3-17-1414/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1414

Haldusasi

AS Atko Bussiliinid kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni 30.06.2017 otsuse nr 90-

17/185468 tühistamiseks, millega jäeti rahuldamata

kaebaja vaidlustus riigihanke nr 185468

hankedokumentide lisa 4 p 4.3.14.1 ja lisa 1 II osa p 4

peale, ja hankedokumentide seaduse nõuetega

kooskõlla viimiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Atko Bussiliinid, volitatud

esindaja v.adv Diana Minumets

Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus,

volitatud esindaja Marju Lepmets

Kolmas isik – Viljandi Maavalitsus, volitatud esindaja

Kaupo Kase

Kaasatud haldusorgan – Andmekaitse Inspektsioon,

volitatud esindajad Raavo Palu ja Raiko Kaur

Asja läbivaatamine

09.08.2017 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada riigihanke „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas“ (viitenumber

185468) hankedokumentide lisa 4 „Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku

teenindamise leping“ p 4.3.14.1 ja hankedokumentide lisa 1 „Hankelepingu eseme

tehniline kirjeldus“ p 5.7 tingimus, mille kohaselt peab kaamera vaatevälja jääma

bussijuht, ning kohustada hankijat viima hankedokumendid nimetatud tingimuse osas

kooskõlla õigusaktide nõuetega.

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.07.2017 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu, millega kohus peatas hankemenetluse riigihankes nr 185468 kuni

asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

3-17-1414

5. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt AS Atko Bussiliinid kasuks välja viimase poolt

kantud menetluskulud summas 1570 eurot ja 23 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 31.08.2017) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) avaldas 05.05.2017 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas“

(viitenumber 185468) hanketeate ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD). Pakkumuste

esitamise tähtpäevaks oli 13.07.2017.

2. Pakkuja AS Atko Bussiliinid (kaebaja) esitas 12.06.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse riigihanke nr 185468 HD peale.

3. VAKO rahuldas 30.06.2017 otsusega nr 90-17/185468 vaidlustuse osaliselt, kohustades

hankijat viima seaduse nõuetega vastavusse HD lisa 4 p 8.7. VAKO jättis rahuldamata

vaidlustuse HD lisa 4 „Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping“ p

4.3.14.1 ja HD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ II osa „Täiendavad nõuded

linna lähiümbrust teenindavatele bussidele (bussiliine nr 2, 2A, 6,7, 8, 9, 10 teenindavad

bussid)“ p 4 peale.

4. AS Atko Bussiliinid esitas 05.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub

tühistada VAKO otsuse osas, milles tema vaidlustus jäeti rahuldamata ja kohustada hankijat

viima seaduse nõuetega kooskõlasse HD lisa 4 alapunkt 4.3.14.1 (bussijuhi jäämine

turvakaamera vaatevälja), ja HD lisa 1 II osa punkti 4 (linna lähiümbruse bussidele

kehtestatud automaatkäigukasti nõue). Kaebus sisaldas taotlust esialgse õiguskaitse (EÕK)

korras peatada riigihanke nr 185468 menetlus kuni kaebust lahendava kohtuotsuse

jõustumiseni.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.07.2017 määrusega AS Atko Bussiliinid EÕK taotluse ja

peatas hankemenetluse riigihankes nr 185468 kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

6.1. Iseenesest on õige VAKO järeldus, et turvalisuse tagamine on oluline eesmärk, kuid

nimetatud eesmärki on võimalik tagada bussijuhi privaatsust vähem piiravate meetmetega.

HD kohaselt paigaldab turvakaamerad vedaja ja vedaja kindlustab, et busside sõitjate salongis

oleks piisav arv salvestavaid liikumisdetektoriga turvakaameraid, samuti on vedaja

kohustatud taluma teehooldekaamerate paigaldamist ja käitamist bussides ning võimaldama

tellijal paigaldada bussidesse järelevalvekaamerad ja nende lisaseadmed. Seega on näevad

HD-d ette juba 3 erinevat liiki kaamerate paigaldamist bussi. Konfliktsituatsioonide

jäädvustamiseks ning turvalisuse tagamiseks piisab ülejäänud kaameratest ning ka näiteks

sellest, kui kaamera vaatevälja jääb bussijuhi juures olev sõitjate salongi osa. Puudub

igasugune mõistlik põhjendus bussijuhi täielikuks jälgimiseks ja tema privaatsuse sedavõrd

suureks riivamiseks. Seega ei ole hankija poolt esitatud nõue proportsionaalne. HD lisa 4

2(9)

3-17-1414

„Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu“ p 4.3.14.1 ei vasta

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 3 ja § 10 lg 2 nõuetele.

6.2. Linna lähiümbrust teenindavatele bussidele automaatkäigukasti nõude kehtestamine ei ole

piisavalt ja objektiivselt põhjendatud.

6.2.1. Nõustuda ei saa hankija väitega, et automaatkäigukast tagab sõiduki väiksema

kütusekulu. On üldteada asjaolu (internetist kättesaadavad avalikud andmed, mida kinnitab

vedaja praktika), et automaatkäigukastiga sõiduki kütusekulu on 5–10% kõrgem

manuaalkäigukastiga sõidukist. Samuti on manuaalkäigukast automaatkäigukastist

töökindlam. Kuivõrd riigihanke esemeks olevat teenust osutatakse vedaja poolt avalikul

liiniveol 8 aasta vältel, on see vedaja jaoks oluline faktor, kuivõrd sellise nõude olemasolul

tuleb vedajal kasutada hanke täitmisel automaatkäigukastiga busse ning teha sellest lähtuvaid

lisakulusid (kallim automaatkäigukasti remont, suurem kütuse kulu jne).

6.2.2. Kahe eritüübi käigukastiga nõuete esitamisel avalikul liiniveol mitte ei suurenda, vaid

vähendab ohutust lepingu täitmisel. Tuleb arvestada, et teenuse osutamine hakkab toimuma 8

aasta jooksul ja hõlmab nii maakonnaliine kui ka linna lähiümbruse liine. Seega tuleb vedajal

rakendada bussijuhte samuti erinevatel marsruutidel. Kuivõrd bussijuhid töötavad graafikuga

ning erinevatel liinidel, peavad juhid pidevalt kohanema ja ümber häälestama ennast teist liiki

käigukastiga (manuaal/automaatkäigukast). Kuna pedaalide kasutamine on erinev, siis

eriolukordades võib bussijuhi reageerimine (inimlik faktor) olla mittevastav juhitava bussi

käigukastile, mis on vastuolus eesmärgiga tagada ohutu veoteenus.

6.2.3. Nõustuda ei saa VAKO väitega, et hankija ei kahjusta konkurentsi olukorras, kus

hankedokumendid sisaldavad osalejatele põhjendamatuid ja mitteobjektiivseid nõudeid. Ka

asjaolu, et riigihanke juurde on registreerinud 8 isikut ei tähenda, et teised potentsiaalsed

pakkujad ei võiks loobuda sätestatud automaatkastikäiguga busside olemasolu tingimuse tõttu

pakkumuste esitamisest. Tegemist on hankega, mis hõlmab nii maakonnaliine kui ka linna

lähiümbruse liine. Nimetatud piirang ei ole põhjendatud ka seetõttu, et see tekitab veel

vedajale logistilisi raskusi, kuna vedaja ei saa linna lähiümbruse liinidel kasutada

planeerimisel (bussi asendamine marsruudil, reservbuss jne) busse, mis on

manuaalkäigukastiga. Nõue on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 33 lg-ga 8, mille

kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse

esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel

konkurentsile. Hankija võib nimetatud piirangu pärast kaotada potentsiaalseid pakkujaid (ka

kaebaja plaanis kasutada Viljandi hankes osalemisel vaid manuaalkäiguga busse ning

rakendada praegu sõitvad automaatkäiguga bussid lepingu lõppemisel teisele marsruudile).

Potentsiaalsete ja teenuse osutamisest huvitatud pakkujate väljajäämine hankest vähendab

konkurentsi turul ning ka minimeerib võimalust saada hankemenetluse tulemusena parim

võimalik tulemus, kasutades ära kõiki turutingimusi.

7. Vastustaja vaidleb kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Turvakaamerate paigaldamise nõue (turvakaamerate olemasolu bussis) on õiguspärane ja

proportsionaalne ning kooskõlas IKS-ga, kui selle nõude täitja järgib IKS põhimõtteid ja

nõudeid. HD kohaselt paigaldab turvakaamerad vedaja ja vedaja kindlustab, et busside sõitjate

salongis oleks piisav arv salvestavaid liikumisdetektoriga kaameraid. Seega lasub vastutus

isikuandmete kaitse tagamisel eelkõige vedajal – kaamerate paigaldamise täpsed asukohad ja

kaamera vaatevälja otsustab lõplikult vedaja, arvestades, et kaamerate paigaldamise eesmärk

oleks täidetud bussijuhi privaatsust kõige vähem riivaval viisil. Samas peavad bussidesse

paigaldatavad turvakaamerad moodustama tervikliku süsteemi, et turvaintsident bussijuhi,

reisijate või nende vara vastu ei saaks aset leida bussis väljaspool kaamerate vaatevälja.

3(9)

3-17-1414

Lisaks on oluline vedaja ettevõttesisene töökorraldus – vedaja peab tagama, et ettevõtte

siseselt on salvestistele (andmetele) juurdepääs piiratud aja jooksul, ainult põhjendatud

ulatuses ja ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt ehk ühelgi vedaja töötajal või muul

isikul ei oleks võimalik salvestisi vaadata muudel juhtudel, kui turvaintsidendi toimumisel.

7.2. HD-s sätestatud automaatkäigukasti nõue linna lähiümbrust teenindavatele bussidele on

kooskõlas RHS § 33 lõikega 8, tagab pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks

ega tekita objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile, samuti

on tingimus asjakohane ning kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega.

7.2.1. Hankemenetluse raames tellitakse avaliku bussiliiniveoteenust kogu Viljandi

maakonnale, seejuures Viljandi linna lähiümbrust teenindavatele liinidele. Linnalähiliine

teenindatakse praegu (liinigrupp Viljandi linnalähiliinid) 7 bussiga, n-ö maaliine (praegu

liinigrupid Põhja-Viljandimaa ja Lõuna-Viljandimaa) teenindavate busside arv on kokku 37.

Seega moodustavad linnalähiliine teenindavad bussid proportsionaalselt väiksema osa

vajaminevate busside koguarvust.

7.2.2. Hankijal on õigus sätestada tehnilises kirjelduses nõudeid teenusele lähtudes mh

oodatavatest kasutusomadustest. Hankija eesmärk on tagada busside turvaline ja sujuv

liiklemine tiheasustusalal (Viljandi linnas ja selle lähiümbruses), kus on tihe peatuste

võrgustik ja bussidel tuleb läbida järskude tõusudega teelõike. Automaatkäigukasti nõude

puhul on tegemist meetmega, mis lihtsustab bussijuhi niigi pingelist tööd ja võimaldab hoida

bussijuhi tähelepanu turvalisel liiklemisel. Automaatkäigukasti puhul on

käiguvahetussagedused optimeeritud, mis tagab ka selgelt väiksema kütusekulu.

7.2.3. Lisaks bussi turvalisele ja sujuvale juhtimisele on bussijuhi ülesanne Viljandi

linnalähiliinide bussides müüa reisijatele bussipileteid, pikendada perioodikaarte, lisada

ettemaksukaardile raha, käidelda sularaha, avada ja sulgeda bussiuksi, jälgida, et reisijad

saaksid bussist turvaliselt väljuda ja bussi siseneda ning hoida töös peatuste teavituse

süsteemi. Manuaalse käigukastiga bussi korral, peab bussijuht lisaks eeltoodud pingelistele

tegevustele jälgima bussi liikumisel mootori pöördeid ja vastavalt vajadusele pidevalt bussi

käike vahetama. Iga lisaülesanne, mis bussijuhile lisandub, pärsib tema töövõimet.

7.2.4. Kaebaja väide, et HD-s sätestatud automaatkäigukasti nõue linna lähiümbrust

teenindavatele bussidele on ebaproportsionaalselt piirav ning see mõjutab potentsiaalsete

pakkujate ringi, on oletuslik ega ole põhjendatud. Ükski teine hankemenetlusest huvitatud isik

ei ole seni hankijat teavitanud, et nimetatud nõue tekitaks neile takistusi riigihankes

osalemisel. Ka 18.05.2017 toimunud teabepäeval, kus tutvustati tellitava teenuse sisu ja

nõudeid, vastati hankemenetlusest huvitatud isikute küsimustele, automaatkäigukasti nõude

põhjendatuse osas küsimusi ei olnud.

7.2.5. Sarnaselt on ka teistes hankemenetlustes linnaliine teenindavatele bussidele sätestatud

nõue, et bussidel peab olema automaatkäigukast (nt riigihange „Pärnu linna bussiliinivedu

2017–2026“ viitenumbriga 168909). Nimetatud hankes pidi vedajal olema liinide

teenindamiseks 23 automaatkäigukastiga bussi. Hankes esitas pakkumuse 8 isikut, sh ka

kaebuse esitaja. Seega on alusetu kaebuse esitaja väide, et automaatkäigukastiga bussidega

veoteenuse osutamise nõue on piirav ja vähendab konkurentsi turul.

7.2.6. Kaebaja väide, et ta plaanis Viljandi hankes kasutada vaid manuaalkäiguga busse ning

rakendada praegu sõitvad automaatkäiguga bussid lepingu lõppemisel teisele marsruudile, on

paljasõnaline. Kaebaja praegu Viljandi linnalähiümbruse liine teenindava vedajana on

proovinud liinide teenindamiseks kasutada manuaalkäigukastiga busse, kuid sellest nende

sobimatuse ja bussijuhtide vastuseisu tõttu loobunud. Seega ei ole tõenäoline, et kaebaja asuks

4(9)

3-17-1414

hankelepingu sõlmimisel linna lähiümbruse liine teenindama manuaalkäigukastiga bussidega

– seda isegi juhul, kui HD-s busside käigukasti osas nõudeid ei oleks sätestatud.

7.2.7. Väide, et automaatkäigukasti nõue linna lähiümbruse liinidel ei ole põhjendatud ka

seetõttu, et see tekitab veel vedajale logistilisi raskusi, kuna vedaja ei saa linna lähiümbruse

liinidel kasutada planeerimisel (bussi asendamine marsruudil, reservbuss jne) busse, mis on

manuaalkäigukastiga, on ebaõige ja kohut eksitav. Ühistranspordi valdkonnas tegutseva

ettevõtjana on kaebaja teadlik, et õigusaktide kohaselt on bussid jagatud erinevateks

kategooriateks ja erinevate kategooria bussidele on sätestatud erinevad tehnonõuded.

Sõltumata bussides kasutatavast käigukasti tüübist, ei ole lubatud linna lähiümbrust

teenindavaid busse kasutada maaliinidel, kuivõrd tegemist on tehniliselt erineva kategooria ja

klassi bussidega.

7.2.8. Vastavalt HD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ II ptk „Täiendavad

nõuded linna lähiümbrust teenindavatele bussidele“ p-le 2 peavad linna lähiümbrust

teenindavad bussid olema madala põhjaga (inglise keeles low-entry). Insenertehniliselt on

madalapõhjalised bussid reeglina automaatkäigukastiga, kuna nende busside mootor asub

bussi tagaosas ja vahemaa mootori ja käigukasti vahel raskendab ülekannet manuaalse

käiguvahetuse korral.

8. Kolmas isik märgib, et HD koostamisel arvestati mh bussijuhtide eluolu, nt on HD-sse

sisse kirjutatud bussijuhtide palgatingimused. Bussijuhid on ise öelnud, et automaatkäigukast

on mugavam. Viiratsist Viljandi kesklinna sõites on kõrge mägi, mida ei ole mugav läbida

manuaalkäigukastiga bussis. Tallinnas ja Pärnus on kõik linnaliinibussid

automaatkäigukastidega. Avalik teenus peaks kõikjal Eestis olema samasugune. Kaebaja, kes

praegu liinil tegutseb, kasutab linna lähiümbrust teenindavate bussidena üksnes

automaatkäigukastiga busse. Olemasolevad manuaalkäigukastidega ei ole madalapõhjalised,

mistõttu need ei vastaks uue hanke tingimustele. Nõue on ühistranspordi mugavuse huvides:

nii klientide kui ka bussijuhtide huvides. Automaatkäigukastiga bussidel on mägipidurid,

mistõttu on tagasiveeremine väiksem. Lisaks on oluline nii bussijuhtide kui ka sõitjate

turvalisus. Räägime 50-st bussist seitsmest. Sõitjateveo teenuse pakkumisel on elu edasi

läinud ja sellega tuleb arvestada.

9. Kaasatud haldusorgan sedastab kirjalikus seisukohas, et IKS § 14 lg 3 kohaselt võib

isikute või vara kaitseks isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku

kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve.

9.1. Ülemäärase õiguste kahjustamisega on tegemist juhul, kui soovitud eesmärki on

mõistlikult võimalik saavutada ka isiku õigusi vähem riivavate meetmetega. Ülemäärase

õiguste kahjustamise hindamine turvakaamerate kasutamisel eeldab, et: 1) ohud isikule ja/või

varale on eelnevalt selgelt määratletud; 2) on hinnatud nende ohtude tõsidust ja realiseerumise

tõenäosust; 3) on analüüsitud, kas kaamerate kasutamine on ohtude tõsidust ja tõenäosust

silmas pidades proportsionaalne meede; 4) valitakse ja seadistatakse jälgimisseadmed

minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt; 5) seadmete kasutamisest teavitatakse vastavalt IKS § 14

lõige 3 nõuetele (jälgimisseadme kasutamise fakt, andmete töötleja nimi ja kontaktandmed).

Sõltumata sellest, millisel õiguslikul alusel kaameraid kasutatakse, on isikuandmete töötlejal

kohustus järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid (IKS § 6). Turvakaamerate

paigaldamisel ning selle vaatevälja ulatuse määramisel on oluline lähtuda muuhulgas

eesmärgikohasuse ning minimaalsuse põhimõtetest.

9.2. Riigihanke tellija on HD-sse lisanud kohustuse bussidesse paigaldada turvakaamerad,

mille vaatevälja peaks jääma ka bussijuht. Seega on HD-s ette nähtud küll sellisel viisil

turvakaamerate kasutamise kohustus, kuid puudub analüüs kaamerate kasutamise vajalikkuse

5(9)

3-17-1414

osas. Analüüsi tulemus peaks andma vastuse ka sellele, kas ja mis ulatuses on bussijuhile

kaamera suunamine õigustatud. Puudub teave, kas ja kes on teinud analüüsi turvakaamerate

paigaldamise vajalikkuse osas. Lihtsustatult on tellija turvakaamerate paigaldamise kohustuse

ette näinud, kuid kohustus IKS-kohaseks isikuandmete töötlemiseks (sh kaamerate

paigaldamise asukoha osas) on pandud ennekõike vedajale.

9.3. Kaamerad peavad olema suunatud nii, et need oleksid eesmärgi täitmiseks reaalselt

vajalikud, st eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava

abinõuga. Kui vedaja bussijuhi õigustatud huve arvestades leiab, et turvakaamerate

kasutamisel on võimalik tagada turvaintsidentide tuvastamine bussis ka ilma bussijuhile

kaamerat suunamata, on kaamera suunamine bussijuhile vastuolus IKS põhimõtetega, eeskätt

eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttega. Esialgsel hinnangul peaks olema võimalik

tuvastada turvaintsident bussijuhi või tema vara vastu (täita eesmärk) ka juhul, kui kaamera

vaatevälja jääb kogu sõitjate salongi (sh bussijuhi juures olev) osa ning sisenemise ja

väljumise uksed.

9.4. Isegi kui arvestada asjaolu, et paigaldatavad kaamerad peaksid olema liikumissensoritega

ehk salvestavad ainult siis, kui vaateväljas on mingi liikumine, salvestataks bussijuhi tegevust

ilmselt järjepidevalt. Riigi Tugiteenuste Keskus on oma 13.07.2017 kohtule esitatud

selgitustes (lk 4, kolmas jätkupunkt) märkinud bussijuhi tegevused lisaks liikluses

osalemisele. Paratamatult bussijuht liigutab ennast nende tegevuste toimumise hetkel ning kui

kaamera tehniliste seadistuse tulemusena tuleb selline tegevus ka salvestada, siis oleks

bussijuht ilmselt pideva järelevalve all.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. HD lisa 4 „Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping“ (HD lisa 4) p

4.3.14.1 kohaselt tagab vedaja, et kaamerate vaatevälja peavad jääma kogu sõitjate-salong,

sisenemise ja väljumise uksed ja bussijuht. Nõue on samuti fikseeritud HD lisa 1

„Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ p-s 5.7. HD lisa 4 p-s 4.3.33.5 on sätestatud, et

linna lähiümbrust teenindavatel bussidel peab olema automaatkäigukast. Sama nõue tuleneb

HD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ alajaotise „Täiendavad nõuded linna

lähiümbrust teenindavatele bussidele (bussiliine nr 2, 2A, 6, 7, 8, 9, 10 teenindavad bussid)“

p-st 4.

11. Vastustaja võttis 09.08.2017 kohtuistungil kaebuse õigeks HD tingimuse osas, mille

kohaselt peab kaamera vaatevälja jääma bussijuht. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 159 lg 1 kohaselt, kui vastustaja võtab kohtuistungil kaebuse õigeks, rahuldab

kohus kaebuse. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtu järel ei saa

kohus enam vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollida, vaid peab kaebuse rahuldama.

Kohus peab enne kaebuse rahuldamist veenduma, et seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu

eeldused on täidetud. Kohus sedastab, et vastustaja on järginud HKMS § 159 lg-s 1

õigeksvõtule sätestatud vormi nõuet, samuti ei ole kohtul kahtlust vastustaja tahteavalduse

tõlgendamise osas. Vastustaja ja kolmas isik nõustusid kohtuistungil selgesõnaliselt kaebuse

õigeksvõtuga bussijuhi tegevuse jälgimise nõude osas ning lubasid HD täpsustada. Kohus

selgitas vastustajale õigeksvõtu tagajärgi, mh kohtukulude kandmise kohustust.

Eelnevat arvestades on kaebuse õigeksvõtu eeldused täidetud ja kohus rahuldab HKMS § 159

lg 1 alusel kaebuse osas, mis puudutab HD tingimust, et kaamerate vaatevälja peab jääma

bussijuht. Kaebuse osalise rahuldamise tagajärjel tuleb vastavas osas rahuldada kaebuse nõue.

Kaebaja palus kohustada Riigi Tugiteenuse Keskust viima riigihanke viitenumbriga 185468

„Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas“ hankedokumendi lisa 4 „Viljandi maakonna

bussiliiniveo avaliku teenindamise leping“ p 4.3.14.1 vastavusse õigusaktides ette nähtud

6(9)

3-17-1414

nõuetega. Vastavat nõuet sisaldab ka HD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ p

5.7. Kohus tühistab HKMS § 159 lg 1 alusel riigihanke „Avalik bussiliinivedu Viljandi

maakonnas“ (viitenumber 185468) hankedokumentide lisa 4 „Viljandi maakonna

bussiliiniveo avaliku teenindamise leping“ p 4.3.14.1 ja hankedokumentide lisa 1

„Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ p 5.7 tingimuse, mille kohaselt peab kaamera

vaatevälja jääma bussijuht, ning kohustab hankijat viima hankedokumendid nimetatud

tingimuse osas kooskõlla õigusaktide nõuetega.

12. RHS § 33 lg 8 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed

tingimused pakkumuse esitamiseks ning ei tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid

takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Kohus leiab, et linna lähiümbrust teenindavatele

bussidele automaatkäigukasti nõuet sätestades ei ole vastustaja eksinud RHS § 33 lg 8 ega ka

RHS muude sätete vastu (nt RHS § 3 p 2, mille kohaselt peab hankija tagama riigihanke

läbipaistvuse ja kontrollitavuse).

12.1. RHS §-des 32 ja 33 sätestatud tehniline kirjeldus on hankija vajaduste kirjeldus.

Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa käsitada hankija kohustusena

koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel

isikutel, nt arvestada kõigi potentsiaalsete pakkujate bussiparkide koosseisu. Hankijal on

õigus lähtuda oma vajadustest. Tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid peab hankija juhul, kui

nende põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus, põhjendama (Tartu

Ringkonnakohtu 20.03.2012 otsus haldusasjas 3-11-1300, p 11). Hankija ja kolmas isik on

välja toonud, et linna lähiümbrust teenindavatele bussidele automaatkäigukasti nõue on

ajendatud nii mugavuse kui ka ohutuse kaalutlustest. Seejuures on silmas peetud nii

bussijuhtide kui ka sõitjate mugavust ja ohutust. Kohtu hinnangul seonduvad nii mugavus kui

ohutus sõitjateveo kui avaliku teenuse kvaliteediga ning hankijal on õigus hanketingimustes

kehtestada nõudeid teenuse kvaliteedile. Kaebaja ei ole tegelikult nõude kehtestamise

legitiimset eesmärki vaidlustanud, vaid on istungil nõustunud, et automaatkäigukastiga on

mugavam sõita.

12.2. Kohtu hinnangul on automaatkäigukasti nõue objektiivselt põhjendatav. Kohtu jaoks on

usutavad hankija ja kolmanda isiku põhjendused, et automaatkäigukast tagab mugavama ja

ohutuma teenuse seeläbi, et bussijuhil ei ole vaja sõidu ajal oma tähelepanu koondada käikude

vahetamisele ja sellest lähtuvale sujuva sõidu tagamisele, vaid bussijuht saab kontsentreeruda

bussi juhtimisele ning teistele temale pandud kohustuste täitmisele (vt otsuse p 7.2.3). Mida

vähem on tegevusi, mis bussijuhi tähelepanu nõuavad, seda ohutum on sõit. Kohus leiab, et

automaatkäigukast on mugavam ja ohutum siis, kui läbida tuleb järske teelõike (nt Viiratsist

Viljandi kesklinna poole sõites). Seda iseäranis tavapärasest erinevates teeoludes (talvel

libedaga, teetööde ajal vms). Kahtlemata peab professionaalne bussijuht oskama sõita

mõlemat tüüpi käigukastiga bussidega ning liiklusohtliku olukorra esinemine ei pruugi ka

manuaalkäigukastiga bussi puhul olla kõrge. Samas ei ole keelatud hankijal tarvitusele võtta

meetmeid, mis vähendavad ka madala riski tasemega liiklusohtlike olukordade tekkimise

võimalusi. Lisaks on kolmas isik nõude kehtestamisel viidanud bussijuhtidelt saadud

tagasisidele, mida kaebaja ei ole ka kuidagi ümber lükanud.

12.3. Kaebaja esitatud väidete valguses ei saa automaatkäigukasti nõuet pidada konkurentsi

kahjustavaks. Esiteks kehtib automaatkäigukasti nõue kõigile pakkujatele võrdselt, mistõttu ei

saa selline nõue viia pakkujate erineva kohtlemise ega konkurentsi kahjustamiseni. Sama

puudutab ka kaebaja esitatud väiteid automaatkäigukastiga busside suurema kütuse- ja

hoolduskulu kohta. Kui ka kaebaja tõendamata väidetega automaatkäigukastiga busside

suurema kütte- ja hoolduskulude osas nõustuda, on kõigile pakkujatele sama nõude

kehtestamise näol tegemist konkurentsi võrdsustava, mitte seda kahjustava tingimusega.

7(9)

3-17-1414

Arvestades, et linnalähiliinide busse on siiski väike hulk, võrreldes kogu hankes

kasutatavatest busside arvuga (vastustaja andmetel 7 bussi 37-st, sh kasutab ka kaebaja tema

enda sõnul linna lähiümbruse liinidel üksnes mõnda üksikut manuaalkäigukastiga bussi), ning

arvestades bussidele kehtestatud erinevaid nõudeid (linna lähiümbrust teenindavaid busse ei

saa asendada maaliinide bussidega ja vastupidi), ei oma nõue hanke mahtu silmas pidades

olulist tähtsust. Lisaks tuleneb HD lisa 4 p-st 4.3.3 nõue, et ükski lepingu täitmiseks kasutatav

buss ei tohi lepingu kehtivuse hetkel olla vanem kui 10 aastat, arvestades esmaregistreerimise

kuupäeva, mistõttu tuleb valdav osa praegu kasutatavatest bussidest hankelepingu täitmise

perioodil (8 aastat) niikuinii välja vahetada. Arvestades turvalisuse ja ohutuse kaalutlusi, oleks

raske põhjendada ka nõude osalist rakendamist, st üksnes teatud osale linna lähiümbrust

teenindavatest bussidest.

12.4. Kaebaja ei ole tõendanud, et automaatkäigukasti nõue omab tema pakkumuse

esitamisele negatiivset mõju. Kaebaja ei ole ümber lükanud kolmanda isiku väiteid, et

käesoleval hetkel teenindab ta Viljandi linna lähiümbruse liine üksnes automaatkäigukastiga

bussidega ning et manuaalkäigukastiga bussid ei ole end praktikas õigustanud. Samuti ei ole

kaebaja tõendanud seda, et tal on tegelikult olemas ja kasutusel manuaalkäigukastiga bussid,

mis vastaksid ka uue hanke tingimustele (madalapõhjalised bussid). AS Atko Bussiliinid

osutab sõitjateveoteenust erinevates Eesti piirkondades, mistõttu on kaebajal võimalik

erinevaid busse kasutada erinevatel liinidel, arvestades erinevatel hangetel esitatavaid

nõudeid. Ka seetõttu ei saa eeldada, et vaidlusaluste hanketingimuste tõttu kannaks kaebaja

kahju. Kahtlust ei ole selles. et bussijuhid peavad saama hakkama nii manuaalse kui ka

automaatkäigukastiga busside juhtimisega. Selles osas ei muutu olukord vaidlusaluse hankega

halvemaks, kuna nii tänasel päeval kui ka tulevikus hõlmab hange mõlemat liiki

käigukastidega busse.

13. Seega leiab kohus, et automaatkäigukasti nõue on objektiivselt põhjendatav ning

tõendatud ei ole, et see oleks kaebaja suhtes ebaproportsionaalne. Kaebaja väited oma õiguste

rikkumisest on jäänud väga üldisteks. Kohus märgib, täiendavalt, et arvestades hanke pikka

kestust, on igati õiguspärane arvestada hanketingimuste sõnastamisel sõitjateveos toimuvaid

suundumusi üldisemalt. Praktikas on nähtav tendents, et üha rohkem kasutatakse linnaliinidel

automaatkäigukastidega busse (nt Tallinnas, Pärnus). Kui ka praegu kasutatakse Viljandis

linna lähiümbruse teenindamiseks mh manuaalkäigukastiga busse, siis ei tähenda see, et

selline olukord peakski jääma püsima.

14. Seega tuleb kaebus automaatkäigukasti nõude osas jätta rahuldamata.

15. HKMS § 253 lg 3 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus kohtuotsusega

esialgse õiguskaitse. Tallinna Halduskohtu 06.07.2017 määrusega kohaldatud EÕK abinõu

(hankemenetluse peatamine kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni) tuleb tühistada.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. AS Atko

Bussiliinid palub vastustajalt välja mõista kohtumenetluses kantud menetluskulud summas

2121,8 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest 826,8 eurot (ilma käibemaksuta), kaebuse

esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja riigilõivust 15 eurot esialgse õiguskaitse

taotluselt. Kaebaja palub ka välja mõista vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamisel tasutud

riigilõivu summas 853,30 eurot. Kuna kaebus rahuldati osaliselt ja osaliselt jäeti rahuldamata,

on põhjendatud mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt välja pooles ulatuses. Arvestades,

et halduskohtumenetluses mõistetakse menetluskulud välja koos käibemaksuga, on

väljamõistetavaks menetluskuluks (763,36 + 228,80 + 1280 + 853,30+ 15) ÷ 2= 1570,23

eurot. Kuna vastustaja ja kolmas isik pole taotlust kohtukulude väljamõistmiseks esitanud,

jäävad muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8(9)

3-17-1414

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Laidvee

Kohtunik

9(9)