1-17-7810/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-7810

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. augustil 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-17-7810 (17230200468)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

X.V süüdistatuna KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Grete Vahtra

Süüdistatav

X.V – isikukood XXX, elukoht XXX-i X kodanik,

keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht X OÜ, tõkendit

kohaldatud ei ole, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras

eelnevalt karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada X.V KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui X.V ei pane

1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg

01.07.2017.a, s.o 1 päev karistusaja hulka.

Välja mõista X.V-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg

1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

Kohustada X.V tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 62.75 eurot.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas.

Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-

toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „X.V, kriminaalasi 1-17-7810,

sundraha ja menetluskulu.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi

poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee).

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära X.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on X.V kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva

jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast.

Esitatud süüdistus

X.V süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 01.07.2017.a kella 02.23 ajal Harjumaal,

Tallinnas, Paldiski mnt 48C maja juures, liikudes eelnevalt üle Telliskivi tänava ja Ristiku

tänava ristmiku, mootorsõidukit Volvo V70, registreerimismärgiga xxxxxx, olles

joobeseisundis (alkoholijoove 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/,l lõplik tulemus

0,91 mg/l). Sellise käitumisega rikkus X.V liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36

lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid.

Seega pani X.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav X.V, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 18.08.2017.a sõlmitud kokkuleppe

kohaselt taotleb abiprokurör X.V süüdi tunnistamist ja karistamist KarS 424 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel

arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.07.2017.a, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka, seega

kandmisele kuulub vangistus 2 kuud ja 29 päeva. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta

mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui X.V ei pane 1- aastase katseaja kestel toime uut

tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta X.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 1 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada X.V 5 tööpäeva jooksul

otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 48

eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude (s.o sundraha) osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12

väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada

süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12

kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid

mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid

ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud.

Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see

süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7

määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik