4-16-9132/39 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2017, Tallinn

Väärteoasja number

4-16-9132 (930016001644)

Kohtukoosseis

Sekretär

Meelika Aava, Julia Katškovskaja ja Orvi Koik

Elina Huobolainen

Väärteoasi

United Oil OÜ väärteoasi KarS § 372 lg 3 järgi ja

Kristjan Olei väärteoasi KarS § 372 lg 1 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Kohtuistungi toimumise aeg

Harju Maakohtu 24. aprilli 2017. a otsus

16. august 2017

Kaebuste esitaja

Kohtuistungile ilmunud isikud

menetlusaluste isikute United Oil OÜ (menetlusalune

isik I) ja Kristjan Olei (menetlusalune isik (II) kaitsja

Sander Elias, apellatsioonkaebus

Kohtuväline menetleja Maksu- Ja Tolliameti esindaja

jurist Rinat Šaidulin, apellatsioonkaebus

Menetlusaluse isiku I United Oil OÜ esindaja ja

menetlusalune isik II Kristjan Olei; menetlusaluste

isikute kaitsja Sander Elisas

Kohtuvälise menetleja esindajad Rinat Šaidulin ja Rivo

Koemets

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24. aprilli 2017. a otsus väärteoasjas nr 4-16-9132

(930016001644) muutmata.

2. Menetlusaluste isikute kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

3. Kohtuvälise menetleja apellatsioon jätta rahuldamata

Edasikaebamise kord

1 (9)

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel

isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi

seaduses sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti kontrollosakonna menetluses oli väärteoasi United Oil OÜ, Kristjan

Olei, AS Jetoil ja Hannes Kägu suhtes KarS § 372 lg 1 ja lg 3 tunnustel. United Oil OÜ-le,

Kristjan Oleile, AS-le Jetoil ja Hannes Kägule koostas kohtuväline menetleja 06.12.2016

väärteoprotokolli nr 930016001644/22, millele esitasid menetlusalused isikud vastulause.

Kohtuväline menetleja koostas väärteoasja kohtualluvusse saatmise määruse, millega edastas

väärteoasja materjalid arutamiseks Harju Maakohtule asitõendina äravõetud kütuse

konfiskeerimiseks ja menetlusaluste isikute karistamiseks.

Väärteoetteheiteks oli, et AS Jetoil seaduslik esindaja Hannes Kägu ja United Oil OÜ

volitatud esindaja Kristjan Olei, tegutsedes kaastäideviijatena ühiselt ja kooskõlastatult, lõid

näilike tehingute abil petuskeemi, mis võimaldas United Oil OÜ-l lubada 31.10.2016

tarbimisse 82 367 kg rasket kütteõli, ilma vedelkütuse seaduse (VKS) § 13 lg-s 3 sätestatud

märget omamata. Kütus viidi aktsiisilaost välja T-saatelehega nr 16EE4000EEM0003960364.

2. 11.04.2017. a kohtuotsusega lõpetas Harju Maakohus väärteomenetluse menetlusaluste isikute

AS Jetoil ja Hannes Kägu suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1, VTMS § 2 ja KrMS § 301 alusel seoses

kohtuvälise menetleja poolt nende isikute suhtes väärteoetteheidetest loobumisega.

3. 24.04.2017. a Harju Maakohtu kohtuotsusega lõpetas kohus väärteomenetluse

menetlusaluste isikute United Oil OÜ ja Kristjan Olei suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

seoses tegudes väärteotunnuste puudumisega. Sama otsusega jättis maakohus täielikult

rahuldamata United Oil OÜ ja Kristjan Olei taotluse valitud kaitsjatele makstud tasu

hüvitamiseks. Asitõendiks oleva 62 027 kg rasket kütteõli tagastas menetlusalusele isikule

United Oil OÜ-le.

3.1 Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud 14.10.2016 üleandmise-vastuvõtmise akt

näilik. Omandiõiguse ülemineku tahet kinnitasid kõikide osapoolte (United Oil OÜ, AS-i

Jetoil ja AS-i Maardu Terminal) esindajad. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et omandi

üleminekut ei kajastatud raamatupidamises ja tehingut ei oleks kajastatud

maksudeklaratsioonides. Kohus leidis, et üleandmise akt vastas poolte tahtele ja oli reaalne.

Kohus oli seisukohal, et olukorras, kus äriühing, kes ei oma VKS §-s 42 sätestatud tagatist ega märget

majandustegevuse registris viimaks kütust aktsiisilaost välja, kuid kasutab kütuse käibesse laskmiseks sellise

äriühingu abi, kellel on vastavad tagatised ja märked olemas ning kes tasub ka käibesse lastava kütuse pealt ära

2 (9)

nõutavad maksud, on jätkuvalt kaitstud VKS § 42 loomisel seatud eesmärk ehk võimalikest käibemaksupettustest

tekkiva kahju vähendamine/vältimine. Sisuliselt tagab niisugust teenust osutav äriühing nende äriühingute eest

käibemaksu (aga ka aktsiisi) tasumise, kellel ei ole nõutavat märget ega tagatist kütuse tarbimisse lubamiseks.

Kuna tarbimisse lubamise hetkel olnud kütuse omanik oli AS Jetoil, kellel oli selleks olemas nõutav tagatis ja

märge registris, siis ei oleks rikutud tarbimisse lubamisel VKS § 13 lg 3 tingimusi. Täiendavalt märkis kohus, et

kuigi menetlusaluste isikute suhtes tuleb lõpetada väärteomenetlus puuduliku väärteoetteheite tõttu, siis ei oleks

menetlusalused isikud täitnud neile etteheidetava väärteo koosseisu ka juhul, kui väärteoetteheide oleks

sõnastatud selliselt, nagu kohtuväline menetleja kohtu hinnangul tegelikult silmas pidas.

Kokkuvõtvalt leidis kohus et Kristjan Olei ja United Oil OÜ ei ole toime pannud KarS § 372 lg-tes 1 ja 3

sätestatud väärtegu ja väärteomenetlus tuleb nende suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

3.2 Seoses United Oil OÜ ja Kristjan Olei taotluse rahuldamata jätmisega valitud kaitsjatele

makstud tasu hüvitamiseks märkis kohus, et kui menetlusalusel isikul ei ole tekkinud

kohustust tasuda temale osutatud õigusabi teenuste eest ning menetlusalune isik ei ole ka ise

tasunud osutatud teenuse eest, siis ei ole tal õigust nõuda VTMS § 23 alusel hüvitist.

Käesoleval juhul nähtus kohtule esitatud arvetest nr 1612019, 1704002 ja 1704004, et need

esitati vastavalt 31.12.2016, 10.04.2017 ja 12.04.2017 Novus Oil OÜ-le (kohtu tl 81, 83, 85),

mitte United Oil OÜ-le või Kristjan Oleile. Samuti kinnitas taotlusele lisatud konto väljavõte,

et Advokaadibüroo Triniti OÜ-le on Novus Oil OÜ kandnud 20.01.2017 üle 5596 eurot

(kohtu tl 80). Sealjuures on antud ülekande selgituseks märgitud NOVUS OIL OÜ

EE152200221061948443 Arve 1612015, 1612016, 1612017, 1612018, 1612019, 1612020

(kohtu tl 80). Seega kohtule esitatud kolmest arvest, mis olid seotud käesoleva

väärteomenetlusega nr 930016001644, olid kõik kolm arvet esitatud Novus Oil OÜ-le ning

nendest arvetest on arve nr 1612019 Novus Oil OÜ ka tasunud. Mitte ühestki kohtule esitatud

tõendist ei nähtu, et United Oil OÜ ja/või Kristjan Olei oleks tasunud nendele osutatud

õigusteenuse eest käesolevas väärteoasjas. Maakohtu hinnangul ei tekkinud seega rahalist

nõuet või nõudeid United Oil OÜ ja Kristjan Olei vastu. Samuti ei nähtu, et United Oil OÜ ja

Kristjan Olei oleksid tasunud enda väärteoasjaga seoses õigusabikulusid.

4. Harju Maakohtu 24.04.2017. a otsuse peale esitasid apellatsiooni nii kohtuväline menetleja

kui ka menetlusalused isikud United Oil OÜ ja Kristjan Olei läbi valitud kaitsja.

4.1 Menetlusaluste isikute kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles menetlusaluste

isikute taotlus kaitsjatele makstud tasu hüvitamiseks, jäeti rahuldamata. Selles osas taotleb

kaitsja uue otsuse tegemist ning menetlusaluste isikute taotluse rahuldamist. Kaitsja leiab, et

kohtu käsitlus on vastuolus senise kohtupraktikaga. Riigikohtu seisukohast nähtuvalt ei tulene

seadusest nõuet, et õigusabi eest saab maksta vaid see isik, kes kaitsjaga lepingut sõlmib ning

menetluskulude kindlakstegemisel ei saa piirduda vaid kaitsealuse poolt juba makstuga.

Novus Oil OÜ on menetlusaluse isiku United Oil OÜ emafirma ning seoses varalise

seisukorraga, et United Oil OÜ ei ole võimeline ise oma õigusabikulusid kandma. Kuivõrd

Novus Oil OÜ ei ole käesolevas asjas menetlusalune isik, siis on ilmselge, et talle ei saanud

3 (9)

käesoleva menetluse raames õigusabi osutada. Lisaks leitakse apellatsioonis, et kohtu käsitlus

on ebaloogiline ja vastuolus muu senise praktikaga. Praktikas on tsiviil- ja

halduskohtumenetluses tavapärane, et menetlusosalise arveid tasub keegi teine, kui

menetlusosaline ise ei ole piisava finantssuutlikkusega. Vastavalt kohtupraktikale ongi

menetluskulude väljamõistmise eelduseks lisaks taotluse ja dokumentide esitamisele hoopis

see, et kuludokumentidelt nähtuks seos kõnealuse kohtuasjaga.

Antud juhul on arvete nr 1612019, 1704002 ja 1704004 spetsifikatsioonist nähtuv, et esindus

on toimunud kõnealuses väärteomenetluses (nr 930016001644) ja eeltoodust tulenevalt

esindati just menetlusaluseid isikuid, mitte kedagi kolmandat.

Kaitsja leiab ka, et puudub igasugune õiguslik alus VTMS § 23 sätestatud õiguse selliseks

kitsendamiseks. VTMS § 23 sätestab koosseisutunnusena üksnes selle, et tasu peab olema

valitud kaitsjale makstud, seejuures Riigikohtu praktikas on seda laiendatud ka esitatud, ent

maksmata arvetele. Kohtuotsusest nähtuv piirang, et arve peaks olema esitatud (ilmselt siis

mingi jaotuse alusel) menetlusalustele isikutele, seadusest ei tulene. VTMS § 23 on nii PS §

15 nähtuva kohtukaebeõiguse kui ka PS §-st 22 tuleneva süütuse presumptsiooni (laiemas

mõttes) kaitsealas, seega menetlusaluste isikute põhiõiguste alusetu kitsendamine isiku kasuks

on õigusvastane.

4.2 Kohtuvälise menetleja ei nõustu apellatsioonis maakohtu resolutsiooni p-dega 1 ja 3,

s.o kriminaalmenetluse lõpetamisega ja asitõendiks oleva kütteõli tagastamisega ning taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega karistada K. Oleid KarS § § 372

lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot; United Oil OÜ KarS § 372 lg 2 järgi

rahatrahviga 20 000 eurot ning tulenevalt KarS § 372 lg-st 5, § 83 lg-st 2 konfiskeerida

asitõendina äravõetud raske kütteõli koguses 62 027 kg.

Esmalt leiab kohtuväline menetleja, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning jätnud

osa tõendeid analüüsimata (AS Jetoil töötaja e-kiri ja Kristjan Olei e-kiri MTA ametnikule).

Kohtuväline menetleja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et väärteoprotokollis toodud väärteo

lühikirjeldus vastab väärteo ettevalmistamisele, mis ei ole karistatav. Kohtuväline menetleja

on seisukohal, et väärteoprotokollis toodud väärteo lühikirjeldus on piisav, selge ja arusaadav

ning puudub alus arvata, et see ei vasta KarS § 372 lg-des 1 ja 3 sätestatud

väärteokoosseisule.

Kohtuväline menetleja on jätkuvalt seisukohal, et Kristjan Olei esindades United Oil OÜ-d ja

Hannes Kägu esindades AS-i Jetoil, kasutades ära AS Jetoil 1 000 000 euro suurust tagatist ja

märget majandustegevuse registris, sõlmisid näilikud omanikuvahetuste tehingud 14.10.2016

ja 31.10.2016 selleks, et AS-i Maardu Terminal aktsiisilaoaruandes ja T-saatelehes oleks

formaalselt nähtav kõnesoleva kütuse tarbimisse lubamisel raske kütteõli omanikuna ja

tarbimisse lubajana AS Jetoil. Sellega taheti varjata asjaolu, et tegelikult oli tarbimisse

lubamise

4 (9)

hetkel kütuse omanik ja tarbimisse lubaja United Oil OÜ, kellel selliseks tegevuseks luba

puudus. Kohtu seisukoht, et omandiõiguse ülemineku tahet kinnitasid tehingu osapoolte

esindajad, on ekslik.

Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et kohtu seisukoht AS-le Jetoil 14.10.2016

kõnesoleva kütuse omandiõiguse ülemineku osas on vastuolus kohtu seisukohaga, et AS Jetoil

osutas United Oil OÜ-le tarbimisse lubamise teenust (otsuse lk 9).

Kohtuväline menetleja ei nõustu kohtu seisukohaga ka selles, et käibemaksutagatise eesmärk

on täidetud ka olukorras kui osutatakse kütuse tarbimisse lubamise teenus. Kohtuväline

menetleja rõhutab, et kütuse tarbimisse lubamise teenuse osutamisel puudub teenuse osutajal

igasugune huvi kauba suhtes. Ilmselgelt huvitab teenuse osutajat vaid tasu osutatud teenuse

eest. Kohtuväline menetleja märgib, et teenuse osutaja ei ole kauba omanik teenuse

osutamisel, vastasel juhul puuduks vajadus teenuse osutamiseks. VKS § 1 lg-st 1 kohaselt on

VKS üheks eesmärgiks maksude laekumise tagamine. VKS § 3 lg 3 kohaselt võib kütust

müüa äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile tagatise. VKS § 42 lg 1 kohaselt on

kütuse tarbimisse lubamisel ja kütuse maksuladustamise lõpetamisel kütuse müüja tagatis 1

000 000 eurot. Jetoil AS, kes omab VKS § 13 lg-s 3 viidatud märget ja seega õigust kütuse

tarbimisse lubamiseks, kinnitas 11.04.2017. a kohtuistungil, et tema tagatis katab vaid tema

enda kütuse müügilt tekkida võiva käibemaksukohustuse. Seega ei olnud vaidlusaluste

tehingute osas tagatud United Oil OÜ kütuselt tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine.

See omakorda tähendab, et tagatud ei olnud ka VKS § 1 lg-s 1 toodud eesmärgi täitmine.

Seoses kütuse konfiskeerimisega märgib kohtuväline menetleja, et kütuse konfiskeerimine on

vajalik ning proportsionaalne arvestades sellega, et menetlusalused isikud tegelesid

ebaseadusliku majandustegevusega.

Seoses mõistetava karistusega märgib kohtuväline menetleja, et menetlusaluste isikute teos

puuduvad kergendavad asjaolud. Samas esineb KarS § 58 p-s 1 sätestatud raskendav asjaolu –

omakasu motiiv. Kristjan Oleile ja OÜ-le United Oil määratud karistustega tuleks välistada

olukord, et menetlusalused isikud paneks tulevikus toime uusi väärtegusid.

Lisaks esitas kohtuväline menetleja taotluse täiendava tõendi esitamiseks. 11.04.2017

kohtuistungil kirjalike tõendite uurimise ajal soovis kohtuväline menetleja esitada täiendava

tõendi väärteomenetluse materjalide juurde. Kohus keeldus tõendi vastuvõtmisest. Seoses

sellega palub kohtuväline menetleja võtta väärteoasja nr 4-16-9132 materjalide juurde

18.10.2016 United Oil OÜ vastuse MTA seisukohtadele haldusasjas nr 3-16-2023. Tegemist

on täiendava asjaoluga, mis kinnitab, et isegi pärast 14.10.2016 kütuse üleandmise-

vastuvõtmise akti sõlmimist oli raske kütteõli omanikuna United Oil OÜ.

RINGKONNAKOHTU ISTUNG

Tallinna Ringkonnakohtus 16.08.201 toimunud kohtuistungil jäid mõlemad apellandid oma

seisukohtade juurde.

5 (9)

Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et tehingud olid näilised, väärteoprotokollis toodud

süüteo lühikirjeldus oli selge ja arusaadav ning tegemist ei olnud süüteo ettevalmistamisega.

Menetlusalused isikud jäid seisukohale, et maakohus jättis kohtupraktikast hälbivalt ja

alusetult väärteomenetluse lõpetamisel menetlusaluste isikute taotluse kaitsjatele makstud tasu

hüvitamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus rahuldas kohtuvälise menetleja taotluse täiendava tõendi väärteoasja juurde

võtmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsusega, sellele esitatud apellatsioonkaebustega

ning väärteo materjalidega, samuti ära kuulanud menetlusalused isikud ja nende kaitsjad ning

kohtuvälise menetleja esindajad, leiab, et maakohtu otsus väärteoasja lõpetamises ja ka

menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud.

Kohtukolleegium võtab esmalt seisukoha kohtuvälise menetleja apellatsioonis esitatu osas

sh väärteoasja lõpetamise osas, käsitledes tehingute näilikkusega seonduvalt ning ebapiisavat

süüteo kirjeldust väärteoprotokollis (I). Seejärel võtab kohtukolleegium seisukoha

menetlusaluste isikute apellatsiooni osas seonduvalt kaitsjatele makstud tasu taotluse

rahuldamata jätmisega (II). Lõpuks lahendab apellatsioonimenetluses tekkinud kuludega

seonduva (III).

I

6. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires.

Kohtuvälise menetleja apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab ta menetlusaluste isikute suhtes

väärteomenetluse lõpetamise, leides, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ning jättis osad

tõendid analüüsimata. Kohtukolleegium saab kohtuvälise menetleja etteheitest aru, et tõendite

ebaõige hindamisega peab apellant silmas maakohtupoolset hinnangut tehingu olemusele,

st maakohus asus seisukohale, et tehing ei olnud näilik. Kohtukolleegiumi hinnangul on

maakohus hinnanud tõendeid, mille põhjal tehingu näilisust kohus ei tuvastanud, asjakohaselt

ja õigesti. TsüS § 89 lg-st 1 tulenevalt on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et

tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke

tagajärgi, sest pooled tahavad jätta muljet tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikul teha tahavad. Tehingu näilikkuse hindamisel on määrava tähendusega poolte tahe.

Seega tuleb eelkõige tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, st hinnata

poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti. Materjalidest nähtuvalt andis United

Oil OÜ ühisomandisse ja Jetoil AS võttis ühisomandisse vastu 05.10.2016 seisuga Maardu

Terminal AS aktsiisilaos mahutis nr 6 olevat rasket kütteõli 82 367 kg. Jetoil AS kohustus

teostama ühisomandi tarbimisse lubamise toimingu ning seejärel loobuma ühisomandist

United Oil OÜ kasuks. Kütuse ülemineku tahet kinnitasid 14.10.2016 üleandmise-

vastuvõtmise aktiga kõik osapooled. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitasid menetlusalused

6 (9)

isikud, et nende tahteks oli kütuse omandi üleminek AS-ile Jetoil. AS Jetoil sai lubada kütuse

tarbimisse, kuna just temal oli kütuse müüja tagatisraha tasutud ning seetõttu omas ta õigust

kütuse tarbimisse lubamiseks.

Menetlusalused isikud ise sellist õigust ei omanud ning seega pakkus AS Jetoil sellise

omandiõiguse ülemikuga kütuse tarbimisse lubamise õiguse kasutamist kui teenust.

Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et 14.10.2016 kütuse üleandmise-vastuvõtmise

akt oleks olnud näilik, kuivõrd ükski osapool ei väljendanud selleks tahte puudumist.

Käesoleval juhul ei ole osapooled varjanud seda, et nende eesmärgiks oli saada kütuse

tarbimisse lubamise õigus ning selleks omandiõiguse jagamise tehing tehtigi.

Kuivõrd kütuse lubas tarbimisse AS Jetoil, kes oli selle tarbimisse lubamise ajal (28.10.2016)

vastuvõtmise-üleandmise aktiga vaidlusaluse kütuse ühisomanikuks, siis ei ole alust ette heita

ka menetlusalustele isikutele KarS § 372 lg-tes 1 ja 3 sätestatud süütegude toimepanemist.

Kütuse tarbimisse lubajaks ei olnud United Oil OÜ nagu seda väidab kohtuväline menetleja

vaid kütuse tarbimisse lubajaks oli AS Jetoil, kes omas majandustegevuse registris selleks

eraldi luba ning oli selleks ka vastavad tagatised tasunud.

7. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et väärteokirjeldus on esitatud selgelt ja arusaadavalt

ning tegemist ei ole süüteo ettevalmistamisega st. väärteokatsega.

Väärteoprotokollis väärteo lühikirjeldusest nähtub, et AS Jetoil seaduslik esindaja ja United

Oil OÜ volitatud esindaja tegutsedes kaastäideviijatena ühiselt ja kooskõlastatult, lõid näilike

tehingute abil petuskeemi, mis võimaldas United Oil OÜ-l lubada 31.10.2016 tarbimisse

82 367 kg rasket kütteõli, ilma VKS § 13 lg-s 3 sätestatud märget omamata. Kohtukolleegium

nõustub maakohtuga, et väärteoetteheite kirjeldus vastab väärteo ettevalmistamisele ehk

katsele. Ette ei heideta kütteõli tarbimisse lubamist, ilma selleks õigust omamata, vaid näilike

petuskeemide abil tegutsemist, valmistades sellega ette kütteõli ebaseaduslikult tarbimisse

lubamist. KarS § 251 kohaselt on väärteokatse karistatav vaid karistusseadustikus või muus

seaduses sätestatud juhtudel. Seega saab vastutus järgneda vaid lõpuleviidud väärteoga ning

olukorras, kus toimepanija ei ole realiseerinud kõiki väärteokoosseisu tunnuseid, on tema

karistamine välistatud. Erandina on väärteokatse eest vastutusele võtmine võimalik, kui see on

eraldi väärteokoosseisu juures karistatavaks tunnistatud. KarS § 372 juures väärteokatse ei ole

karistatavaks tunnistatud.

Kuivõrd kohtul puudub pädevus väljuda VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamise piiridest,

st kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, siis pidi kohus tuvastama kas

isikute karistamine KarS § 372 lg 1 ja 3 alusel vastavalt väärteoprotokollis esitatud

teokirjeldusele on põhjendatud. Kohtukolleegiumi hinnangul jõudis maakohus põhjendatult

järeldusele, et väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus ei vasta KarS § 372 lg-tes 1 ja 3

sätestatud koosseisudele. Teos puuduvad väärteo tunnused on aga VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

väärteomenetlust välistavaks asjaoluks, mis tingib juba alustatud menetluse lõpetamise. Seega

7 (9)

lõpetas maakohus väärteo käesolevas väärteomenetluses menetlusaluste isikute I ja II suhtes

õigesti.

II

8. VTMS § 23 sätestatu kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1

punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve

vahenditest. Käesoleval väärteomenetluse lõpetamisel jättis maakohus menetlusaluste isikute

taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks rahuldamata, kuna menetlusalustel isikutel kohustust

osutatud õigusabi teenuse eest tekkinud ei ole ning nad ei ole ka ise tasunud osutatud teenuste

eest. Menetlusalused isikud leiavad, et maakohtu käsitlus on vastuolus kohtute senise

praktikaga, maakohtu tõlgendus Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-77-16 on kontekstist välja

rebitud ning selline VTMS § 23 kitsendamine on õigusvastane.

Kohtukolleegium ei nõustu maakohtule esitatud etteheidetega.

Esiteks leiab kohtukolleegium, et maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu 05.10.2016.

a otsuses nr 3-1-1-77-16 väljendatud seisukohale ning sellest tulenevalt leidnud, et kuivõrd

menetlusalustel isikutel ei ole tekkinud kohustust tasuda neile osutatud õigusabi teenuse eest,

siis ei ole põhjendatud riigi eelarve vahenditest kaitsjatasu hüvitamine. Kohtukolleegiumi

arusaamisel on maakohus viidanud sellele, et menetlusalused isikud ei ole kaitsjatasu ka ise

tasunud, selles kontekstis, et kui nad oleksid arved siiski ise tasunud, siis oleks alust olnud

seisukohaks, et neil see nõue tekkis ja selle on nad arveid tasudes ka täitnud. Eelnimetatu

omab tähtsust kohustuse tekkimise tõendamise osas. Seetõttu on kohtukolleegiumi hinnangul

kaebaja etteheide maakohtule, et viimane võttis aluseks selle, et kaitsjatasu võib

menetlusaluse isiku asemel tasuda ka kolmas isik, asjakohatu ja kontekstist väljas.

Eelmärgitud kohtulahendis on üheselt mõistetav, et kolmas isik võib tasuda ise menetlusaluse

isiku kulud.

Teiseks leiab kohtukolleegium, et Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-77-16 ja 3-1-1-4-14 on

silmas peetud konkreetselt seda, et olukorras kus menetlusalune isik ei ole tõendanud, et tal

on tekkinud kohustus tasuda kaitsjatasu ning seejuures ei oma tähtsust kas tal on tekkinud

kohustus tasuda see otse kaitsjale või kolmandale isikule, ei saa käsitleda seda

menetluskuluna.

Riigikohus on sõnaselgelt selgitanud otsuses nr 3-1-1-77-16 p-s 18.5, et teisisõnu tähendab

see eksisteeriva nõude olemasolu, mis eeldab, et õigusabiteenuse osutaja on menetlusalusele

isikule osutatud teenuste eest õigustatud tasu nõudma. Tasu maksmise kohustuse olemasolu

tuleb menetlusalusel isikul tõendada. Käesoleval juhul ei ole menetlusalused isikud tasu

maksmise kohustust Novis Oil OÜ-le tõendanud. Pigem on alust seisukohaks ( menetlusaluste

isikute apellatsioonis nähtuvast), et Novus Oil OÜ tasus United Oil OÜ emaettevõttena

valitud kaitsjale makstud tasu, kuivõrd United Oil OÜ ei ole ise võimeline õigusabikulusid

8 (9)

kandma. Seega on alust arvata, et United Oil OÜ-lt Novus Oil OÜ tasutud kaitsjatasu tagasi ei

nõua ning sellist kohtustust United Oil OÜ-l ei tekigi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on tuginevalt Riigikohtu praktikale

põhjendatult jätnud menetlusaluste isikute poolt esitatud kaitsjatasu hüvitamise taotluse

rahuldamata seetõttu, et puudub tõenduslik alus järeldamaks, et kohustus kaitsjatasu

tasumiseks on menetlusalustel isikutel tekkinud.

VTMS § 23 alusel hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamisel valitud kaitsjale makstud tasu.

Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu. Kuivõrd käesoleval juhul ei saa käsitleda

Advokaadibüroo Triniti OÜ arvetes nr 1612019, 1704002 ja 1704004 esitatud summat

3380,34 eurot United Oil OÜ-l ja/või K. Oleil tekkinud menetluskuluna, siis ei ole alust ka

nende summade hüvitamiseks.

9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu

kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

III

10. Menetlusaluste isikute kaitsja S. Elias esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude

(kaitsja tasu) väljamõistmise taotluse, taotledes VTMS § 23 alusel menetluskulude

hüvitamist. Täiendavateks menetluskuludeks oli Advokaadibüroo Triniti OÜ arve nr 1708008

alusel 663 eurot.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasjas kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 185 lg 2 kohaselt jäävad apellatsioonimenetluses

menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad

menetluskulud United Oil OÜ ja/või K. Olei kanda.

/allkirjastanud digitaalselt/

9 (9)