1-09-4167/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

.

Kriminaalasi nr 1-09-4167

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 15.juuni 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-4167 kohtueelses menetluses 09260100293 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

H.G süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi, Madis Kangro süüdistuses KarS § 263 p 1,4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav

Seaduslik esindaja

Kaitsja

Süüdistatav

Seaduslik esindaja Kaitsja

H.G elukoht XXXXX XX, isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1-l korral

Terje H.G – ema Anu Pärtel

MADIS KANGRO elukoht XXXXX XX-XX, isikukood 39206082716, kriminaalkorras karistamata Meelis Kangro – isa Aivar Kello

Süüdi tunnistada H.G KarS § 263 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. (kuus) KarS § 69 lg 1 alusel asendada H.G-le karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust 360 tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 360 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 aasta (ühe) kuu jooksul. (kuue) KarS § 69 lg 4 alusel on H.G üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

H.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse H.G esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

27.02.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsus jätta H.G suhtes iseseisvaks täitmiseks.

Süüdi tunnistada MADIS KANGRO KarS § 263 p 1,4 järgi. KarS § 87 alusel vabastada Madis Kangro karistusest ja KarS § 87 lg 1 p 2 alusel kohaldada

Madis Kangro suhtes alaealisele kohaldatava mõjutuvahendina 1-ks

(üheks) aastaks käitumiskontrollile allutamist. Käitumiskontrolli ajal on Madis Kangro kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Madis Kangro suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Madis Kangro esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 188 ning võlaõigusseaduse VÕS § 65 alusel (VÕS)

välja mõista H.G-lt ja tema vanemalt – ema Terje H.G-lt solidaarselt riigituludesse menetluskuludena:

- 1486 krooni 80 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 49-50,113-114; KrMS § 175 lg 1 p 4);

-

147 krooni 50 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4);

- (KrMS § 175

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 188 ning võlaõigusseaduse VÕS § 65 alusel (VÕS)

välja mõista Madis Kangrolt ja tema vanemalt – isa Meelis Kangrolt solidaarselt riigituludesse menetluskuludena:

- 1486 krooni 80 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 49-50,113-114; KrMS § 175 lg 1 p 4);

-

147 krooni 50 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4);

- (KrMS § 175

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ 1-09-4167, menetluskulud“, süüdistatava nimi, või

- pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-09-4167, menetluskulud“ . süüdistatava nimi

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli süüdistatav H.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Aivar Kello süüdistatav Madis Kangro kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – P.P. ’le (lk 106-107) ja tema seaduslikule esindajale – A.P..

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Kokkulepetes kajastatud süüdistused

H.G süüdistatakse selles, et tema süüdistatakse selles, et tema

16.01.2009.a kella 21.30 paiku Tartus Toomemäel Tähetorni juures asuval mänguväljakul grupis koos Madis Kangro ja ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata noormehega rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul noris pingil istuva P.P. ’i kallal, misjärel tungis H.G koos ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata noormehega P.P. ´ile kallale ja lõi talle korduvalt rusikatega näoja kehapiirkonda ning seejärel liitus nendega Madis Kangro, kes lõi samuti kannatanule korduvalt rusikatega näoja kehapiirkonda ning peale seda tõmbasid nad kolmekesi P.P. ´i maapinnale pikali ja lõid talle korduvalt käte ja jalgadega peaja kehapiirkonda. Seejärel õnnestus P.P. ´il neist eemale joosta, kuid H.G, Madis Kangro ja üks kohtueelse menetluse käigus tuvastamata noormees jooksid talle järele ja tõmbasid ta maapinnale pikali ning lõid talle korduvalt käte ja jalgadega peaja kehapiirkonda. Sellise tegevusega põhjustasid H.G , Madis Kangro ja üks kohtueelse menetluse käigus tuvastamata noormees P.P. ’ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi: näo põrutuse ja verevalumid, vasaku küünarliigese põrutuse ja vasaku rindkere poole põrutuse. Sellega pani H.G toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

Madis Kangro’t süüdistatakse selles, et tema süüdistatakse selles, et tema

16.01.2009.a kella 21.30 paiku Tartus Toomemäel Tähetorni juures asuval mänguväljakul grupis koos H.G ja ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata noormehega rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul noris pingil istuva P.P. ’i kallal, misjärel tungis H.G koos ühe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata noormehega P.P. ´ile kallale ja lõi talle korduvalt rusikatega näoja kehapiirkonda ning seejärel liitus nendega Madis Kangro, kes lõi samuti kannatanule korduvalt rusikatega näoja kehapiirkonda ning siis tõmbasid nad kolmekesi P.P. ´i pikali ja lõid talle korduvalt käte ja jalgadega peaja kehapiirkonda. Seejärel õnnestus P.P. ´il neist eemale joosta, kuid H.G, Madis Kangro ja üks kohtueelse menetluse käigus tuvastamata noormees jooksid talle järele ja tõmbasid ta maapinnale pikali ning lõid talle korduvalt käte ja jalgadega peaja kehapiirkonda. Sellise tegevusega põhjustasid

H.G , Madis Kangro ja üks kohtueelse menetluse käigus tuvastamata noormees P.P. ’ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi: näo põrutuse ja verevalumid, vasaku küünarliigese põrutuse ja vasaku rindkere poole põrutuse. Sellega pani Madis Kangro toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

Kokkulepetes kajastatud karistused Karistuse liik ja määr: KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.G-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada H.G-le mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. H.G-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

Karistuse liik ja määr: tunnistada Madis Kangro süüdi KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

KarS § 87 alusel vabastada Madis Kangro KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist, kohustades

Madis Kangro´t KarS § 87 lg 2 alusel 1 (ühe) aasta jooksul täitma KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäid süüdistatavad kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4);

- määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS §-s 188 sätestatu kohaselt võib menetleja panna alaealise menetluskulude hüvitamise kohustuse ka tema vanemale. Heli Sillaots kohtunik