3-16-1730/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1730

Haldusasi

Jalaka Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

5. augusti 2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jalaka Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Jalaka Grupp OÜ

esindaja v.adv Tanel Pürn

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Revo Krause

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti 14. märtsi 2017. a maksuotsus

nr 12.2-3/036569-39.

2. Jätta Jalaka Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

16. jaanuari 2017. a otsus muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused

käesoleva otsuse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. september 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 20. mai 2011. a otsusega nr 12.2-7/9-2 määrati

Jalaka Grupp OÜ-le kütuse käitlejana tagatiseks null eurot.

2. 1. juunil 2016 teavitas MTA kaebajat, et alustab tagatise ülevaatamise menetlust, kuna kaebaja

ei vasta MTA hinnangul enam vähendatud tagatise tingimustele ning kaebajale plaanitakse

määrata tagatiseks 100 000 eurot. 5. juunil 2016 MTA-le esitatud seisukohas leidis

Jalaka Grupp OÜ, et ta vastab jätkuvalt vähendatud tagatise tingimustele ja tagatise suurendamine

ei ole põhjendatud.

3. 5. augusti 2016. a otsusega nr 12.2-7/00116-1 tunnistas MTA edasiulatuvalt kehtetuks

20 mai 2011. a otsuse nr 12.2-7/9-2 p 4, määras Jalaka Grupp OÜ-le uueks käibemaksu tagatiseks

100 000 eurot ning kohustas esitama tagatise hiljemalt 19. augustil 2016.

22. augusti 2016. a otsusega nr 12.2-7/00116-2 rahuldas MTA osaliselt Jalaka Grupp OÜ

19. augusti 2016. a taotluse ning pikendas tagatise esitamise tähtaega 29. augustini 2016.

4. 29. augustil 2016 08.2016 esitas Jalaka Grupp OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada MTA 5. augusti 2016. a otsus nr 12.2-7/00116-1.

Kaebuses leidis Jalaka Grupp OÜ, et tagatise suurendamisel ei saa tugineda MTA enda poolt

väärteomenetluse alustamise faktile, kui menetluse alustamine on ilmselt põhjendamatu. Nii

väärteomenetluse kui ka maksumenetluse läbiviijaks on MTA, mistõttu ei ole tegemist asjaolude

muutumisega, vaid muutmisega vastustaja poolt. Puudub alus väita, et Jalaka Grupp OÜ ärialane

reputatsioon ei ole laitmatu.

5. Ühes kaebusega esitas Jalaka Grupp OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada MTA

5. augusti 2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 kehtivus kuni haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

1. septembri 2016. a määrusega Tartu Halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas

kaevatava otsuse kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas.

29. septembri 2016. a määrusega Tartu Ringkonnakohus rahuldas osaliselt MTA määruskaebuse

ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega kohaldas esialgset õiguskaitset tingimuslikult ja peatas

MTA kaevatava otsuse kehtivuse kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni juhul, kui

kaebaja esitab MTA-le käibemaksu tagatise 55 000 eurot.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2017. a otsusega jäeti Jalaka Grupp OÜ kaebus rahuldamata.

7. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kaevatava otsuse tegemise ajal oli kaebaja

suhtes alustatud süüteomenetlust maksupettuse kahtlusel ning seetõttu ei olnud kaebaja ärialane

reputatsioon enam laitmatu. Seega ei vastanud kaebaja VKS § 42 lg 5 p-s 2 esitatud tingimusele ja

vastustajal puudus alus kaebajale määratavat tagatist vähendada. Vähendatud tagatise korral ei saa

isik eeldada, et talle kehtib määratud tagatis igavesti, vaid seaduse mõte on tagada vähendatud

tagatis seniks, kuni isik vähendatud tagatise tingimustele vastab.

Reputatsiooni hindamisel ei pea ära ootama alustatud maksumenetluse või süüteomenetluse lõppu.

Laitmatut ärialast reputatsiooni omab üksnes isik, kelle suhtes puudub kahtlus, et isik tegutseb

kütusevaldkonnas ettenähtud nõudeid järgides ning deklareerib deklaratsioonides õigeid andmeid.

8. Oluline ei ole, kas kaebaja suhtes alustati kriminaalmenetlust põhjendatult või mitte.

Halduskohtul puudub õigus sekkuda kriminaalmenetlusse ja kontrollida menetluse algatamise

põhjendatust või menetluse läbiviimise õiguspärasust. Selle, kas kaebaja on pannud toime

maksuõigusrikkumisi, peab tuvastama kriminaalasja menetleja, mitte halduskohus praeguses

haldusasjas. Nii kaebaja kui vastustaja esitasid väljavõtte majandustegevuse registrist, millest

nähtuvalt on OÜ Intrawest tegevusluba kehtetuks tunnistatud 25. veebruaril 2016. Seega ei ole

tõendatud, et kaebaja oleks heauskse ja hoolsa kütuse käitlejana saanud eeldada, et OÜ Intrawest

omas kaebajale kütuse müügi teostamisel tegevusluba ja kaebaja suhtes alustatud menetlus oleks

ilmselgelt põhjendamatu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. Jalaka Grupp OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

16. jaanuari 2017. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega Jalaka Grupp OÜ kaebus

rahuldada.

10. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus otsuses käsitlenud asjas esitamata

ja ebaõigeid väiteid ning on seetõttu vältimatult jõudnud ebaõigetele järeldustele. Kaebaja suhtes

ei ole alustatud maksupettuse süüteomenetlust. Asjas käsitletud väärteomenetlus puudutas

väidetavat kütuse soetamist registreeringut mitteomavalt äriühingult. Otsuse punktis nr 13 on

märgitud, et kaebaja olevat esitanud valeandmeid, kuid puudub põhjendus, kuidas kohus on

sellisele järeldusele jõudnud. Otsuse punktis 14 põhjendab kohus oma seisukohti kaebuse

rahuldamata jätmisel kriminaalmenetlusega. Kaebajale teadaolevalt ei ole tema suhtes

kriminaalmenetlust alustatud ning antud menetluses ei ole sellist asjaolu kindlasti mainitud.

Otsuse punktis 15 on kohus käsitlenud väljavõtteid majandustegevuse registrist ning leidnud, et

nii kaebaja kui vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et OÜ Intrawest tegevusluba olevat kehtetuks

tunnistatud 25. veebruaril 2016. Tegelikkuses ei ole kaebaja esitatud väljavõttel kajastatud

kuupäevana 25. veebruari 2016, kuid kahel korral on märgitud tegevusloa kehtivuse lõpuna ja ühel

korral arhiveerimise ajana 26. veebruar 2016. Vastustaja esitatud väljavõttel on samad kuupäevad,

ning lisaks rida, millelt nähtub „sisestamise aeg“ 25. veebruar 2016 ja „loobutakse alates“

26. veebruarist 2016.

Pärast kohtumenetluses tõendite esitamise tähtaja lõppemist on MTA teinud väärteomenetluse

lõpetamise otsuse, milles samuti leiti, et kaebaja ei pidanud tegevusloa lõppemisest aru saama.

11. Tagatise

vähendamise

tühistamine

on

kaalutlusotsus.

Kohtu

esile

toodud

VKS § 42 lg 5 p-des 1-3 toodud tingimuste esinemise üle otsustamine ei ole fakti tuvastamine, vaid

vajab ka vastustaja hinnangut. Lisaks punktis 1 märgitud reputatsiooni hindamisele peab tagatise

vähendamisel ja kindlasti tagatise vähendamise tühistamisel hindama ka seda, milline

süüteomenetlus on alustatud ja kas see tingib vältimatult tagatise vähendamise otsuse tühistamise,

samuti tuleb hinnang anda ka maksuvõla tekkimise asjaoludele ja suurusele.

12. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Haldusaktide õiguspärasust saab hinnata nende andmise aja seisuga. Kui äriühingul puudub

laitmatu ärialane reputatsioon, siis kaasneb sellega risk, mis tingib tagatise määramise vähemalt

100 000 eurot. ärialase reputatsiooni hindamisel ei pea ära ootama alustatud maksumenetluse või

süüteomenetluse lõppu. Vastustaja on seisukohal, et juba üksnes asjaolu, et kaebaja suhtes on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebaja on esitanud MTA-le valeandmeid, saab olla aluseks

kaebaja ärialasele reputatsioonile hinnangu andmisel.

Asjaolu, et halduskohus on ekslikult nimetanud süüteo alustamise põhjuseks maksupettuse on

käsitletav inimlik eksimusena ning asjas omab tähtsust üksnes see, kas apellandi suhtes oli

alustatud süüteomenetlus või mitte.

Samuti on ilmselge eksitus, et halduskohus on põhjenduse sõnastamisel süüteomenetluse asemel

kirjutanud kriminaalmenetlus. Mõlemad eksimused on apellatsioonimenetluses kõrvaldatavad.

13. Vähendatud tagatise vältimatuks eelduseks on kõigi VKS § 42 lg 5 loetletud tingimuste

üheaegne täidetus, st kui ka vaid üks neist on täitmata, ei ole maksuhalduril võimalik tagatist

vähendada (kaalutlusõigust teostada). Olukorras, kus mõni eeldus langeb ära hiljem, on

maksuhalduril õigus ja kohustus varasema vähendatud tagatise asemel suurendada tagatist

VKS § 42 lg-s 2 sätestatud suuruseni, hinnates riske vastavalt VKS § 42 lg-le 4. Asjaolu, et kaebaja

ei vasta enam vähendatud tagatise tingimustele on käsitletav piisava riskina, mis tingib tagatise

suurendamise 100 000 euroni.

14. Rikkudes kütuse tegutsemisvaldkonnas ettenähtud nõudeid (näiteks keeld osta kütust

äriühingult, kellel puudub müügiks luba) ja näidates kütuse soetust reaalset majandustegevust

mitteomavalt äriühingult, peab ettevõtja aru saama, et vastav asjaolu võib kaasa tuua tagatise

vähendamise otsuse tühistamise ja tagatise suurenemise. Kuigi kohtuväline menetleja on leidnud,

et MTR registreeringu kehtivusest oli raske aru saada, vastustaja sellega ei nõustu. Arusaamatuks

jääb, millele tugineb kohtuväline menetleja väärteomenetluse lõpetamise määruses kui väidab, et

a) Intrawest loobus tegevusloast 26. veebruaril 2016 ning b) samal päeval oli tegevusluba

kaebajale nähtav kui „kehtiv“.

Vaadates MTR registrit on võimalik väga lihtsalt tuvastada, et tegevusluba on kehtetuks

tunnistatud 25. veebruaril 2016 (vt väljatrüki lk 2 lõpp). Kaebusele lisatud väljatrükil on samuti

selgelt kirjas info, et tegevusluba pole kehtiv (tegevusloa kehtivuse lahtris on tähis „EI“). Seega ei

ole selle tõendiga kuidagi tõendatud, et apellant oleks heauskse ja hoolsa kütuse käitlejana saanud

eeldada, et OÜ Intrawest omas kütuse müügi teostamisel tegevusluba.

15. Vastustaja nõustub, et ka kaevatava otsuse õiguslik alus on märgitud valesti. See aga ei too

kaasa haldusakti tühistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et Jalaka Grupp OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 16. jaanuari 2017. a otsus muutmata, kuid muuta ja täiendada tuleb halduskohtu

otsuse põhjendusi.

17. Vastavalt VKS §-le 41 kütuse müüja esitab MTA-le käibemaksuseaduse § 442 lg-s 2 nimetatud

tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras, võttes arvesse VKS-s sätestatud erisusi.

VKS § 42 lg 2 kohaselt tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot. MTA võib isiku

taotluse alusel vähendada tagatist, kui üheaegselt isikul ja tema juhtimis- ja kontrollorgani

liikmetel ning äripartneritel on laitmatu ärialane reputatsioon; isik ja tema juhtimis- ja

kontrollorgani liikmed kokku ei ole viimase kolme aasta jooksul toime pannud mitut

maksuseaduste, tollialaste õigusaktide ega käesoleva seaduse rikkumist ning isiku ega tema

juhtimis- ega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste, tollialaste õigusaktide

ega käesoleva seaduse rikkumise süüteomenetlust; ning isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud

maksuvõlga (VKS § 42 lg 5).

18. 20. mai 2011. a otsuses nr 12.2-7/9-2 tuvastas MTA, et Jalaka Grupp OÜ vastab kõigile

VKS § 42 lg-s 5 toodud tingimustele ning pidas võimalikuks vähendada äriühingult kütuse

käitlejana nõutud tagatist null euroni.

19. Käesolevas asjas vaidlustatud 5. augusti 2016. a otsuses nr 12.2-7/00116-1 tuvastas MTA, et

Jalaka Grupp OÜ ei vasta enam VKS § 42 lg 5 p-s 2 nimetatud tingimusele, kuna äriühingu suhtes

oli 2. juunil 2016 alustatud väärteomenetlust VKS § 321 lg 2 alusel (kahtluse tõttu, et

Jalaka Grupp OÜ on soetanud kütust registreeringuta isikult) ja kaebaja ärialane reputatsioon ei

ole laitmatu, sest Jalaka Grupp OÜ käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse

kontrollimenetluses on vastustajal tekkinud põhjendtaud kahtlus, et kaebaja on kajastanud

raamatupidamises OÜ-ga Intrawest reaalselt mittetoimunud tehinguid. Selles olukorras pidas

vastustaja põhjendatuks tühistada oma varasem korraldus nulleurose tagatise määramise kohta

ning määrata uueks tagatiseks 100 000 eurot.

Pooled on eri meelt selles, kas toodud asjaoludel oli tagatise suurendamine õigustatud, muu hulgas

kas tagatise suurendamine oli õigustatud vastustaja enda alustatud menetlustele viidates ning kas

menetluste alustamise ajendiks olnud asjaolud on õigesti tuvastatud.

20. 10. juuli 2017. a määruses viitas ringkonnakohus Riigikohtu 7. veebruari 2017. a otsuses asjas

nr 3-3-1-72-16 esitatud seisukohtadele VKS § 42 lg 5 ja lg 4 tõlgendamise kohta, pidades neid

kohaldatavaks ka käesolevas asjas. Ringkonnakohus on jätkuvalt samal seisukohal.

Kokkuvõtvalt leidis Riigikohus, et olukorras, kus tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatist on

vähendatud VKS § 42 lg 5 alusel ja MTA tuvastab, et sättes nimetatud tagatise vähendamise

eeldused ei ole enam täidetud, tuleb tagatise suurendamine otsustada VKS § 42 lg 4 alusel. Lubatud

ei ole tagatise suurendamine üksnes varasema tagatise vähendamise otsuse kehtetuks tunnistamise

kaudu, kaaludes isiku ootust vähendatud tagatise kehtima jäämiseks ja avalikku huvi isiku

maksukohustuse täitmise tagamiseks. Kuna VKS § 42 lg 4 tingimuste loetelu on lahtine, annab see

võimaluse kasutada käibemaksukohustuse täitmata jäämise riski hindamisel ka näiteks neid

asjaolusid, mida on nimetatud VKS § 42 lg‑s 5 või mida polegi selles paragrahvis nimetatud. Kui

maksuhaldur on veenvalt selgitanud, milles seisneb kasvanud risk, on VKS § 42 lg 4 tingimused

täidetud, tagatise suurendamine õiguspärane ja kaebaja ei saa tugineda õiguspärasele ootusele.

21. VKS § 42 lg 5 järgi on tagatise vähendamine lubatud, kui on täidetud kõik selles lõikes

nimetatud tingimused. Seega on tagatise vähendamine alla VKS § 42 lg-s 2 sätestatud määra

keelatud, kui vähemalt üks sama paragrahvi lõike viis tingimustest on täitmata. Tingimuste

täitmine aga ei garanteeri automaatselt tagatise vähendamist, vaid MTA-l tuleb igal juhul

individuaalselt asjaolusid hinnates otsustada tagatise vähendamise põhjendatus. Ka tagatise

suurendamine VKS § 42 lg 4 alusel ei toimu automaatselt, vaid on MTA diskretsioonotsus, kuid

erinevalt tagatise vähendamisest ei ole selleks nõutav mõne ette kindlaks määratud tingimuse

täitmine, vaid põhjendada tuleb riski suurendavate asjaolude esinemist ja toimet.

22. VKS § 42 lg 4 sätestab, et Maksu- ja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda

kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige:

1)

tekkida

võivast

käibemaksukohustusest;

2)

äri-

või

muust

tegevusplaanist;

3) maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest; 4) kogemusest kütuse

käitlemise valdkonnas; 5) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite

ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja

dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest; 6) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani

liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja VKS rikkumise juhtumitest; 7)

esitatavatest andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad vastavust käesoleva seaduse § 3 lõikes 1

sätestatud nõuetele.

23. Kaevatava

otsuse

õigusliku

alusena

on

vastustaja

märkinud

haldusmenetluse

seaduse § 66 lg 2 p 2 ja VKS § 42 lg 2.

Ringkonnakohus nõustub MTA 7. augusti 2017. a menetlusdokumendis tooduga, et tagatise

suurendamisel on MTA tuginenud ebaõigele õiguslikule alusele, kuid otsuses tuvastatud asjaolud

ja toodud põhjendused on piisavad, et kontrollida otsuse sisulist vastavust VKS § 42 lg 4 tagatise

suurendamise regulatsioonile, mistõttu eksliku õigusliku aluse märkimine iseenesest ei too kaasa

otsuse tühistamist.

24. Vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE) seletuskirjast

nähtuvalt oli kütuse käitlejatele tagatise kohustuse ja selle suuruse sätestamise eesmärgiks ühelt

poolt maksupettuste ärahoidmine ja teisalt maksunõuete (vähemalt osalise) sissenõudmise

võimalikkuse tagamine, kui maksunõue siiski tasumata jäetakse.

25. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud otsuse andmise ajal, s.o 5. augustil 2016

oli kaebaja suhtes käimas väärteomenetlus seoses kahtlusega kütuse soetamisest registreeringuta

isikult (OÜ-lt Intrawest) ja maksumenetlus kaebaja 2016. aasta jaanuari ja veebruari

käibemaksukohustuse kontrollimiseks.

26. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et põhjendatud on kaebaja märkused selle kohta, et

halduskohus on süütemenetluse ajendina ekslikult nimetanud kahtluse kaebaja osalemisest

maksupettuses ja tuginenud asjaolule, et kaebaja suhtes toimus kriminaalmenetlus. Arvestades

halduskohtu otsuse põhjendusi on siiski selge, et kohus pidas silmas Jalaka Grupp OÜ suhtes

toimunud väärteomenetlust seoses kahtlusega kütuse soetamisest registreeringuta isikult.

Ühtlasi on halduskohus ekslikult kontrollinud kaevatava otsuse õiguspärasust VKS § 42 lg 5

kohaselt.

Mõlemad puudused on apellatsioonimenetluses kõrvaldatavad (HKMS § 199) ega tingi iseseisvalt

halduskohtu otsuse tühistamist.

27. Kaebaja on esile toonud, et kaebaja suhtes toimunud väärteomenetlus lõpetati kohtuvälise

menetleja 9. detsembri 2016. a määrusega nr 930016000878/6 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kaebaja

tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei too väärteomenetluse lõpetamine pärast kaevatava otsuse andmist

kaasa otsuse õigusvastasust. Väärteomenetluse alustamisel esines kahtlus, et Jalaka Grupp OÜ on

26. veebruaril 2016 soetanud kütust Intrawest OÜ-lt, kelle registreering kütuse käitlejana

majandustegevuse registris lõppes 25. veebruaril 2016. Ringkonnakohus möönab, et käesolevas

asjas esitatud registriandmete väljatrükid (tl 5 ja tl 81) võivad olla eksitavad Intrawest OÜ

tegevusloa lõppemise tähtpäeva osas, viidates kehtivuse lõpuna 26. veebruarile 2016. Seetõttu võib

registriandmeid mõista selliselt, et Intrawest OÜ registreeringu viimaseks päevaks oli

26. veebruar 2016. Samas on registriandmetes eraldi märge selle kohta, kas isiku tegevusluba

kütuse müüjana on kehtiv. Olukorras, kus Intrawest OÜ registreeringu kehtivuse viimaseks

päevaks oli 25. veebruar 2016, pidi kaebajale tehingupartneri tegevusloa kehtivuse juures 26.

veebruaril 2016 olema nähtav märge “EI“.

Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebaja suhtes väärteomenetluse alustamist ei olnud põhjust

lugeda ilmselgelt alusetuks ning kaevatava otsuse andmisel oli vastustaja kaebaja riski hindamisel

õigustatud väärteomenetluse toimumise fakti ja õigusrikkumise kahtlusega arvestama. Kaebaja

suhtes toimunud väärteomenetlus ei olnud tagatise regulatsiooni eesmärkide suhtes asjasse

puutumatu. Kahtlus kütuse soetamises selle müügiks registreeringut mitteomavalt isikult viitab

võimalusele, et kaebaja tegutsemine kütuse käitlejana ei olnud kooskõlas ausa konkurentsi ja

maksukohustuse õiguspärase deklareerimise ja tasumise põhimõttega.

Kohtuvälise menetleja hilisem hinnang väärteo tunnuste puudumise kohta ei muuda tagasiulatuvalt

olukorda tagatise suurendamise otsuse tegemise ajal.

28. Veelgi olulisemaks kaebaja riski hindamisel peab ringkonnakohus asjaolu, et vastustaja oli

kaebaja suhtes alustanud maksumenetlust, mille raames oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et

Intrawest OÜ ei olnudki tegelikuks kütuse müüjaks, kaebaja oli sellest teadlik ning kajastas

Intrawest

OÜ-lt

kütuse

soetamist

alusetult

oma

raamatupidamisarvestuses

ja

käibemaksuarvestuses. Tartu halduskohus, lahendades MTA taotlust kaebaja ettemaksukonto

arestimiseks, kontrollis muu hulgas ka seda, kas eeltoodud kahtlus on põhjendatud ja nõustus

vastustajaga kahtluse põhjendatuse osas (Tartu Halduskohtu 17. juuni 2016. a määruse

asjas nr 3-16-1215, tl 69-71).

Jalaka Grupp OÜ suhtes toimunud maksumenetlus, milles kontrolliti äriühingu maksude

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar – veebruar 2016, lõppes

14. märtsil 2017 maksuotsuse nr 12.2-3/036569-39 andmisega. Maksumenetluse tulemusena on

MTA jätkuvalt seisukohal, et 23. ja 26. veebruaril 2016 Intrawest OÜ nimel vormistatud arvetel

kajastatud kütuse müüjaks ei olnud Intrawest OÜ ja kaebaja pidi seda teadma.

Ringkonnakohus võtab 14. märtsi 2017. a maksuotsuse asja materjalide juurde.

29. Ringkonnakohtu hinnangul saab VKS § 42 lg-st 4 tulenevalt maksumenetluses tõusnud

põhjendatud kahtlus aluseks isiku riski hindamisele, viidates sellele, et isiku maksukäitumine ei

ole olnud õiguspärane. Vastavalt esineb tegelik võimalus, et nulleurose tagatise jätkuv

kohaldamine ei taga maksupettuse ärahoidmise ja ausa konkurentsi saavutamise eesmärki.

Eeltoodud seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebaja on maksuotsuse kohtumenetluses vaidlustanud.

Kuigi kaebaja õigust kohtulikule kaitsele ei saa kahtluse alla seada, ei saa siiski järeldada, et

kaebeõiguse kasutamise korral oleks MTA-l keelatud haldusmenetluses ilmsiks tulnud asjaoludele

tugineda tagatise suurendamise otsustamisel. Äritegevuse ja maksukäitumise tõttu soodustagatise

kasutamise võimaluse kaotamise riski panemine kaebajale ei ole käesolevas asjas

ebaproportsionaalne. Kuna kütuse käitlemisel on tehingute suur maht tavapärane, siis on ühtlasi

vajalik ja põhjendatud reageerida asjaolude muutumisele tagatise korrigeerimisel operatiivselt.

Vastupidisel juhul ei oleks tagatise regulatsiooni eesmärgi saavutamine tegelikkuses võimalik.

30. Seega on maksuhaldur kaebajale määratud tagatise suurendamisel lähtunud asjakohastest

asjaoludest, hinnanud neile tuginedes Jalaka Grupp OÜ maksuriski suurenenuks ning otsustanud

vastavalt tagatise suurendamise. Vormilised eksimused vaidlustatud otsuse põhjendustes ei mõjuta

otsuse materiaalset õiguspärasust, kuna asjaolud on õigesti tuvastatud ja otsuses on jälgitav

maksuhalduri seisukoha kujunemine riski hindamisel ja tagatise suurendamise otsustamisel.

31. Eeltoodu

põhjustel

jääb

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu

16. jaanuari 2017. a otsus muutmata. Halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva

otsuse põhjendustega.

32. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Tiina Pappel

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt