2-16-8974/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu 23. augustil 2017

Tsiviilasja number

2-16-8974

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Xxxxvastu 16.08.2013.a.

laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 250 euro, viivise

164,18 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks

Hagihind

434,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn, 10150)

Hageja lepinguline esindaja: OÜ Julianus Õigusbüroo

(registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi tn 20,

Tallinn, 10150, e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht teadmata)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada osaühingu Aktiva Finants hagi Xxxxvastu

võla nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Xxxxpõhivõlgnevus 250 (kakssada

viiskümmend) eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 55,60 eurot (viiskümmend viis eurot ja 60

senti), kokku 305,60 (kolmsada viis eurot ja 60 senti)

osaühingu Aktiva Finants kasuks.

3. Välja mõista Xxxxosaühingu Aktiva Finants kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 250 eurot alates 08.06.2016 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 75% ulatuses Xxxxkanda ja 25%

ulatuses osaühingu Aktiva Finants kanda.

2. Mõista Xxxxvälja osaühingu Aktiva Finants kasuks

riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 75 eurot, kokku 150

(ükssada viiskümmend) eurot.

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

Xxxxtasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(150 eurot) osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1. xxxxOÜ

(registrikood

xxxx)

ja

kostja

sõlmisid

16.08.2013

laenulepingu/laenutaotluse/eritingimused, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 250

eurot. Kostja isikusamasus on tuvastatud Eesti Posti postkontoris (üldtingimuste punkt 2.2

ja 2.3), kus kostja on täitnud isikuandmete ankeedi ja esitanud isikut tõendava dokumendi,

millest postitöötaja on teinud koopia. xxxx OÜ loovutas 30.07.2015 kostja vastase nõude

Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist

ja muid kõrvalnõudeid.

2. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama xxxx OÜ-le vastavalt

laenulepingu punktile 2 (tagasimakse summa). Laenulepingu üldtingimuste punkti 5.1 ja

8.2 kohaselt laenusaaja maksab laenu tagasi lõpptähtpäeval laenuandja arveldusarvele.

Kostja ei ole laenusummat vastavalt kokkulepitud laenulepingu tagastamise tähtpäevale

(laenulepingu punkt 2) tasunud. Tulenevalt laenulepingu punktist 2 ja üldtingimuste

punktist 8.3 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist vastavalt

lepingujärgsele viivisemäärale 0,166% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva

eest tasumata põhisummast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid

alates laenusumma tagastamise tähtpäevale järgnevast kalendripäevast 16.09.2013 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.06.2016 vähendatud lepingujärgse viivisemääraga

0,066% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva ees põhisummalt.

3. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 250 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised summas 164,18 eurot ja viivised alates hagi esitamisele järgnevast

kalendripäevast 08.06.2016 kuni põhinõude summas 250 täitmiseni seadusjärgse

viivisemääraga 0,022% kalendripäevas tasumata põhivõla summalt. Samuti palub hageja

mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 100 eurot, õigusabikulud 475 eurot ja

väljamõistetud

menetluskuludelt

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 20.10.2016 Ametlike Teadaannete

kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82

lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

6. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud xxxx OÜ-ga laenulepingu, mida

tõendavad

16.08.2013

laenutaotlus/eritingimused

ja

xxxx

OÜ

laenulepingute

üldtingimused. Laenulepingu alusel anti kostjale laenu 250 eurot, mis tuli tagastada

15.09.2013. Laenutaotluse/eritingimuste punkti 2 kohaselt on laenu intress 0%.

7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenutaotluse/eritingimuste punktist 2 ja

üldtingimuste punktist 3 on pooled leppinud kokku viivise määras 0,166% päevas. Hageja

on sissenõutavaks muutunud viivised arvestanud vähendatud viivisemääras 0,066%

kalendripäevas ning alates hagiavalduse esitamisest palunud viivised välja mõista

seadusjärgses viivisemääras 0,022% kalendripäevas.

8. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s

3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes

ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva

viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---

] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

9. Lepingus kokkulepitud viivise päevamäära 0,166% korral oli viivise suurus aastas

60,59%. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja

seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1

teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub

8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks

asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8,5% aastas.

10. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik

mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära

üle seitsme korra. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult

kahjustav viivisemäär on tühine.

11. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib

leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või

lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel

kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse

korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel

(Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja

õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 250 eurot on perioodi 16.09.2013 kuni

07.06.2016 eest kokku 55,60 eurot:

Võlaperiood

% aastas

Viivitatud päevade arv

viivise summa

16.09.2013-31.12.2013

8,5

6,23

01.01.2014-30.06.2014

8,25

10,23

01.07.2014-31.12.2014

8,15

10,27

01.01.2015-30.06.2015

8,05

9,98

01.07.2015-31.12.2015

8,05

10,15

01.01.2016-07.06.2016

8,05

8,74

12. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 250 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

55,60 eurot, kokku 305,60 eurot ning alates 08.06.2016 viivis seadusjärgses määras

põhinõudelt (250 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 75% ja hageja kanda 25%

ulatuses.

14. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 475 eurot, kokku 575

eurot. Arvestades, et hagiavaldus on esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning

muudetud on ainult konkreetse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, siis on kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 100 eurot. Arvestades menetluskulude

jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 75 eurot (100*75%) ja õigusabikuludest 75

eurot (100*75%), kokku 150 eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

Kohtunik