3-17-136/59 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-136

Haldusasi

O.A.i kaebus Eesti Töötukassa 27.09.2016 e-kirja nr 6-

7.2/12/601 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja

23.09.2016 taotlus uuesti lahendada

Menetlusosalised

Kaebaja – O.A., riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaadi abi Robert Sprengk

Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis

Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.A.i kaebus.

2. Tühistada Eesti Töötukassa 27.09.2016 e-kirjas nr 6-7.2/12/601 sisalduv otsus.

3. Kohustada Eesti Töötukassat O.A.i 23.09.2016 taotlust uuesti lahendama.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning menetlusabi ja riigi

õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.09.2017, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-17-136

2(7)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (vastustaja) võttis O.A.i (kaebaja) alates 24.01.2011 töötuna arvele.

Kaebaja osales 15.09.2011–14.10.2011 tööpraktikal ning 31.10.2011–16.12.2011 tööalasel

koolitusel. Kaebajale maksti tööpraktikal osalemise eest stipendiumi 84,48 eurot, sõidutoetust

8,80 eurot ja tööpraktika läbiviijale juhendajatasu 304,48 eurot ning koolitusel osalemise eest

stipendiumi 72,96 eurot, sõidutoetust 110,20 eurot ja koolitajale 912 eurot, kokku

1492,92 eurot.

Vastustaja lõpetas 06.06.2012 otsusega nr TA12-0077342 kaebaja töötuna arveloleku

tagasiulatuvalt 31.01.2011 seisuga, sest kaebaja töötas alates 01.02.2011 SA-s Dharma.

Vastustaja esitas kaebajale 28.06.2012 tagasinõude nr 6-7.2/601 summas 1492,92 eurot.

Kaebaja esitas tagasinõude peale 16.08.2012 vaide, viidates oma maksejõuetusele. Vastustaja

jättis 17.09.2012 vaideotsusega nr 149 vaide rahuldamata.

2. Kaebaja esitas 09.09.2013 vastustajale avalduse maksegraafiku koostamiseks.

Vastustaja kohustas 02.10.2013 ettekirjutusega nr 6-7.2/12/601 kaebajat tagastama õigusliku

aluseta saadud 1492,92 eurot hiljemalt 07.11.2013.

Vastustaja sõlmis 11.12.2013 kaebajaga kokkuleppe nr 6-7.2/12/601, millega kaebaja tunnistas,

et talle on õigusliku aluseta vastustaja poolt makstud 1492,92 eurot. Kaebaja kohustus

võlgnevuse tasuma tagasimaksegraafiku alusel perioodi 10.01.2014–10.03.2017 jooksul.

Kaebaja kinnitas, et on teadlik, et kui ta ei maksa alusetult saadud summat

tagasimaksegraafikust tulenevalt õigeaegselt, saadab vastustaja ettekirjutuse sundtäitmiseks

täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras.

3. Vastustaja selgitas 06.03.2015 e-kirjas kaebajale, et vastutulekuna kaebajale sõlmiti

tagasimaksegraafik kaebajaga ebatavaliselt pika perioodi peale. Tavaliselt sõlmitakse

töötukassa sisemiste normdokumentide alusel tagasimaksegraafik kuni 6 kuuks, kaebajaga

sõlmiti kokkulepe ligi 7 korda pikemaks ajaks (39 kuuks). Vastustaja ei paku võimalust

tagasimaksegraafikut maksevabaks muuta ehk võtta maksepuhkust. Kaebajale pakuti võimalust

tasuda tasumata osamaksed hiljem, kuid keelduti pikendamast tagasimaksegraafiku

lõpptähtaega. Maksete õigeaegse tasumata jätmise korral saadetakse ettekirjutus sundtäitmiseks

TMS-s sätestatud korras ja siis lisanduvad tagasinõude summale ka kohtutäituri tasud.

4. Vastutaja saatis 23.09.2016 e-kirjaga kaebajale meeldetuletuse tagasinõude tasumise

tähtaja ja tagasinõude jääksumma osas.

Kaebaja esitas vastustajale 23.09.2016 taotluse maksepuhkuse lubamiseks kuni 12.04.2016

sündinud lapse 3-aastaseks saamiseni. Kaebaja kasvatab üksi 3 alaealist last (sündinud

04.11.2003, 27.11.2007 ja 12.04.2016). Kaebaja sissetulekuteks on lapsetoetused summas

219,18 eurot, hüvitis summas 377,20 eurot ja elatis 100 eurot, mis on piisavad, et katta

kommunaalkulud ja laste õppekulud.

Vastustaja jättis 27.09.2016 e-kirjaga nr 6-7.2/12/601 kaebaja taotluse rahuldamata.

Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 41 lg 1 kohaselt nõuab vastustaja alusetult

tööturuteenusteks ja –toetusteks makstud summad tagasi. Summad nõutakse tagasi sõltumata

isiku majanduslikust olukorrast (sh lapse saamine), tema tervisest või laenukoormusest.

3-17-136

3(7)

Vastustaja arvestab summade tagasinõudmisel isiku majandusliku olukorraga, kui otsustab, kas

nõuda summad tagasi korraga või koostada isikuga tagasimaksegraafik. Vastustaja on kaebajale

vastu tulnud ja pakkunud 11.12.2013 võimalust nõue tasuda 39 kuu jooksul. Kaebaja ei ole

tagasimaksegraafikut nõuetekohaselt täitnud. Vastustaja on 06.03.2015 selgitanud, et

tagasimaksegraafikut ei saa muuta maksevabaks ehk võtta maksepuhkust. Kaebaja on teadlik,

et tagasimaksegraafik kehtib kuni märtsini 2017, ja teda on korduvalt hoiatatud, et kui ta ei

maksa alusetult saadud summat tagasimaksegraafikust tulenevalt õigeaegselt, saadab vastustaja

ettekirjutuse sundtäitmiseks TMS-s sätestatud korras ning siis lisanduvad tagasinõude summale

ka kohtutäituri tasud.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 27.09.2016 e-kirja

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja 23.09.2016 taotlus uuesti lahendada.

Põhjendused:

5.1. Kaebaja on endale võetud kohustused korrektselt täitnud kuni 11.07.2016. Kaebajal

tekkisid raskused kohustuste täitmisel kolmanda lapse sündimise tõttu. Vastustaja nõue

kahjustab nii kaebaja kui ka tema alaealiste laste huve. Kaebaja sissetulekuks on lapsetoetused

219,18 eurot, vanemahüvitis 377,20 eurot ja elatis lapsele 100 eurot. Märgitud sissetulekutele

ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Samuti on kaebaja omandis korter, mis on tema ja laste

elukohaks.

5.2. Maksegraafiku muutmine on vastustaja kaalutlusotsus. Kaebaja 23.09.2016 avaldus oli

maksegraafiku muutmise ettepanek. Vastustaja 27.09.2016 e-kiri ei ole põhjendatud ega

kontrollitav ega vasta haldusakti miinimumnõuetele. Arvestades, et iga kaalutlusotsus on eriline

ja ainukordne, ei saa kaalutlusotsuse kaalutlused sisalduda varasemas dokumendis. Vastustaja

on viidanud varasemale kirjale (06.03.2015), esitamata selle kirja sisulisi põhjendusi. Seda ei

saa pidada põhjendamiskohustuse täitmiseks.

5.3. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid ja sissetulekud, et tasuda võlgnevust ja täita juba

sõlmitud maksegraafikut. Kaebaja sissetulek kuus on ca 930 eurot. Enamuse sellest

moodustavad lastele tasutavad elatised ja sotsiaal- ning peretoetused – kaebaja kasvatab üksi

3 alaealist last. TMS § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei saa kaebaja sissetulekut täitemenetluses

arestida 2 palga alammäära ulatuses (1 palga alammäär kaebaja kohta ja 1/3 palga alammäära

iga lapse kohta). Kuna palga alammäär on 470 eurot kuus, siis ei saaks kaebaja sissetulekut

arestida 940 euro ulatuses kuus. Peretoetustele ja seadusel põhinevale elatisele ei saa TMS § 131

lg 1 p-de 1 ja 7 kohaselt üldse sissenõuet pöörata. Seega poleks täitemenetluse algatamine

kaebaja suhtes edukas. Tekiksid täitemenetluse kulud, mis tuleks kaebajal hiljem maksevõime

taastumisel tasuda. Tegemist oleks sama tulemiga, kui vastustaja pikendaks koheselt

maksegraafikut ja annaks maksepuhkust. Erinevus oleks täitekulude tekkes. Kaebaja tunnistab

võlgnevust ja soovib seda tasuda, kuid tal puuduvad rahalised vahendid. Kohene võla tasumine

toimuks laste arvelt, kuna elatised ja peretoetused on ette nähtud laste ülalpidamiseks.

Vastustaja ei ole kaebaja esitatud asjaolusid alaealiste laste üksinda kasvatamise ja väikese

sissetuleku kohta analüüsinud.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. TTTS-st ei tulene õigust nõuda vastustajalt tagasinõudemenetluse peatamist.

Tagasimaksegraafiku sõlmimise ajal kehtinud TTTS regulatsioon ei võimaldanud alusetult

makstud tööturutoetusi või tööturuteenusteks kulunud summasid teisiti tagasi nõuda kui

korraga.

Vastav

võimalus

alusetult

makstud

summade

tagasi

nõudmiseks

ositi

(tagasimaksegraafiku alusel) jõustus 01.05.2014 (TTTS § 41 lg 11). Vastustaja sõlmis

09.12.2013 tagasimaksegraafiku kaalutlusotsuse tulemusel, arvestades kaebaja majandusliku

olukorraga. Tagasimaksegraafik sõlmiti erakordselt pikaks perioodiks – 39 kuuks. Kaebajaga

3-17-136

4(7)

kokku lepitud maksed ei olnud ebaproportsionaalselt suured. Vastustaja on juba korra kaebajale

oluliselt vastu tulnud. Kaebaja ei teinud tagasimaksegraafiku kohaseid makseid, vaatamata

meeldetuletustele, suurendades sellega ise igakuiseid tagasimakseid. Kuna vastustaja on juba

varasemalt teinud kaalutletud otsuse, arvestades kaebaja majandusliku olukorraga, ei ole

põhjendatud seda uuesti teha ja võimaldada kaebajale maksepuhkust kuni lapse 3-aastaseks

saamiseni. Kaebaja esitatud dokumentidest ja kohtu kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebaja

oleks maksejõuetu. Kaebajal on püsiv sissetulek.

6.2. Kaebajale pakuti erinevaid võimalusi võlgnevuse tasumiseks. 06.03.2015 kirjas pakuti

kaebajale võimalust tasuda järgmine osamakse aprillis 2015, ilma, et tagasimakse tähtaeg

pikeneks. Kaebaja ettepanekule ei vastanud ega teinud omapoolseid ettepanekuid võlgnevuse

tasumiseks. Kaebaja vastas alles 23.09.2016, pärast meeldetuletuse saamist.

6.3. Kaebaja viited täitemenetlusele ei ole praeguse vaidluse ese. Täitemenetlust ei ole

algatatud. Täitemenetluses on võimalik sissenõue pöörata ka võlgniku varale. Vastustaja ei

plaani hetkel võlgnevust sundtäitmisele anda.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Asjaoludest nähtuvalt osales kaebaja töötuna arveloleku ajal tööpraktikal ja koolitusel,

mille eest vastustaja maksis talle ning tema juhendajale ja koolitajale erinevaid tasusid. Kuna

kaebaja töötuna arvelolek lõpetati tagasiulatuva kuupäevaga, siis muutusid tööpraktika ja

koolituse eest makstud summad alusetult makstud tasudeks. TTTS § 41 lg 1 paneb vastustajale

kohustuse nõuda tööturuteenuse saajalt tagasi tööturutoetuseks alusetult makstud või

tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 22.04.2014

otsusest haldusasjas nr 3-3-1-51-13 peab vastustaja tegema sellise otsuse kaalutlusõigust

kasutades. Vastustaja tegi kaebajale 02.10.2013 ettekirjutuse alusetult saadud 1492,92 euro

tagasimaksmiseks. Kaebaja ei ole vastustaja haldusakte tema töötuna arveloleku lõpetamise ega

alusetult makstud summade tagasinõudmise kohta kohtus vaidlustanud.

8. TTTS § 41 lg 11 järgi võib vastustaja isikuga kokkuleppel koostada tagasimaksegraafiku.

Sisuliselt on tegemist võla ajatamisega. Kuna võla ajatamise otsus reguleerib isiku kohustusi,

on tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. Samamoodi on

haldusaktideks loetud maksumenetluses koostatud ajatamise otsuseid (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 10.12.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-65-12, 25.04.2011 otsus haldusasjas

nr 3-3-1-48-10, 27.04.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-06).

9. TTTS § 41 lg 11 jõustus 01.05.2014. Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 11.12.2013 (s.o enne

TTTS § 41 lg 11 jõustumist) kokkuleppe alusetult saadud summade tagasimaksmise graafiku

kohta. Pooled ei vaidle tagasimaksegraafiku õiguspärasuse ega kehtivuse üle. Tühiseks sellist

tagasimaksegraafikut pidada ei saa (HMS § 63 lg 2). Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga,

mis on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 1). Kaebaja tunnistab oma võlga vastustaja ees, ei

vaidle vastu tagasimaksmise kohustusele ja on tagasimaksegraafikut ka osaliselt täitnud.

10. Kaebuse eesmärgiks on tagasimaksegraafiku täitmise peatamine kuni kaebaja 12.04.2016

sündinud lapse 3-aastaseks saamiseni, sest kaebaja selgituste kohaselt puudub tal seni

maksevõimekus võla tasumiseks.

11. TTTS § 41 lg-st 11 nähtuvalt on vastustajal kaalutlusõigus nii otsustamisel, kas

tagasimaksegraafik koostada, kui ka otsustamisel, millise sisuga tagasimaksegraafik isikuga

kokku leppida. Kokkulepe tuleb saavutada nii tagasimaksegraafiku koostamises kui ka selle

3-17-136

5(7)

sisus. Seega on isikuga saavutataval kokkuleppel tagasimaksegraafiku juures oluline osa ja

tegemist ei ole tavapärase haldusaktiga. Seda tuleb arvestada ka haldusakti muutmisel.

12. Õiguskindluse tagamise eesmärgil piirab HMS § 68 lg 1 (koos HMS § 64 lg-ga 1) isiku

õigust taotleda kehtiva haldusakti muutmist. Seda on lubatud teha vaid juhul, kui esinevad HMS

§-s 44 sätestatud alused. HMS § 44 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise

taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks

olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud või asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei

olnud isikule haldusmenetluse ajal teada.

Kohtu hinnangul võimaldavad nimetatud alused isikul taotleda vastustajalt tagasimaksegraafiku

muutmist, kui tagasimaksegraafiku täitmist võimaldavad asjaolud (isiku maksevõime) oluliselt

muutuvad. Isik sõlmib kokkuleppe tagasimaksegraafiku kohta oma senist ja ettenähtavat

maksevõimet arvestades. Kui maksevõimet mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, võib olla

põhjendatud tagasimaksegraafiku ümbervaatamine.

13. TTTS ei reguleeri täpsemalt tagasimaksekohustuse ja -graafikuga seonduvat, samuti selle

peatamise või muutmise võimalusi. HMS § 69 lg 1 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 lg 3

järgi tuleb alusetult saadud raha tagastamisel lähtuda eraõiguses alusetu rikastumise kohta

kehtivatest sätetest. Alusetut rikastumist reguleerivad võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 1027-1042

ei sätesta, kuidas tuleb alusetust rikastumisest tulenev nõue täita. VÕS üldosa normide kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea

usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (VÕS § 76 lg-d 1 ja 2).

Kohustus tuleb täita kindlaks määratud tähtpäeval või ette nähtud tähtaja jooksul (VÕS § 82

lg-d 1 ja 2). Kohustus tuleb täita ühekorraga, kui lepingust ei tulene teisiti või kui kohustuse

ositi täitmise vastuvõtmisest keeldumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 82 lg 4).

Kohtu hinnangul tuleb ka tagasimaksegraafiku kokkuleppe muutmisel arvestada eraõiguses

kehtiva hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega.

14. TTTS on sotsiaalõiguse valdkonna eriosa seadus. Valdkonna üldseaduseks on

sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS). SÜS § 3 lg 8 järgi kohaldatakse sotsiaalkaitsele SÜS-s

isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse ning sotsiaalkaitse menetluste kohta sätestatut

sotsiaalkaitset reguleerivas seaduses sätestatud juhul. Nimetatud normi eesmärk on vältida

kollisiooni SÜS ja enne SÜS jõustumist kehtinud sotsiaalõiguse eriseaduste vahel (vt

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu 93 SE seletuskiri1, lk 15). TTTS ei tee tagasinõuete

osas viidet SÜS-le. Sellele vaatamata saab SÜS-s toodust analoogia korras lähtuda niivõrd,

kuivõrd see ei ole vastuolus TTTS regulatsiooni ja eesmärgiga.

15. SÜS § 32 lg 2 järgi antakse [tagasinõudmise] ettekirjutuse täitmiseks mõistlik tähtaeg.

Kokkuleppel isikuga või isiku põhjendatud taotluse alusel võib tagasinõutava summa suurust ja

isiku võimalusi arvestades otsustada tagasimaksmise osade kaupa.

Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu 93 SE seletuskirjas (lk 88-89) on selgitatud nimetatud

sätet järgnevalt: „Ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel tuleks arvesse võtta konkreetse

juhtumi asjaolusid, mistõttu tuleks konkreetse päevade arvu sätestamise asemel jätta

haldusorganile võimalus asjaolusid hinnates mõistlik tähtaeg paika panna. /…/ Sätte kohaselt

võib haldusorgan hüvitise tagasimaksmise ajatada või leppida isikuga kokku maksegraafikus.

Hüvitise tagasimaksmine peab toimuma mõistliku aja jooksul, pidades silmas võlgnetava

summa suurust ning hüvitise alusetult saanud isiku reaalseid võimalusi.“

1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/53b62cd5-d4a1-40b4-b23e-d3bf2d0fa7fa.

3-17-136

6(7)

Eeltoodust nähtuvalt tuleb tagasinõude täitmiseks anda mõistlik tähtaeg. Tähtaja andmisel tuleb

arvestada tagasinõutava summa suurust, isiku reaalseid võimalusi ja konkreetse juhtumi

asjaolusid. Nimetatud asjaoludest saab analoogia korras lähtuda ka TTTS-s sätestatud

tagasinõudegraafiku koostamise ja muutmise otsustamisel, sest SÜS § 32 lg 2 kohaldamine ei

ole vastuolus TTTS normi ja selle eesmärgiga.

16. Haldusakti muudetakse iseseisva haldusaktiga (vt HMS § 70 lg 1 koos § 64 lg-ga 1).

Haldusaktiks on ka otsus, millega otsustatakse jätta taotletud haldusakt andmata (HMS § 43

lg 2). Seega on vastustaja 27.09.2016 e-kiri vaatamata vorminõuete rikkumisele haldusakt.

17. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul

ei too vorminõuete rikkumine kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist, sest see ei saanud mõjutada

asja otsustamist. Asjas ei nähtu ka olulisi menetlusnõuete rikkumisi – isiku võis jätta ära

kuulamata, sest tema taotluses esitatud andmetest ei kaldutud kõrvale (HMS § 40 lg 3 p 2). Küll

aga on vaidlusalune otsus kaalutlusvigadega.

18. Kuna TTTS § 41 lg 11 annab vastustajale tagasimaksegraafiku koostamisel

diskretsiooniõiguse (HMS § 4 lg 1), tuleb vastustajal lähtuda kaalutlusõiguse reeglitest (HMS

§ 4). HMS § 64 lg-test 1 ja 2 nähtuvalt otsustab haldusorgan haldusakti muutmise

kaalutlusõiguse kohaselt. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja

haldusakti muutmise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti

muutmise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses

ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid

asjaolusid (HMS § 64 lg 3 koos lg-ga 1). Muude tähtsust omavate asjaoludena saab kohtu

hinnangul arvestada SÜS § 32 lg-s 2 viidatud asjaoludega. Samuti tuleks arvestada eelpool

viidatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega.

19. HKMS § 158 lg-st 3 nähtuvalt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või

tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest.

Seega saab kohus praeguse asja lahendamisel kontrollida vaid seda, kas vastustaja on teinud

vaidlusaluse otsuse kaalutlusreegleid järgides. Kohus ei saa ise vastustaja asemel

kaalutlusotsust langetada ega otsustada, kas kaebaja taotlus tulnuks rahuldada või mitte.

20. Vastustaja selgitas 27.09.2016 e-kirjas kaebajale, et alusetult makstud summad nõutakse

tagasi olenemata isiku majanduslikust olukorrast, tervisest ja laenukoormusest. Isiku

majandusliku olukorraga arvestatakse vaid siis, kui otsustatakse, kas nõuda summad tagasi

korraga või koostada maksegraafik. Kaebajale on koostatud maksegraafik, mida ta ei ole

nõuetekohaselt täitnud. Vastustaja leidis, et tagasimaksegraafikut ei saa maksevabaks muuta

ehk võtta maksepuhkust. Seetõttu ei rahuldanud vastustaja kaebaja 23.09.2016 taotlust.

Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel kaalumist

teostanud ega arvestanud kaebaja muutunud majandusliku olukorra ja vähenenud

maksevõimekusega. Kaalutlusotsuse tegemisel kaalumise teostamata jätmine on oluline

kaalumisviga, mis toob vältimatu tagajärjena kaasa haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise,

sest selline rikkumine võis mõjutada asja otsustamist (RVastS § 3 lg 3 p 1). Kohus ei saa astuda

3-17-136

7(7)

haldusorgani asemele ega otsustada, kas kaebaja välja toodud asjaolud pidanuks antud juhul

kaasa tooma tagasimaksegraafiku tähtaegade ja/või tagasimakse osamaksete suuruse muutmise

või mitte. Kindlasti ei saa aga kaebaja välja toodud asjaolusid pidada ilmselgelt asjakohatuteks,

millele tuginedes tagasimaksegraafiku muutmist kindlasti taotleda ei saa. Vastustaja poolt

kohtumenetluses tehtud viited kaebaja püsivale sissetulekule ja senisele ebakorrektsele

maksekäitumisele võivad olla asjakohasteks kaalutlusteks kaalutlusotsuse tegemisel, kuid

selliste asjaoludega saab arvestada haldusmenetluses kaalutlusotsuse tegemisel, mitte

kohtumenetluses haldusakti kehtimajäämise õigustamisel.

21. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks haldusakti kontrollimisel arvestada erandlikult ka

kohtumenetluses täiendavalt esitatud põhjendusi ja kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et

haldusorgan lähtus just nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 28.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-14, p 15). Samuti võib

kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi

olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel

(Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12, p 20).

Seega on kohtul võimalik jätta õigusvastane haldusakt tühistamata, kui kohus veendub,

vastustaja on tegelikult haldusakti andmisel kaalumist teostanud ja asjakohaste asjaoludega

arvestanud, kuigi jättis need ebaõigesti haldusaktis kajastamata. Praegusel juhul on vastustaja

nii haldus- kui kohtumenetluses kinnitanud, et ta ei ole pidanud vajalikuks kaalumist teostada

ja kaebaja välja toodud asjaoludega arvestada, sest TTTS tagasimaksegraafiku peatamise

võimalust ette ei näe ja vastustaja on juba teostanud kaalumist, kui otsustas tagasimaksegraafiku

koostada. Järelikult ei ole vaidlusaluse haldusakti puudusi võimalik kõrvaldada ka

kohtumenetluses esitatud põhjendustega.

22. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune haldusakt on õigusvastane ja tuleb

tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti lahendada (RVastS § 6 lg 4).

23. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1

alusel vastustaja kanda. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid

dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109

lg 1).

24. Kohus andis 03.03.2017 määrusega kaebajale menetlusabi ja vabastas ta kaebuse esitamisel

riigilõivu 15 eurot tasumisest. Samuti jätkas kohus 21.04.2017 määrusega kaebajale

menetlusabi andmist ega nõudnud kaebajalt 20.04.2017 määruskaebuse esitamisel riigilõivu

15 eurot tasumist. Nimetatud menetluskulu tuleb jätta riigi kanda. Samuti jäävad riigi kanda

kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik