2-15-14401/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-15-14401

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-14401

Määruse tegemise aeg ja koht

23.08.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Kaija Kaijanen

Kohtuasi

X (isikukood XXXXXXXXXXX) hagi Y (isikukood

YYYYYYYYYY) vastu elatise, tagasiulatuvalt

elatise, viiviste VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras

ja sissenõudmiskulude 40,00 euro, väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

17.05.2017

kohtumäärus

menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht XXX), seaduslik esindaja W (isikukood

XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Marina Smirnova (e-post:XXX)

Kostja (määruskaebuse esitaja):

Y (isikukood

YYYYYYYYYY, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 17.05.2017 määrus jätta muutmata.

2. Y määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (isikukood XXXXXXXXX) hagi Y (isikukood

YYYYYYYYY) vastu elatise, tagasiulatuvalt elatise, viiviste ja sissenõudmiskulude

40 euro väljamõistmiseks.

2. 11.08.2016 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning jättis kõik

menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendava osa kohaselt ei määranud kohus

kohtuotsusega kindlaks menetluskulude rahalist suurust, kuna hageja ei esitanud

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-14401

kohtule menetluskulude nimekirja ning ka kohtutoimikust ei nähtunud, et hageja oleks

seoses käesoleva tsiviilasjaga menetluskulusid kandnud.

3. 11.08.2016 esitas hageja Harju Maakohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks,

lahendada menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud kokku summas 1944 eurot. Taotluse kohaselt esitas hageja

kohtule 27.05.2016, so tähtaegselt menetluskulude nimekirja.

4. 25.08.2016 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus hageja taotluse täiendava otsuse

tegemiseks rahuldamata, kuivõrd 11.08.2016 kohtuotsuses ei jäänud ükski hageja nõue

lahendamata. Kohus selgitas, et jättis otsuse resolutsioonis ekslikult lahendamata

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ning

määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast 11.08.2016 kohtuotsuse jõustumist

vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 2.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2017 otsusega jäeti Harju Maakohtu 11.08.2016 otsus

muutmata ning kõik menetluskulud kostja kanda, kuid kindlaks määramata, kuna

kostja poolt hüvitatavad menetluskulud apellatsioonimenetluses hagejal puudusid.

Riigikohus keeldus 12.04.2017 määrusega kostja kassatsioonikaebust menetlusse

võtmast ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

6. 13.04.2017 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude suuruse

kindlaksmääramiseks summas 1944 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga

96 eurot (sisaldab käibemaksu). Õigusabi kulud on: 28.09.2015 hagiavalduse

koostamine (1 t x 96.00 eurot); kostja 27.10.2015 vastuse hagiavaldusele analüüs ja

hageja 06.11.2015 arvamuse kostja vastuse kohta koostamine (5 t ja 45 min. x 96.00

eurot); 04.12.2015 kostja 30.11.2015 seisukoha analüüs ja hageja arvamuse kostja

vastuse kohta koostamine (2 t x 96.00 eurot); 21.12.2015 kostja 16.12.2015 taotluste

analüüs ja kliendiga nõupidamine (0,5 t x 96.00); 22.12.2015 hageja arvamuse kostja

taotlusele koostamine (1,5 t x 96.00 eurot); 14.01.2016 kohtuistungiks

ettevalmistamine ja kohtuistungis osalemine (1,5 t x 96.00 eurot); 26.02.2016 hageja

lõplikud seisukohta koostamine (3,5, t x 96.00 eurot); 06.04.2016 hageja seisukoha

kostja taotlusele koostamine (0,5 t x 96.00 eurot); 28.04.2016 kostja 25.04.2016

taotluse analüüs ja 28.04.2016 hageja seisukoha kostja taotluse kohta koostamine (2 t

x 96.00 eurot); 24.05.2016 hageja kokkuvõtlikud seisukohta koostamine (2 t x 96.00

eurot). Hageja ei ole käibemaksukohuslane, kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega.

7. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväited, paludes jätta avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata, alternatiivselt, juhul kui kohus

lahendab menetluskulude küsimust uuesti, vähendada taotletud summa vajaliku ja

põhjendatud suuruseni. Nii

maakohus kui ka ringkonnakohus lahendasid

menetluskulude küsimust lõplikult. Kostja vaidleb kulude suurusele vastu. Paljud

toimingud ja nende kestus polnud vajalikud ega põhjendatud, seega nende eest ei saa

kostjalt hüvitist nõuda.

Maakohtu määrus

8. Harju Maakohtu 17.05.2017 määrusega jättis kohus kostja taotluse hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata,

rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud summas 1848 eurot ning jättis avalduse

rahuldamata summas 96 eurot.

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-14401

9. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse läbivaatamata jätmiseks, kuna 25.08.2016 kohtumäärus on käesolevaks ajaks

jõustunud. Käesoleval juhul ei ole tegemist sama asja uuesti lahendamisega, Harju

Maakohtu 11.08.2016 kohtuotsuses kohus üksnes jaotas menetluskulud, jättes

seejuures menetluskulud kindlaks määramata. Kohus ei ole kordagi menetluskulusid

käesolevas asjas kindlaks määranud. Kohtu hinnangul ei saa olla määrava tähtsusega

asjaolu, kas kohus on just kohtuotsuse resolutsioonis rõhutanud, et maakohus määrab

kulud kindlaks pärast otsuse jõustumist või mitte ning kohus ei muuda käesoleva

kohtumäärusega Harju Maakohtu 11.08.2016 kohtuotsuse resolutsiooni. Harju

Maakohtu 11.08.2016 otsuses ei olnud erinevalt Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2017

kohtuotsusest märgitud, et hagejal ei ole selliseid menetluskulusid, mida kostja ei

peaks hüvitama, on kohus kohutatud menetluskulud hageja nõudmisel kindlaks

määrama.

10.Kostja leidis, et käesolevas asjas ei olnud õigusabi üldse vajalik. Kostja väide ei ole

asjakohane, kuivõrd ka kostjal oli käesolevas asjas lepinguline esindaja.

11.Hagejat esindas kohtumenetluses esindaja, kelle tunnihinnaks oli 80,00 eurot, millele

lisandus käibemaks 16,00 eurot, kokku 96,00 eurot. Kostja vaidlustas tunnitasu määra,

kuna tema hinnangul ei peaks mitteadvokaadist juristidel ületama tunnitasu koos

käibemaksuga 70,00 eurot. Riigikohus on pidanud tavapäraseks tunnitasuks ka 147,49

eurot, mis sisaldab käibemaksu (tsiviilasi 3-2-1-115-14 p 14), Tallinna

Ringkonnakohus leidis juba 30.05.2013 kohtumääruses tsiviilasjas 2-10-41784, et

juristi mõistlikuks esindajatasu suuruseks võib pidada 100,00 eurot tunnis. Kohus

leidis, et eeldatavalt on ka juristide tunnitasu suurus aastatega tõusnud, mistõttu on

eelnimetatud tunnihind, arvestades ka käesoleva asja kestust ja töömahukust ning

tõendite hulka, igal juhul põhjendatud.

12.Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepinguline esindaja poolt teostatud

järgmisi toiminguid:

-

kostja vastuse analüüs ja hageja arvamuse koostamine 5,0 h ja 45,0 minutit,

arvestades kostja vastuse (I t/l 18 ja I t/l 19-22, lisad 23-46), kohtukirja (I t/l 47) ja

hageja seisukoha (I t/l 48-52, lisad 54-76) sisu ja mahtu, ning asjaolu, et esindaja

pidi analüüsima ka kostja tõendeid ning koguma hageja väidete tõendamiseks

tõendeid. Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 460,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 92,00 eurot, kokku 552,00 eurot.

-

kostja seisukoha analüüs ja hageja arvamuse koostamine 2,0 h, kostja taotluste

analüüs ja kliendiga nõupidamine 0,5 h ning hageja arvamuse koostamine 1,5 h,

arvestades kostja seisukoha ja taotluste (I t/l 79, I t/l 80-82, lisad 83-84, I t/l 120-

121) ja hageja arvamuste (I t/l 107-109, lisad 111-117, I t/l 123-125) sisu ja mahtu,

samuti asjaolusid, et igal juhul on põhjendatud mõistlik ajakulu kliendiga

suhtlemiseks ning et hageja ei taotlenud eraldi tasu Harju Maakohtu 20.01.2016

määrusega (I t/l 131). Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 320,00 eurot,

millele lisandub käibemaks 64,00 eurot, kokku 384,00 eurot.

-

14.01.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine kokku 1,5 h. Toimikust

nähtuvalt toimus Harju Maakohtu 14.01.2016 kohtuistung (protokoll I t/l 129-130,

kahepoolne), millel osales ka Marina Smirnova, kell 15.00-15.45, s.o 45 minutit.

Arvestades käesoleva asja asjaolusid on istungiks ettevalmistamise ajakulu 45

minutit ka põhjendatud. Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 120,00 eurot,

millele lisandub käibemaks 24,00 eurot, kokku 144,00 eurot.

-

hageja lõplikke seisukohtade koostamine 3,5 h ja 0,5 h, kokku 4,0 h, taotluste

analüüs ja hageja seisukohta koostamine 2,0 h, hageja kokkuvõtlike seisukohtade

koostamine 2,0 h, kokku 4,0 h, arvestades kostja taotluste (II t/l 63 ja II t/l 89-88,

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-14401

lisad 91-96, II t/l 148), samuti hageja arvamuste (II t/l 65-66, II t/l 98-101, lisad

103-104, II t/l 152-154, II t/l 158-160, II t/l 162) ja Harju Maakohtu kohtumääruste

(II t/l 78, II t/l 107, II t/l 174-175) ja vastuste (II t/l 80-84, II t/l 178-182) ning ka

korduvate lõplike seisukohtade (II t/l 50-53, lisad 55-59, II t/l 113-117, II t/l 187-

191), mille esitamise vajaduse tingis kostja, sisu ja mahtu, samuti kostja

seisukohtasid (II t/l 133-136, lisad 138-147, II t/l 184, II t/l 194). Kostja poolt

kuulub hagejale hüvitamisele 640,00 eurot, millele lisandub käibemaks 128,00

eurot, kokku 768,00 eurot.

13.Hageja õigusabikulude suurus on seega 1848,00 eurot (552,00 + 384,00 + 144,00 +

768,00). Kohus pidas eelnimetatud summat, arvestades ka asjaolusid, et hageja

lepinguline esindaja ei taotlenud Harju Maakohtu 11.08.2016 kohtuotsuse tutvumise

ega ühegi järgneva toimingu ajakulu hüvitamist, käesoleva asja keerukuse ja

kestvusega ka tasakaalus olevaks. Muud esile toodud asjaolud ja põhjendused ei saa

olla aluseks väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Hageja on kinnitanud,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Hageja ei ole viivise väljamõistmist taotlenud, seega ei saa kohus viivist ka

välja mõista.

Määruskaebus

14.Kostja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, palus tühistada vaidlustatud

määruse punktid 2, 3 ja 5 ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus läbivaatamata või rahuldamata; alternatiivselt, juhul, kui

kohus siiski lahendab uuesti menetluskulude küsimuse, vähendada taotletud summa

vajaliku ja põhjendatud suuruseni.

15.Määruskaebuse kohaselt on nii maa- kui ringkonnakohus menetluskulude küsimuse

lõplikult lahendanud. TsMS § 442 lg 6² kohaselt kui kohus menetluskulude rahalist

suurust TsMS § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt kindlaks ei määra, selgitab kohus

resolutsiooni juures, et asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. TsMS § 442 lg 6² seletuskirja

kohaselt „juhul, kui kohus ei määra kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks, tuleb

otsuse resolutsiooni märkida, et asja lahendanud maakohus määrab kulud kindlaks

pärast otsuse jõustumist määrusega (§ 442 lg 6²)”. Sellist märget ei maakohtu ega

ringkonnakohtu otsuste resolutsiooni juures ei ole. Vastupidi, mõlemas otsuses on

märgitud, et hagejal ei ole selliseid menetluskulusid, mida peab kostja hüvitama.

16.Kui hageja polnud kohtu selliste otsustustega nõus, võis ta esitada

(vastu)apellatsioonkaebuse või määruskaebuse otsuse täiendamise taotluse

rahuldamata jätmise määrusele, kuid ei ole sellist õigust realiseerinud. Seega kohtu

otsustused on jõustunud ja uuesti sama küsimusega pöördumine kohtu poole pole

lubatud. Kohus ei tohtinud teha lahendit, mis on vastuolus sama asja jõustunud

otsustega. Lähtudes TsMS § 371 lg 1 p-st 4 kohus ei võinud võtta hageja avaldust

menetlusse. Kohus pidi jätma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna see on juba kohtuotsusega

lahendatud (maakohtu otsuse p 30 viimane lause).

17.Hageja tegi palju toiminguid omal algatusel, st ilma kohtu nõudmiseta, mille eest ei

pidanud kohus hüvitist välja mõistma. Kohtu veebilehel avaldatud parima

käitumistava suuniste p 9.4. ja p 9.5 kohaselt esitatakse teine menetlusdokument kohtu

nõudmisel, juhul kui see on vajalik kohtu selgituskohustusest tulenevate juhiste

täitmiseks või vastaspoole hilisemate asjaolude, tõendite ja/või põhjendustega seoses.

Pooled piirduvad kohtu poolt nõutud dokumentide arvuga ja üldjuhul ise

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-14401

lisadokumente ei esita. Kohtul on õigus mõista menetluskulu välja üksnes kohtu poolt

nõutud dokumentide eest ja märkida vastav hoiatus ka menetlusse võtmise määrusse.

18.Hageja menetlusdokumentides on palju kordusi. Kohus ei pidanud välja mõistma

kostjalt hüvitist korduste eest. Hageja esindaja tunnitasu on keskmisest

mitteadvokaadist juristi tunnitasust kõrgem, mis ei ole põhjendatud. Menetluskulude

kostjalt välja mõistmiseks puudub alus, kuna seadusjärgse elatise nõudmise asjades ei

mõsta kohtud menetluskulud kostjalt välja ja ei anna ka hagejale riigi õigusabi,

põhjendades, et nõude esitamiseks piisab kohtu kantseleis ankeedi täitmisest.

Menetluse edasine käik

19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks

hagejale.

20.Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval

juhul ei ole tegu asja uuesti lahendamisega. Alused hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse läbivaatamata jätmiseks puuduvad. Kostja pole

märkinud, millised hageja toimingud polnud vajalikud ja põhjendatud. Tunnihind 80

eurot ei ole põhjendamatult suur, on kooskõlas kohtupraktikaga ja keskmiste õigusabi

teenust osutavate esindajate tunnihindadega. Maakohus ei ole diskretsioonipiire

ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

21.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

22.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

23.Määruskaebuse esimese nõude kohaselt on kostja palunud jätta hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus läbi vaatamata, tuginedes väitele, et maakohus on selle

küsimuse juba lahendanud asjas tehtud lõpplahendis. Ringkonnakohus eeltoodud

väitega ei nõustu.

24.TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik

osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue,

kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud

tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Otsuse põhjendav osa iseseisvalt

võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-07, p

14).

25.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus asjas 11.08.2016 tehtud kohtuotsuse

resolutsioonis (p 5) märkinud menetluskulude jaotuse, kuid ei ole menetluskulusid

kindlaks määranud. Menetluskulude kindlaksmääramist ei sisalda ka maakohtu

25.08.2016 kohtumäärus, millega kohus lahendas hageja taotluse täiendava

kohtuotsuse tegemiseks. Seega ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja seisukohaga,

nagu oleks maakohus menetluskulude kindlaksmääramise lõplikult lahendanud.

26.Maakohtu otsuse põhjendustes sisalduv ekslik viide, nagu poleks hageja

menetluskulude nimekirja esitanud, ei ole TsMS § 457 lg 1 kohaselt pooltele siduv.

Maakohtu otsuse resolutsioonis TsMS § 442 lg 6ˡ või 6² kohase märke puudumine on

maakohtule küll etteheidetav, kuid ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-14401

maakohus menetluskulude kindlaksmääramise osas lõpliku otsustuse teinud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja esimest nõuet rahuldada võimalik.

27.Määruskaebuse alternatiivnõude kohaselt palub kaebuse esitaja ringkonnakohtul

vähendada hageja menetluskulusid vajaliku ja põhjendatud suuruseni.

Ringkonnakonnakohtu hinnangul puudub alus ka kaebaja teise nõude rahuldamiseks.

28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas),

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-182-15, p p 14).

29.Käesoleval juhul on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii

vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente ning seostanud neid

õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Samuti on maakohus oma

määruses käsitlenud kostja vastuväiteid. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule

ette heita ei saa, maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.

Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja

põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses käsitletud põhimõtetega

õigusabikulude vajalikuks ja põhjendatuks lugemise osas ega pea vajalikuks neid

korrata.

30.TsMS § 8 lg 1 kohaselt lähtub kohus asja menetlemisel Eesti tsiviilmenetlusseadusest.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja määruskaebuses esitatud viide kohtu veebilehel

avaldatud kohtumenetluse parima praktika suunistele asjakohane. Tegemist ei ole

tsiviilkohtumenetlust reguleeriva õigusakti, vaid vabatahtlikult järgitavate suunistega.

31.Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja väitega selles, nagu sisaldaks hageja

menetlusdokumendid palju (sisulisi) kordusi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

hageja vastanud kostja igakordsetele vastuväidetele ja seisukohtadele, mida maakohus

on kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kindlaksmääramisel arvestanud.

32.Kaebaja seisukoht, nagu puuduks menetluskulude kindlaksmääramiseks alus ainuüksi

seetõttu, et hageja võis esitada kohtule hagiavalduse kohtu veebilehelt leitaval

blanketil, on arusaamatu. Ringkonnakohus selgitab, et kohtusse pöördumist on küll

kergendatud erinevate kohtule esitatavate dokumentide näidisvormide kättesaadavaks

tegemisega, kuid seda võimalust ei tule mõista viisil, nagu puuduks hagejal õigus

lepingulise esindaja kasutamiseks. TsMS § 217 ei sätesta piirangut lubada

tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindama üksnes tema seaduslik

esindaja.

33.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

34.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav

Kaija Kaijanen

6(6)