2-17-870/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-17-870

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-870

Kohtuasi

UAB Globay Logistics hagi Salva Kindlustuse AS-i

vastu kindlustushüvitisena 10 145 euro ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. märtsi 2017. a määrus (hagi läbi

vaatamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

UAB Globay Logistics määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja UAB Globay Logistics (Leedu Vabariigi

registrikood 302567924), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andres Vinkel

Kostja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984),

seaduslik esindaja prokurist Elar Simmo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-870 ja

saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. UAB Globay Logistics määruskaebus rahuldada.

Kohtu selgitused:

Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust, kuid kõrgema astme kohus võib

mh asjas esitatud apellatsioon- või kassatsioonkaebuse alusel kontrollida, kas Eesti kohus

võib asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse järgi, kui see vaidlustati maakohtus (TsMS

§ 75 lg 4 II lause).

2-17-870

Asjaolud ja menetluse senine käik

1. UAB Globay Logistics (hageja) esitas 17. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule hagi Salva

Kindlustuse AS-i (kostja) vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks. Harju Maakohus

võttis hagi 23. jaanuari 2017. a määrusega menetlusse.

2. Kostja esitas 21. veebruaril 2017. a taotluse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna

vaidlus ei allu Eesti kohtule.

Kostja väitel esitas hagiavalduse Leedu Vabariigi juriidiline isik, kes on sõlminud kostjaga

kindlustuslepingu piiriülese kindlustusteenuse osutamiseks Leedu Vabariigis.

Kindlustusleping on sõlmitud professionaalse Leedu kindlustusmaakleri vahendusel.

Kindlustusteenuse osutamine pidi toimuma Leedus kehtivate õigusnormide järgi, lepingu

sõlmimise protseduur pidi vastama Leedus kehtivatele nõuetele ja kindlustustegevust

reguleerivatele õigusaktidele. Kogu suhtlus kahjunõude käsitlemisel on toimunud Leedu

Vabariigis kostja alalise esindaja UAB „Finance Property“ vahendusel.

Vaidlusel ei ole muud kokkupuudet Eestiga, kui kostja juriidiline asukoht. Kostja on

määranud Leedu territooriumile alalise esindaja kahjukäsitlusküsimustes. Kindlustuslepingu

sõlmimine Leedus on allunud kohaliku finantsinspektsiooni järelevalvele. Kindlustuslepingu

lahutamatuks osaks olevad kindlustustingimused on kasutatavad ainult kindlustuslepingute

sõlmimisel Leedu Vabariigis. Kohtumenetluse läbiviimine Eestis oleks äärmiselt ebamõistlik,

ebaratsionaalne, keeruline, eelduslikult mõlemat menetlusosalist keerulisse olukorda panev,

sest kostja piiriülene tegevus kindlustuslepingute sõlmimisel Leedus on üles ehitatud selliselt,

et Leetu on loodud üksus, mis tegeleb kohapeal kõigi kindlustusvaidluste lahendamisega.

Kohtualluvuse küsimusi reguleerib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (Brüssel I määrus) artikkel 11, mille kohaselt võidakse lahendada asi

liikmesriigi kohtus, kus on kindlustusandja elukoht. Nimetatud õigusakti inglisekeelses

versioonis kasutatakse terminit domicile. Arvestades kogu piiriülese kindlustustegevuse

spetsiifikat kogumis, oleks põhjendatud nimetatud määratluse tõlkimine ja tõlgendamine

selliselt, et see tähendab kostja esindaja/üksuse asukohta Leedus, s.t isiku asukohta, kes on

piiriülese kindlustuse korral kindlustusandja esindajaks kõikide küsimuste lahendamiseks

kohapeal. Seetõttu ei ole Eesti kohus vaidluse lahendamiseks õige kohus.

3. Hageja palus jätta kostja taotluse rahuldamata. Kostja ei ole märkinud, millise riigi kohus

on õige praeguse vaidluse lahendamiseks. Kostja mainis seotust Leedu Vabariigiga, kuid ei

ole välja toonud ühtegi seaduslikku alust, millest järelduks, et asi allub Leedu Vabariigi

kohtutele. Kuna pooltel ei ole kohtualluvuse kokkulepet, tuleb kohtualluvus määrata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 4 ja Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 (a)

järgi.

4. Harju Maakohus jättis 27. märtsi 2017. a määrusega TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi

vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei allu hagi Eesti kohtule. Esitatud hagi on oma olemuselt

kindlustusvaidlus. Brüssel I määruse 3. jagu reguleerib kindlustusasjade kohtualluvust.

Nimetatud jao artikkel 10 kohaselt määratakse kindlustusasjades kohtualluvus kindlaks II ptk

3. jao kohaselt, ilma et see piiraks artikli 6 või artikli 7 p 5 kohaldamist. Brüssel I määruse

artikkel 11 lg 1 kohaselt võib esitada hagi kindlustusandja vastu, kelle alaline elukoht on

2-17-870

liikmesriigis: a) selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht või b) kui tegemist on

kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku esitatud hagiga, muus liikmesriigis, hageja

alalise elukoha kohtusse.

Praeguses asjas esitas hagi Leedu Vabariigi juriidiline isik, kes sõlmis kindlustuslepingu

piiriülese kindlustusteenuse osutamise käigus Leedu kindlustusmaakleri vahendusel Leedu

Vabariigis. Kindlustusteenuse osutamine Leedu Vabariigis pidi toimuma Leedu Vabariigis

kehtivate õigusnormide järgi, lepingu sõlmimise protseduur pidi vastama Leedus kehtivatele

nõuetele ja kindlustustegevust reguleerivatele õigusaktidele. Kostjal on määratud Leedu

territooriumil alaline esindaja kahjukäsitlusküsimustes. Kostjal kui juriidilisel isikul ei ole

elukohta, vaid on asukoht. Arvestades kogu piiriülese kindlustustegevuse spetsiifikat

kogumis, on põhjendatud Brüssel I määruse artiklis 11 nimetatud kindlustusandja elukohta

(domicile) tõlgendada selliselt, et see tähendab kostja esindaja/üksuse asukohta Leedus,

s.t isiku asukohta, kes on piiriülese kindlustuse korral kindlustusandja esindajaks kõikide

küsimuste lahendamiseks Leedus. Selleks isikuks on praegusel juhul UAB „Finance

Property“, kelle asukoht on Leedus. Vaidluse lahendamine on tihedalt seotud Leeduga

(mh vaidluse lahendamiseks vajalike tõendite kogumine) ning seetõttu ei ole põhjendatud

lahendada seda Eesti kohtus.

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning lahendada

tsiviilasja Harju Maakohtul.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt annab Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 (a) hagejale

õiguse valida asja lahendavaks kohtuks ka kostja asukoha riigi kohtu ja maakohtu tõlgendus ei

ole õige.

Hageja valis endale Eesti kindlustusandja teenuse mh põhjusel, et vaidluse korral oleks

võimalik seda lahendada Eestis. Kostja veebilehel avaldatud tingimustes on nii eesti kui

inglise keeles märgitud, et vaidlusi lahendab Harju Maakohus.

Euroopa Komisjoni juhendi kohaselt määratakse juriidiliste isikute alaline asukoht riigi järgi,

kus on nende põhikirjaline asukoht, juhtkonna asukoht või peamine tegevuskoht. Kostja

juhtkonna ja tegevuse peamine asukoht on Eesti Vabariik. Kohtumenetluse pooleks ei ole

teenust vahendanud maakler, vaid lepingu sõlminud kostja.

6. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt kohalduvad igale kindlustuslepingule kindlustustingimused, mis on

sätestatud konkreetses lepingus. Viiteid, et piiriülese kindlustusteenuse osutamise puhul peab

kindlustusvõtja pöörduma vaidluse korral Eesti kohtusse, kostja kodulehel ei ole.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Kohtumääruse põhjendused

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2

alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

9. TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui kohus ei ole

2-17-870

pädev asja lahendama. Viidatud sätte alusel jättis maakohus praeguses asjas hagi läbi

vaatamata, leides, et Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 (a) järgi allub vaidlus Leedu Vabariigi

kohtule. Kolleegium sellega ei nõustu.

10. Kolleegium juhib tähelepanu, et Brüssel I määruse art 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute

vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, üldjuhul selle sama liikmesriigi kohtutesse.

Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib Brüssel I määruse art 5 lg 1 järgi

esitada hagi teise liikmesriigi kohtusse üksnes II ptk 2.–7. jaos sätestatud korras.

Kindlustusasjade erandlikku kohtualluvust on reguleeritud Brüssel I määruse II ptk 3. jaos.

Brüssel I määruse artikkel 10 järgi määratakse kindlustusasjades kohtualluvus kindlaks 3. jao

kohaselt, ilma et see piiraks määruse artikli 6 või artikli 7 lg 5 kohaldamist. Brüssel I määruse

artikkel 11 lg 1 (a) järgi võib kindlustusandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis,

esitada hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on kindlustusandja alaline elukoht. Juhise selleks,

kuidas sisustada Brüssel I määruse art 11 lg-s 1 (a) sätestatud alalist elukohta kostja kui

juriidilise isiku puhul, annab Brüssel I määruse artikkel 63, mille 1. lõike kohaselt on

juriidilise isiku alaline asukoht seal, kus on tema: a) põhikirjajärgne asukoht, b) juhatuse

asukoht või c) peamine äritegevuse koht.

11. Viidatud sätetest tulenevalt leidis maakohus iseenesest õigesti, et kuna kostjal juriidilise

isikuna ei ole elukohta, tuleb viidatud sätet mõista selliselt, et lähtuda saab kostja alalisest

asukohast. Ka õigusalases kirjanduses on osundatud Brüssel I määruses sisalduva termini

domicile ebaõnnestunud tõlkele ning leitud, et seda tuleks mõista kui isiku alalist elu- või

asukohta, mis määratakse kindlaks selle riigi materiaalõiguse normide järgi, kus on isiku

oletatav alaline elu- või asukoht (vt M. Torga. Elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduses:

tähendus rahvusvahelises tsiviilkohtumenetluses. – Juridica VII/2010, lk 476–477).

12. Kuna praeguses asjas on hagi esitatud Eesti kohtule ja hageja väitel on kostja alaline

asukoht Eestis, tuli maakohtul mh Eestis kehtivat materiaalõigust arvestades kontrollida, kas

kostja alaline asukoht Brüssel I määruse art II lg 1 (a) ja artikli 63 lg 1 tähenduses on Eestis.

Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 1 järgi on juriidilise isiku asukohaks tema

juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Äriseadustikus ei ole aktsiaseltsi asukohta teisiti sätestatud, kuid ÄS § 244 lg 1 p 1 järgi

märgitakse aktsiaseltsi asukoht ja aadress aktsiaseltsi põhikirjas ning see kantakse ÄS § 251

p 2 järgi ka äriregistrisse.

13. Äriregistri teabesüsteemi andmetel ja sealt kättesaadava kostja põhikirja p 1.2 järgi on

kostja asukoht Eesti Vabariigis. Kostja ei ole väitnud, et tema alaliseks asukohaks (sh juhatuse

asukohaks või peamiseks äritegevuse kohaks) ei oleks Eesti Vabariik. Kostja on väitnud seda,

et praegust kohtuasja puudutav kindlustusleping oli tugevamalt seotud Leedu Vabariigiga.

Nimetatud asjaolul ei ole aga praeguse asja kohtualluvuse seisukohalt tähtsust, sest Brüssel I

määruse artikkel 11 lg 1 (a) järgi on määravaks kostja alaline asukoht, mitte aga lepingu

täitmise vm lepinguga tihedalt seotud koht.

14. Kolleegiumi hinnangul ei saa Brüssel I määrust artikkel 11 lg-t 1 (a) tõlgendada ka

selliselt, et kostja alaliseks asukohaks on kostja esindaja ja kahjukäsitleja (UAB „Finance

Property“) asukoht Leedus.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et iseenesest võib hageja esitada Brüssel I määruse art 7

2-17-870

lg 5 järgi hagi filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tuleneva vaidluse puhul ka selle

paiga kohtutesse, kus filiaal, esindus või muu üksus asub, kuid kuna viidatud sättes on

reguleeritud valikuline kohtualluvus, ei välista see hageja õigust pöörduda Brüssel I määruse

artikkel 11 lg 1 (a) järgi kostja alalise asukoha riigi kohtusse.

15. Ülalmärgitud põhjendustel on hagejal õigus esitada Brüssel I määruse artikkel 11 lg 1 (a)

järgi kostja vastu hagi Eesti Vabariigi kohtule, mistõttu jättis maakohus põhjendamatult hagi

TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Maakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb asi

saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

16. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1

esimese lause tähenduses, jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel

osana üldisest menetluskulude jaotusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Indrek Soots

Ande Tänav