2-17-3851/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-17-3851

Tsiviilasi

Arcostov OÜ hagi AS KA Vaiko vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. mai 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arcostov OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Arcostov OÜ (registrikood:

14077532), esindaja Kuldar Kirt

Vastustaja (kostja): AS KA Vaiko (registrikood: 10830458);

esindaja vandeadvokaat Enno Heringson

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Arcostov OÜ määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 25. mai 2017 määrus

väljamõistetud tagatise suuruse osas (resolutsiooni p 3) ning

muuta tagatise suurust.

3. Lugeda Viru Maakohtu 25. mai 2017 resolutsiooni p 3

sõnastatuks järgmiselt:

„Määrata AS KA Vaiko eeldatavate menetluskulude katteks

tasutava tagatise summaks 3120 eurot. Kohustada Arcostov

OÜ-d andma AS KA Vaiko eeldatavate menetluskulude

katteks tagatise summas 3120 eurot 10 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates.

Tagatis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole

vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud makseinfole.

Kohtule tuleb viivitamatult esitada andmed tagatise

tasumise kohta.“

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse

kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on Arcostov OÜ (hageja) hagi AS KA Vaiko (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud Riito Ehituse AS-lt ja Sand Ehitus OÜ-lt nõude

kostja vastu, mis tuleneb töövõtjate ja kostja vahel 05.04.2016 sõlmitud ehitustööde

töövõtulepingust nr 2016-05, mille esemeks on Sinimäe kooli spordihoone ehitustööd.

2. Kostja esitas 29.03.2017 kohtule esialgse vastuse hagile, milles hagi ei tunnista. Kostja leiab,

et töövõtjatel ei ole nõuet kostja vastu. Kostja on lepingu üles öelnud ning kostjal ei ole

töövõtjate ees võlgnevust, vaid vastupidi, töövõtjatel on võlgnevus hoopis tellija ees.

Koos vastusega hagile taotles kostja kohustada hagejat andma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatist 10 000 eurot.

Kostja hinnangul on hageja ilmselgelt maksejõuetu äriühing, kellelt tulevikus ei ole ilmselt

võimalik menetluskulude hüvitamist loota.

Hageja puhul on tegemist alles 07.07.2016 sissemakset tegemata asutatud äriühinguga. Kuivõrd

tegemist on eelmisel aastal asutatud äriühinguga, puuduvad majandusaasta aruanded, millest

oleks võimlik kontrollida äriühingu finantsnäitajaid, kuid ainuüksi perioodil oktoober-

detsember 2016 pole äriühing ühtegi riikliku maksu tasunud ning seega eelduslikult puudub

sellel tegevus sh tulutoov tegevus.

Kuna äriühing on asutatud sissemakset tegemata ja sellel puudub nii kinnisvara kui ka tegevus,

mis talle tulu tooks, siis ilmselgelt ei ole äriühing võimeline tasuma kostja võimalikke

menetluskulusid.

Kostja leiab, et ülaltoodut arvestades on otstarbekas nõuda hagejalt tagatise andmist vähemalt

summas 10 000 eurot. Advokaadi töötunni hind käibemaksuta on 120 eurot. Eeldatav kulu on

järgmine:

- advokaat peab läbi töötama hagi aluseks olevad asjaolud, esitatud tõendid ning ka ise koguma

tõendeid, läbi töötama vastava kohtupraktika jne, mida arvestades peab kostja koostama oma

vastuse. Kostja seadusliku esindaja kinnitusel on materjale ca 100 lk. Märgitud mahu tõendite

analüüsi ja kohtupraktika ning seonduva õigusteooria läbi töötamisega võib aega võtta vähemalt

24 h, mille tulemusel valmib vastus hagile – kulu ca 2880 eurot;

- võib eeldada, et ka hageja soovib kostja vastusele esitada oma arvamuse, mille läbi töötamine

ja vastuse esitamine sellele võib veelgi tingida täiendavat ajakulu (12 h), samuti täiendavate

tõendite esitamise vajaduse – kulu ca 1440 eurot;

- kuna tegemist on ehituse üle käiva vaidlusega, ei saa välistada, et tellida tuleb näiteks

ehitusekspertiis – vastavate ekspertiiside hinnad on ca 3000 – 6000 eurot olenevalt mahust.

Seega võib kulu sellele olla keskmiselt 4500 eurot;

- eksperdile tuleb esitada küsimused – nende formuleerimine on samuti ajakulukas arvestades,

et need peavad nii juriidiliselt kui ehitustehniliselt olema asjakohased. Kulu ca 3 h s.o 360 eurot;

- kostja eeldab järgnevalt vähemalt ühte istungit, mis toimub Narvas - koos ettevalmistamiseks

kuluva ajaga võtab see vähemalt ühe tööpäeva s.o 8 h = 960 eurot.

Arvestades ka kohtukõne teeside koostamist ja ettenägematut ajakulu, võib väita, et esimeses

astmes on kulu ca 10 000 eurot.

3. Hageja esitas kostja taotlusele seisukoha, milles leiab, et kostja väide, et kohtuvaidluse

kaotuse korral puudub kostjal igasugune võimalus saada oma menetluskuludele hüvitist, on

paljasõnaline, tõendamata ning oletuslik.

Hageja hinnangul on esitatud hagiavaldus perspektiivikas, kuna hageja hinnangul on hagi lisaks

olevate tõenditega tõendatud, et kostja ei ole RIITO Ehituse AS-le tehtud tööde eest tasunud.

Hageja ei nõustu kostja eeldatavate menetluskulude arvestusega, kuna see on ülepaisutatud ja

põhjendamatu. Ei ole eluliselt usutav, et hagiavalduse vastuse koostamiseks, kus kostja

väidetavalt ei ole võlgu, võiks kuluda 36 tundi. Arusaamatuks jääb ka, millele tuginedes on

kostja määranud keskmise ehitusekspertiisi maksumuseks 4500 eurot. Hageja sellise

arvestusega ei nõustu, kuna praktikas ületavad ekspertiiside maksumused harva 1000 eurot.

Arvestades eeltoodut ei tohiks kostja esimese astme menetluskulud sõltumata kohtu otsusest

ületada 2000 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude katteks osaliselt ning kohustas

hagejat tasuma 7620 eurot tagatisena kohtu deposiiti 10 kalendripäeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Maakohus leidis, et kostja esitatud tõendid ja väited hageja maksevõime kohta on veenvad ning

viitavad sellele, et hagi rahuldamata jätmise korral võib kostja eeldatavate menetluskulude

sissenõudmine olla raskendatud.

Hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud ega esitanud andmeid, et tema majanduslik olukord

ja olemasolev vara võimaldavad tal tasuda kostja võimalikud menetluskulud. Hageja ei ole

põhistanud, et tagatise nõudmine oleks hageja suhtes ebaõiglane.

Kohus leidis, et hageja nimetatud kulud on liialdatud. Kostja on juba tutvunud vaidluse

asjaoludega ning on esitanud esialgsed seisukohad. Kohus leiab, et hagile sisulise vastuse

esitamise põhjendatuks ajakuluks on antud juhul mitte rohkem kui 10 tundi. Hageja vastuse

läbitöötamise ja sellele vastamise ajakulu mõistlik ja piisav maht on 5 tundi. Kohus nõustus, et

ekspertiisi määramise korral võib selle maksumuseks olla 4 500 eurot ning kostja taotletav kulu

selles summas on põhjendatud. Kohus ei pidanud usutavaks, et ekspertiisi maksumuseks

vaidlusalusel objektil võiks olla hageja väidetud 1000 eurot. Eeldatav eksperdile küsimuste

esitamise ajakulu on 3 tundi. Kohus pidas mõistlikuks ja põhjendatuks kostja esindaja maakohtu

istungil osalemise ja ettevalmistamise prognoositavat ajakulu 8 tunni ulatuses.

Kohus määras kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasumisele kuuluva tagatise summaks

7 620 eurot (26 tundi × 120 eurot + 4 500 eurot).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Hageja Arcostov OÜ (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale

määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse resolutsioonide 1 ja 3 tühistamist.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Maakohtu seisukohast jääb arusaamatuks, millistele tõenditele ja asjaoludele on kohus

tuginenud oma järelduses, et hagi rahuldamata jätmise korral võib kostja eeldatavate

menetluskulude sissenõudmine olla raskendatud.

Arvestades hagiavalduses esitatud asjaolusid ning määruskaebuse esitaja nõuet oleks maakohtu

poolt määratud tagatis hageja suhtes ebaõiglane (TsMS § 196 lg 2¹), kuna nõuaks hagejalt

põhjendamatuid kulutusi oma õiguste ja nõuete realiseerimiseks olukorras, kus kostja on jätnud

teostatud tööde eest tasumata.

Hageja ei nõustu kohtuga, et käesoleval juhul võiks hagiavalduse vastuse koostamiseks kuluda

aega ca 10 tundi. Kuna kostja väidete kohaselt ei ole kostja kellelegi võlgu, siis selliste

asjaolude tõendamine ei saa võtta aega üle 3 tunni.

Jääb selgusetuks, millele tuginedes on maakohus määranud ekspertiisi tasuks 4500 eurot.

Samuti jääb arusaamatuks, milliseid väited arvestades on kohus arvestanud tagatises väidetavat

ekspertiisi kulu. Seetõttu tuleks menetluskulude tagatisest ekspertiisi kulu välja jätta.

Kuna

kostja

väidetav

ekspertiisi

taotlus

peaks

sisalduma

koos

küsimustega

menetlusdokumentides, mille osas on maakohus pidanud põhjendatud ajakuluks 10 tundi ja 5

tundi, siis on ebamõistlik arvestada veel täiendava ajakuluna aega eksperdile küsimuste

esitamiseks mahus 3 tundi.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata.

Maakohus on oma määruses nimetanud tõendid, millele ta tugineb ning põhjendanud, miks ta

hageja seisukohtadega ei nõustu.

Hageja peab arvestama riskiga, et temal tuleb hüvitada kostja menetluskulud. Kui aga hageja

peab nõuet perspektiivseks, siis tema jaoks lõppkokkuvõttes vastavat kulu ei kaasne, millest

tulenevalt on määruskaebuse väited vastuolulised.

Menetluskulude tagatise määramine ja selle suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsus

(TsMS § 196 lg 1 p 3 lg 21. Määruskaebuses ei ole esitatud mingit väidet selle kohta, et

maakohus oleks oma diskretsiooni mingis osas rikkunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab TsMS § 659 lg § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu määruse väljamõistetud tagatise suuruse

osas (resolutsiooni punkt 3) ning loeb resolutsiooni punkti 3 sõnastatuks järgmiselt:

„Määrata AS KA Vaiko eeldatavate menetluskulude katteks tasutava tagatise summaks 3120

eurot. Kohustada Arcostov OÜ-d andma AS KA Vaiko eeldatavate menetluskulude katteks

tagatis summas 3120 eurot 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates.

Tagatis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole vastavalt käesolevale kohtumäärusele

lisatud makseinfole. Kohtule tuleb viivitamatult esitada andmed tagatise tasumise kohta.“

8. TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat

andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui majandusliku seisundi tõttu või

muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud,

eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või

kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et

täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et TsMS § 196 lg 1 p 3

eeldused on täidetud. Maakohus on asjaolusid arvestades lugenud piisavalt põhistatuks, et

kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine on ilmselt raskendatud, kuna hageja on

07.07.2016 asutatud äriühing, kelle tegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse,

väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja talle ei ole

kohaldatud riiklikke makse oktoober-detsember 2016. Hagejal puudub kinnisvara.

9. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel tuleb

lisaks kontrollimisele, kas TsMS § 196 lg 1 järgi võib hagejalt tagatist nõuda, hinnata ka seda,

kas tagatise nõudmine on välistatud TsMS § 196 lg 2 kohaselt. Seega tuleb hinnata, kas hagejal

on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või kuuluvad talle Eestis asjaõigusega piisavalt

tagatud nõuded. Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb võtta seisukoht, kas

TsMS § 196 lg 21 alusel võiks tagatise nõudmata jätta (Riigikohtu 2. veebruari 2010 määrus

tsiviiasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks

menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluksid Eestis asjaõigusega piisavalt

tagatud nõuded.

10. Hageja ei nõustu maakohtu määratud kostja eeldatava kuluga esindajale. Maakohus määras

kostja eeldatavate õigusabi kulude katteks 3120 eurot (s.o 26 tundi × 120 eurot).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus

kohus peab arvestama mõlema poole huvidega (vt Riigikohtu 1. veebruari 2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Tagatise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks,

kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude

sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. Tagatise suurus ei pea siiski arvestama kostja

kõikide võimalike kuludega, sest kulude tegelik suurus ja hageja poolt hüvitamise kohustus

hageja nõude rahuldamata jätmisel või osalisel rahuldamisel selguvad alles asja lõplikul

lahendamisel.

Kostja eeldatavate lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb arvestada ka seda, millises

ulatuses on need mõistlikud ja põhjendatud ning tuleks TsMS § 175 lg 1 järgi hagejalt välja

mõista, kui kostja menetluskulud jäetaks hageja kanda (Riigikohtu 2. veebruari 2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuli pidada lepingulise

esindaja eeldatavaks ajakuluks 26 tundi. Tegemist on hinnangulise ajamahuga, mis võib kuluda

keskmise keerukusega tsiviilasja lahendamisele. Maakohus ei ole seejuures väljunud

diskretsioonipiiridest.

11. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks tuleb

määrata võimaliku ehitusekspertiisi kulude katteks 4500 eurot.

Määruskaebuses leiab hageja, et kui ekspertiisi peaks taotlema hageja ise, siis poleks mõistlik

tasuda ekspertiisitasu nii tagatisena kui ka enne ekspertiisi. Ekspertiisi määramisele peab

üldjuhul hagimenetluses eelnema siiski sellekohane taotlus (vt TsMS § 293 lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude katteks tagatise määramisel tuleb arvestada ka poolte

eeldatavat tõendamiskoormist menetluses, kuna sellest sõltub, kas ja missuguses ulatuses

oleksid tehtavad menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning nende hüvitamist saaks nõuda

vastaspoolelt.

Käesolevas asjas on hageja esitanud töövõtulepingust tuleneva töövõtja tasunõude tellija vastu.

Hagiavalduse kohaselt jättis tellija teostatud tööd akteerimata ning nende eest tasumata. Ehkki

menetlus on alles algfaasis ning poolte lõplikud nõuded ja seisukohad selgitab kohus välja

eelmenetluse käigus (TsMS § 392), saab praeguses staadiumis lähtuda sellest, et töövõtjal on

tasunõude esitamisel tõendamiskoormis tõendamaks, et ta on lepingujärgse töö täies mahus

valmis teinud ning et töö oli lepingukohane (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 18 –

19). See tähendab, et vajadus ekspertiisi taotlemiseks võib tekkida pigem hagejal endal ja mitte

kostjal. Seega on praeguses menetlusstaadiumis olemasoleva teabe alusel põhjendamatu

kohustada hagejat tasuma kostjale ekspertiisitasu tagatisena 4500 eurot.

12. Hageja leiab, et maakohtu poolt määratud tagatis hageja suhtes ebaõiglane (TsMS § 196

lg 2¹), kuna nõuaks hagejalt põhjendamatuid kulutusi oma õiguste ja nõuete realiseerimiseks

olukorras, kus kostja on jätnud teostatud tööde eest tasumata.

Riigikohus on 01. veebruari 2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09 p-s 16 selgitanud, et

TsMS § 196 lg 21 rakendamisel tuleb kohtul kaaluda menetlusosaliste huvisid.

Maakohus on vastavalt eelnimetatud Riigikohtu lahendist p-s 15 toodud juhistele andnud

hagejale võimaluse esitada kostja taotluse kohta oma seisukoht.

Maakohus leidis, et hageja ei ole põhistanud, et tagatise nõudmine oleks hageja suhtes

ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuses pole hageja toonud välja asjaolusid,

mis annaks alust arvata, et tagatise tasumine on hageja suhtes ebaõiglane. Seda enam, kuna

ringkonnakohus vähendab käesoleva määrusega tagatise summat 4500 euro võrra, ei ole

põhjendatud arvata, et tagatise tasumine on hageja suhtes ebaõiglane TsMS § 196 lg 21

tähenduses.

Eeltoodule tuginedes rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab

maakohtu otsuse ekspertiisitasu suuruse osas tagatise määramisel.

13. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp