2-17-108638/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-108638

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Ilisson

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

17. august 2017, Tartu kohtumaja

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Dimitri Bogdašev vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

2027,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (reg.kood

14042462, Rävala pst 8, Tallinn 10143, e-post

info@ravalaburoo.ee)

• Hageja

esindaja:

Alar

Liivamägi

(e-post

info@ravalaburoo.ee)

• Kostja: Dimitri Bogdašev (isikukood XXX,

viimane teadaolev elukoht XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Dimitri Bogdašev vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista Dimitri Bogdaševilt Rävala Õigusbüroo kasuks välja 119,72 eurot, millest

põhivõlgnevus on 109,3 eurot, intress 0,2 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 10,22 eurot.

3. Mõista Dimitri Bogdaševilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks välja viivis 0,022% päevas

põhinõudelt (109,3 eurot) alates hagi esitamisest (06.06.2017) kuni põhinõude täieliku

täitmiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata põhinõudeosas summas 796,46 eurot, intressi osas summas

340,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 267,92 eurot ning nõudes,

milles hageja soovib kostjalt kuni põhinõude täitmiseni viivise väljamõistmist määras

0,137% tagastamata laenusummalt päevas.

5. Jätta rahuldamata Rävala Õigusbüroo OÜ nõue võlgnevuse sissenõudmiskulude osas

summas 50 eurot.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 6,3% menetluskuludest kostja kanda ja 93,7% hageja kanda.

Tsiviilasi nr 2-17-108638

9. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 325 eurot.

10. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 20,48 eurot.

Otsuse täiendamine

11. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui hageja

teatab

maakohtule

apellatsioonitähtaja

jooksul

soovist

esitada

otsuse

peale

apellatsioonkaebus või kostja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja.

(TsMS § 448 lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine

12. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1

kohaselt 26.06.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

13. Kostja, kellele kohus andis vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa,

mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

14. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib apellatsioonikaebuse

esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

15. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 1574,82 eurot, millest laenu põhisumma on

905,76 eurot, intress 340,92 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 278,14 eurot ja lisanduv viivis määras 0,137% päevas alates 06.06.2017 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud laenuleping nr

XXX ja selle muutmise lisad. 11.04.2015 kandis hageja kostjale laenusumma 800 eurot üle

ning kostja kohustus selle koos intressiga tagastama 12 osamaksena alates 11.05.2015 kuni

05.04.2016.

16. Kostja tasus laenulepingu alusel esimese makse, makstes 18.05.2015 114,15 eurot, 7-päevase

viivitusega. Sellega tasus ta põhivõlga 39,01 eurot, intressi 74,40 eurot ja viivist 0,73 eurot.

Üks sent jäi ettemaksena tulevaste maksete eest. 11.06.2015 sõlmisid pooled laenulepingu

tingimuste muutmise kokkuleppe, millega muutsid maksegraafikut ja leppisid kokku lepingu

Tsiviilasi nr 2-17-108638

pikendamistasu 96 eurot maksmises. Samal päeval (11.06.15) tasus kostja laenuandjale

114,15 eurot, millega tasus eelmises punktis nimetatud pikendamistasu 96 eurot ja 18,15

eurot uue maksegraafiku järgsest 2015 juuli osamakses sisalduvast põhivõlast, millest ühe

sendi oli ta juba tasunud 18.05.2015 maksega. Pärast seda jäi kostjal 2015 juuli maksest veel

maksta põhivõlga 24,48 ja intressi 70,77, kokku 95,25 eurot. 10.07.2015 tasus kostja 114

eurot, tasudes sellega juuli makse põhiosa jäägi 24,48 ja intressi 70,77 ning 2015 augusti

makse põhiosa 18,75 eurot. 12.08.2015 tasus kostja 115 eurot, millega tasus augusti maksest

põhiosa jäägi 27,85 ja intressi 66,81 ning 2015 septembri makse põhiosa 20,17 eurot. 2015

septembris ja oktoobris kostja laenumakseid ei tasunud.

17. 20.10.2015 sõlmisid pooled laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, millega

suurendasid laenusummat, muutsid intressi- ja viivisemäära, pikendasid maksegraafikut ja

muutsid väiksemaks kuumakseid. Uue kokkuleppe järgi pidi kostja tagastama laenusumma

1008,84 eurot ja tasuma intressi (50 % aastas) annuiteetgraafiku alusel igakuiste maksetena

21 kuu jooksul, maksed summas 75 eurot, viimane makse 10,50 eurot. Viivisemääraks lepiti

kokku intressimääraga võrdne viivisemäär (50 % aasta ehk 0,137% päev).

18. Laenulepingu muutmise kokkuleppega muutsid pooled ka lepingut identifitseerivat lepingu-

ja viitenumbrit ning leppisid kokku kokkuleppe sõlmimise tasu 20 eurot tasumises, mille

kostja tasus järgmisel päeval, s.o. 21.10.2015. Viimases lepingu muutmise kokkuleppes

kokkulepitud maksegraafiku kohaselt pidi kostja tegema igakuiseid makseid alates 2015

novembrist. Novembri makse tasus kostja 08.12.2015, tasudes 76 eurot. Sellega loeti tasutuks

põhiosa 32.96 eurot ja 42,04 eurot intress ja 0,45 eurot viivis. 0,55 eurot arvestati ettemaksena

28.12.15 makse põhiosa tasumiseks. 2015 detsembris ja 2016 jaanuaris kostja makseid ei

teinud. 15.02.2016 tasus kostja 157,60 eurot, mis jäi üldse kostja poolt viimaseks makseks.

Sellega loeti tasutuks 5 eurot võla sissenõudmiskuluna 11.02.2016 saadetud tasulise

meeldetuletuskirja eest, 2015. a detsembri ja 2016. a jaanuari tasumata maksed, s.o. kokku

põhiosa 69,56 eurot (0,55 € oli tasutud ette) ja intress 79,89, viivis 2,60 eurot. Tasumata jäi

viivis summas 0,57 eurot.

19. Seega on kostja hageja hinnangul ära tasunud viimase lepingu muutmise kokkuleppe

(20.10.2015) maksegraafikus sätestatud kolm esimest makset (2015 nov ja dets ning 2016

jaan). Ülejäänud maksed on tasumata vaatamata korduvatele meeldetuletustele e-posti ja

kirja teel. Kostjale on lepingu kehtivuse ajal lisaks korduvatele teadetele SMS-i ja e-maili

teel saadetud kirjalikke meeldetuletusi 4 korda, lisaks sellele lepingu ülesütlemise hoiatus ja

lepingu ülesütlemise teatis. Lisaks on talle 18.04.2017 saadetud teatis nõude loovutamise

kohta. Pärast korduvate meeldetuletuste saatmist ja hoiatamist ütles laenuandja 03.02.2017

laenulepingu üles, saates selle kohta kostjale kirjaliku teate. Nimetatud teadete edastamise

eest nõuab hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.

20. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljastusteatega 26.06.2017. Kostja tähtaegselt

hagile ei vastanud, mis on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele TsMS § 407 lg 1 alusel.

21. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

22. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse

alustega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-106-13, p 24, 3-2-1-122-08. p 19).

23. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt laenulepingu sõlmimise ajal

kehtinud redaktsiooni kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui

pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja

kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele

Tsiviilasi nr 2-17-108638

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse

tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on

heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv

krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

24. Hagiavaldusest nähtuvalt leppisid pooled laenulepingus kokku, et kostja tagastab laenu koos

intressiga. Aastane intressimäär oli 111,6% ning aastane krediidikulukuse määr 190,67%.

Krediidi andmise ajal 11.04.2015 oli Eesti Panga andmetel keskmine krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 26,57%. Seega ületas laenulepingu krediidi

kulukuse määr krediidi andmise ajal keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 7 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva

krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt

suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ning laenuleping on

TsÜS § 86 lg 1 ja lg 3 alusel tühine.

25. Kuivõrd kostjaga 11.04.2015 sõlmitud krediidileping on tühine, siis on tühised ka selle

muutmise kokkulepped.

26. TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing on

heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud

selle sarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise

tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi

maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi

võlaõigusseaduse

§

lõikes

nimetatud

määras.

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 11.04.2015 oli

0,05%. Hageja nõuab intressi alates 11.05.2015 kuni 05.04.2016.

27. Seega arvestab kohus hageja iga põhiosa makse juurde ka seadusejärgse viivisemäära ning

loeb kostja poolt tehtud maksed põhiosa ja seadusejärgse intressi katteks.

Makse

kuupäev

Makse

suurus

põhiosa

intress

(0,05%

aastas)

tasumise aeg

makstud

summa

arvestatud

osamakse

katteks

ettemaks

11.05.2015

39,0

39,01

0,020

18.05.2017

114,15

39,03

75,1

10.06.2015

42,7

42,64

0,021

11.06.2015

114,15

42,66

146,6

10.07.2015

46,6

46,6

0,023

10.07.2015

46,62

214,0

9.08.2015

51,0

50,94

0,025

12.08.2015

50,97

278,0

8.09.2015

55,7

55,67

0,028

8.12.2015

55,70

298,3

8.10.2015

60,9

60,85

0,030

15.02.2015

157,6

60,88

395,0

7.11.2015

66,5

66,51

0,033

66,54

328,5

7.12.2015

72,7

72,7

0,036

72,74

255,8

6.01.2016

79,5

79,46

0,040

79,50

176,3

5.02.2016

86,9

86,85

0,043

86,89

89,4

6.03.2016

95,0

94,92

0,047

94,97

-5,6

5.04.2016

103,9

103,85

0,052

103,90

-109,5

Kokku:

800,4

0,4

690,9

800,4

-109,5

28. Lisaks on pooled 11.04.2015 laenulepingus kokku leppinud viivisenõudes 0,31% päevas.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-16 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5

ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-

Tsiviilasi nr 2-17-108638

2-1-25-16, p 13). (p 17). Kuivõrd seadusjärgse viivisemäära suuruseks on 0,022%, siis ületab

kokkulepitud viivisemäär seadusejärgset määra enam kui 14 korda. Seega ei rakendu

lepingus ettenähtud viivise määr.

29. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes seadusjärgses määras alates

06.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.06.2017 tasumata põhisummalt 109,3 eurot.

Kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 05.06.2017 moodustab sissenõutavaks muutunud

viivis põhivõlgnevuselt 109,30 eurolt kokku 10,22 eurot (109,30*0,022%*425). TsMS § 367

ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kuivõrd hageja on

palunud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise, siis kuulub viivise

väljamõistmisele seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

06.06.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

30. Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 50 eurot

lähtuvalt VÕS §-st 1132. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laenuleping on sõlmitud

11.04.2015, ehk enne VÕS § 1132 jõustumist, ei saa kohus kostjalt sellel alusel

sissenõudmiskulusid välja mõista. Seega oleks hagejal tulnud kulude kandmist tõendada.

Hageja on esitanud kohtule küll meeldetuletusteatisi ja lepingu ülesütlemise teatise, kuid ei

ole tõendanud nende edastamisega kaasnenud kulude tekkimist. Seega jätab kohus hageja

sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

31. Eelnevat tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 109,3

eurot, intressi summas 0,2 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised

summas 10,22 eurot ning viivise 0,022% päevas põhinõudelt (109,3 eurot) alates hagi

esitamisest (06.06.2017) kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Menetluskulud

32. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja poolt esitatud nõuete hagihind oli 2027,75 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja

summad, mis vastavad hagihinnale 128,52 eurot. Seega rahuldas kohus hagi ligikaudu 6,3%

ulatuses.

33. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 490

eurot, sh riigilõiv summas 250 eurot ja esindajakulu summas 240 eurot.

34. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades

käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses

teostatud toimingute eest on põhjendatud 75 euro ulatuses.

35. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 325 eurot (75 + 250). Kohus jätab

hageja menetluskuludest 6,3% kostja kanda ja 93,7% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt

välja mõista hageja menetluskulu 20,48 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja

kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa

tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik