ Xxxxkasuks viivis 1,41 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud 29,43% ulatuses OÜ Xxxxkanda ning 70,57% ulatuses

KÜ Xxxxkanda.

4. Määrata kindlaks OÜ Xxxxmenetluskulude rahaline suurus summas 264,63

eurot (käibemaksu ei lisandu).

5. Määrata kindlaks KÜ Xxxxmenetluskulude rahaline suurus summas 82,40

eurot (käibemaksu ei lisandu).

6. Tasaarvestada

poolte

vastastikused

menetluskulude

summad

ning

tasaarvestuse

tagajärjel

mõista

KÜ-lt

XxxxOÜ

Xxxxkasuks

välja

menetluskulud 182,23 eurot (käibemaksu ei lisandu).

7. Käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni tuleb KÜ-l

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (182,23 eurot) tasuda OÜ-le

Xxxxviivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohus ei anna resolutsiooni p-de 1-3 osas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 07.09.2016 sõlmitud suuline töövõtuleping

korstnapühkimise tööde teostamiseks tn 74 3-kordsel hoonel. Töölepingu sõlmimisel lähtuti

tasu määramisel kehtivast hinnakirjast, mis oli kättesaadav hageja veebilehel. OÜ

Xxxx(hageja) ja Korteriühistu Xxxx(edaspidi kostja) leppisid kokku visiiditasus 55 eurot +

käibemaks, so kokku 66 eurot. Hageja ilmus kokkulepitud ajal Xxxxning läks katusele, kuid

katus oli märg ning katusel puudus turvavarustus ohutuks ligipääsuks korstnatele. Hageja

hindas olukorda ning leidis, et sellises olukorras katusel kõrgtööde teostamine võib ohustada

tema tervist ja elu ning keeldus töö tegemisest. Pooled leppisid lepingut sõlmides kokku ka

visiiditasus. Hageja koostas 07.09.2016 korstnapühkimise akti nr 085831, milles tegi

ettekirjutise paigaldada katusele korstnatele ligipääsuks käiguteed ja redelid ning tuvastas, et

korstnates on tuleohtlikku ja kergestisüttivat tahma ja nende puhastamine on ligipääsu

võimaluse puudumise tõttu võimatu. Hageja tegi reaalset tööd: tuli kohale, tutvus katusega ja

korstnatega ning tegi kõik endast oleneva lepinguliste kohustuste täitmiseks. 07.09.2016

väljastas hageja kostjale arve nr TK-18662 summas 55 eurot (visiiditasu) + 11 eurot

käibemaks, kokku 66 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 12.09.2016.

2. Hageja palub 08.03.2017 kohtule esitatud menetlusdokumendis kostjalt välja mõista 1,14

eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et omab alust nõude esitamiseks, kuna

07.09.2016 arve nr TK 18662 oli hagi esitamise seisuga tasumata. Kostja oli lepingut

sõlmides teadlik ka visiiditasus, mille eesmärk on katta hageja kulusid kohale tulekuga ning

olukorraga tutvumisega. Kostja väide, et hageja katusel ei käinud on paljasõnaline. Kostja oli

juba 2015 teadlik visiiditasu olemasolust. Kostja väidab, et justkui oleks tegemist töötasuga.

Hageja ei ole väitnud, et korstnapühkimise teenust osutati, kuid hageja on teinud kulutusi

kohale tulemiseks ja katusega tutvumiseks ehk hageja on teinud tööd, mille kulud katab

visiiditasu. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 13.09.2016 kuni 18.12.2016 eest VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras summas 1,41 eurot. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on tasunud

nõude põhiosa 66 eurot 18.12.2016, siis on ta tunnistanud nõude õigeks.

3. Hageja leiab kohtule 30.07.2016 esitatud täiendavas seisukohas, et kostja ei tõenda, et

hageja katusel ei käinud, kuid ei ole ka vaidlustanud fakti, et katus oli töö teostamise päeval

libe ning seal puudus nõuetekohane turvavarustus. Need kaks fakti muudavad vaidluse katuse

materjali üle vähetähtsaks. Vaidlus puudub selles, et hageja käis kohal, hindas töö ohutust

ning keeldus töö tegemisest, milleks tal oli seaduslik alus. Hageja selgitab, et korstnapühkija

peab andma hinnangu korstnate seisukorrale ning veenduma, et töid on võimalik ohutult

teostada. Selleks ei ole vajalik eraldi kokkulepe kliendiga, vaid see on teenuse osaks. Hageja

ei nõustu, et kostjaga puudus visiiditasu tasumise kokkulepe. Hageja on oma veebilehel

avalikustanud teenuste hinnakirja, milles on ka visiiditasud. Seda võib käsitleda hageja

pakkumusena. Kui kostja tellis teenuse, siis andis ta nõustumuse hageja pakkumusel, ehk

leppis kokku ka visiiditasus. Käesolevas asjas ei ole hetkel vaidlust viisiiditasu osas, kuna

hagist on osaliselt loobutud ning hagi nõue on viivisenõue, summas 1,14 eurot. Siiski, selleks,

et määratleda viivise põhjendatust, peab olema selge põhinõude olemasolu. Sellest tulenevalt

hageja on seisukohal, et visiiditasu summas 55 eurot + käibemaks nõudmine oli põhjendatud.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 542,25 eurot, millest 75 eurot on

riigilõiv

ja

467,25

eurot

õigusabikulud

ilma

käibemaksuta.

Hageja

on

käibemaksukohustuslane. Hageja on kandnud õigusabi kulusid 6,23 tunni ulatuses summas

467,25 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

alates

menetluskulude

kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja tasus õigusrahu

huvides hageja poolt esitatud arve nr TK 18662 summas 66 eurot, vaatamata sellele, et

hagejal puudus kostja suhtes mistahes nõudeõigus. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja

läks poolte kokku lepitud ajal katusele. Hageja tuli kokkulepitud ajal ehk 07.09.2016

Xxxxmaja juurde ning teatas seejärel kostjat esindanud xxxx, et keeldub katusele minemast,

kuna on tugev tuul. Maapinnal viibides ei saanud hageja tutvuda katuse ega korstendega,

mistõttu ei teinud hageja reaalselt tööd. Kostja ei nõustu, et poolte vahel oli kokkulepe

visiiditasu maksmise kohustuse osas. Hageja ei ole ka seda tõendanud. Poolte vahel oli

kokkulepe, et töö teostatakse sama hinnaga, mis eelmisel aastal. 2015. aastal hageja poolt tn

74 asuval majal teostatud töö eest visiiditasu ei lisandunud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et

tal oli õigus keelduda töö teostamisest.

6. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud summas 525 eurot. Alternatiivselt palub kostja hagi rahuldamisel jätta

menetluskulud 29,43% ulatuses ainult hageja kanda ning ülejäänud 70,57% ulatuses poolte

enda kanda. Kokku on kostja 24.07.2017 seisuga teinud kulutusi õigusabi teenuse peale 6,25

tunni ulatuses tunnihinnaga 70 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu

palub kostja menetluskulud hagejalt välja mõista koos käibemaksuga. Kostja palub märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSE KÄIK

7. Hageja esitas 26.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Korteriühistu Xxxxkostja vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 03.11.2016 võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik esitas 08.11.2016 vastuväite. Kohtunikuabi andis

25.11.2016 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Harju Maakohus kohustas 01.12.2016 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama

seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 14.12.2016 kohtule hagiavalduse kostja

vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlg 66 eurot ja viivis summas 30,36 eurot.

Samuti esitas hageja kostja vastu viivise nõude alates 14.12.2016 kuni kohustuse kohase

täitmiseni. Kostja esitas 17.01.2017 vastuse hagiavaldusele milles märgib, et hagejal puudub

kostja suhtes igasugune nõudeõigus, kuna kostja on hageja nõude aluseks oleva arve nr TK.

18662 enne käesoleva hagi menetlusse võtmist tasunud. Kostja märgib, et ta tasus arve

18.12.2016 õigusrahu huvides, vaatamata sellele, et hagejal puudus kostja suhtes mistahes

nõudeõigus. 12.04.2016 menetlusdokumendis loobub hageja oma nõudest kostja vastu

põhinõude 66 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 28,96 euro nõudes ja täiendava viivise

nõudes kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuna nõue on tasutud 18.12.2016. Kohus lõpetas

04.07.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-125360 OÜ Xxxxhagis Korteriühistu Xxxxvastu

võlgnevuse nõudes menetlus osaliselt, s.o 66 euro suuruse põhinõude, sissenõutavaks

muutunud viivise summas 28,96 eurot ning kuni põhinõude täitmiseni viivise nõudes. Kohus

jätkab menetlust viivise 1,14 euro nõude osas. Kohus andis korduvalt pooltele tähtaegu

kompromissi sõlmimiseks viivise 1,41 euro ja menetluskulude osas. Pooled kompromissi ei

saavutanud

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega, hinnanud kõiki kohtule esitatud

tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus viivise nõudes on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

9. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks

teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib

lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda

kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide

vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel.

10. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel esitatud arve

õigeaegselt tasumata jätmise eest viivist summas 1,14 eurot. Vaidlus puudub selles, et pooled

sõlmisid 07.09.2016 suulise töövõtulepingu korstnapühkimise tööde teostamiseks tn 74

hoonel. Hageja esitas 07.09.2016 kostjale arve nr TK-18662 visiiditasu eest 55 eurot + 11

eurot käibemaks, kokku 66 eurot. Arve oli koostatud visiiditasu eest tulenevalt hinnakirjast.

Arve tasumise tähtaeg oli 12.09.2016. Vaidlus puudub selles, et hageja käis kohal. Xxxx

aktist nähtuvalt on visiiditasu Tallinnas 55 eurot (tl 21). Samuti nähtub nimetatud aktist, et

korstnapühkija tegi ettekirjutise paigaldada katusele korstnatele ligipääsuks käiguteed ja

redelid ning tuvastas, et korstnates on tuleohtlikku ja kergestisüttivat tahma ja nende

puhastamine on ligipääsu võimaluse puudumise tõttu võimatu. Kostja tasus hagejale

põhivõlgnevuse 66 eurot 19.12.2016, so maksetähtaega ületades. Kohtu hinnangul tunnistas

kostja 66 euro tasumisega hageja põhinõuet. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kostja

tasus põhivõlgnevuse üksnes õigusrahu huvides. Kostja tasus võlgnevuse pärast hagi esitamist

ning kohtu hinnangul on kostja 66 euro tasumisega hageja põhinõuet tunnistanud.

11. Hageja nõue kostja vastu viivise 1,41 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS §

113 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja esitatud arvest nr 16010192 nähtub, et arve tasumise

tähtaeg oli 12.02.2016. Seega muutus kostja kohustus sissenõutavaks 13.02.2016.

12. Vaidlusaluse arve tasumise tähtaeg oli 12.09.2016 (tl 22). Puudub vaidlus, et kostja on

põhivõla hagejale tasunud 19.12.2016. Seega on kostja oma kohustust rikkunud ja hagejal on

õigus tasumisega viivitatud aja eest viivist nõuda. Kostja on nimetatud arve tasumisega olnud

viivituses perioodil 13.09.2016 kuni 18.12.2016 kokku 97 päeva kogusummas 1,41 eurot.

Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja arve tasumisega viivitamise eest

viivise alates arve sissenõutavaks muutumisest 13.09.2016 kuni põhinõude tasumiseni

19.12.2016 summas eurot 1,41 eurot.

MENETLUSKULUD

13. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta 29,43% ulatuses hageja

kanda ning ülejäänud 70,57% ulatuses kostja kanda. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud

põhivõlgnevuse 66 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 20,36 euro ja viivise alates

14.12.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni nõudes. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

põhjendatud jätta menetluskulud 29,43% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud 70,57%

ulatuses kostja kanda.

14. Hageja esitas 26.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu avalduse KÜ Xxxx vastu

võlgnevuse saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ning kohtunikuabi andis

25.11.2016 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Harju Maakohus kohustas 01.12.2017 määrusega avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama

seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 14.12.2016 oma nõude hagiavaldusele

ettenähtud vormis. Kostja tasus 19.12.2016 hagejale 66 eurot. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi

loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest. Seega tasus kostja võlgnevuse pärast hagi esitamist. Kohtu hinnangul on kostja

66 euro tasumisega hageja põhinõude TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes rahuldanud. Kohus

nõustub kostja seisukohaga, et hageja loobus viivisest 28,96 euro ulatuses mitte seetõttu, et

kostja oleks nimetatud summa tasunud, vaid seetõttu, et hagejal puudus seaduslik alus

nimetatud ulatuses viivise nõudmiseks, kuna poolte vahel puudus kokkulepe viivise määra

kohta. Viivise nõue summas 28,96 eurot on 29,43% hageja esialgsest 96,36 euro suurusest

nõudest.

15. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ülejäänud

70,57% ulatuses osas. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui

kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429

lg 1) (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas 3-2-1-28-12, 3-2-1-63-11). Kohtu hinnangul ei ole

poolte menetluskulude jätmine kostja kanda 70,57% ulatuses tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Kostja on põhjendanud äärmist ebaõiglust menetluskulude kostja kanda jätmise

korral sellega, et hageja ei teostanud kokkulepitud töid ning kostja tasus üksnes õigusrahu

huvides põhivõla. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohtu hinnangul on kostja 66 euro

tasumisega hageja põhinõuet tunnistanud.

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevaga rahuldab kohus hageja nõude viivise väljamõistmise osas, mistõttu tuleb

menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

17. Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 467,25

eurot, kokku 542,25 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja

põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 75 eurot. Hageja esitas

kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja õigusabikulud 467,25 eurot ilma

käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt on hagejale osutatud õigusabi 6,23 h eest. Kostja

leiab, et hageja ajakulu on hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisulist pikkust

arvestades ebamõistlikult suur. Kostja hinnangul võiks hageja mõistlikuks kuluks pidada

kokku 4 tundi ehk 300 eurot. Lisaks sellele on kostja seisukohal, et hagi muutmise ja hagist

loobumise kulud ei kuulu hüvitamisele, kuna hageja tingis nende kulutuste tegemise vajaduse

enda käitumisega, sest esitas esialgu alusetuid nõudeid ning seejärel loobus nendest.

18. Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab,

et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu on hageja esindaja kvalifikatsiooni ja

käesolevat vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud summas 467,25 eurot.

Arvestades, et hageja on menetlusdokumente kohtule korduvalt esitanud ja esitatud

menetlusdokumendid on oma põhisisult suures osas kattuvad, ei saa hageja põhjendatud ja

vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 4 tunni eest. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud

järgmised nimekirjas näidatud ajakulud: 1) 10.12.2016 hagiavalduse ettevalmistamine ja

esitamine koos tõenditega maakohtule 1,33 tundi, põhjendatuks loeb kohus 1 tund; 2)

06.03.2017 vastuse koostamine kostja seisukohale ja hagi muutmine 1 tund, põhjendatuks

loeb kohus 0,5 tundi; 3) 12.04.2017 vastuse koostamine kohtumäärusele ja hagist osaline

loobumine 0,7 tundi, põhjendatuks loeb kohus 0,5 tundi; 4) 19.04.2017 kompromissi

läbirääkimised ja vastus kohtule 1 tund, põhjendatuks loeb kohus 0,5 tundi; 5) 04.05.2017

vastuse kirjutamine kostja seisukohale 0,5 tundi; 6) 30.07.2017 täiendava seisukoha

koostamine kostja 18.05.2017 seisukohale 0,70 tundi, kohus loeb põhjendatuks 0,5 tundi.

Ajakulu 04.05.2017 kohtumine kliendiga positsiooni täpsustamiseks 0,5 tundi loeb kohus

põhjendatuks. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 4 tundi.

19. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist tunnihinnaga 75 eurot

(käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu 75 eurot peab kohus käesoleva tsiviilasja raames

mõistlikuks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu

120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos

käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus

põhjendatuks hageja menetluskulud summas 375 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud

300 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud õigusabi eest 4 h

ulatuses summas 300 eurot (75 x 4 h) ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, kokku 375

eurot. Kuivõrd kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 29,43% ulatuses hageja ja

70,57% ulatuses kostja kanda, siis 70,57% 375 eurost on 264,63 eurot.

20. Järgmisena määrab kohus kostja menetluskulud. Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja

menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas näidatud

ajakulu on kostja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades osaliselt

põhjendamatu ja ülepaisutatud summas 525 eurot. Arvestades, et kostja on

menetlusdokumente kohtule korduvalt esitanud ja esitatud menetlusdokumendid on oma

põhisisult suures osas kattuvad, ei saa kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla

suuremad kui 4 tunni eest. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud järgmised nimekirjas näidatud

ajakulud: 1) hagiavaldusega tutvumine, konsulteerimine kliendiga, kirjaliku vastuse

koostamine ja esitamine 17.01.2017 2 h, kohus loeb põhjendatuks 1 tunni; 2) kohtule

kompromissläbirääkimiste kohta vastuse koostamine 19.04.2017 0,5 tundi; 3) hageja

08.03.2017 ja 12.04.2017 menetlusdokumentidele kostja seisukoha koostamine 1 h,

põhjendatud on o,5 tundi; 4) hageja 04.05.2017 vastuse analüüs ja kostja 18.05.2017 vastuse

koostamine 1 tund, kohus loeb põhjendatuks 0,75 tundi. Ülejäänud toimingud loeb kohus

põhjendatuks. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulu 4 tundi.

21. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist tunnihinnaga 70 eurot

(käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu 70 eurot peab kohus käesoleva tsiviilasja raames

mõistlikuks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu

120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos

käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus

põhjendatuks kostja menetluskulud summas 280 eurot. Kuivõrd kohus jättis käesoleva

kohtuotsusega menetluskulud 29,43% ulatuses hageja ja 70,57% ulatuses kostja kanda, siis

280 eurost 29,43% on 82,40 eurot.

22. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega tasaarvestab kohus

hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning

tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas

182,23 eurot (264,63 - 82,40).

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

sellekohase avalduse esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik