2-16-15921/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Võtta NK apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 25.05.2017 osaotsuse peale Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25.05.2017 osaotsus osaliselt, s.o osas, milles kohus mõistis

JKilt välja igakuise elatise GKi kasuks alates 23.11.2016 kuni viimase täisealiseks

saamiseni 06.10.2019 suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäärale ja määras NKle õiguse väljamõistetud elatise

käsutamiseks ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.08.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-15921

Kohtuasi

JKi hagi NK vastu abielu lahutamiseks, NK

vastuhagi abikaasade ühisvara jagamiseks ja

GKile elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.05.2017 osaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NK apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I (kostja) JK (ik xxxxxxxxxx), esindaja

Vassili Kosteitšuk

Hageja II GK (ik xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja

NK

Kostja (hageja) NK (ik xxxxxxxxxx)

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Asjaolud, hageja I nõue ja vastuväited

1. JK (hageja I) esitas 21.10.2016 hagi Harju Maakohtusse NK (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Pooled abiellusid 11.06.1999, kuid on tänaseks võõrandunud ja elavad kumbki

oma elu. Kooselu taastamine ei ole võimalik.

Vastuseks kostja vastuhagile märkis hageja I, et on valmis maksma poolte ühisele lapsele GKile

(laps) elatist miinimummääras, kuid muus osas oli vastuhagi arusaamatu. Tagasiulatuv

elatisenõue oli põhjendamatu ning selle rahuldamine paneks hageja I väga raskesse olukorda,

kuivõrd viimane viibib hetkel vanglas ja tal ei ole võimalik sedavõrd suurt summat otsuse

jõustumisel maksta. Kostja ei ole kandnud alates 30.01.2015 lapse ülalpidamisega seotud

kulusid üksi, vaid on kasutanud lapse ülalpidamiseks poolte ühisvaraks oleva ühingu rahalisi

vahendeid, n.o ühise äriühingu pangakontol olevat 3 200 eurot ja hageja I vahistamise hetkel

kostja pangakontol olevat märkimisväärset summat. Samuti ei ole elatise väljamõistmine mitme

aasta eest ette põhjendatud. Veel enam, vastuhagist nähus, et kostja soov oli tasaarvestada

elatise nõue ühisvara jagamisel hagejale I tasumiseks kuuluva hüvitisega, mis ei olnud vastavalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p-le 1 lubatud.

Kostja esitletud viisil vara jagamise nõude palus hageja I jätta rahuldamata. Ta avaldas, et

ühisvaraks oleva kinnistu ühe omaniku ainuomandisse jätmist teisele tema osa rahaliselt

hüvitamata seadus ette ei näe. Veel enam, kinnistu osteti hageja I emale kuulunud korteri

müügist saadud raha eest, mis annab aluse kalduda ühisvara jagamisel kõrvale poolte võrdsuse

põhimõttest. Hageja I pidas õiglaseks jätta elamu ja pangalaen kostjale ning ühing hagejale I

tingimusel, et kostja tasub hagejale I tasaarvestuse tulemusena 204 842,5 eurot.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

2. Kostja nõustus abielu lahutamisega ja palus kohtul hagi rahuldada.

23.11.2016 esitas kostja vastuhagi ja palus sama tsiviilasja raames jagada abikaasade ühisvara

ning mõista välja poolte ühisele lapsele elatis. Pooled omandasid abielu kestel elamu asukohaga

xxxxxxxx xx, xxxxxxx, mille finantseerimiseks sõlmiti laenuleping nr L05000601 AS SEB

Pangaga ja seati hüpoteek ning OÜ xxxxxx (registrikood xxxxxxx), mille põhikapital oli 5 000

eurot. Kogu ühisvara ja kohustused omandati enne uue perekonnaseaduse (PKS) jõustumist

01.07.2010. Kostja palus jagada ühisvara selliselt, et kostja ainuomandisse jääb elamu ja

laenukohustus ning hageja omandisse 100% ühingu osalusest ja selle bilansis olev sõiduauto.

Kuivõrd hageja ei ole osalenud lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel ja kõik kulud on kandnud

kostja, palus kostja hagejalt I välja mõista perioodil november 2015 kuni oktoober 2016

kohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju ning sealt edasi elatis kuni lapse täisealiseks

saamiseni 06.10.2019, s.o kokku 10 760 eurot. Nimetatud summa palus kostja maha arvestada

ühisvara osast, mis kuuluks hagejale I ühisvara jagamisel (tlk 15-21). Kostja täpsustas

15.12.2016 vastuhagi elatisenõude osas, mis kuulub tasumisele alates novembrist 2016 ja palus

lapse ülalpidamiseks hagejalt I välja mõista elatis miinimummääras kuni lapse täisealiseks

saamiseni (tlk 58).

Maakohtu otsus

3. Maakohus tegi 25.05.2017 osaotsuse ning lahutas hageja I ja kostja abielu. Samuti mõistis

hagejalt I lapse kasuks välja igakuise elatise poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäära ulatuses alates 23.11.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja määras, et

kostjal on õigus väljamõistetud elatist käsutada.

Kohus tuvastas, et poolte abielulised suhted lõppesid kaks aastat tagasi ning nende taastamine

ei olnud võimalik, mistõttu rahuldas hagi ja lahutas PKS § 67 lg 1 alusel poolte abielu. Lapse

elatisenõude osas märkis kohus, et poolte selgitustest nähtuvalt osalesid lapse ülalpidamises ja

kasvatamises enne hageja I vahistamist mõlemad vanemad. Elatise väljamõistmist taotleti

seaduses sätestatud miinimummääras ning hageja I oli nõus seda ka maksma, mistõttu rahuldas

kohus kirjeldatud ulatuses elatisenõude hagi õigeksvõtu alusel.

Tagasiulatuva elatisenõude jättis kohus rahuldamata, põhjendades eelnevat asjaoluga, et hageja

I vahistati 30.01.2015 ja ta on sellest ajast alates viibinud kinnipidamisasutuses, kus ta kannab

kaheksa aasta pikkust vanglakaristust. Seega puuduvad tal vahendid elatise maksmiseks. Lisaks

arvestas kohus hageja I väitega, et tema vahistamisel jäi lapse ema arvele piisavalt vahendeid

lapse ülalpidamiseks ning hagejalt I ei ole kahe aasta jooksul enne nõude kohtusse esitamist

elatist nõutud. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine isikult, kellel puudub igasugune sissetulek,

paneks viimase ilmselgelt raskesse olukorda. Kohus jätkas menetlust ühisvara jagamise nõude

osas.

Kostja apellatsioonkaebus

4. Kostja vaidlustas kohtuotsuse osaliselt, s.o osas, milles kohus jättis hagejalt I välja mõistmata

tagasiulatuva elatise ja jättis rahuldamata nõude kohustada hagejat I pidama last ülal muul viisil

kui perioodiliste maksete tasumisega. Kostja palus saata asi tühistatud osas tagasi maakohtusse,

et seda arutataks koos ühisvara jagamise nõudega. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi

kanda. Maakohus rikkus oluliselt nii menetlusõiguse kui materiaalõiguse norme.

Esmalt märkis kostja, et erinevalt maakohtu poolt sedastatust, ei ole ta lapse ülalpidamiseks

hagejalt I raha saanud ja on kõik kulud ise kandnud. Kohus arvestas vääralt tagasiulatuva elatise

nõude lahendamisel vaid hageja I majandusliku olukorraga, jättes piisava tähelepanu pööramata

muudele asjaoludele. Sealhulgas sellele, et kostja kasvatab üksinda alaealist last, hageja I

vahistamise ja süüdimõistmisega seoses tekkisid tal riigi ees rahalised kohustused, mida kostja

täitis ühisvara kohtutäituri poolt arestimise vältimiseks hageja I asemel ning kostja tasub

ainsana tagasi pangalaenu. Vale on ka kohtu järeldus, et hagejal I ei ole vara, mille arvelt

kohustusi lapse ees kanda. Vastupidi, hagejal I ja kostjal on ühisvara, mida on võimalik jagada.

Poolte esitatud asjaoludest tulenevalt oli põhjendatud mõista hagejalt I lapse kasuks välja elatis

muul viisil kui perioodiliste maksetega, sest hageja I viibib vanglas veel pikka aega ja tal ei ole

võimalik sissetuleku puudumise tõttu oma kohustusi lapse ees täita. Praegusel juhul oleks

mõistlik lahendada lapse ülalpidamise küsimus koos ühisvara jagamisega ning arvestada

ülalpidamiskohustuse rikkumisega kostjale tekitatud kahju 2 150 eurot ja tulevikus tekkivat

elatisevõlga ühisvara jagamisel.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu osaotsus tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel

oluliste menetlusõiguse normide rikkumiste tõttu osaliselt tühistada ja saata tsiviilasi tühistatud

osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja

lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob vaidlustatud osas kaasa

osaotsuse tühistamise.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas

apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejalt I välja

igakuise elatise lapse kasuks alates 23.11.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni 06.10.2019

suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja

määras kostjale I õiguse väljamõistetud elatise käsutamiseks. Maakohtu otsust ei vaidlustatud

osas, milles kohus lahutas hageja I ja kostja abielu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust

vaidlustatud osas.

TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja kinnitas apellatsioonkaebuses, et sai maakohtu

osaotsuse kätte 29.05.2017 ja edastas kaebuse ringkonnakohtule 29.06.2017, s.o 31. päeval.

Vastuseks kohtu 04.07.2017 kirjale selgitas kostja, et lähtus kaebuse esitamisel temale e-

toimiku kaudu edastatud meeldetuletusest, kus oli apellatsiooni esitamise tähtpäevana märgitud

29.06.2017 (lk 120-121). Kuivõrd kostja tugines apellatsioonkaebuse esitamisel kohtu

edastatud teabele, s.t kohus on kaebuse tähtaja osas kostjat eksitanud, loeb kohus

apellatsioonkaebuse tähtaegselt esitatuks (vt ka Riigikohtu 01.03.2017 määrust nr 3-2-1-171-

16).

Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses mh

märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS §

5 lg 1 järgi ka menetletakse. Kostja on esitanud elatise nõude, paludes kohustada hagejat I

tasuma elatist lapse ema kasuks. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud isikuks

alaealine laps, kelle kasuks elatis välja mõistetakse või kelle hagi rahuldamata jäetakse. Seega

on praeguse vaidluse puhul elatist õigustatud saama laps, kelle seaduslikuks esindajaks on

alaealise ema. Sooritusnõue peab olema esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks

võimalik otsust ka täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse

resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue

(vt ka Riigikohtu 03.04.2012 otsus nr 3-2-1-20-12, p 17). Kostja esitatud 23.11.2016

vastuhagiavaldus (tlk 15-21) ja 15.12.2016 täpsustus (tlk 58) ei vasta kolleegiumi arvates

eelnevalt kirjeldatud tingimustele.

Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1, § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus.

Maakohus on eelmenetluses rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus

selgitama eelmenetluses mh välja poolte nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud

nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete

põhjendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb lapsele anda võimalus nõude aluseks olevate

asjaolude täpsustamiseks ning tagada elatist maksma kohustatud isikule võimalus elatist saama

õigustatud isiku hagi täpsustatud väidetele vastamiseks ja omapoolsete tõendite esitamiseks.

PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks

igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Selleks tuleb kõigepealt kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused ja seejärel määrata kindlaks

kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades

kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja

kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). Riigikohus on oma lahendites korduvalt

selgitanud, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada

elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised

on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Riigikohus on

selgitanud, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse

vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega (vt nt Riigikohtu 08.03.2017 lahend 3-2-1-

177-16, p 14). Seda küll juhul, kui kohustatud isik sellele tugineb. Täiendavalt markeerib

ringkonnakohus, et asjas ei nähtu, nagu oleks kohus võtnud seisukoha hageja I taotluse suhtes

nõuda kõikide kostja pangakontode jääkide andmed 30.01.2015 päeva seisuga ja OÜ xxxxxxx

kontode väljavõtted ajavahemiku 30.01.2015 kuni 23.11.2016 eest, millega ta soovis tõendada

oma vastuväiteid hagile, st ülalpidamiskohustuse täitmist (tlk 66 pöördel).

Lisaks igakuisele elatisele, palus kostja hagejalt I välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi

november 2015 kuni 06.10.2016 eest, mille kohta maakohus resolutsioonis seisukohta ei

võtnud, rikkudes TsMS § 438 lg-t 1, mis sätestab, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus

otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 tuleb otsuse põhjendavas osas märkida

kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima.

Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus eelnevat nõuet

ei täinud, rikkudes oluliselt menetlusõiguse normi.

Eelneva tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada TsMS § 646 korras ja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb anda lapsele aega uue ja seadusele vastava

hagiavalduse esitamiseks. Sealhulgas tuleb kohtul selgitada pooltele tõendamiskoormist ja

selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks

ja esitatud tõendite lubatavus (TsMS § 392 lg 1 p 4). Olukorras, kus lapse nõuded ja poolte

seisukohad on puudulikud, tuleb kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada

pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike

eesmärkide saavutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et elatise nõuet võib praegusel juhul olla

otstarbekam lahendada eraldi menetluses.

Menetluskulud

6. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Mati Maksing

Indrek Soots