3-17-699/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Tallinna Halduskohus

Anu Maria Brenner

18. august 2017, Tallinn

3-17-699

K.M.u ja

RBT OÜ

kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 03.01.2017 otsuse ning Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

projektide

läbivaatamise

komisjoni 22.02.2017 protokollilise otsuse nr 15-5

tühistamiseks

ja

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

kohustamiseks vaadata osakasutuslubade väljastamise

taotlus uuesti läbi

Kaebajad – K.M. ja RBT OÜ, volitatud esindaja Tarko

Tuisk

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Elis Allas ja

Eva Vanamb

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.M.u ja RBT OÜ kaebus.

2. Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.01.2017 otsus F. R. Kreutzwaldi tn 3

asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 osakasutuslubade väljastamata jätmisest

ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017

protokolliline otsus nr 15-5 ja kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit uuesti

läbivaatama K.M.u ning RBT OÜ 10.11.2016 taotlus nr 1611371/12670 F. R. Kreutzwaldi

tn 3 asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 osakasutuslubade väljastamiseks.

3. Mõista Tallinna linnalt K.M.u kasuks välja menetluskulu 15 eurot ja RBT OÜ

kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.09.2017 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

3-17-699

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.M.ule kuulub F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvas hoones korteriomand nr 1, mille ta

soetas koos parkimiskohaga. RBT OÜ-le kuuluvad F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvas hoones

korteriomandid nr 5, 17, 32 ja 56, mille juurde pole parkimiskohti ostetud. F. R. Kreutzwaldi

tn 3 hoonele ei ole terviklikult kasutusluba väljastatud, kuna hoone arendaja ei ole lõpuni välja

ehitanud hoone garaaži.

2. K. M. ja RBT OÜ esitasid 10.11.2016 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA)

taotluse nr 1611371/12670 F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvas hoones korteriomanditele nr 1, 5, 17,

32 ja 56 osakasutuslubade väljastamiseks.

3. TLPA jättis 03.01.2017 otsusega osakasutusload väljastamata ehitisregistrisse

elektrooniliselt tehtud märkusega, mille kohaselt tuli taotlejatel esitada kolmepoolsed

notariaalselt kinnitatud lepingud parkimise tagamiseks, mille üheks osapooleks on linn ja

parkimiskoha kaugus on kuni 500 meetrit F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest. Märkuses lisati, et

samas hoones omandatud parkimiskohta ei saa arvestada, kuna parklal puudub kasutusluba.

Märkuse juurde oli lisatud TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku

protokoll nr 35-l, mis puudutas F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones asuvale mitteeluruumile nr 105

kasutusloa andmist.

4. K. M. ja RBT OÜ esitasid 08.02.2017 TLPA 03.01.2017 otsusele vastuväite, milles palusid

asja uuesti läbi vaadata ja osakasutusload väljastada.

5. TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 koosoleku protokolliga nr 15-5

otsustati jääda kasutusloa taotlusele tehtud märkuse juurde ja kasutusloa taotlust mitte

kooskõlastada. Protokollilise otsuse põhjenduste kohaselt tagastas TLPA kasutusloa taotluse

järgnevate märkustega: „Esitada kolmepoolsed notariaalselt kinnitatud lepingud parkimise

tagamiseks, mille üheks osapooleks on linn ja parkimiskoha kaugus on kuni 500 m. Samas

hoones omandatud parkimiskohta ei saa arvestada, kuna parklal puudub kasutusluba.“

Märkuste aluseks oli TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku

protokoll nr 35-l, kus otsustati, et nõustutakse kasutusloa väljastamisega pärast kolmepoolse

notariaalse lepingu sõlmimist parkimise tagamiseks 500 meetri raadiuses F. R. Kreutzwaldi tn 3

hoonest.

6. TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokolliline otsus nr 15-5 edastati

kaebajatele elektrooniliselt 08.03.2017.

7. K. M. ja RBT OÜ esitasid 28.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA-le

ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustataks TLPA-d väljastama osakasutusload F. R.

Kreutzwaldi tn 3 hoones asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56.

Alternatiivselt

2(11)

3-17-699

taotlesid kaebajad tühistada TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017

protokolliline otsus nr 15-5 ja teha TLPA-le ettekirjutus, millega kohustada TLPA-d asja uuesti

otsustama selliselt, et osakasutusloa väljastamise keeldumise aluseks ei saa olla märkus, et

puudu on korteriomandi juurde kuuluv parkimiskoht ja selle puuduse kõrvaldamiseks on vajalik

kolmepoolne notariaalselt kinnitatud leping parkimiskoha tagamiseks, mille üheks osapooleks

on Tallinna linn ning parkimiskoha kaugus hoonest on kindlaks määratud.

8. Kaebajad muutsid 17.04.2017 kaebuse täienduses alternatiivset nõuet viisil, et taotlevad

TLPA 22.02.2017 protokollilise otsuse tühistamise nõude asemel selle tühisuse tuvastamist.

9. Tallinna Halduskohus võttis 26.04.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tõlgendades

kaebust viisil, et kaebajad taotlevad TLPA 03.01.2017 otsuse ja TLPA projektide läbivaatamise

komisjoni 22.02.2017 protokollilise otsuse nr 15-5 tühistamist või tühisuse aluste esinemisel

selle tühisuse tuvastamist ning TLPA kohustamist vaadata osakasutuslubade väljastamise

taotlus uuesti läbi.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

10. TLPA on põhjendamatult ja vastuolus ehitusseadustiku (EhS) sisu ning mõttega jätnud

kaebajatele osakasutusloa väljastamata, kuivõrd puuduvad sisulised ja/või õiguslikud alused,

mis ei lubaks taotletud osakasutusluba väljastada.

11. Kaebajatel on EhS § 50 lg-st 5 tulenevalt õigus taotleda osakasutusluba oma

korteriomanditele, mis on valmis ja aastaid kasutuses ning mille osas Päästeamet on novembris

2016 andnud kooskõlastuse ja sellega ühtlasi kinnitanud korteriomandite ohutust. TLPA on

kohustatud lähtuma EhS § 50 lg 5 mõttest ja hindama eelkõige asjaolu, kas korteriomandite

kasutamine on ohutult võimalik ning kas korteriomandite kasutamine on võimalik ilma

kortermaja parklat kasutamata või seal parkimiskohta omamata. Seda eelkõige olukorras, kus

kortermaja parkla on ehitustehniliselt kasutamiseks ohutu ja ehitatud kooskõlas

ehitusprojektiga. Puudused seisnevad ainult selles, et arendaja on jätnud paigaldamata

parkimistõstukid. See tähendab, et garaaž ei ole ehitusprojektiga kooskõlas ainult

parkimiskohtade arvu osas. TLPA ei ole selgitanud, kuidas parkimiskohtade arv või

parkimiskoha puudumine korteriomandi osana välistab mingi konkreetse korteriomandi ohutu

kasutamise.

12. EhS § 55 sätestab kasutusloa andmisest keeldumise imperatiivsed alused. Analoogia korras

tuleb nimetatud alused võimaluse piires arvesse võtta ka osakasutusloa taotluse menetlemisel.

Osakasutusloa eesmärk on eelkõige tagada puudutatud isikutele proportsionaalne võimalus

kasutada hoone seda osa, mille kasutamine on võimalik eraldiseisvalt hoone osadest, mis ei ole

kasutuseks valmis. Korteriomandeid on võimalik hoone teistest osadest, eelkõige garaažist,

sõltumatult ja ohutult kasutada. Kortermaja trepikojad, korteriomandid, kommunikatsioonid

jms on valmis ning TLPA poolt heaks kiidetult igapäevases kasutuses. Hoones asuvatele

mitteeluruumidele nr 14, 15, 101 ja 104 on osakasutusload varasemalt väljastatud. Sellega on

TLPA kinnitanud hoone ohutust, vastavust ehitusprojektile ning garaažiosast sõltumatut

kasutamise võimalikkust.

13. TLPA on osakasutusloa väljastamisest keeldunud, kuigi kaebajatel on parkimiskohad

tagatud väljaspool F. R. Kreutzwaldi 3 hoonet. Veelgi enam, RBT OÜ-le kuuluvate

korteriomandite juurde ei ole parkimiskohti ostetud. Seega isegi juhul, kui hoone garaaž või

hoone terviklikult saab kasutusloa, ei saaks RBT OÜ endiselt õigust hoone garaažis parkida.

RBT OÜ on sõlminud korteriomandite 5, 17, 32 ja 56 kasuks rendilepingu nelja parkimiskoha

rentimiseks Tallinna südalinnas Poordi tn 1, mis asub 1 km kaugusel F. R. Kreutzwaldi tn 3

hoonest. TLPA on selle asjaolu jätnud tähelepanuta.

3(11)

3-17-699

14. K. M.u omandis on koos korteriomandiga ostetud parkimiskoht, mille kohta on TLPA

märkinud, et seda ei saa arvesse võtta, kuna garaažiosal puudub kasutusluba. Samas on TLPA

teadlik, et kõik kortermaja elanikud, kes on ostnud parkimiskoha, kasutavad parkimiseks

kortermaja garaaži. TLPA ei ole sellega seoses teinud ühtegi ettekirjutust ja aktsepteerib

tekkinud olukorda vaikimisi. Vaatamata sellele märgib K. M., et ei kasuta parkimiskohta, kuna

tema töökoht asub Tallinna kesklinnas ja ta ei oma mootorsõidukit. Lisaks kinnitab K. M., et

juhul, kui tal peaks tulevikus tekkima soov mootorsõidukit kasutada ja TLPA ei luba ostetud

parkimiskohta kasutada, siis on tal võimalus sõlmida parkimisleping mistahes ümberkaudse

eraparkla või parkimismaja pidajaga ja lahendada seeläbi parkimise probleem õiguspäraselt.

15. Põhjendamatult nõutakse kaebajatelt osakasutusloa väljastamise eeldusena Tallinna

südalinnas 5 kuni 500 meetri raadiuses asuva parkimiskoha kohta asjaõiguslepingu sõlmimist,

mille täitmine osakasutusloa saamise eeldusena on ilmselgelt ebaproportsionaalne.

Kolmepoolse lepingu sõlmimine eeldab korteriomanikelt mahukaid ja kalleid tegevusi, mis

sisuliselt ei taga ei korteriomanike ega TLPA jaoks soodsamat positsiooni eesmärgi suhtes.

Samuti ei ole vastustaja põhjendanud, millest on lähtutud parkimiskoha mõistliku kauguse

hindamisel. Ühtlasi puudub põhjuslik seos korteriomandi ohutu kasutamise ja samas hoones

asuva parkimiskoha kasutamise või kasutamise võimatuse vahel, mis lubaks keelduda

osakasutusloa väljastamisest. Parkimine on võimalik korraldada sõltumata F. R. Kreutzwaldi tn

3 hoones asuva garaaži õiguslikust staatusest või parkimiskoha olemasolust.

16. Paljasõnaline on vastustaja väide, et osakasutuslubade väljastamine rikuks ebamõistlikult

kolmandate isikute õigusi ning on vastuolus teiste õigusaktidega. Seejuures ei ole vastustaja

viidanud normidele, mida osakasutuslubade väljastamine rikub või mis on need teised

õigusaktid. Käesoleval juhul ei käi korteriomandiga automaatselt kaasas parkimiskoht, vaid

selle peab arendajalt eraldi ostma.

17. Vastustaja on asja menetluses olnud läbivalt passiivne ja igasugune motiveerimiskohustus

on jäänud täielikult täitmata. Kaebajate käsutuses ei ole 03.01.2017 keelduvat protokollilist

otsust, mis on haldusakti vormis. Kaebajate kasutuses on üksnes 03.01.2017 TLPA märkus

ehitisregistris, mille juurde on üles laetud 2015. aasta protokoll, mis sisaldab otsust, mis ei ole

kaebajatega seotud.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

18. Tallinna linn ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

19. Vaidlus puudub, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonel ei ole kasutusluba, sest hoone ei vasta

ehitusloale: hoone keldrikorrusel asuv parkla on välja ehitamata, ehitusprojekti kohaselt hoone

keldrikorrusele projekteeritud parkimistõstukeid ei ole paigaldatud. Seega ei vasta hoone ka

detailplaneeringus sätestatud nõuetele (vt EhS § 50 lg-le 1, § 54 lg-le 1 ning § 55 p-le 3).

20. Ehitise kasutamise võimalikkus ja ohutus on peamised, aga mitte ainsad kasutusloa

väljastamise eeldused. Kasutusloa andmisel peab pädev asutus kontrollima ehitise vastavust

mitte ainult ehitus- ja planeerimisõiguse normidele, vaid hindama ka seda, kas ehitise

kasutamine kavandatud otstarbel on vastuolus muude õigusnormidega. Ehitis ei vasta nõuetele,

kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute

õigusi.

21. Asjakohatud on kaebajate väited, et K. M. ei oma ega kasuta mootorsõidukit ning RBT OÜ

ja Poordi 1 vahel on sõlmitud rendileping. Kasutusluba väljastatakse hoonele ega ole seotud

konkreetse isiku või hoone (korteriomandi) omanikuga. Sõltumata

kaebajate

4(11)

3-17-699

liikumisharjumustest, neile hetkel kuuluvatest mootorsõidukitest või nende poolt sõlmitud või

tulevikus

sõlmitavatest

võlaõiguslikest

lepingutest

nähakse

detailplaneeringus

ja

ehitusprojektis ette parkimiskohtade arv, lähtudes eeldusest, et uute elu- ja äriruumide

lisandumisega suureneb piirkonnas liikluskoormus ning vajadus parkimiskohtade järele.

Seetõttu on parkimise lahendamine detailplaneeringu üks kesksemaid küsimusi. Järelikult on

detailplaneeringu ja ehitusprojektiga ette nähtud parkimiskohtade eesmärgiks kaitsta mitte

konkreetse isiku – omaniku – huve, vaid tagada, et iga uue hoone püstitamisel lisanduks

piirkonda ka teatud arv parkimiskohti, vastavalt lisanduvatele äri- ja/või elamispindadele. Selle

põhimõtte järgimine on oluline ka avalikest huvidest lähtuvalt, aidates vältida või leevendada

parkimisega seonduvaid probleeme, sh üldkasutatava maa kasutamist parkimiseks ning

jalakäijatele ja kergliiklusele mõeldud ala vähenemist. Vastustaja ei saa lähtuda eeldusest, et

kui praegune korteriomanik autot ei oma või on valmis kasutama avalikult kasutatavat tasulist

parklat, siis on valmis seda tegema ka järgmine omanik. Seetõttu on vastustaja kaebajatele (ja

teistele kõnealuses hoones korteriomandit omavatele isikutele) lisaks hoone lõpuni ehitamisele,

st parkimistõstukite paigaldamisele, välja pakkunud alternatiivse võimaluse sõlmida

parkimisservituudi lepingud, mis tagaksid parkimisvõimaluse F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest

mõistlikul, s.o mitte rohkem kui 500 m kaugusel. Parkimisservituutidega on võimalik tagada, et

F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest tingitud ning detailplaneeringuga ette nähtud parkimisvajadus on

rahuldatud, ja seda ka korteriomandite võõrandamise korral, ka seni, kuni F. R. Kreutzwaldi tn 3

parkla on valmis ehitatud. Vastustaja osundab, et parkimisservituudid ei asenda F. R.

Kreutzwaldi parkla/garaaži valmis ehitamist vastavalt kehtivale ehitusloale – tervele hoonele

kasutusloa väljastamine eeldab hoone vastavust ehitusloale.

22. Samas nendib vastustaja, et ca kilomeetri kaugusel asuva parkimiskoha kasutamine oleks

Tallinna-suuruses linnas eluliselt usutav ehk vaid juhul, kui see asuks isiku töökohas, muidu

aga mitte. Seega kaitseb ehitusprojektis parkimiskohtade ette nägemine avalikke huve sellega, et

tagab, et piirkonda ei lisandu mitte ainult (potentsiaalseid) autokasutajaid ja autosid, vaid ka

teatud arv parkimiskohti. Võimaldades ehitise seaduslikku kasutusele võtmist olukorras, kus

parkimislahenduse nõuetekohaseks väljaehitamiseks puudub igasugune huvi, jääkski

ehitusprojekti kohased parkimiskohad tõenäoliselt välja ehitamata.

23. Kaebajad on omal riisikol omandanud korteriomandid ja asunud neid kasutama olukorras,

kus ehitis ei vasta ehitusloale. Sellega kaebajate jaoks kaasuvad riskid (rahalised riskid

tulenevalt kokkulepetest pangaga, võimalikud raskused korteriomandi võõrandamisel või

üürimisel) ei ole aluseks kasutusloa väljastamiseks olukorras, kus hoone ei vasta ehitusloale.

Korteriomandite (hoone) omanikud, sh kaebajad, vastutavad kogu hoone vastavuse eest

ehitusprojektile, sh parklat/garaaži puudutavas osas (korteriomandi seadus (KOS) § 1 lg-d 1 ja

2 ning § 2 lg-d 1-2). Kaebajatel on võimalik kaebuses toodud riske vältida, ehitades hoone

vastavalt ehitusprojektile lõpuni ning taotledes seejärel kasutusluba kogu hoonele. Kasutusloa

seisukohast ei oma tähtsust kaebajate ja arendaja võimalikud eraõiguslikud kokkulepped.

Samuti ei saa mõistlikult eeldada, et need selgitab välja või nendest lähtub haldusorgan

kasutusloamenetluses.

24. Osakasutusloa institutsiooni eesmärk ei ole ühtse tervikuna kasutamiseks mõeldud hoone

n.ö jupikaupa kasutusele võtmise võimaldamine eesmärgiga vältida hoone lõpuni ehitamist

vastavalt ehitusloale. Sellise praktika juurutamine viiks ilmselgelt olukorrani, kus arendajatel ja

sageli ka korterite omanikel puuduks huvi üldkasutatavate pindade projektikohaseks

väljaehitamiseks. See omakorda kahjustaks nii ümberkaudsete elanike kui ka avalikke huvisid.

Ühtlasi tõusetuks küsimus, millal haldusorgan üldse võiks kasutusloa väljastamisest keelduda.

25. Vastustaja möönab, et praktika osakasutuslubade väljastamisel on olnud ebaühtlane. F. R.

Kreutzwaldi tn 3 asuvatele korteriomanditele nr 14, 15, 101, 104 ja esimesele trepikojale koos

5(11)

3-17-699

liftiga osakasutusloa väljastamisel 2014. aasta alguses lähtuti arvestusest, et tulenevalt nende

suletud kogubrutopinnast ja korteriomandite kasutamise otstarbest oli tegemist väga väikese

parkimisnõudlusega ruumidega. Hiljem selgus, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 elanikud kasutavad

parkimiseks üldkasutatavat maad, s.h kõnniteid. Samuti on parkla siiani, s.t enam kui kolm

aastat hiljem endiselt valmis ehitamata. Seetõttu asus vastustaja seisukohale, et avalikke ja

teiste isikute, eelkõige ümberkaudsete elanike huvisid arvestades ei ole sellise praktika

jätkamine ning juurutamine võimalik, kuivõrd see toob endaga kaasa olukorra, kus mõnda osa

ehitusprojektist, antud juhul parkimislahendust puudutavas osas, ei viidagi ellu. Ehkki

eluruumid ja mitteeluruumid ise vastavad ehitusprojektile ning nende kasutamine on võimalik

ja ohutu, ei ole olukorras, kus nende ehitamise eelduseks on olnud muuhulgas ka parkimise

lahendamine, põhjendatud osakasutusloa andmine, kui parkimine on lahendamata.

26. Kui väljastada osakasutusload kaebajatele kuuluvatele korteritele, peaks väljastama

osakasutusload ka kõikidele teistele hoones asuvatele korteritele – ka kaebajad ise osundavad,

et osadele hoones asuvatele korteriomanditele on osakasutusload väljastatud, mistõttu peaks

osakasutusloa väljastama ka neile. Sellise halduspraktika juurutamise tulemuseks oleks

ilmselgelt olukord, kus ehitusprojektis ette nähtud parkimiskohti justkui ei peakski välja

ehitama. Ilmselgelt ei ole sellise halduspraktika juurutamine avalikes huvides ning süvendaks

parkimisega seotud probleeme, eriti kesklinnas. Osakasutusloa instituudi mõte ei ole

võimaldada jätta tervele hoonele või mõnele hoone osale kasutusluba taotlemata, mis antud

juhul tundub olevat kaebajate eesmärk. Kuivõrd F. R. Kreutzwaldi hoone ei ole

parkimislahenduse osas projektikohaselt valmis ehitatud, ei saa väljastada kaebajatele

kuuluvatele korteriomanditele osakasutuslube ning kaebus tuleks jätta rahuldamata.

27. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebajate kanda. Kaebajad ei ole esitanud

menetluskulude dokumente, vaid ainult maksekorraldused. Seega on menetluskulud

tõendamata ja läbipaistmatud. Samuti on kaebajate menetluskulud vaidluse keerukust, mahtu ja

kestust arvestades põhjendamatult suured.

KOHTU PÕHJENDUSED

28. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

29. Menetlusosaliste vahel on põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on

õiguspäraselt keeldunud kaebajatele osakasutusloa andmisest, olukorras, kus osakasutusloa

taotluses märgitud korteriomandid on valmis ja neid on kaebajate hinnangul võimalik ohutult

kasutada ning RBT OÜ-l on sõlmitud parkimisteenuse osutajaga leping korteriomandite osas ja

K. M.ul puudub sõiduauto, kuid on omandanud koos korteriomandiga parkimiskoha

hoones F. R. Kreutzwaldi tn 3. Ühtlasi on menetlusosaliste vahel vaidluse all küsimus, kas

TLPA 03.01.2017 otsus, mis oli vormistatud elektrooniliselt märkusena ehitisregistrisse, on

tühine.

TLPA 03.01.2017 otsuse tühisus

30. Asja materjalist nähtub, et TLPA on 03.01.2017 keeldunud kaebajatele osakasutuslubade

väljastamisest. Kohus selgitab, et kasutusluba on haldusakt, kuivõrd sellega tuvastatakse

juriidiline fakt, et ehitis on valminud ning vastab ehitisele ettenähtud nõuetele (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p 19). Sama põhimõte kehtib ka

osakasutusloale (EhS § 50 lg 5).

31. Haldusakti väljastamisest keeldumine on haldusakt (haldusmenetluse seadus (HMS) § 43

lg 2). Eeltoodu tähendab, et TLPA poolt 03.01.2017 osakasutusloa väljastamisest keeldumine

6(11)

3-17-699

on haldusakt, sõltumata asjaolust, et see on vormistatud elektroonilise märkusena

ehitisregistrisse ega vasta haldusakti vorminõuetele (HMS §-d 55-57).

32. HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4)

see kohustab toime panema õigusrikkumise ning 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused,

kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

33. Käesoleval juhul nähtub 03.01.2017 otsusest, et selle on teinud TLPA, kes ei

kooskõlastanud osakasutusloa taotlust; märkus on tehtud kaebajate esitatud osakasutusloa

menetluses; see ei kohusta toime panema õigusrikkumist ning selles on selgelt väljendatud, et

osakasutusluba väljastatakse tingimusel, et TLPA-le esitatakse 3-poolsed notariaalselt

kinnitatud lepingud parkimise tagamiseks, mille üheks osapooleks on linn ja parkimiskoha

kaugus on kuni 500 m (tl 91). Tegemist ei ole ka märkusega, mille oleks ehitisregistrisse

kandnud selleks pädevust mitteomav haldusorgan (vt EhS § 51 lg 1). Seega ei esine TLPA

03.01.2017 elektroonilises märkuses haldusakti tühisuse tunnuseid, sõltumata asjaolust, et see

ei ole vormistatud haldusaktile ettenähtud nõuete kohaselt. Alljärgnevalt kontrollib kohus

esmalt 03.01.2017 otsuse õiguspärasust ning seejärel vaideotsuse õiguspärasust.

TLPA 03.01.2017 otsuse ja TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017

protokollilise otsuse nr 15-5 õiguspärasus

34. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

35. Kirjalikus vormis võib haldusakti anda ainult elektrooniliselt, kui adressaat on sellega nõus

ja haldusakt ei kuulu avaldamisele (HMS § 55 lg 3). Elektroonilise haldusakti suhtes

kohaldatakse

kirjalikule

haldusaktile

esitatavaid

nõudeid,

arvestades

dokumendi

elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3 ls 2). Samas sätestab EhS § 54 lg 7 teine

lause, et kasutusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse. Kasutusloa andmisest

keeldumisel ei ole EhS-s reguleeritud selle andmise vorm ja viis, kuid võib eeldada, et ka

kasutusloa andmisest keeldumine vormistatakse elektrooniliselt ehitisregistrisse. Seega on

eriseaduses (EhS) reguleeritud kasutusloa andmine elektroonilises vormis. Küll aga ei tähenda

eeltoodu, et ehitisregistris vormistatud osakasutusloa andmisest keeldumisele ei kohalduks

kirjalikule koormavale haldusaktile kehtestatud nõuded. Osahaldusakti suhtes kohaldatakse

haldusakti sätteid (HMS § 52 lg 2).

36. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls

2). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS §

56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusaktis peab olema

viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (HMS § 57 lg 1).

Haldusakti

üheks

olulisemaks

vorminõudeks

on

selle

põhjendamine

(Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.02.2009 otsus nr 3-3-1-79-08, p 26).

37. Nähtuvalt kohtule esitatud TLPA 03.01.2017 koostatud elektroonilisest märkusest

ehitisregistrisse, puuduvad selles viited õiguslikele alustele, faktiliste asjaolude kirjeldus ning

kaalutlusena on märgitud ainult üks lause „Samas hoones omandatud parkimiskohta ei saa

arvestada kuna parklal puudub kasutusluba“ (tl 91). Märkusele on lisatud juurde TLPA

projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokoll nr 35-1, F. R. Kreutzwaldi

7(11)

3-17-699

tn 3 hoones asuva mitteeluruumi nr 105 kasutusloa taotluse läbivaatamise kohta. Nimetatud

protokollist nähtub, et koosolekul arutati TLPA-le esitatud F. R. Kreutzwaldi tn 3 mitteeluruumi

nr 105 kasutusloa taotlust ning otsustati, et kasutusloa väljastamisega nõustutakse pärast

kolmepoolse notariaalse lepingu sõlmimist parkimise tagamiseks kahele sõidukile 500 meetri

raadiuses F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest (tl 72). Seega ei ole TLPA 03.01.2017 otsuses ega ka

sellele lisatud TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokollis nr

35-1 toodud 03.01.2017 keeldumise õiguslikku alust. Samuti jäävad haldusakti andmise

faktilised asjaolud ebaselgeks, kuna TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015

koosoleku protokollist nr 35-1 ei selgu, miks on parkimise tagamine kolmepoolse notariaalse

lepinguga vajalik.

38. Kohtupraktikas on leitud, et iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne,

mistõttu ei saa diskretsiooniotsuse põhikaalutlused reeglina sisalduda üheski varasemas

dokumendis, vaid peavad sisalduma haldusaktis; viitamine menetluses esitatud dokumentidele

abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti

andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi

mõtlema; teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles

dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18) ja

15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 25).

39. Käesoleval juhul ei ole 03.01.2017 märkuses viidatud mõnele teisele dokumendile, kuid

sellele on lisatud juurde TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku

protokoll nr 35-1. TLPA 03.01.2017 otsuses esitatud ühte lauset ei saa pidada piisavaks

motivatsiooniks soodustava haldusakti andmisest keeldumisel.

40. Riigikohus on selgitanud, et kui ettekirjutuse sisulised ja õiguslikud põhjendused

sisalduvad üksnes vaideotsuses, siis on vaideotsus ning ettekirjutus olulises sisulises seoses

ning neid võib käsitleda ühe tervikuna (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr

3-3-1-90-14, p 17). Käesoleval juhul ei ole ka vaideotsuses kõrvaldatud 03.01.2017 otsuses

esinevaid motiveerimispuudusi.

41. Nimelt on TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokollilises otsuses nr

15-5, mida kohus käsitleb vaideotsusena (vt Tallinna Halduskohtu 26.04.2017 määrus, p-d

13-14), põhjendustena toodud faktilised asjaolud ning õigusosakonna seisukoht „Jääda

varasema nõude juurde“; ehitusosakonna seisukoht „Jääda kasutusloa taotlusele tehtud

märkuse juurde, kasutusloa taotlust mitte kooskõlastada“ ja komisjoni otsus „Jääda kasutusloa

taotlusele tehtud märkuse juurde, kasutusloa taotlust mitte kooskõlastada“ (tl 80). Samuti ei

nähtu, et vastustaja oleks arvesse võtnud asjaolusid, et K. M. mootorsõidukit ei oma, RBT OÜ-l

puudub hoones F. R. Kreutzwaldi tn 3 parkimiskoht ning ta on sõlminud rendilepingu

parkimisteenuse kasutamiseks ning parkimistõstukeid ei pruugi olla võimalik välja ehitada.

Ühtlasi puuduvad selgitused, miks peab haldusorgan kuni 500 m kaugusel parkimiskoha

olemasolu piisavaks, kuid mitte ca kilomeetri kaugusel.

42. Ka vaideotsuses ei ole viidatud ühelegi õiguslikule alusele, millest lähtuvalt

osakasutuslubade andmisest keelduti. Samuti puuduvad mõlemas vaidlustatud haldusaktis

vaidlustamisviited (HMS § 57 lg 1). Järelikult on TLPA 03.01.2017 otsus ja TLPA projektide

läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokolliline otsus nr 15-5 formaalselt õigusvastased.

43. Vastustaja on alles kohtumenetluses viidanud õigusnormidele ja selgitanud haldusakti

andmise kaalutlusi. Üldjuhul ei muuda haldusakti andmise põhjenduste esitamine alles

kohtumenetluses seda tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks. Samas on kohtupraktikas erandina

peetud

võimalikuks

arvestada

haldusakti

kontrollimisel

haldusorgani

poolt

kohtumenetluses

8(11)

3-17-699

esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest

haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15).

Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku

jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti

andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).

44. Vastustaja vastusest kaebusele ilmneb, et osakasutusloa andmisest keelduti, kuivõrd F. R.

Kreutzwaldi tn 3 hoone ei ole parkimislahenduse osas (parklas puuduvad parkimistõstukid)

projektikohaselt valmis ehitatud, mistõttu ei vasta see ehitusloale ning korteriomandite

kasutamine selliselt kahjustaks ebamõistlikult ümberkaudsete elanike huvisid ja avalikku huvi,

kuivõrd on oht, et üldkasutatavat maad hakatakse kasutama parkimiseks ja jalakäijatele ning

kergliiklusele mõeldud ala väheneb. Vastustaja selgitab, et seetõttu on kaebajatele välja pakutud

alternatiivne võimalus sõlmida parkimisservituudi lepingud, mis tagaksid parkimisvõimaluse

F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest mõistlikul, s.o kuni 500 m kaugusel. Vastustaja hinnangul oleks

ca kilomeetri kaugusel asuva parkimiskoha kasutamine Tallinna-suuruses linnas eluliselt

usutav vaid juhul, kui see asuks isiku töökohas. Vastustaja leiab, et asjakohatud on kaebajate

väited, et K. M. ei oma ega kasuta mootorsõidukit ning RBT OÜ ja Poordi 1 vahel on sõlmitud

rendileping.

Sõltumata

kaebajate

liikumisharjumustest,

neile

hetkel

kuuluvatest

mootorsõidukitest või nende poolt sõlmitud või tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest

lepingutest nähakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis ette parkimiskohtade arv. Üksnes

parkimisservituutidega on võimalik tagada, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest tingitud ning

detailplaneeringuga ette nähtud parkimisvajadus on rahuldatud, ja seda ka korteriomandite

võõrandamisel.

45. Kaebajad olid osakasutuslubade taotlemisel teadlikud, et parkla on nõuetekohaselt välja

ehitamata ja see takistas ehitisele tervikuna kasutusloa andmist. Seetõttu ei saanud vastustaja

märkus parkimise tagamise vajaduse kohta olla kaebajate jaoks ootamatu. Lisaks nähtub asja

materjalist, et TLPA-le esitati pöördumine seoses F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoone juures tekkinud

parkimisprobleemidega juba 18.03.2014 (tl 121). Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks

arvestada vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel haldusorgani poolt

kohtumenetluses esitatud põhjendusi.

46. EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas

ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise osale

võib anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud

nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada (EhS § 50 lg 5). Pädev asutus

keeldub kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse

kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale,

või projekteerimistingimustele (EhS § 55 p 3).

47. Vaidlust ei ole selles, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoone tervikuna ehitusloale ei vasta, kuivõrd

välja on ehitamata parkla (puuduvad parkimistõstukid). Samas ei ole kaebajad taotlenud

kasutusloa väljastamist kogu hoonele, vaid üksnes neile kuuluvatele korteriomanditele. Seda, et

kaebajatele kuuluvad korteriomandid ehitusloale või detailplaneeringule ei vastaks, vastustaja

vaidlustatud haldusaktides ega kohtumenetluses välja toonud ei ole. Samas on kaebajad

esitanud kohtule ka Trekolen OÜ poolt 27.10.2016 koostatud töö nr E-092016 „Elu-ja ärihoone

krt 1, 5, 17, 32 ja 56 audit. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa F. R. Kreutzwaldi tn 3“

(tl 64) kaebajatele kuuluvate korteriomandite vastavusest ehitisele ettenähtud nõuetele ning

nende kasutamise ohutusest. Nimetatud ehitise auditi kohaselt ei tuvastatud korterite 5, 17, 32

ja 56 ülevaatuse käigus ohtlikke puuduseid; hoone üldine seisukord on hea ning uuritud elamu

vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja Vabariigi Valitsuse määrusele nr 38 „Eluruumidele

esitatavate nõuete kinnitamine“; seda võib kasutada vastavalt kasutusotstarbele

9(11)

3-17-699

– üksikelamu (tl 67 pöördel). Järelikult puudub vaidlus, et kaebajatele kuuluvad korteriomandid

vastavad ehitisele esitatavate nõuetele ning nende kasutamine on ohutu. Sellest tulenevalt ei

oma asja lahendamisel tähtsust vastustaja väited seoses parkla mittevastavusest ehitusloale ja

detailplaneeringule.

48. Vastustaja on õigesti märkinud, et osakasutusloa andmisel ei tule pädeval asutusel

kontrollida mitte üksnes kasutusloa taotluses märgitud korteriomandi vastavust ehitisele

esitatavatele nõuetele ning asjaolu, et selle kasutamine on ohutu, vaid tuleb hinnata ka seda, kas

ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi.

Nii on Riigikohus selgitanud, et kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes

ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt; vaatamata

sõnaselge sätte puudumisele, tuleb kasutusloa väljastamise otsustamisel hinnata ka seda, kas

kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel

ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist (Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 32).

49. Käesoleval juhul mõistab kohus vastustaja esitatud selgitusi kohtumenetluses selliselt, et

osakasutuslubade väljastamine riivab ülemääraselt teiste nimetatud piirkonnas elavate isikute

õigusi, kuivõrd F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones väljaehitamata parkla tõttu, võidakse hakata

mootorsõidukeid parkima üldkasutatavale maale.

50. Puudub kahtlus, et avalikuks huviks on, et isikud ei pargiks sõiduautosid üldkasutatavale

maale. Kohus nõustub, et osakasutusloa väljastamine korteriomandile, mille juurde ostetud

parkimiskohta ei saa kasutada, võib kaasa tuua parkimisprobleemid nimetatud piirkonnas.

Samas nähtub asja materjalist, et kaebajal K. M.ul on soetatud parkimiskoht hoones F. R.

Kreutzwaldi tn 3 ning kaebaja väitel saab seda ka faktiliselt kasutada, kuid tal puudub selleks

vajadus, sest ta ei oma mootorsõidukit. Lisaks ei ole asja materjalist nähtuvalt seadnud arendaja

korteriomandi omandamisel F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones tingimuseks, et koos

korteriomandiga tuleb soetada ka parkimiskoht nimetatud hoones. See tähendab, et ka juhul,

kui F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonele oleks väljastatud kasutusluba, ei oleks välistatud vastustaja

märgitud parkimisprobleemi teke, kuivõrd isikutel, kes omandasid korteriomandi ilma

parkimiskohata ei oleks võimalik F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones parkida ning ei ole välistatud, et

nad kasutaksid avalikke parkimiskohti. Järelikult sõltumata sellest, kas osakasutusload on

väljastatud või mitte, on F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones korteriomandi omanikel õigus parkida

ka avalikul tasulisel parkimisalal. Veelgi enam, kesklinna piirkonnas on mitmeid tasulisi

parklaid. Ühe teenuse pakkujaga ongi kaebaja RBT OÜ sõlminud parkimisteenuse osutamiseks

lepingu. Neid asjaolusid ei ole vastustaja osakasutusloa väljastamisest keeldumisel arvesse

võtnud. Pelgalt vastustaja väide, et eluliselt ei ole usutav hoonest ca 1 km kaugusel asuva

parkimiskoha kasutamine, ei ole piisav selgitamaks, miks kuni 500 m kaugusel asuva

parkimiskoha kasutamine oleks usutav.

51. Haldusorganil on küll võimalik erinevate õiguste ja huvide kohase tasakaalu saavutamiseks

ja isikute õiguste kaitseks anda osakasutusluba kõrvaltingimusega (HMS § 53 lg 2 p 2), kuid

seejuures peab ka kõrvaltingimus olema proportsionaalne (HMS § 3 lg 2). Kohtu hinnangul on

põhjendamatu eeldada, et korteri omandanud isikud asuksid teadlikult rikkuma Tallinna linnas

kehtestatud avaliku tasulise parkimise regulatsiooni. Samas ka juhul, kui sellised rikkumised

peaksid aset leidma, on selliste rikkumiste kõrvaldamiseks õigusaktides ettenähtud vastavad

meetmed. Seetõttu ei saa osakasutuslubade andmisest keeldumist pidada proportsionaalseks,

tagamaks parkimise korraldus Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal. Veelgi enam, vastustaja

ei ole põhjendanud, miks on kuni 500 m kaugusel parkimine F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest

piisav, kuid mitte ca 1 kilomeetri kaugusel. Samuti on vastustaja jätnud arvestamata asjaolu, et

võib-olla ei pruugigi korteriomanikel olla võimalik parklat ehitusloa nõuetele vastavalt välja

10(11)

3-17-699

ehitada. Küll aga ei saa sellest teha automaatselt järeldust, et osakasutuslubade taotlemise

eesmärgiks ongi jätta parkla nõuetekohaselt välja ehitamata. Järelikult ei ole vastustaja

osakasutuslubade väljastamisest keeldumisel arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid. Kohtu

hinnangul ei ole välistatud, et juhul, kui vastustaja oleks nõuetekohaselt kaalutlusõigust

teostanud, siis oleks lõppotsus olnud teistsuguse sisuga. Kohus ei teosta haldusakti

õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 viimane lause).

52. Eeltoodust tulenevalt on TLPA 03.01.2017 otsus ja TLPA projektide läbivaatamise

komisjoni 22.02.2017 protokolliline otsus nr 15-5 nii formaalselt kui ka sisuliselt

õigusvastased, mistõttu kuuluvad need tühistamisele.

53. Kaebajad on esitanud ka taotluse kohustada TLPA-d väljastama kaebajatele

osakasutusload F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56

ning alternatiivselt taotlenud TLPA kohustamist kaebajate osakasutusloa taotluse uuesti

läbivaatamiseks. Arvestades, et tühistamisnõue kuulub rahuldamisele, siis tuleb rahuldada ka

kohustamisnõue viisil, et kohustada TLPA-d uuesti läbivaatama kaebajate osakasutusloa

taotlus. Kohus selgitab, et ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani asemel ning käesoleval

juhul ei ole kaalutlusõigus redutseerunud nullini, mistõttu ei saa kohus kohustada TLPA-d

väljastama kaebajatele osakasutusload.

54. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus K. M.u ja RBT OÜ kaebuse, tühistab TLPA

03.01.2017 otsuse F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56

osakasutuslubade väljastamata jätmisest ja TLPA projektide läbivaatamise komisjoni

22.02.2017 protokollilise otsuse nr 15-5 ning kohustab TLPA-d uuesti läbivaatama K.M.u ja

RBT OÜ 10.11.2016 taotlus nr 1611371/12670 F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvatele

korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 osakasutuslubade väljastamiseks.

Menetluskulud

55. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

56. Käesoleval juhul on kaebajad taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulu järgmiselt:

K. M. kasuks summas 3356 eurot ja RBT OÜ kasuks summas 860 eurot. Kaebajad on kohtule

esitanud maksekorralduse nr 543, mille kohaselt on Ülo Adamson tasunud 29.05.2017 TUISK &

CO OÜ-le 3356 eurot, selgitusega „arve 1624“ (tl 127) ning maksekorralduse nr 498, mille

kohaselt on K.M. tasunud TUISK & CO OÜ-le 860 eurot, selgitusega „arve 1625“ (tl 128).

Kuigi kaebajad on menetluskulude taotluses märkinud, et arved on taotlusele lisatud, siiski on

menetluskulude taotlusele lisatud üksnes maksekorraldused. Seega puudub kohtul võimalus

üksnes maksekorralduste alusel veenduda, et kaebajate tasutud summad on seotud käesoleva

kohtumenetlusega.

57. Eeltoodust tulenevalt saab kohus kaebajate kasuks vastustajalt välja mõista üksnes

kaebuselt tasutud riigilõivu 30 eurot. Seega mõistab kohus vastustajalt K.M.u kasuks välja

riigilõivu 15 eurot ja RBT OÜ kasuks välja riigilõivu 15 eurot. Muus osas jäävad

menetluskulud kaebajate enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner

kohtunik

11(11)