2-14-7385/196 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

21.08.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-7385

Kohtuasi

IK (K) ja JK (K) hagi Danske Bank A/S Eesti

filiaali vastu täiteasjades nr 024/2011/1268 ja

024/2011/1269

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

24.04.2017

määrus

hagi

läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

IK ja JK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I IK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II JK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate esindaja Vladimir Seppik

Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood

11488826), esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2017 määrus (koos 31.05.2017 vea parandamise

määrusega) ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. IK (hageja I) ja JK (hageja II) esitasid 18.02.2014 hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 024/2011/1268 ja 024/2011/1269,

sest kostja ja põhivõlgniku vahelised laenulepingud nr KL-311008SC ja KL-150410SC olid

tühised vastuolu tõttu heade kommetega ja ühtlasi oli tühine täitedokumendiks olev 05.08.2008

sõlmitud notariaalne leping.

Täitedokumendist tuleneva nõude olemasolu ja kehtivus sõltus sellest, kas kostjal oli nõue

Aktsiaselts SCANTRANSi (pankrotis) vastu. Hagejad olid seisukohal, et kostjal puudus nõue

viidatud ühingu vastu, sest laenulepingutega nr KL-311008SC ja KL-150410SC refinantseeriti

tühisest lepingust (KL-05080EL) tulenevat kohustust. Laenuleping nr KL-05080EL sõlmiti

kostja ja Elvaston Trading LLP vahel. Elvaston Trading LLP oli registreeritud Suurbritannias,

kuid tegutses püsivalt Eestis. Samas ei olnud Elvaston Trading LLP Eestis filiaalina

registreeritud vastupidiselt äriseadustiku (ÄS) § 384 lg-s 1 nõutule, s.t tal puudus Eestis

õigusvõime. Seega oli tehing tühine.

Samuti olid tühised vastuolu tõttu hea usu põhimõttega lepingud nr KL-311008SC ja KL-

150410SC, sest kostja kasutas oma positsiooni ebaausalt ära, kuivõrd tema teadis Elvaston

Trading LLP halvast majanduslikust olukorrast kirjeldatud lepingute sõlmimisel, kuid ei

jaganud seda infot teiste lepinguosalistega. Vastupidi, kostja kallutas ebamoraalselt Aktsiaselts

SCANTRANSi (pankrotis) lepingut sõlmima.

Eelnevale lisaks oli tühine täitedokumendiks olev 05.08.2008 sõlmitud leping, sest sellega

tagati füüsilistest isikutest hagejatele kuuluvate kinnisasjadega Elvaston Trading LLP ja

Aktsiaselts SCANTRANSi kõikvõimalikke kohustusi kostja ees. Kõnealuses kokkuleppes ei

olnud tagatavad tulevikus tekkivad nõuded piisavalt määratletud ja see piiras ebamõistlikult

kinnisasja omanike majandusvabadust ja edasist toimetulekut.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata. Olemas oli jõustunud Eesti kohtu otsus,

mis oli tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Nimelt jõustus

07.10.2013 Harju Maakohtu 04.10.2012 otsus asjas nr 2-11-29868, kus vaidlus oli samade

poolte vahel ja vaidluse keskmes oli sama täitedokumendi alusel sundtäitmise võimalik

lubamatus. Hagejad, väites, et kohus lahendas asja nr 2-11-29868 valel õiguslikul alusel, ei

esitanud mitte tsiviilasjaga nr 2-11-29868 võrreldes erinevaid faktilisi asjaolusid, vaid

vaidlustasid asjas tehtud lahendi õiguslikud põhjendused. Samas oli viidatud asjas tehtud

lahend jõustunud ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi täitmiseks

kohustuslik. Veel enam, kohus tegelikult avaldas asjas nr 2-11-29868 tehtud otsuses, et kohtu

hinnangul puudusid eeldused vaidlusaluse laenulepingu tühisuse tuvastamiseks hagejate

esiletoodud asjaoludel ja vaidluse lahendamisel ei omanud tähtsust Elvaston Trading LLP

õigusvõime Eesti õiguse järgi.

Eelnevast sõltumata märkis kostja, et laenulepingud ei olnud tühised. Kohtud tuvastasid mitmes

tsiviilasjas (vt nt 2-11-50912, 2-13-45731, 2-13-45733), et hagejate vaidlustatud lepingud olid

kehtivad. Samuti märkis kostja, et Elvaston Trading LLP oli õigusvõimeline ja ka

maksevõimeline vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal (vt nt 2-13-45733). Sisutu oli hageja

väide, et 05.08.2008 sõlmitud tagatiskokkulepe oli globaalne ja seepärast tühine. Hagejad

omasid täielikku kontrolli 05.08.2008 tagatiskokkuleppega hõlmatud laenukohustuste

määratlemisel.

3. Maakohus keeldus 14.10.2014 määrusega hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 4

alusel, leides, et hagejatel oli võimalik vaidlustada teistkordselt sundtäitmise lubatavus vaid

nendel asjaoludel, mis olid ilmnenud pärast maakohtu poolt 04.10.2012 otsuse tegemist asjas

nr 2-11-29868. Praeguse menetlus keskmes olid asjaolud, mis esinesid ka asja nr 2-11-29868

menetlemise hetkel.

4. Ringkonnakohus tühistas 13.01.2015 määrusega maakohtu lahendi ja saatis asja menetlusse

võtmise otsustamiseks esimese astme kohtule tagasi. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu

järeldus ei tugine seadusele. TsMS ega ka täitemenetluse seadustik (TMS) ei keela esitada

teistkordselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi uutel asjaoludel. Sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni.

Praeguses asjas tõid hagejad alusena esile need faktilised asjaolud, mida hagejad eelmises

vaidluses (2-11-29868) ei menetletud. Nimelt ei võtnud kohus eelmise tsiviilasja raames

seisukohta hagejate väite osas, et Elvaston Trading LLP-l puudus Eestis tegutsemiseks

õigusvõime, mistõttu ei olnud kostjaga sõlmitud laenuleping nr KL-050808EL kehtiv ning

Aktsiaselts SCANTRANS refinantseeris laenulepinguga nr KL-311008SC olematut kohustust

ning hagejad tagasid omakorda Aktsiaselts SCANTRANSi olematut kohustust. Kuigi hagejad

tuginesid eelnevale ka asja nr 2-11-29868 menetlemisel, ei võtnud kohus selle kohta seisukohta,

sest maakohtu hinnangul oli eelneva väite esitamise näol tegu hagi aluse muutmisega. Sellest

tulenevalt leidis ringkonnakohus, et Elvaston Trading LLP õigusvõimega seotud väiteid on

sellised faktiväited, mille kohta ei ole olemas jõustunud kohtulahendit. Lisaks märkis

ringkonnakohus, et hagejad ei tuginenud asjas nr 2-11-29868 väitele, et 05.08.2008 sõlmitud

tagatiskokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna selles ei ole tagatavad

tulevikus tekkivad nõuded piisavalt määratletud ning see piirab ebamõistlikult hagejate

majandusvabadust ja edasist toimetulekut.

5. Maakohus võttis hagiavalduse 11.02.2015 määrusega menetlusse (IV kd, lk 78) ja samal

päeval rahuldas hagi tagamise avalduse ning peatas täitemenetlused täiteasjades nr

024/2011/1268 ja nr 0124/2011/Y1269.

Maakohtu määrus

6. Maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbivaatamata ja menetluskulud võrdsetes

osades hagejate kanda. Samuti tühistas kohus 11.02.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu (VIII kd, lk 61-63).

Seadus ei reguleeri sõnaselgelt kas ja missugustel alustel võib täitemenetluse kestel esitada

korduvalt hagiavaldusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Samas sätestab TsMS § 8 lg

2, et menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis

reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kohus oli seisukohal, et sellises olukorras tuli

analoogia korras kohaldada koosmõjus TMS § 221 lg-d 11 ja 2. Viidatud sätteid tuli koosmõjus

tõlgendada selliselt, et TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendi puhul olid lubatud

mitmekordse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes sellised vastuväited,

mis põhinesid alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

lahendamist. Seaduse mõttega ei olnud kooskõlas jätta võlgnikule võimalus esitada vastavalt

enda äranägemisele erinevatel aegadel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagisid.

Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 oli õiguse kohaldamine kohtu ülesanne ja selle raames tuli kohtul

omal algatusel kontrollida kohaldatavate lepingute kehtivust. Kui võlgnik oli seisukohal, et

kohus teostas eelneva kontrolli pealiskaudselt, oli tal võimalik kohtulahend vaidlustada. Asjas

jõustunud lahend „sulges“ võimalikud vaidlused lepingute kehtivuse üle ja välistas edasise

vaidluse nõude olemasolu ja kehtivuse üle asjaoludel, mis esinesid enne kohtulahendi

jõustumist.

Hagejatel oli asjas nr 2-11-29868, kus analüüsiti sundtäitmise võimalikku lubamatust, tagatud

TMS § 221 lg 11 ja 2 järgi tõhus õiguskaitsevahend vaidlustamaks sundtäitmisele esitatud nõude

olemasolu ja kehtivust. Hagejad ei saanud teistkordselt pöörduda kohtu poole sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks asjaoludel, mis esinesid juba esimese hagi menetlemisel. Kohus

jättis eeltoodud põhjustel, tuginedes ühtlasi TsMS § 423 lg 2 p-le 2, hagejate nõuded

läbivaatamata ning tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud

jättis kohus TsMS § 168 lg 2 alusel hagejate kanda.

Määruskaebus

7. Hagejad palusid maakohtu määruse tühistada. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust.

Vale oli maakohtu seisukoht, et praegusel juhul tuli TsMS § 8 lg 2 järgi analoogia korras

kohaldada TMS § 221 lg-d 11 ja 2. Praeguses asjas puudus vajadus analoogiat kohaldada, sest

menetlussuhet reguleeriv säte oli olemas. Selleks oli TMS § 221 lg 1. Ükski õigusakt ei keela

esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi uutel asjaoludel ja TMS § 221 lg 3 järgi võib

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Veel enam,

ringkonnakohtu 13.01.2015 määrusest tulenevalt puudus maakohtul õigus hagi läbivaatamata

jätta, sest ringkonnakohus asus seisukohale, et hagejatel oli õigus vaidlustada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist asjaoludel, mis ilmnesid pärast maakohtu poolt 04.10.2012 otsuse

tegemist tsiviilasjas 2-11-29868.

Samuti on kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 15.04.2015 otsust nr 3-2-1-11-15) leitud, et kui

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei

olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et

kohus oleks saanud võtta selle kohta kohtulahendis seisukoha, on võimalik ka sellele alusele

tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Praegusel juhul keeldus kohus asja nr 2-11-29868

menetlemisel analüüsimast hagejate väiteid lepingu tühisuse kohta, viidates lubamatule hagi

aluse muutmisele. Eelnevat kogumis arvestades oli ilmselt vale kohtu seisukoht, et seadus ei

anna võlgnikule õigust korduva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.

Vastus määruskaebusele

8. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohus lähtus põhjendatult analoogia

korras TMS § 221 lg-test 11 ja 2 ning ei rikkunud juhiseid, mida ringkonnakohus andis

13.01.2015 määruses.

Edasine menetluse käik

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667

lg 2 alusel tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu ja saata asi lahendamiseks tagasi

esimese astme kohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Maakohus eksis, kui jättis analoogia korras asja läbivaatamata, tuginedes TMS § 221 lg-tele 11

ja 2. TMS § 221 lg 2 piirab võlgniku vastuväidete esitamist täitedokumendiks oleva

kohtulahendi puhul selliselt, et erinevatele vastuväidetele on võimalik tugineda üksnes siis, kui

need põhinevad pärast kohtulahendi jõustumist tekkinud alusel. Säte ei ole kohaldatav

olukordadele, kus täitedokumendiks on muu kui kohtulahend.

Praegusel juhul on täitedokumendiks notariaalne kokkulepe, s.t kohtulahendist madalamat

usaldusväärsust omav dokument. Riigikohus on 21.06.2017 otsuses nr 3-2-1-64-17 selgitanud,

et täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne

täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi

sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud. Tegemist on erineva olukorraga

võrreldes sellega, kui täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mil ükski

sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi

vaadanud ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset. Praegusel asjas ei ole

täitedokumendiks kohtulahend, vaid notariaalne kokkulepe.

Käimasolevas vaidluses ei ole tegu sama nõudega samal alusel. Seda leidis ringkonnakohus

13.01.2015 määruses ja jääb selle juurde ka praeguses määruses. Varasemas menetluses (2-11-

29868) tugineti sellele, et Aktsiaselts SCANTRANS on tasaarvestanud kostja nõude enda

nõudega või nendevaheline leping on tehtud pettuse mõjul ja leping on üles öeldud. Praeguses

asjas on hagejad tuginenud sellele, et kolmandal ühingul, kelle võlga refinantseeriti, ei olnud

õigusvõimet, mistõttu finantseeriti olematut kohustust, s.t leping oli tühine. Samuti toodi välja

rida teisi uusi põhjuseid, miks lepingud tühised on (globaalne tagatiskokkulepe, teine pool

kasutas oma positsiooni ära). Täiendavalt vajab märkimist, et kohus saab kontrollida vaid neid

tühisuse aluseid, mida saab järeldada esitletud asjaoludest. Kohtul ei ole kohustust kontrollida

igasuguseid tühisuse aluseid.

Et tegemist on uute asjaoludega, kinnitab ka veenvalt maakohus 23.08.2012 määruses asjas nr

2-11-29868. Nimelt pidas maakohus hageja poolt tsiviilasjas nr 2-11-29868 esitatud täiendavas

avalduses toodud asjaolusid hagi aluse muutmiseks ja jättis taotluse hagi aluse muutmiseks

rahuldamata (I kd, lk 34-35). Sellest järeldub, et kuigi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi esitamise alus oli olemas juba kohtumenetluse käigus, ei saanud hageja seda maksma

panna selliselt, et kohus oleks 04.10.2012 otsuses nr 2-11-29868 võtnud selle kohta seisukoha.

TsMS § 371 lg 1 p 4 välistab hageja võimaluse esitada kohtule hagiavaldusi, mille alusel

toimuks vaidlus samade poolte vahel sama eseme üle samal alusel. TsMS ega TMS ei keela

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada uutel asjaoludel. TMS § 221 lg 3 sätestab,

et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Eeltoodud

põhjustel oli hagejatel õigus esitada korduv sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

ülalmärgitud alustel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 24.04.2017 määrus ja 31.05.2017 vea

parandamise määrus kuuluvad tühistamisele ja kohtuasi tuleb saata menetluse jätkamiseks

maakohtule.

Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Mati Maksing

Indrek Soots